Tasakaaluvôrrandid; k(f-1) + f ( faasi sisene); v = P - vôrrandite konstantsel rõhul. arv; v = k - f + 2 A: on CaI2 kristallid CaCl2-s. on CaCl2 lahus CaI2-s. 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine Lahustuvus paraneb temp alanemisega. Absoluutset faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. mittelahustuvust ei ole. B: siin piiramatu lahustuvus tahkes ja v=k-f+2;v=3-f ühe komponendi süsteemi jaoks faaside reegel: vedelas daasis. Järelikult on metallid väga sarnased (mõõdud) kõigil tasakaalujoontel on vabadusastmete arv 1. Rõhk ja temp C: Ebapüsiv e
Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 15 Näide Sõnumijärjestusest pikkusega L = 5 bitti kodeeritakse järjestus pikkusega n(L + K 1) = 14 bitti Selleks, et nihkeregister kodeerimise lõpus jääks nullisesse lähteseisu lisatakse sõnumijärjestusele K 1 = 2 nulli Pikkusega K 1 nullist koosnevat järjestust sõnumijärjestuse lõpus nimetatakse sõnumi sabaks (tail of the message) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 16 Koodipuu, võre ja olekudiagramm Traditsiooniliselt kujutatakse konvolutsioon koodri omadusi graafilisel kujul kasutades selleks ühte kolmest samaväärsest diagrammist: koodipuu, võre või oleku diagramm Nende diagrammide kasutamist illustree rime eeltoodud konvolutsioonkoodri töö kirjeldamisega Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 17 Koodipuu Konvolutsioonkoodri graafilise kujutamise diagrammidest alustame koodipuust Koodipuu iga haru vastab ühele sisend
tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - T�psustatud kontseptuaalmudel - P�hiobjektide olekudiagrammid - T�psustatud �riprotsess (infovoogudega tegevusdiagrammid) iteratsiooni fookuses oleva kasutusjuhu "�mber" II iteratsionn - Teise iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - Vastav s�steemi jadadiagramm - Vastavad s�steemioperatsioonide lepingud - P�hiobjektide olekudiagramm - T�psustatud kontseptuaalmudel, soovitav anal��simustrite kasutamine - T�psustatud kontseptuaalmudel, soovitav anal��simustrite kasutamine - T�psustatud �riprotsess (infovoogudega tegevusdiagrammid) iteratsiooni fookuses oleva kasutusjuhu "�mber" KONTSEPTUAALMUDEL PEAB SISALDAMA V�HEMALT 8 KONTSEPTI, SOOVITATAV V�HEMALT 16.
Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update,
Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update,
1. Elutsüklid, olekudiagrammid. Diagramm: algoleku ja lõppoleku ringkujulised sümbolid. Nooltega näha võimalikud üleminekud ühest olekust teise. Nooltel olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning neid infosüsteemis kajastavad infotöö Tegevused. ELUTSÜKKEL objekti kulgemine ajas läbi erinevate võimalike olekute. Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 9f Töö pealkiri: Termiline analüüs Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse Sn-Pb- sulamite koostis jahtumiskõverate abil, kasutades süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Aparatuur: Termilise analüüsi seade võimaldab jälgida väljakristalluvate süsteemide temperatuuri muutumist ning on mõeldud sulamite analüüsiks piirkonnas 100-900º C. Töö käik: Töös jälgitakse temperatuuri muutumist jahtumisel juhendaja poolt määratud tiiglites. Katse algul lülitatakse sisse tiiglite küte esikilbi alaosas olevate lülititega ja reguleeritakse küttevool voolutugevusele 3 A. Seejärel lülitatakse sisse arvuti ja käivitataks...
