Viimastest koosnevad aatomituumad mis koos elektronidega moodustavad aatomid.aatomid ühinevad molkeulideks.Kvarkidest aatomituumadeni on esikohal tugev vastastikmõju.Elektromagnetilise vastastikmõju tõttu seisavad koos aatomid ja molekuli.Universumi struktuuri kujundamisel on esikohal gravitatsioniline vastastikmõju.Looduslikus uraani tuum neelab neutroneid ,kuid ei lõhustu.seetõttu ei saagi looduslikus uraanis alehreaktsiooni toimuda.Ahelreaktsiooni esilekutsumiseks on vaja 235U lõhustumisel vabanenud neutroneid aeglustada.Neutronite aeglustamine peab toimuma nii kiiresti,et nad ei jõuaks neelduda 238U tuumades.Neutronid ei tohi neelduda aeglustamiseks kasutatavas aines.Neutronite paljunemistegur võrdub ahelreaktsiooni antud lülis osalevate neutronite arvu ja sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega
· Suurel hulgal ohtlikke tahkeid jäätmeid · 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektrijaamade baasil Tuumareaktor · Kiirguskaitse (betoon) · Peegeldi vähendab soojuskadu · Tuumkütus (uraan 235 ja 238 segu) · Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) · Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) · Soojuskandja (vesi) · soojusvaheti
km/s. Elektromaglained levivad seda kaugemale, mida suurem on nende sagedus. Elmaglainete teooria lõi 1865a James Maxwell. Katseliselt tõestas nende olemasolu Hertz 1886a. Hertzi katsed elmaglainetega olid esimeseks sammuks raadio leiutamisel. Raadiolained jag: pikk, kesk, lühi ja ultralühilained. Skaala: Infrapuna kiirgavad kõik kehad, mille temp on kõrgem keskkonna omast. Ultraviolettkiirgus on suurema sagedusega kui nähtav valgus. Gammakiired on kõige kahjulikumad, leidub uraanis. Elektromag induktsioon: nähtus, kus magnetväli tekitab elektrivoolu. Avastas Michael Faraday. Muutuv magnetväli tekitav elektrivoolu. Kõik elektrijaamad töötavad sellel põhimõttel. Tekkinud voolu suurus sõltub magvälja muutumise kiirusest ja suund sõltub magneti poolustest. Kehtib elmagneetiline induktsiooni seadus: ind elektromotoorjõud võrdub absoluutväärtuselt kontuuri pinda läbiva magneti muutumise kiirusega.
tabeli keskpaigas asuvad elemendid, nt krüpton, baarium, pallaadium jt. Nende elementide tuumade moodustamiseks on vaja vähem neutrone kui neid on uraanil, mille tõttu osa neutrone jääb üleliigseks. Need neutronid haaravad uusi uraani tuumi ja lõhuvad need uuteks kildudeks (uuteks elementideks). Nüüd juba vabaneb kahe kahe- või kolmekordne kogus neutroneid, mis kutsuvad esile uued jagunemised. Selles seisnebki ahelreaktsioon . eralduv energia on suur. Nt 1 kg uraanis leiduvate tuumade jagunemisel vabaneks sama energia, mis võrdub 2000 tonni söe põletamisel. Jagunemise protsessid toimuvad erakordselt kiiresti (praktiliselt silmapilkselt). Tohutu suure energiahulga eraldumine toimub tugeva plahvatusena. Ahelreaktsioon on võimalik uraani isotoobi U (ül 235, all 92) puhul. Plahvatus võib siiski toimuda ainult sel juhul kui uraani tükkide massid on suuremad teatud kindlast, nn
vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Neptuuniks. Asukoht ja välimus Neptuun on meie päikesesüsteemis kaheksas ja ühtlasi ka viimane suurtest gaasiplaneetidest planeetidest. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, oma massilt on see planeet 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga. Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist, nagu Uraanis, on ka Neptuunis metaani, mis annab planeedile sinaka värvuse. Neptuuni ülemistest pilvedekihtides on rohkem metaani, kui Uraanil ja seega on Neptuun sinisem. Planeedi pinnalt võib leida ka heledaid ja tumedaid jooni. Automaatjaama ,,Voyager 2" poolt avastati planeedilt Suur Tume Laik , mis 1994. aastaks oli aga juba kadunud. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb
