TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtumata. Pommi lõhkamisel surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku, mille mass on üle kriitilise. Ülekriitlises ainekoguses neeldub nii palju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ning areneb ahelreaktsioon. TERMOTUUMAREAKTSIOONID Energia saab vabaneda mitte ainult suurte tuumade lagunemisel keskmisteks, vaid ka kergete tuumade ühinemisel. 24He tuuma moodustamiseks on vaja vesiniku isotoopi nn rasket vesinikku 21H deuteeriumi (21D). Selles reaktsioonis eraldub soojusena nii palju energiat, et kasutades mereveest eraldatud deuteeriumi tuumakütusena, saaksime 1 liitrist veet 100 korda rohkem en, kui 1 liitri petrooliumi põletamisel. Selleks, et prootonid jõuaksid tuumajõudude mõjupiirkonda, milleks on vaja
Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Tuum seob elektronid ja määrab elektronide arvu neutraalses aatomis.Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid. Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nah...
Kui keemilistes reaktsioonides toimuvad aatomite ja molekulide ümberkorraldumisedjne siis tuumareaktsioonides toimuvad protsessid, kus tuumad võivad ühineda ümber korralduda ja laguneda . Tuumade ühinemisi , ümberkorraldumisi ja lagunemisi nim tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks pole aga väliseid põhjuseid vaja. Liitosakese seoseenergia on võrne minimaalse tööga mis kulub selle liitosa lõhkumiseks koostisosadeks. Tuuma seoseenergia oleneb üsna omapärasel viisil massiarvus, mugavaim on seda sõltuvust jälgida , kui tuuma seoseenergia jagada massiarvuga, st. vaadata ühe nukleoni kohta tulevat seoseenergiat. Tuumajõudude ja tuumade seoseenergia olenevus massiarvust viib selleni , et tuumareaktsioonidest on võimalik suuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. Tuumade...
Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Selleks ajaks, kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd
Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus, tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta soojust, kui tema pinna temperatuur tõuseb 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb, kuni algavad termotuumareaktsioonid. Väliskiht jääb gaasiliseks
PÄIKE Päikese mass on Maast 330 000 korda raskem. Päikesesüsteemi massist 759 korda raskem. Läbimõõt 109 korda suurem kui Maal. Päike on tohutu energiaallikas Päikese kiirguse koguvõimsus ehk kiirgusvõimsus on 4 10 26 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest (Maale jõuab 1 / 2 miljardik osa ). Astronoomia seisukohalt tüüpiline kollane kääbustäht (massilt, läbimõõdult, temperatuurilt). Päike on hõõguv gaaskeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium ( need on Päikese energia allikaks) Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Edasiste reaktsioonide tõttu on tühine kogus ka raskeid metalle, mis moodustavad massist 2 %. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Keskmine tihedus on 1400 kg/m3 , Päikese sisemuses on aga tihedus ~100 korda suurem. Seetõttu on sisemuses gravitatsioon tohutult suur ning ka rõhk on tohutult suur. Seetõttu
mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur tõuseb Hüdrostaatilise tasakaalu olekus, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid Peajada eelses faasis ümbritseb tähti gaasist ja tolmust koosnev akreatsiooniketas Selles faasis võivad tekkida planeedid Peajada Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast Sel ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks Toimub südamikus Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus Päikese heledus on pärast peajadale jõudmist 4,6
Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema 1.)uma võimalik suurus on piiratud, suured tuumad muutuvad ebapüsivaks prootonite tõukumise tagajärjel. 2.)stabiilsetel tuumadel on energiatasemed täitunud järjest. 3.)stabiilses tuumas peab alati olema neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. Kui üks tuuma stabiilsuse tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema. Tuumareaktsioonid: 2 liiki 1.)raskete tuumade lõhustumine 2.)kergete tuumade liitmine ehk termotuumareaktsioonid Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon Tuum ergastub ehk neelab neutroni.selle tulemusena aatomituum jaguneb kaheks osatuumaks ja vabanab2-3 kiiret neutroni,mis omakorda võivad põhjustada naabertuumade lõhustumise. Tekib ahelreaktsioon ehk reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist. Termotuumareaktsioonid toimuvad tähtedes sh päikeses. Toimub kergete tuumade liitumine. Kõrgel temperatuuril gaasi osakeste põrkumise energia ületab selle tõukumisbarjääri. Tuleviku energeetika alus