..................................................................................................20 4.TEGEVUSDIAGRAMM....................................................................................................................21 4.1 PILETI TRÜKKIMISE TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................................21 4.2 ARVE MAKSMISE TEGEVUSDIAGRAMM..........................................................................................22 5. OLEKUDIAGRAMM.......................................................................................................................23 5.1 BUSSIJUHI TÖÖLEVÕTMISE OLEKUDIAGRAMM.............................................................................23 5.2 PILETI TRÜKKIMISE OLEKUDIAGRAMM........................................................................................24 5.3 PILETI BRONEERIMISE OLEKUDIAGRAMM................................................................................
küttevoolu nulli ja alustasin temperatuuri registreerimist. Uuritava sulami jahtumisel 150C-ni lõpetasin temperatuuri registreerimise. Sulami jahtumiskõveralt määrasin sulami kristallisatsiooni alguse temperatuuri. Süsteemi olekudiagrammi järgi leidsin kristallisatsiooni alguse temperatuuri järgi sulami koostise. Jahtumiskõveratel näidatakse tasakaalus olevad faasid ja käänupunktides toimuvad põhimõttelised muutused. Süsteemi olekudiagramm: 2 Katseandmed: Kolmas tiigel. 400 350 300 L 250 kaob L Temperatuur (0C) 200 L++
....................................................................................9
Domeeni mudel.........................................................................................................................10
Ülevaatlik domeeni mudel....................................................................................................10
Õppekohtade liigituse domeeni mudel..................................................................................11
RE õppekoha olekudiagramm...............................................................................................12
...............................................................................................................................................12
Konkursside liigituse domeeni mudel...................................................................................12
.......................................79 1.1.1.101Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose'is..........................79 6 1.1.1.101.1Kontseptuaalne klassidiagramm.................................................79 1.1.1.101.2Klasside definitsioonid ............................................................... 80 1.1.1.101.3Põhiobjekti olekudiagramm.........................................................80 2.4.3 Mängukavade registri spetsifikatsioon.......................................................80 1.1.1.102Taust..................................................................................................80 1.1.1.103Eesmärgid......................................................................................... 81 1.1.1.104Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)........................................... 81 1.1.1
12. Isobaarse potentsiaali sõltuvus rõhust Oluline. Tõesta valem 13. Keemiline potentsiaal. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 14. Keemilise tasakaalu üldvõrrand. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 15. Rõhu ja temperatuuri mõju reaktsiooni tasakaalule. Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx. 16. Reaktsiooni isoterm. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist Ainult valem. 17. Gibbsi faaside reegel 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25
..................................................................................13
Seadete allsüsteem................................................................................................................14
Domeeni mudel.........................................................................................................................15
Ülevaatlik domeeni mudel....................................................................................................15
Käivitaja olekudiagramm......................................................................................................15
........................................................................21 Joonis 16: Sooviavalduste haldamine (II iteratsioon)...............................................................21 Joonis 17: Registreeringute haldamine (II iteratsioon).............................................................22 Joonis 18: Tellimuste haldamine (II iteratsioon).......................................................................22 Joonis 19: Sooviavalduse olekudiagramm (II iteratsioon)........................................................23 Joonis 20: Registreeringu olekudiagramm (II iteratsioon)........................................................23 Joonis 21: Fotode olekudiagramm (II iteratsioon)....................................................................24 Joonis 22: Tellimuse olekudiagramm (II iteratsioon)...............................................................24
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)? Ainult üks vastusevariantidest vastab korrektse kasutuslo...
Saavutatav väärtus: Uus nimekiri on väljas Nimi: Päring Tegijad: Klienditeenindaja Eesmärk: Lihtsustada ülevaate saamist olemasolevatest, kaotatud videodest Kirjeldus: Klienditeenindaja teeb p2ringu olemasolevatest videodest, nende olukorrast ja andmed Tüüp:Primaarne, abstraktne Eeltingimus: Vajadus teostada päring Järeltingimus: Päring on teostatud Saavutatav väärtus: Päring on teostatud Olekudiagramm Järgnevalt on esitatud video olekudiagramm. Jadadiagramm Järgnevalt on esitatud video laenutamise jadadiagramm: Tegevusdiagramm Järgnevalt on esitatud video laenutamise tegevusdiagramm. Kontseptuaalmudel Ärireeglid Iga klienditeenindaja võib esitada ühe või mitu arvet. Iga arve peab esitama üks ja ainult üks klienditeenindaja. Iga klienditeenindaja saadab ühe või mitu meeldetuletuletust. Iga meeldetuletuse saabab üks ja ainult üks klienditeenindaja. Iga klient vaatab ühte või mitut meeldetuletust.