Maailma esimene täissuuruses tuumaelektijaama, mille eesmärk oli ainult elektritootmine ühendati elektrivõguga 18. detsembril 1957. aastal USA-s Shippingport'is. 3 2 ENERGIA TOOTMINE TUUMAELEKTRIJAAMADES Tuumaenergias on tootmise aluseks kasutatava kütuse aatomituumade ning neutronite vaheline reaktsioon. Enamuste tuumaelektrijaamade kütuseks olev uraan koosneb peamiselt kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ning uraan-238. Looduses leiduvas uraanis, mida jätkuvalt kasutatakse vanemates tuumaelektrijaamades, on nende isotoopide vahekord vastavalt 0,7 ja 99,3 % massi järgi. Enne kasutusele võtmist tuleb uraani rikastada, kuna tänapäevastes reaktorites valdavalt kasutatav uraan sisaldab umbes 2,5 % uraan-235. 2.1 Uraani tuuma lõhustumisprotsess Kui uraan-235 tuum neelab neutroni ning lõhustub kaheks kildtuumaks ehk lõhustumissaaduseks, siis vabaneb energia
mitteradioaktiivse lõppsaadusega. Olenevalt jäätmete poolestusajast võib see tõsi küll väga pikaajalist viivitust nõuda! Kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus koosneb kolmest põhikomponendist: uraan, lõhustusproduktid ja aktiniidid. Üle 95% kasutatud tuumkütusest moodustab väheradioaktiivne uraan, mille käitlemine on praktiliselt ohutu. Kuna 235U sisaldus kasutatud tuumkütuses on kõrgem kui looduslikus uraanis, on seda otstarbekas kasutada uue rikastatud tuumkütuse tootmiseks. Kui otsustatakse seda mitte teha, näiteks põhjusel, et see pole majanduslikult kasulik, siis radioaktiivsete jäätmete matmine (nt, kaevandustesse) ei põhjusta mingeid erilisi keskkonnariske. Nendest samadest kaevandustest uraan ju välja toodigi. Kasutatud kütuse suurimaks ohuallikaks osutub hoopis massilt kõige väiksem komponent umbes 1%, see on 10 kg iga kasutatud kütuse tonni kohta
novembril 1952. Mõne aja vältel arendati ka neutronipommi. Tugev neutronkiirgus hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata. Pommiuraan Tuumaenergia, samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon, avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju. Üks nendest on uraani isotoop U-235, mida aga looduslikus uraanis on ülimalt vähe keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta. Kergema isotoobi eraldamine on aga ülimalt kallis ja keeruline. Esimese uraanipommi tegemiseks vajaliku, umbes 25 kilogrammi uraani tootmine võttis aega ligi kolm aastat. Kui tuumareaktori saab põhimõtteliselt tööle panna ka looduslikul uraanil, kus lõhustuvat isotoopi on ainult 0,7 protsenti, siis pommiuraanis peab U-235 osa olema üle 90 protsendi.
· surveraskeveereaktor PHWR või CANDU, · täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR, · kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK, · kiire reaktor FBR. Väljaarvatud väikesearvuline viimane tüüp FBR, on kõik ülejäänud aeglastel neutronitel töötavad reaktorid, mis kasutavad tuumkütusena peamiselt looduslikku või 235U suhtes väherikastatud uraani ja osaliselt reaktori töötamisel 238U neutronkiiritamisel tekkivat plutooniumi. Sellega kasutatakse kogu uraanis sisalduvast lõhustumisenergiast ära ainult 1-2 %. Tuumaenergeetikas on tänapäeval kasutusel nn ühekordne (once-through) tuumkütuse tsükkel ja kasutatud kütus läheb kohe (lõpp)ladustamisele. Uraani madal hind ei soodusta kasutatud tuumkütuse ümbertöötamist ja nii töödeldakse taaskasutamiseks ainult mõni protsent. Kuna aga lõppladustamist ei praktiseerita, siis saab edasises tuumaenergeetika arengus ka senist kasutatud kütust kiiretes reakrorites veel ära kasutada
