TUUMA- JA AATOMPOMM Jaanika Parm Katre Suits 11a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Tuumapommi lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides (kT) või megatonnides (MT) Kuidas toimub plahvatus? Tuumapommi kandurid Tuumaplahvatus õhus Maapealne tuumaplahvatus Kahjustatavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: · taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit · strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi Kestus - 3-30 sekundit Lööklaine Purustusi ja vigastusi tekitava jõu määrab lööklaine ülerõhk (kPa) Ülerõhu mõju inimesele: · Üle 300 kPa surmav · Üle 100 kPa kopsude vigastused
tuumaenergiale. Puhta uraani avastas Peligot aastal 1841. 1896 avastab Becquerel, et uraan kiirgab mingisugust kiirgust. Plussid - miinused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kahjulikud mõjud Inimesele ohtlik kiirituse tõttu Kuidas üks tuumaplahvatus välja peaks nägema http://www.youtube.com/watch?v=6g68fMzFM98 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tuum.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia http://www.annaabi.com/download.php?matid=20883 http://maakond.blogspot.com/2007/10/olles-viimasel-ajal-pingsalt.html
tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid • Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. MAAVÄRINATE ESINEMINE PAIKKONNITI
Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumakütuse, mis saadakse, jäägid on radioaktiivsed. Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus. Alfakiirgus on heeliumi aatomi tuumad. Beetakiirgus on elektronid ning gammakiirgus kujutab endast elektromagnetkiirgust. Need kiirgused on elusorganismidele väga ohtlikud ja need lagunevad sadu tuhandeid aastaid. Kui tuumaelektrijaamas juhtub õnnetus, siis võivad reostuda väga suured alad. Näiteks Tsernobõli tuumaplahvatus. Tuumaelektrijaamade kasutamisel on saadud materjali ka tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus pole taastuv kütus. Sellepärast võib tuumaelektrijaamade kasutamine rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Mina olen tuumaelektrijaamade vastu.
Selle tekitab kuum gaas Neeldumisspektril on mustad jooned pideva spektri taustal. Tekib kui valgus läeb läbi klaasi Spektroskoopia rakendused-kriminalistika, keemia, füüsika, kosmoloogia, astronoomia Mudelite kasutamine: · originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); · protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid); · originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus); originaali ei ole enam olemas kvantmehaanika-õpetus mikromaailma objektide liikumisest kvantmehaainka põhiseisukohad: aineosakestel on laineomadused, mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik
Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained Levivad maapinnas kiiresti Levivad piki maapinda epitsentrist eemale kerapinnalaadsete frontidena nagu virveringid vees 1) S- lained ( risti lained ) on 1) S- lained ( risti lained ) on aeglasemad aeglasemad
Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada, sest maavärina tagajärjel oli elekter kadunud. Jahutamisprotsess katkes ja sellele järgnes 56 võimsat plahvatust, üks neist tuumaplahvatus, mille tagajärjel paiskusid imepisikesed ja mürgised radioaktiivsed ained molekulaarses struktuuris atmosfääri laiali. Kahjude ulatus Maav'rina ja tsunami tõttu jäid mitu tuhat inimest ilma oma elust ja kodust. Fukushima tuumajaama ümbrus 20 kilomeetri raadiuses endiselt saastunud. Jaapani elektrienergiavarustuse sõltuvuse kasv imporditud fossiilsetest kütustest on järsult kasvanud kuni 62 protsendilt 2010. eelarveaastal. 88 protsendini 2013
1)Tuumade lagunemis ahelreaktsioon on reaktsioon, kus üks reaktsioon põhjustab teise ning selle tagajärjel lagunevad tuumad. Et tekiks ahelreaktsioon peab olema vähemalt kriitiline mass ainet või peegelduvad pinnased, mille pealt aatomiosakesed põrkuksid. 2) Neutronite paljunemistegur K- näitab mitu järglast on igal neutronil tuumade lagunemise ahelreaktsioonis. 1) K=1 -juhitav ahelreaktsioon. 2) K>1 -mittekontrollitav(tuumaplahvatus) 3)K<1 -ahelreaktsioon lakkab 3)Kriitiline mass on väikseim kogus ainet millega hakkavad tekkima reaktsioonid. Nt. et uraanium 235 hakkaksid tekkima ahelreaktsioonid peab olema ainet vähemalt 56 kg. 4)Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist juhtvardaid, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni intensiivistumisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast, aktiivtsoonist, välja tõstetakse ja uuesti sisse lastakse