Kordamisküsimused Tehnomaterjalid II 1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem.Sulami komponent.Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on sulam, mille põhikomponent (...
siiretest ja toimingutest. • Olek on salvestatud informatsioon mineviku kohta, st sisendite muutuste kohta süsteemi käivitamisest kuni käesoleva hetkeni. • Üleminek näitab oleku muutust ja seda kirjeldatakse tingimusega, mis peab olema täidetud, et üleminek oleks võimalik. • Toiming on selle tegevuse kirjeldus, mida antud momendil on vaja teostada. 47. Koosta korrektse stopperi täielik olekudiagramm (stopperit saab juhtida ühest nupust. Stopper peab algselt näitama 00:00. Nuppu vajutades hakkab stopper aega loendama, peale järgmist vajutamist lõpetab loendamise ja kolmandal vajutamisel taastab algnäidu (00:00)). 48. Milline on peamine erinevus Mealy ja Moore olekumasinatel? Kuna Oleku register muudab oma väljundit AINULT tõusva takti korral, siis saab ka Moore olekumasina väljund muutuda ainult tõusva takti korral (sünkroonne). Aga
..............................................................................24 Joonis 15: Deklaratsiooni dekanaadi poolse aktsepteerimise tegevusdiagramm (täpsustus üldise diagrammi deklaratsiooni aktsepteerimise tegevusele)..................................................24 Joonis 16: Dekanaadi poolne deklaratsiooni kontrollimise tegevusdiagramm (täpsustus eelnenud diagrammi deklaratsiooni aktsepteerimise tegevusele).............................................25 Joonis 17: Deklaratsiooni olekudiagramm................................................................................26 Joonis 18: Aine deklaratsiooni olekudiagramm........................................................................27 Joonis 19: Deklaratsioonide haldamise kasutusjuhtude diagramm...........................................28 Joonis 20: Deklareerimisperioodide ja deklareeritavate ainete administreerimise kasutusjuhtude diagramm.........................................................................................
aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van der Waals'i jõud); hõre võre, madal võreenergia; *omadused: pehmed, madal sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Metallilised (kõik metallid Na) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm ühekomponendilised süsteemid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned)
aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van der Waals'i jõud); hõre võre, madal võreenergia; *omadused: pehmed, madal sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Metallilised (kõik metallid Na) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm ühekomponendilised süsteemid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned)
SeansideList Kõik saadavad seansid konkreetsel filmil Saal Kinoteatri saal kus on kohad ja kus saab filme vaadata Koht Koht saalis TTÜ IS strateegiline analüüs 22 © TTÜ Informaatikainstituut 2.4.2.6 Põhiobjekti olekudiagramm film kinokavast aktiivne filmi võetakse kinokavast ära ja andmetesisestaja muudab selle staatuse mitte aktiivne 2.4.3 Piletite register 2.4.3.1 Taust ja eesmärgid Iga piletiga on seotud film ning staatus (kas aktiivne või mitte). Kui pileti eest on makstud, ja seans mille see tagab on veel tulemas, siis pilet on aktiivne. Siis kui kino sissetulekul on
...............................................76 2.4.11.6 Andmekogu mudelid (äritasandil) Rational Rose'is.................................77 2.4.11.6.1 Kontseptuaalne klassidiagramm..................................................77 2.4.11.6.2 Klasside definitsioonid................................................................77 Põhiobjektide olekudiagrammid......................................................................................78 2.4.11.7 Laenutamise olekudiagramm...................................................................78 2.4.11.8 Tellimuse olekudiagramm........................................................................79 3 Arhitektuurivaade..................................................................................................................79 3.1 Nõudmised tarkvarale ja riistvarale................................................................................80 4 Arendusvaade........................................