-kiirguse korral pole enam suurt vahet, kas radioaktiivsed tuumad paiknevad inimkehas või selle vahetus läheduses. Prootonkiirgus väljub reeglina vaid teatud kindlat kütuseliiki kasutavast tuumareaktorist. Neutronkiirgus tekib peaaegu igasugusel raskete tuumade lõhustumisel. Oma läbitungimisvõime poolest paiknevad prooton- ja neutronkiirgus - ja -kiirguse vahel. Looduslikus uraanis on kaks isotoopi. Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade põrkel tekkis süsiniku tuum, on üks näide tuumareaktsioonidest. 235U lõhustub kiirete neutronite toimel ja tekib ahelreaktsioon. Juhutavad tuumareaktsioonid toimuvad sel juhul, kui paljunemistegur (järgneva põlvkonna neutronite arv jagatud eelneva põlvkonna neutronite arvuga) võrdub ühega. Kui paljunemistegur on suurem kui 1, toimub tuumapommi plahvatus
Eriseoseenergia saamiseks= seoseenergia/tuuma osakeste arvuga.looduses toimuvad kõik tuumareak.sellises suunas et eriseoseenergia kasvaks.In.teeb selliseid reak.mille korral eriseoseenergia väheneb selle jaoks on vaja suurt välienergiat Looduses on kõige stabiilsemad isotoobid need elemendid mille jaoks eriseoseenergia on väga suur.Tuumareaktsioonid 1.Lõhustumine 235U ; 239Pu Uraani kasut.en.tootmiseks.Pu kasut.pommide tootmiseks 2.Lagunemine U 238U 235U 234U (looduslikus uraanis on 98%) Uraani rikastamine võetakse välja selle U isotoobid ~5% sellist U kasut.tuumakütust.Rikastamisel jääb järgi 238U vaesustatud Uraan mida kasut.sõjatehnikas USA-s.Tagajärjeks oli haigus mida on saadud 238U sissehingamisel 235U kasut.tuumareaktorites.Nad on korralikult varjestatud seadendised.Reaktorisse tuleb viia U isotoop 235U137Cs + 96Rb + 2n juhitava tuumareak.käivitamiseks peab tuumani jõudma ainult 1 elektron.Kiirguste ohtlikkuse eest kaitsmine 1
Hahn ja Strassmann olid uraanituumi lõhustanud. Tekkinud kildtuumade 56Ba ja 36Kr järjenumbrite summa võrdus 92U järjenumbriga. Hiljem selgus, et uraanituumad võivad lõhustuda ka teisteks kildtuumadeks. Hiiglasuur energiahulk Hahni ja Strassmanni endine töökaaslane Lisa Meitner tegi kohe kindlaks, et tuumade lõhustumisel vabaneb hiiglasuur energiahulk. Kui suudaksime ühes grammis (kirsikivisuuruses tükis) uraanis kõik aatomid lõhustuda, vabaneks niisama palju energiat nagu 2300 kg kivisöe põletamisel. Tuum, mis on hantli kujuga Hahni ja Strassmanni tuumade lõhustumise katsetes annab neutron aatomituumadele üle energiat. Oma neutraalsuse tõttu suudab ta tungida tuuma ja kutsuda esile selle võnkumise. Tuum omandab lühiajaliselt hantli kuju, mis on mõnikord täheldatav veetilkade ja suurte seebimullide juures.
hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata. Pommiuraan · Tuumaenergia, samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon, avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju. Üks nendest on uraani isotoop U-235, mida aga looduslikus uraanis on ülimalt vähe keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta. Kergema isotoobi eraldamine on aga ülimalt kallis ja keeruline. Esimese uraanipommi tegemiseks vajaliku, umbes 25 kilogrammi uraani tootmine võttis aega ligi kolm aastat. Kui tuumareaktori saab põhimõtteliselt tööle panna ka looduslikul uraanil, kus lõhustuvat isotoopi on ainult 0,7 protsenti, siis pommiuraanis peab U-235 osa olema üle 90 protsendi.
* surveveereaktor PWR ja WWER * keevveereaktor BWR * surveraskeveereaktor PHWR või CANDU * täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR * kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK * kiire reaktor FBR Väljaarvatud FBR, on kõik ülejäänud aeglastel neutronitel töötavad reaktorid, mis kasutavad tuumkütusena peamiselt looduslikku või 235U suhtes väherikastatud uraani ja osaliselt reaktori töötamisel 238U neutronkiiritamisel tekkivat plutooniumi. Sellega kasutatakse kogu uraanis sisalduvast lõhustumisenergiast ära ainult 1-2 %. Surveveereaktor PWR Tavaline vesi reaktoris ja esmases jahutussüsteemis temperatuuril ~ 325°C ja rõhul ~ 150 at toimib nii soojuskandja kui ka