● Ja palju muud. Tuleviku eesmärgid ● 2050. aastaks inimkonna globaalne jalajälg jääb Maa võime piiridesse säilitada elu ja meie planeedi loodusvarad on jaotatud võrdselt. ● Silmapaistvamad looduslikud paigad oleks säilinud. Huvitavad faktid ● Logoks taheti looma, kes on ilus, ohustatud ja armastatud paljude inimeste poolt. Tähtis oli ka, et ta mõjuks hästi must-valgelt, et hoida printimisel raha kokku. ● Saastunud jõed tapavad sama palju kui tuumaplahvatus. ● Üks värvipurk võib saastada miljoneid liitreid vett. ● 15 km² vihmametsa kaob iga minut. Reklaamid V Reklaamid Ka sina saad toetada WWF-ile on ka võimalik annetada nende kodulehel. Samuti on võimalik neid toetada ka enda allkirjaga. Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/referaadid2006/maailma_looduse_fondwwf_evelinviks.htm (28.10.14) http://wwf.panda.org/(28.10.14) http://www.slideshare.net/MrG/world-wildlife-fund-224980?related=3 (29.10.14) http://en.wikipedia
Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kur...
Nicole Maria Klais; 11 H Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets ...
vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi käivitamisel lükatakse poolkerad plahvatusega teineteise vastu ja algab ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus. Tuumaplahvatus - kontrollimatu ahelreaktsioon kus vabad neutronid tungivad raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne kiirgus ja plahvatus paiskab laiali radioaktiivset materjali. Plahvatusega õhku paiskunud radioaktiivne tolm setib maha tuule suunas välja veninud ellipsina.
millel puudub meile teadaolev alamstruktuur; praegu teadaolevalt on elementaarosakesed näiteks elektronid, neutriinod, kvargid ja footonid 2. Nähtused Luminestsents - aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset, kusjuures luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Tuumaplahvatus - raskete tuumade lõhustumise kontrollimatu ahelreaktsioon, mille kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur (antud põlvkonna neutronite arv ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe). Kui neutronite paljunemistegur on ühest oluliselt suurem, siis kulgeb reaktsioon üha ägedamalt ja väljub lõpuks kontrolli alt (toimub plahvatus). Pikkuse kontraktsioon - liikuva keha pikkuse lühenemine; tekib mistahes liikumise sihilise pikkuse puhul; põhjuseks on ümbritseva süsteemi liikumatus
võimalust kui sooritada midagi nii võimast ja suurt mis Jaapani põlvili lööks ja sunniks teda alla andma. Peale tuumapommi leiutamist ei teadnud isegi USA, milleks võib tuumapomm võimeline olla. Ei teatud mitte midagi kiiritusest mida see endaga kaasa toob ja üleüldse ei mõeldud tagajärgedele. Mina ise nõustun arvamusega, et Hiroshimasse kukkunud tuumapomm (little boy) oli tegelikult Ameerika jaoks katsetus pomm, sest nad ei teadnud kuidas mõjub tuumaplahvatus inimestele. Nad teadsid ainult selle purustusvõimet ja kuidas seda valmistada. Peale Hiroshima plahvatust oli USA-le teada milleks tuumapomm võimeline on. Kui Ameeriklased oleksid rünnanud ainult Hiroshimat mis oli katsetus lask, siis oleks veel see natuke vabandatav. Sest USA-s ei teatud siis veel tuumapommi täpsetest mõjudest. Kuid USA pommitas ka Nagasaki linna (pomm nimega fat man) kui oli juba teadnud tuumapommi tagajärgedest ja purustusjõust. Just see teeb USA minu silmis
Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja katavad vahemaa, mis muidu oleks läbitud paljude aastatega, kõigest mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Seismiline laine Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid, murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Seismilised lained levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad
aasta juulis reaktoririke, mille avaookeanil parandamisel hukkus neliteist inimest, sellest ajast peale sai laev hüüdnimeks ,,Hiroshima". 1969. aastal põrkas ta kokku USA aatomiallveelaevaga. 1972. aastal puhkes tulekahju kus hukkus juba kaheksateist meest. Kokku hukkus nendel laevadel viiskümmend kaks inimest. 1961. aastal lõhati NSV Liidus nelikümmend kaheksa tuumalõhkeseadet. Üheteistkümnendal oktoobril 1961 oli Venemaal esimene maaalune tuumaplahvatus. 1966. aastal oli NSV Liidu käsutuses üle seitsme tuhande tuumalaengute arvu sinna kuuluvad aatomi- ja vesinikupommid, mitmesuguste rakettide tuumalõhkepead, torpeedode tuumalõhkepead ja suurtükkide tuumamürsud. 5 Kahekümne seitsmendal oktoobril 1973. aastal lõhati maapõues 3.5 megatonnise termotuumaleng , mis jäi NSV Liidu maa-alustest tuumaplahvatustest võimsamaiks.