Protsessid võivad olla operatsioonisüsteemi omad või rakendusprogrammide protsessid. Protsess käib läbi järgmistest olekutest: Uus (new) protsessi loomine Töötab (running) programmi käske täidetakse Ootab (waiting) protsess ootab mingi sündmuse taga Valmis (ready) protsess ootab, et talle protsessori aega antaks Lõpp (terminated) protsess jõudis tööga lõpule Protsessi olekudiagramm. Operatsioonisüsteem ise koosneb samuti protsessidest, kuid enamus neid on suure prioriteediga. Kui arvuti näiliselt seisab, täidab ta protsessi PID 0 System Idle Protsess. 2.2. Mäluhaldus Mälu koosneb suurest hulgast baitidest ning on tavaliselt grupeeritud 1, 2, 4 või 8 kaupa. Protsessor loeb mälust programmi käske vastavalt programmi loenduri poolt näidatud asukohale. Osad nendest käskudest võivad põhjustada uusi mälust lugemisi või sinna kirjutamisi.
(Tarkvara)süsteemi funktsionaalsust Kasutuslugude mudel (Use Case Model) Infosüsteemi koosnevust andmeobjektidest Andmemudel (Entity Relationship Model) (Tarkvara)süsteemi protsesse iseloomustab Jadadiagramm (Sequence Diagram) (Toimimis-)objektide muutusi kajastab Mõisted kordamiseks 10 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava Olekudiagramm (State Transition Diagram) 44 Infosüsteemi määratlevad mudelid - (Tarkvara)süsteemi funktsionaalsust Kasutuslugude mudel (Use Case Model) Infosüsteemi koosnevust andmeobjektidest Andmemudel (Entity Relationship Model) (Tarkvara)süsteemi protsesse iseloomustab Jadadiagramm (Sequence Diagram) (Toimimis-)objektide muutusi kajastab Olekudiagramm (State Transition Diagram) 45 Modelleerimise "kolmnurk"- mudel koosneb kahest osast:diagramm ja sõnaline kirjeldus.
– A)ühekomponentne süsteem – 1 aine, aga vôib mitmes erinevas agr. olekus olla. Vee diagramm: vee O e. kolmikpunkt: TO = 0,0078C; pO = 4,6mmHg. Superkriitiline olek – kaob vahe vedela ja gaasilise faasi vahel, tekib tihe ja hästi voolav ollus. B) kahekomponentne süsteem – 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka keemise vältes muutub kummagi faasi koostis eraldi. 6. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse süsteemitasakaalulist olekut. Olekudiagramm näitab konkreetse aine eelistatud agregaatolekut antud tingimustel. Olekudiagramm on tavaline arvutiteaduse mõiste, mida kasutatakse lõplike automaatide graafilisel kujutamisel. Olenevalt konkreetsest kasutusalast on seda kirjanduses käsitletud eri viisidel. 7. Kriitilised omadused: keemistemperatuur, sulamistemperatuur, kolmikpunkt,
o Kaks põhilist soojusfüüsika konstandi (+ arv ja mõõtühik) o Osakeste ruutkeskmised kiirused, võrdlus keskmiste kiirustega o Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) o Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) o Ülekandenähtused gaasides 15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded o Põhilised agregaatolekud (+ joonised) o Faas ja faasisiire o Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) o Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt o Siirdesoojused (+ valemid ja mõõtühikud) o 2. järku faasiüleminekud 16) Termodünaamika II. printsiip ja soojusmasinad o Protsesside mittepööratavus o Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused) o Entroopia ja termodünaamiline tõenäosus (+ valem) o Soojusmasin ja selle kasutegur o Ringprotsess (+ joonis)
Üldine tarkvara kasutusjuhtude diagramm ja lühikirjeldused Olulisemad funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded 2.1.3. Järgmise iteratsiooni (fookuse) planeerimine 2.2. Detailimisfaasi (Elaboration) esimene iteratsioon 2.2.1. Ärimodelleerimise tulemid Iteratsiooni fookuses oleva äriprotsessi (mudelite) täpsustamine Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm Põhiobjekti olekudiagramm 2.2.2. Tarkvara nõuete analüüsi tulemid Iteratsiooni fookuseks oleva põhikasutusjuhu laiformaadis kirjeldus 2.2.3. Järgmise iteratsiooni (fookuse) planeerimine 2.3. Detailimisfaasi teine iteratsioon 2.3.1. Ärimodelleerimise tulemid Iteratsiooni fookuses oleva äriprotsessi (mudelite) täpsustamine Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm Põhiobjekti olekudiagramm 2.3