mille mass on ülekriitiline, selles on siis neutronite neeldmuse tingimused nii head, et paljunemistegur on üle ühe ning areneb kiirelt laienev ahelreaktsioon. Kuna loodusliku radioaktiivsuse tõttu leiduv aines alati mõni juhuslik neutron, siis tekib lahvatus praktiliselt momentaalselt. Tuumkütuseks tuumapommi tarvis kõlbab uraani isotoob U 92- 235, mille kriitiline mass on kera kujulisena 50kg, kuid on 3-kordselt vähendatav, kui kasutada neutroneid peegeldavat ümbrist. Looduslikus uraanis on seda isotoopi ainult 0,72%, kujuures põhiosa sellest moodustab isotoop U 92-238. Tuumkütuse saamiseks tuleks seda rikastada, aga see on kulukas protsess ja sellepärast kasut moodsates tuumapommides lõhustuva materjalina plutooniumi. (vana)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumisreaktsioon.Uraanituumad haaravad kõige efektiivsemalt aeglasi neutroneid.Aeglaste neutronite haaramine koos järgneva tuuma lõhustumisega on sadu kordi
aatomeid siis sai teatud intensiivsusega kiirgust. Miski muu ei olnud oluline. See oli väga veider. Tavalised omadused nagu värv, lõhn või kõvadus, muutusid vastavalt aine käsitlemisele. Selle aja teadlased teadsid, et taolised ained tekkisid aatomite omavahelisel kombineerumisel. Marie nuputas selle kallal, proovides ika võimalikku ideed. Ta kahtlustas, et võib-olla toimus midagi uraani aatomites, mis tekitas kiirgust. Ja mitte ainult uraanis. Proovides mitmeid kemikaale, leidis Marie, et ühendid, mis sisaldasid ebaharilikku elementi, tooriumi, kiirgasid samuti. Kirjeldamaks nende kahe elemendi käitumist, mõtles Marie välja termini ,,radioaktiivsus". 5 Marie sai veel ühe üllatuse osaliseks kui ta jätkas tööd ühenditega. Uraani poolest rikas mineraal kiirgas rohkem kui uraani kogus selles oleks võinud seletada. Ta mõtles, et mineraal
Ahelreaktsioon 1939. aastal itaalia tuumafüüsik E. Fermi püstitas hüpoteesi ahelreaktsiooni võimalikkuse kohta. Lõhustumise käigus eraldunud neutronid võivad lõhustada uusi uraanituumasid reaktsioon kulgeb ahelana edasi (lõpuni). Tekib juurde järjest uusi lõhustumisvõimelisi neutroneid. Ahelreaktsiooni käigus tekib kõrge radioaktiivsusega vaheprodukte, mille laguneminel tekib lisaenergiat, mis omakorda aitab reaktsiooni üleval hoida. Looduslikus uraanis on ainult 0,7% lõhustuvat isotoopi U-235, ülejäänud 99,3% on mittelõhustuv U-238.Tuumareaktorites kasutatav uraanimaak rikastatakse. Ahelreaktsiooni käiku mõjutab neutronite paljunemistegur k. k 1 - neutronite arv ajas kas suureneb või jääb samaks (ahelreaktsioon toimub). k < 1 neutronite arv ajas väheneb (ahelreaktsiooni ei toimu). Ahelreaktsioonides kasutatakse uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumasid, sest lõhustuvad hästi neutronite toimel
Tuumarelvades nõutav 235U kriitiline kontsentratsioon on palju suurem, sest ahelreaktsioon peab seal toimuma ainult nende neutronite arvel, mis tekivad esmastes lõhustumisaktides. "Pommikõlbulikuks" rikastatud 235U kriitiline mass on ca 15 kg. Uraan kui tuumakütus Looduslikus uraanimaagis esineb uraan uraanioksiidina U2O3, mis puhastatud kujul on sügavat kollast värvi. Tuumajaamades kasutamiseks tuleb uraan redutseerida ja rikastada. Looduslikus uraanis on ainult 0.7% lõhustuvat isotoopi 235U, ülejäänud 99.3 % on mittelõhustuv 238 U. Nn kerge veega töötavate tuumareaktorite jaoks rikastatakse uraanimaaki kuni 253U sisalduseni 2.5 3.5 % . Raske veega töötavates Kanada reaktorites kasutatakse aga looduslikku uraani. Kui rikastamist arvestada, siis katab ca 3 kg looduslikku uraani ühe USA tarbija aastase energiavajaduse. Teised lõhustuvad isotoobid 235