alla. murrang ulatus Maigi Astok http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Maigi Astok MAAVÄRINAID ERISTATAKSE TEKKE PÕHJAL: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maigi Astok Seismilised lained
millede massid on alla kriitilise massi ja mis on üksteisest eraldatud vahekihtidega – pomm veel ei plahvata. Pommi esiossa paigutatakse tavaline lõhkelaeng, näiteks trotüül. Pommi töölepanemiseks pannakse kõigepealt plahvatama trotüül, mis surub üksikud tuumakütused osad omavahel kokku – nüüd ületab tuumakütuse kogumass kriitilise massi ning algab ülikiire kontrollimatu raskete tuumade lõhustumisreaktsioon – toimub tuumaplahvatus. 2) termotuumarelv ehk vesinikupomm. Siin on „põhitegijateks“ kergete tuumade (näiteks deuteeriumi tuumade ühinemine ülikõrgel temperatuuril heeliumi aatomituumadeks, mille juures vabaneb hetkega meeletu kogus energiat – toimu termotuumaplahvatus. Vajalik kõrge temperatuur saavutatakse minituumapommiga, mis pannakse plahvatama trotüülilaenguga. Kõikide tuumarelvade põhilised kahjustavad tegurid on:
(H2), hapnik (O2) või lämmastik (N2). Gaaside ruumala on tahketest- ja vedelatest ainetest tunduvalt suurem. Keemilises plahvatuses eralduvad gaasid ülikiirelt, tekitades kõrge rõhu reaktsiooni kohas, ning rõhk paiskub lööklainena laiali [11]. Füüsikaline plahvatus on aine muutumine füüsikaliselt, tekitades kindlas ruumiosas kõrge rõhu, mis paisub ja plahvatab kõrge rõhu tagajärjel (näiteks aurukatla plahvatamine) [11]. Tuumaplahvatus on suure hulga energia järsk vabanemine aatomituuma reaktsioonides ahelreaktsiooni mõjul, kus ühe aatomituuma lõhustumisel eralduvad neutronid panevad lõhastuma järgmisi aatomituumi. Ahelreaktsioon tekib enam jaolt rasketuumade lõhustumisel, sest rasketuumades eraldub piisavalt neutroneid [5]. Joonis 1 . Tuumaplahvatus. [18] 4
Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid . Tekke põhjuste selgitus. 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Maavärina hindamisel on võimalik lähtuda mitmetest eri nüanssidest, seetõttu on olemas palju erinevaid skaalasid maavärina tugevuse iseloomustamiseks. Üldjuhul jaotuvad skaalad oma põhimõtte järgi kaheks: 1) Võimsus-skaalad, mis hindavad maavärina seismilist energiat magnituudides. Näiteks Richteri ning Momenti skaalad. See skaala loodi 1935
põhjustavad maapinna langatusi. Eoolised pinnavormidPinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine Maavärinate teke -Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid.Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu
•Pidev protsess – kriisiskaneeriminemine Kriisi märgid e. tunnused •Üllatus •Ebapiisav info •Eskaleeruvad sündmused •Kontrolli kaotus •Kasvanud väline huvi •Kaitsesse tõmbumine •Paanika Kriisiga kaasneb: •Oht elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele; •ajasurve, mille tulemusel peavad otsustajad töötama kiiresti, et olukorraga toime tulla; •stress neile, kes vastutavad olukorra normaliseerimise eest Kriisid: Loodusõnnetused, Tehnilised (tuumaplahvatus jms), vastasseisud (konfliktid, sõda), pahatahtlikkus (terroristid-prantsusmaa 2015 jaanuar, usa kaksiktornide näide 9.11.day’,valitseva korra muutus, juhtimisvead (valitsus),eskaleerunud isilik kriis (korruptsioon,riigirahade valesti kasutamise välja tulemine), Kriisijuhtimine •Enne: Kriisiplaan, issues management, risikommunikatsioon •Kriis •Pärast: Kriisijärgse olukorraga toimetulek Kriisijuhtimise eesmärgid 1.Lõpeta kriis kiiresti 2.Piira tekkivat kahju 3.Taasta usaldus