ainult fluidumi tihedust, kuid ei põhjusta ülekriitilise fluidumi üleminekut vedelasse või gaasilisse faasi. Ainete segude puhul on olukord sageli väga komplitseeritud kriitiliste punktide ja ülekriitiliste piirkondade määramisel, kuid see ei mõjuta kõige olulisemat – gaasilise ja vedela oleku eristamatust. Kriitilise punkti parameetrid on iga aine jaoks ainulaadsed. Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on Ptp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega. 9.TERMODÜNAAMIKA. 9.1.Termodünaamilised protsessid gaasides 9.2.Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. “Kahjulik” soojus on see, mis tuleb
gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse enda alla võetud ruumala. FAASID Gibbsi faaside reegel: heterogeenses süsteemis on tasakaalu korral termodünaamiliste vabadusastmete arv (variantsus), mida saab muut ilma et muutuks faaside arv, on 1) sõltumatute muutujate n+f(k-1) ja 2) tasakaale kirjeldavate seosevõrrandite k(f-1) vahe: v = n+f(k-1)-k(f-1) = k-f+n ja kui n=2 (tavaliselt), siis v = k f + 2 Vee olekudiagramm: Jahtumiskõverad lihtsamal olekudiagrammil Kangi reegel : Valime süsteemi, milles komponendi A kontsentratsioon on XA, B kontsentratsioon vastavalt 1 - XA = XB. Jahutamist alustame punktist P algtemperatuuriga T0. Punktis P1 temperatuuriga T1 hakkavad eralduma komponendi A kristallid.Punktis P2temperatuuril T2 on puhta aine A kristallid tasakaalus lahusega, milles A kontsentratsioon on X´ A Nüüd läheme moolimurdudelt üle ainete massidele. Teeme eelduse, et lähtelahust oli võetud 1 kg
tegevusdiagrammil on näidatud kõik ressursivood ilma töövoo elementideta. Preanalüütiline protsess 14. Registrite vaade Täpsustab Visiooni kontseptuaalsel klassidiagrammil (visuaalne Ärisõnastik) näidatud põhiobjekte (ehk ressursse) Struktuuri osas - registrite klassidiagrammid Käitumise osas (elutsüklid) - registrite põhiobjektide olekudiagrammid Tellimuste registri kontseptuaalne klassidiagramm Lol mida whitespacei?? Igatahes see on tellimuse olekudiagramm. Nooltel on kirjas ärisündmused, mis viivad kliendi tellimuse ühest olekust teise. Need sündmused peavad sisendite-väljundite poolest kokku sobima Funktsionaalse vaate tegevusdiagrammis olevate tegevuste kirjeldustega. Vist suht kõik. U did well human. Ok hakkame siis kolmandat tegema
75. Milleks kasutatakse VHDL keeles TEXTIOd? Failist lugemine, kirjutamine. Failist loetud tulemuste võrdlemine eeldavate tulemustega, laadida ja kirjutada mälu sisu faili. 76. Mis erinevus on Mealy ja Moore masinatel? Mealy olekumasin sõltub nii sisendist, kui ka hetke olekust ja Moore masin sõltub ainult hetke olekust. 77. Kirjutage Moore masina baasil stopperi (Omab ainult ühte nuppu – olekud start, stop, reset, start jne) olekudiagramm. Alguses on S0. Kui on S0 ja btn on 1, siis liigub S1-te. Kui on S1 ja btn on 0, siis liigub S2. S2 tähendab, et stopper loendab. Kui on S2 ja btn on 1, siis liigub S3-e. Kui on S3 ja btn on 0, siis liigub S4-ja. S4 tähendab seda, et stopper on stop seisundis. Kui on S4 ja btn on 1, siis liigub S5-te. Kui on S5 ja btn on 0, siis liigub S0-i. S0 on reset seis. S0 ajal on loendamisväärtus 0, S2 ajal väärtust suurendatakse ja S4 lõpetatakse loendamine ja