rikastamine, teiste sõnadega - uraani isotoobi U235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem kusagile 5% lähedale, kuid näiteks relvatööstuses kasutamiseks peab see olema 90% piires. Tuumkütusena on kasutusel nii uraani kui plutooniumi paaritu arvuga isotoobid ja ka toorium. CANDU 6 võib tuumakütusena kasutada tooriumi (Th),mida on maakoores 3 korda enam kui uraani. Uraan on tohutu energiasisaldusega element. Pelgalt 1gr uraanis sisalduv energia on võrdne 24000kWh ja 1 tonn uraani vastab energia sisalduselt 3,6 milj. tonnile kivisöele. Kivisüsi on omakorda üle nelja korra energiarikkam kui põlevkivi. Maailmas tõestatud uraani varudest arvatakse jätkuvat 80 aastaks, kuid hinnangulisi ressursse arvesse võttes, võiks jätkuda maapõue uraanivarudest ligi 270 aastaks. Lisaks on jaapanlased teinud edukaid katseid uraani kätte saada
ja pakendatakse. 2. Konversioonitehases muundatakse „kollakook“ algul uraandioksiidiks UO2 ja seejärel gaasiliseks uraanheksafluoriidiks UF6. Uraandioksiid on raskeveereaktorite rikastamata tuumkütuse valmistamiseks otseselt kasutatav. Kergeveereaktorite kütuse valmistamiseks peab aga uraankütuse sisaldust isotoobi 235U suhtes suurendama - rikastama. 3. Rikastamisega suurendatakse uraanis ühe tema põhiisotoobi, lõhustumiseks võimelise 235 U, osakaalu teise isotoobi 238U suhtes. Rikastusmeetodid: 1.) gaasilise difusiooni meetod 2.)tsentrifugaalprotsess. Suured rikastustehased on USA-s, Prantsusmaal, Venemaal. 4. Enamus kasutatavast tuumkütusest valmistatakse uraandioksiidist pressitud ja kõrgel temperatuuril kuumutatud keraamiliste tablettide kujul. Tabletid pakitakse
baariumi ja krüptooni tuumad ning eraldub neutronite voog 232 U 138 Ba + 86 Kr+8n 92 56 36 Tähtsamad kiirgusliigid on - ja -kiirgus millega sageli kaasneb -kiirgus. 192 Ahelreaktsioonid, eriti hargneva ahelaga, võivad viia plahvatusteni kui eralduvat soojust ei juhita piisavalt efektiivselt süsteemist välja: 193 U238 looduslikus uraanis 99,3% - lõhustub ainult kiirete neutronite toimel. U235 looduslikus uraanis 0,7% - lõhustub kergesti aeglaste neutronite toimel. U tuuma lõhustumisel vabaneb hulgalisemalt neutroneid ning piisava uraanikoguse olemasolul kriitiline mass piisavalt suur mass, kus moodustub ahelreaktsiooni käivitumiseks vajalik neutronite kontsentratsioon võib alati ahelreaktsioon tuumade kiire lõhustumine.
e Ahelreaktsiooni toimumiseks peab lõhustuv materjal (ehk tuumkütus) ületama nn. kriitilise massi ja omama ka sobilikku geomeetrilist kuju, et neutronid massist liiga lihtsalt ei lahkuks. Ideaalsel juhul piisab ühest spontaansest tuumalõhustumisest, et vallandada ahelreaktsioon. Uraani rikastamine. U-235 on võimeline töötama uraanikatlas madalama rikastusastmega puhul (ca 3,5%) aatompommis aga vaid kõrge U-235 sisalduse korral (ca 30%). U-235 osakaal looduslikus uraanis on vaid 0,5…0,7%, ülejäänu on valdavalt U-238 f Berülliumist vms. materjalist valmistatud neutronpeeglid suunavad tuumkütusest välja lennanud neutronid uuesti lõhustuvasse massi tagasi ning annavad neutronile veel ühe võimaluse leida lõhustuv tuum g Ainete radioaktiivsel lagunemisel vabaneb toosama supernoova sisemuses ebastabiilsetesse aatomituumadesse salvestatud energia tuumakildude kineetilise energiana, energiana, mis võib kergesti konverteeruda soojuseks
maailmas: üle 1.1 triljoni tonni (kinnitatud varud), veel resursse ca 10 triljonit tonni. · Põlevkivi - põlevkiviõliks arvutatuna maailma varud 3-7 triljonit barrelit (vrd. naftavarudega). Eesti kukersiit: kütteväärtus ca 9 MJ/kg (vrd. kivisöega!). Allesjäänud põlevkivi baasil: Eesti-sisene elektrienergia vajadus üle 100 aastaks. Tuumaenergia Uraan: graniidis 5 ppm, merevees 3 ppb. Tüüpiliselt maardlates U sisaldus maagis 0.4 - 3 %. Looduslikus uraanis 238U 99.3%, 235U 0.7%. Separeerimine: UF 6 (difusioon, laserionisatsioon). 235 U - Hiroshima pomm, reaktorites; 239Pu - Nagasaki pomm, kiiretes reaktorites; 233U - võimalik käsutada reaktorites, 238U -tuumarelvades, 252Cf - neutronite allikas. Radioaktiivsuse Sl mõõtühik: 1 Becquerel (Bq) = 1 lagunemine sekundis. Vana ühik Curie: lmCi = 37 MBq. -, -, -radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivsuse varieerumine:
annaabi.ee 