3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse 4 tüüpi maavärinaid: a) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; b) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; c) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; d) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus (nt veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või mõnel muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). (vt kasutatud kirjandus 1) Alates 1602. aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega. Maavärinakolle ehk tõugete lähtekohas, kus kivimid tegelikult liiguvad, on tavaliselt 5-15 kilomeetri sügavusel. Seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid
Röntgeni- ja gammakiirguse vahendusel näeme kosmose vägivaldsemaid kohti: kõige kuumemaid objekte ja võimsaid plahvatusi. Kogu taeva vahest kõige mõistatuslikumad nähtused on avastatud gammatehiskaaslastega. Alates 1967. aastast on vaadeldud ootamatult ilmuvaid gammasähvatusi. Sähvatus kestab paar sekundit ja seejärel võib mööduda mitu kuud, enne kui järgmise sähvatus registreeritakse. Aeg-ajalt leiab kusagil kosmoses aset kohutav tuumaplahvatus, mis on nii võimas, et maapealsete tuumakatsetustega ei saa seda võrreldagi. Milline taevakeha põhjustab niisuguse plahvatuse? Camptoni tundlik aparatuur registreerib keskmilselt ühe gammasähvatuse iga päev. See teeb mõistatuse vaid veel mõistatuslikumaks. Pealegi ei esine gammasähvatusi ühes kindlas paigas, vaid need jaotuvad ühtlaselt üle kogu taeva. Vahepeal arvati, et sähvatused on pärit meie Galaktikast- plahvatus võiks toimuda
9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud.
aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Maavärin - Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk epitsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Maavärinad ei ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on
saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor?
• Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade uurimisel. Põhjusi, miks tuleb kasutada mudeleid, on veel mitu: • originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus);ˇ • protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid); • originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus); • originaali ei ole enam olemas ( näit. Suur Pauk). Physike – kreeka keelest looduse uurimine Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. • Miks peab füüsikat õppima?
Reemo Voltri · Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade uurimisel. Põhjusi, miks tuleb kasutada mudeleid, on veel mitu: · originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); · protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid); · originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus); · originaali ei ole enam olemas ( näit. Suur Pauk). Reemo Voltri Physike kreeka keelest looduse uurimine Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud.