15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded o Põhilised agregaatolekud (+ joonised). Plasma, vedelik, tahke,gaas o Faas ja faasisiire Faas- on aine olek milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faasisiire – aineüleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis välistingimuste muutumisel. Nt jää - veeks o Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) Olekute jaotumine rõhu ja temperatuuri järgi. Vt joonis paremal o Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt. On punkt küs ühinevad: 1. Sublimatsioonikõver 2. Aurustumiskõver 3. Sulamiskõver. Joonis paremal o Siirdesoojused (+ valemid ja mõõtühikud) o 2. järku faasiüleminekut 16) Termodünaamika II. printsiip ja soojusmasinad o Protsesside mittepööratavus o Termodünaamika II
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Tahke gaas: sublimatsioon ja gaas tahke: depositsioon Vedelik gaas: aurustumine ja gaas vedelik: kondensatsioon ·Toimub temperatuuril, mida nim. keemispunktiks/kondensatsioonipunktiks · Temperatuur ei muutu Aurustumine (keemine), aurumine (evaporatsioon): -keemine toimub keemispunktis aurustumiskõveral kogu ruumala ulatuses. Vajab lisaenergiat. -Aurustumine saab toimuda ka keemispunktist madalamal temperatuuril keha pinnalt. Võtab energia keskkonnast. VEE OLEKUDIAGRAMM Faasi muutus sõltub temperatuurist ja rõhust. A-kolmikpunkt;E-kriitiline punkt ·Üleminekul ühest faasist teise neeldub või vabaneb energiat latentne soojus ·Jää sulamiseks vajalik energia atmosfääri rõhul on 333 kJ/kg ·Vee aurustumiseks kuluv energia atmosfääri rõhul on 2255 kJ/kg Sulamissoojus- latentne soojus, mis on vajalik, et muuta tahke aine vedelaks ilma temperatuuri muutuseta;
Kondenseerumine – gaasiline => vedel Keemine – vedel => gaasiline, vedelike omadus Külmumine – vedel => tahke Sulamine – tahke => vedel Sublimeerumine – tahke => gaasiline 29. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. Heterogeensed süsteemid koosenvad vähemat kahest faasist. Üle kolme faasi ühes kohas korraga tasakaalus olla ei saa. 30. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Olekudiagramm annab ülevaate, milline faas on teatud temperatuuril ja rõhul kõige stabiilsem. Sõltub rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkt, kriitiline punkt. 31. Kriitilised omadused: keemistenperatuur, sulamistemperatuur, kolmikpunkt, kriitiline temperatuur ja kriitiline rõhk. Keemistäpp – vedela ja gaasilise punkt. Sulamistäpp – tahke ja vedela punkt. Kolmikpunkt – kus kolm faasi ühes.
Deklaratsioon esitatud Deklaratsioon esitamata Joonis 5: Parandatud deklaratsiooni koostamise tegevusdiagramm Kui siin diagrammil toodud protsessi korral jääb deklaratsioon esitamata, siis see ei kajastu üldises protsessis. See jääb välja käesoleva töö skoobist. 4.2. Deklaratsiooni seisundidagramm Käesolevas peatükis on toodud deklaratsiooni kui objekti olekudiagramm. Toodud on deklaratsiooni olekud alates algolekust kuni hindamislehtede väjastamise valmisolekuni. Antud töös ei ole kajastatud deklaratsiooni olekuid alates hindamislehe väljaandmisest ning deklaratsiooni kehtivust. TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 11 (19) Deklaratsioon
aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van der Waals'i jõud); hõre võre, madal võreenergia; *omadused: pehmed, madal sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Metallilised (kõik metallid Na) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm ühekomponendilised süsteemid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned)
aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van der Waals’i jõud); hõre võre, madal võreenergia; *omadused: pehmed, madal sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Metallilised – (kõik metallid Na) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm – ühekomponendilised süsteemid – seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned)
· Van der Waals'i võrrand: parandusliikmete nimed ja tähendus. , kus Vm on ühe mooli gaasi poolt täidetav ruumala (moolruumala), a ja b aga empiirilised konstandid.Konstant b määrab nn omaruumala - ruumala, mille täidaksid NA (Avogadro arv) molekuli tihedalt kokku pakituna. Konstant a on keerukam, et on rõhu dimensiooniga nimetatakse seda tihti siserõhuks. · Olekudiagramm p - T (rõhk - temperatuur) teljestikus. Olekute jaotumist rõhu ja temperatuuri järgi nim. olekudiagrammiks. Tavaliselt esitatakse see -teljestikus erinevate faaside piirjoonte abil. Joonisel on kolmikpunkt tähistatud K-tähega; seal ühinevad sublimatsioonikõver OK, aurustumiskõver KB (B on kriitiline punkt) ja sulamiskõver KA. Sulamiskõverast vasakule jääb tahke faasi piirkond; selle ja aurustumiskõvera
Nagu näha, on vee tihedus suurim temperatuuril 4 Co. 4. Faas ja faasisiire Faas ehk aine faas on aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemist välistingimuste(rõhk, temperatuur) muutumisel, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. 13 5. Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) Olekute jaotumist rõhu ja temperatuuri järgi nimetatakse olekudiagrammiks. Tavaliselt esitatakse see rõhk-temperatuur teljestikus erinevate faaside piirjoonte abil. 14. TERMODÜNAAMIKA 2. SEADUS 1.Termodünaamika II. Printsiip (erinevad sõnastused) Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant):
koosneb kristallidest. Toimub ühtlasel temperatuuril. Seda protsessi saab metalli jahutades või soendades vastavalt kas kiirendada või aeglustada 24. Milline võib olla kristallunud struktuur? - allajahtumisaste on väike, siis tulemuseks on jämedateraline struktuur - allajahtumisaste on suur, siis on tulemuseks peeneteraline struktuur. - kui allajahtumisaste on ülisuur, siis tekib amorfne(mittekristalliline) struktuur. 25. Kuidas tekitatakse olekudiagramm? -Sulami omaduste kirjeldamiseks. Olekudiagrammi järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuri intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Saab koostada ainult eksperimentaalsel teel.Koostatakse jahtumiskõverad termilisel analüüsil saadud andmetest (seisakute ja murdekohtade järgi, mis on põhjustatud muutuste termilises efektist, määratakse muutuste temperatuurid) 26. Mis on eutektikum? -Eutektikum on ühtlane ja peenekristalliline ainete segu, mis sulab tervikuna
üsna nõrgalt. Seetõttu on enamik väiksemate molekulidega aineid toatemperatuuril gaasilises olekus. Suuremate molekulide vahel avalduvad molekulidevahelised jõud tugevamini. Sel juhul võivad jõud ka tavatingimustes olla piisavalt tugevad, hoidmaks molekule koos - kas seostunult vedelikuks või tahkeks kristalseks aineks (nt benseen, väävel, glükoos) 7. Vedelikud ja gaasid. Vesi ja vesiniksidemed. Vee olekudiagramm. Kavitatsioon. Pindpinevus ja selle muutumine sõltuvalt lisanditest ja keskkonnatingimustest. Mitsellid. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaengugaa vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn
- WC eutektikum sisaldab 35-37% WC, mis sulab temperatuuril 1300-1320 C. On kindlaks tehtud, et eutektikumi sulamistemperatuuril lahustub koobaltis kuni 10 % WC ja toatemperatuuril <1% WC. Selline lahustuvuse sôltuvus temperatuurist teeb WC-Co sulamid termiliselt töödeldavateks. Praktikas termilist töötlemist siiski ei kasutata. Koobalt volframkarbiidis ei lahustu. Ka Ni kasutatakse WC baasil kermistes sideainena. WC-Ni olekudiagramm on sar- nane WC-Co olekudiagrammiga. WC lahustub niklis rohkem kui koobaltis ( 12-20%) ja sôltub C sisaldusest lähtekarbiidis. C sisalduse suurenedes WC lahustuvus väheneb. WC-Ni kermised hapramad ja nôrgemad kui WC-Co kermised. 29 Joon. 11. W- C- Co olekudiagramm Joon. 12 W-C-Co olekudiagrammi vertikaalne lõige mööda WC-Co lõiget 30 T oC