! Läbi, läbi näljane. ! ! ja liigub ja loob ja lehvitab ! ! ja kauneid radasid rajab. KUHJAMINE ! ! Kodu poole, kulla poole ! ! elu poole, hella poole ! ! maja poole, marja poole. (rl) !! ! ! Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb (G. Suits) Kolmas rühm on TÄHENDUSMÄNGUD, näiteks SÕNAMÄNG ehk KALAMBUUR ! Sõnade - eriti homo- ja sünonüümide - ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. !!! ! ! Õhtu jõuab õnne kaasa ! ! ! videviku vilja kaasa ! ! ! ! millal jõuab minu kaasa? (rl) !!! ! ! Tuumaplahvatus paiskab pähklitangid taevani (A. Alliksaar) PARADOKS e VASTUOKSUS - vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. !! ! ! Mehele lähäksin- mies ei võta, ! ! ! koju jääksin- poss ei jätä (rl) !!! ! ! Ta armus endasse, vastuarmastust leidmata; ! ! Ainus asi, mida ei saa ära keelata, on keelamine (A. Alliksaar) ! ! Raske on kergeks saada (J. Kaplinski) RISTLAUSE e KIASM ! ! Oo hing, kas tunned, kuhu surevad kõik sihita teed? !
Kui nüüd ettekujutada, et kas toimub maakera kokkupõrge kosmilise kehaga selles „nõrgas“ kohas, või avatakse maakoor selles kohas, sii selle tuelmuseks on globaalne katastroof. Seega maakeral on tunlikke kohti mille puudutamine võib lõppeda geofüüsikalise katastroofiga. Meditsiinis on teada n.n. nõüelteraapiam ehk kui teha torge ühte teatid kohta, siis see avaldab mõju mõne teise inimorgani tööle. Geofüüsikas toimub sama, kui näiteks sooritada maaailune tuumaplahvatus, siis plahvatuse mõju vib tekitada katastroofilisi tagajärgi ka tuhandete km. kaugusel. Nii on Armeenia linna Spitaki maavärinat seostatud nõukogude tuumakatsetusega Kesk-Asias möödunud sajandi 80. AASTATE lõpul. Nõukogude teadlane A. zaharov tegi mõõdunud sajandi 50. Lõpul paigutada tuumapommid mõlemale poole Ameerika kontinendi ookeandies olevatesse veealystesse maakera murdekohtade sügavustesse ja vajadusel need lõhata. See oleks hävitanud kontinendi täielikult. Nagu
võimsus, teekate, inimese kehakuju, õunasort jne). Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade uurimisel. Põhjusi, miks tuleb kasutada mudeleid, on veel mitu: originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid); originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus); originaali ei ole enam olemas ( näit. Suur Pauk). Kuidas suhtuda väitesse, et looduses toimub kõik füüsika seaduste järgi? See väide on vale. Looduses toimub kõik loodusseaduste järgi. Füüsika püüab neid seadusi avastada ja kirjeldada. Füüsika ei suuda kunagi kindlalt väita, milline loodus on, küll aga suudab ta kindlalt öelda, milline loodus ei ole. Näide Kui paberist rebida ruut, siis lähemal uurimisel selgub, et nurgad pole täpselt 90 , küljed pole
Seismilised lained panevad maapinna võnkuma, mis võivad tekitada purustusi ja inimohvreid. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1. tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2. vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3. langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4. tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Maavärina koldes toimuv kivimikihtide liikumine vallandab seismilised lained, mis levivad ringjate lainetena maakoores edasi. Kõige tugevamad on tõuked maapinnal, kolde kohal asuvas epitsentris. Epitsentri all asub hüpotsenter. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid.
Ahelreaktsioon ja radioaktiivsus 195 Aatomireaktor 196 Järgneval slidel on aatompommi skeem pommi lõhkamiseks viiakse kokku kaks uraan-235 isotoobiga osas rikastatud alakriitilise massiga keha selle tulemusel jääb massi rohkem uraani lagunemisel tekkivaid neutroneid mis kutsuvad esile tuumade lõhenemise tuumade lõhenemine ajaühikus suureneb laviininina vabaneb energia toimub tuumaplahvatus. 197 198 199 Termotuumareaktsioonid Heeliumi süntees vesinikust: 3 H+2 H4 He+1 n 1 1 2 0 1 grammi He tekkimisel deteeriumist ja triitiumist vabaneb 4,2×1011 J energiat, Samasuure koguse saame 10 tonni diislikütuse põletamisel, Selle aluseks ikka endine massidefekt, valemikujul: E=mc2 200
Richteri skaala - aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv ' Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 29. R Kuidas saame maavärinaid mõõta? Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid
annaabi.ee 