See rõhk on aine aururõhk. Vedelikku, mille aururõhk on suhteliselt kõrge, nimetatakse lenduvaks. Aururõhu sõltuvus temperatuurist. Clausiuse-Clapeyroni võrrand: ln P2/P1 = H0aur/R (1/T1 – 1/T2) Keemistäpp – temperatuur, mil vedelik hakkab keema, kui tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Normaalne keemistäpp on temp, mille juures tema aururõhk on 1 atm. Normaalne sulamistäpp on aine sulamistemperatuur rõhul 1 atm. Olekudiagramm e faasidiagramm annab ülevaate, milline faas on antud rõhul ja temp.il stabiilseim. Kolmikpunktis on tahke, vedel ja gaasiline faas üheaegselt tasakaalus. Kriitiline punkt – punkt, kus vee auru- ja vedelat faasi eraldav kõver lõpeb. Kõrgemal on aine ülekriitilises olekus. Lahustuvus – aine kogus, mis aintud lahustis aintud tingimustel lahustub. Väljendatakse g lahustunud ainet 100 g vee kohta. Tahke faasiga
Atmosfäär koosneb põhiliselt: metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid, nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Aine olekudiagrammid. Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on P tp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega. Vedelike pindpinevus. Pindaktiivsed ained ja mitsellid, Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada.
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
po = µ , (5.39) kus c = M / V on lahustunud aine massikontsentratsioon (osatihedus) lahuses. Viimane valem kannab van't Hoffi (18521911, Holland) seaduse nimetust. Elusorganismide rakukestad, kapillaarveresoonte ja taimede mahlu juhtivate kapillaaride seinad on just poolläbilaskvad membraanid, mille kaudu toimubki osmoosi teel kogu vee ainevahetus. 5.10. Faasiüleminekud. Olekudiagramm. Termodünaamilise süsteemi ühesuguste keemiliste ja füüsikaliste omadustega osade kogumit nimetatakse faasiks. Näiteks moodustavad vees ujuvad jäätükid ühe faasi, vesi ise on teine faas, veeauru sisaldav õhk vee pinna kohal on kolmas faas. Enamus keemilistest ainetest võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes kristallilises olekus, seega võivad nad termodünaamilises süsteemis
vahendusel. 129 Gaasid - vedelikud On selgunud, et on olemas temperatuur millest kõrgemal ja rõhk millest madalamal, pole gaasid veeldatavad neid nimetatakse vastavalt KRIITILISEKS RÕHUKS ja KRIITILISEKS TEMPERATUURIKS. Ühe mooli aine ruumala kriitilisel temperatuuril ja rõhul nimetatakse KRIITILISEKS MOOLRUUMALAKS. 130 Olekudiagramm Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine eksisteerida vedelas olekus (olenemata rõhust). H2O: 374.2°C ja 218.3 atm 131 Pindpinevus on -energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra(g, N/m). Pindpinevus on põhjustatud pinnal asuvate molekulide
Malm koosneb perliidist, tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 2,14-4,3%, ledeburiidist, kui 4,3% ja tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 4,3-6,67%. Diagramm piisab vaskapoolsest äärest(C sisaldus 0-6,67%), sest puhas süsinik sulab temperatuuril 3400, nii et parempoolne äär ei ole huvipakkuv. Ja süsinik lahustub rauas ka kõrgel tempertatuuril suhteliselt vähe. Võtame tsementiidi(Fe3C) omaette komponendiks siagrammi parempoolses servas. Ehk Fe-Fe3C olekudiagramm. Tsementiit ei ole stabiilne ühend ning võib laguneda kõrgematel temp.del rauaks ja grafiidiks, kuid ikkagi tahkub lahusest peamiselt välja tsementiit. Põhjus on selles, et süsiniku kristallumine grafiidina on raskendatud. Allpool joont AECF tahkub sulam tervikuna. Piirkonnas AEC hakkab välja kristalluma austeniit. Piirkonnas CDF hakkab vedelast sulamist välja kristalluma tsementiit. Eutektilises punktis C kristalluvad korraga peenkristallilise seguna asuteniit ja tsementiit see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