Kui kera on õõnes, siis on võimalik kriitilist massi vähendada 250 grammini) AATOMPOMM Aatompommi plahvatusel toimub ahelreaktsioon. Pommi kestas on kaks uraani tükki, millede massid on väiksemad kriitilisest. Kokku nad ületavad kriitilise massi. Pommi lõhkemiseks lähendatakse neid tavalise plahvatuse abil ( see võib toimuda nt pommi kukkumisel). Seejärel toimub ahelreaktsioon ja aatompommi plahvatus. TERMOTUUMAREAKTSIOONID Tuumaenergiat võib saada ka kergete elementide tuumade ühinemise teel. Heeliumi tekkimine vesinikust heeliumi tuum koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta võib tekkida vesiniku isotoopidest deuteeriumist ja triitiumist. Kui viimaseid lähendada, siis võivad nad sattuda tuuma külgetõmbejõudude mõjusfääri. Selleks, et saavutada see mõjusfäär, peab tekitama kõrge temperatuuri miljonid ja kümned miljonid kraadid. Väga kõrgetel
TÄHED TÄHE ISELOOMUSTUS • Vesinik ja heelium • Termotuumareaktsioonid • Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT
võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Olles jõudnud hüdrostaatilise tasakaalu olekusse, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid. (Vikipeedia.ee, 2012) 4 Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks
Kus X on ematuum, Y on tütartuum ning A ja Z vastavalt ematuuma massiarv ja aatominumber. · lagunemisel jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv tuumas. Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muundunud prootoniks. Selle protsessi käigust tekib lisaks elektronile veel üks osake, millele on antud nimeks neutriino väike neutron. 5. Energeetiliselt kasulikud on kergete tuumade sünteesireaktsioon (termotuumareaktsioonid) ja kontrollitavad ahelreaktsioonid (mida kasutatakse tuumareaktoris energia tootmiseks). 6. Energia eraldub tuumareaktsioonides, kui tuum põrkub kokku elementaarosakestega. 7. Kui raske tuum lõhustub, siis tekkinud tuumakildude eriseoseenergia on suurem kui ematuumal. See aga tähendab, et energia jäävuse seaduse järgi peab sellisel lõhustumisrektsioonil eralduma teatud hulk energiat, sest seose energia on oma olemuselt
Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. Kürii on aktiivsuse mõõtühik, röntgen 7. Kiirgusdoos, biodoos on aines neeldunud kiirguse energia ja massi suhe. Ühikuks on Grey (Gy). 8. Tuumareaktsiooni käigus tekivad uued elemendid. Kasutatakse elektri tootmisel, allveelaevades. 9. Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril kergete tuumade liitumine. Pidevalt toimuvad termotuumareaktsioonid päikesel, kus vesinikutuumad ühinevad heeliumiks.
Kergete tuumade liitumine ehk süntees. Termotuumareaktsioonide juhitavus. Tuumareaktsioonide uurimine viis selleni, et lisaks tuumade jagunemisel vabanevale tohutule energiale on võimalik saada veel suuremat energiat tuumade liitmisel ehk sünteesil, kuid selleks on vaja väga kõrget temperatuuri. Seetõttu nimetatakse neid reaktsioone termotuumareaktsioonideks ehk sünteesireaktsioonideks. Tuumade jagunemine toimub efektiivselt Mendelejevi tabeli lõpuosa elementidega (nt uraan), termotuumareaktsioonid aga tabeli alguses oleva vesinikuga. Päikeses toimub niisugune termotuumareaktsioon vesiniku põlemisel heeliumiks loomulikul viisil, sest seal on olemas vajalik temperatuur (10 000 000 ºC). See on kõikides tähtedes nii. Tähe sünd algab sellest, et kosmiline tolm ja gaas on kohati loomulikult tihedam ning selles kohas hakkab osakeste vahel mõjuma gravitatsioon, mis järjest tihendab ainet, tugevnedes samal ajal ka ise, kuni on tekkinud aine tomp, mida nimetatakse prototäheks
Nebulaarhüpotees planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest e. Gaasipilvest/tolmust. · Algas U. 5 mlrd aastat tagasi. · Alustas kokkutõmbumist udukogu. · Pilve kokkutõmbumine suurendas sisemuses asuvate osakeste kiirust (suureneb gravitatsioonijõud, omandab lapiku kuju) · Gravitatsioonijõu tulemusena surutakse aines järjest rohkem kokku -> temperatuur suureneb - >termotuumareaktsioonid ->protopäike. · Protopäikese ümber tiirlev aine kondenseerub tahketeks osadeks, mis omavahel põrkuvad ja liituvad ->planetesimaalid.(100m läbimõõduga) · Planeteimaalid põrkuvad, liituvad->moodustuvad planeedid. · Aine diferenseerumise tulemusena tekkisid maa ja jupiteri tüüpi planeedid. MAA TEKE JA ARENG 1. Planetesimaalid olid ühtlase koostisega. 2
lise energia liik, mis Teine tase vabaneb vee vabal Kolmas tase Neljas tase langemisel Maa raskusjõu Viies tase mõjul. Tootes ei levi loodusesse saasteaineid. Takistavad kalade liikumist. Päikeseenergia Päikeseenergia vabaneb Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Päikesel toimuvate Teine tase termotuumareaktsioonid Kolmas tase Neljas tase e tulemusel. Viies tase Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maaasukale jätkuks 27 aastaks. tuulenergia Tuule abil toodetakse Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi energiat tuuleparkides, mis Teine tase omakorda koosnevad Kolmas tase Neljas tase mitmetest ,,tuulikutest"
1916. aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B(Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks tiheduse), kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid ja täestas seda aastal 1937. Hiljem ta püüdis põhjendada ka jääaegade tekkimist. Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli aastal 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi
lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. PROTOTÄHE TEKE Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Olles jõudnud hüdrostaatilise tasakaalu olekusse, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid. PROTOTÄHE TEKE Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. PÄIKESESÜSTEEM PÄIKESESÜSTEEM
PILVKATE Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust. 3 SUUR PUNANE LAIK Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Teda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu
valgusaastakaugusel. Liikub orbiidil kiirusega 230 km/s Teeb täistiiru 200 miljoni aastaga Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva Päikese ehitus Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%) Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks energiaks gamma kiirguse kujul. Päikese pinnale jõudes on energia muutunud nähtavaks valguseks, teekond võtab aega 50 miljonit aastat. Päikeselaigud ja kroon
Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid, ja tihedused on võrreldavad. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. *väike kaaslasete arv ning aeglane pöörlemine. *Kraatrite olemasolu. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Netuun. *Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. *Pöörlevad hästi kiiresti, suur lapikus Päike: *kollane kääbustäht * on kiirgav gaasikeha, mis koosneb pähiliselt vesinikust ja heeliumist * keskmes toimuvad termotuumareaktsioonid(vesinik muutub heeliumiks, mille tulemusel eraldub soojusenergia)*päikese nn pinnatemp on 55000 kraadi. Kuu: *1 suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis * pinnavorme näeb palja silmaga * rõngasmägede e meteoriidikraatrite olemasolu * puudub atmosfäär * vedela vee olemasolu võimatu * on maa poole keeratud ainult 1 küljega * tihedus väike. Puudub magnetväli Asteroid:*maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad * praeguseks teada tuhandeid asteroide * kujult
kooliõpilane. · Energiabarjääri ületamine ja tuumasünteesi reaktsioonitüübid Esimeseks tuumasünteesi reaktsioonitüübiks on tuumade kiirendamine. Eristatakse osake- märklaud reaktsiooni, kus kiirendatud tuumad põrkuvad vastu seisvat märklauda ja osake- osake reaktsiooni, kus põrgatatakse kokku kaks kiirendatud tuumade kimpu. Esimene on lihtsam, kuid teine on suurema ernergiaga kokkupõrked. Teiseks tüübiks on termotuumareaktsioonid mis on kõige levinumad ning toimuvad ka tähtedes. St. et kergete aatomituumade puhul kasutatakse tuumadest koosneva plasma kuumutamist temperatuurini, mille puhul tuumad põrkuvad tänu soojusliikumistele. Termotuumareaktsioone jagatakse kolmeks: 1) tokamak-reaktsioon, mille puhul toimub plasma magnetiline kokkusurumine 2) plasma kokkusurumine gravitatsiooni poolt 3) plahvatuslik kokkusurumine Kolmandaks tüübiks on külm tuumasüntees katalüsaatorite abil. Selle puhul toimub süntees
Tähed. Tähtede sünd, elu, surm. Tähed Tähed on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnevad kehad. Tähtede tuumas toimuvad termotuumareaktsioonid, mis sarnanevad vesinikupommis toimuvate reaktsioonidega. Tuumas võib temperatuur küündida 16 miljoni kraadini. Kui üks liivatera oleks nii kuum, siis sellest 150 kilomeetri kaugusel olev inimene hukkuks. Tähtede aine on erilises kuumas olekus, mida nimetatakse plasmaks. Plasmas ei ole aatomeid, see on lihtsalt elektronide ja prootonite hõõguv segu. Tähe tuumas liituvad vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks.
Tähed Täht on pimestavalt hele hõõguv gaasikera Tähe südamikus, kümnetesse miljonitesse kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes.
nii Jupiteri kui ka kaaslasi. 12.Milline on Jupiteri atmosfäär Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust (mahu järgi 87-90%) ja heeliumist (10-13%). Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust ja tõenäoliselt toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on ka tugeva raadiokiirguse allikaks ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid. Saturni välisilme 13.Saturni välisilme
A koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%) A TE läbimõõt 1,39 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) temperatuur südamikus ca 13 000 000 ºC A pinnal ca 6000 ºC D kaugus Maast ca 150 000 000 km U Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri S juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub heeliumiks Kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 1/3 min foto: nasa.gov M Päike kui A termotuumareaktor A TE A D U H H S He Päikese kroon: hõreda Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv
tavaliselt me teda ei näe, kuid päikesevarjutuse ajal on aga kromosfääri iseloomulik punane värvus näha. · Kromosfääri peal asuvat gaasi pilve nimetatakse krooniks (nähtav ainult päikesevarjutuste ajal) Päikese siseehitus · Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). · Päikese keskmes muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. (Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit.) · Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud.
1 pc = 3*1016m 1 valgusaasta(v.a)-vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta .1v.a=9,46*1015m 7.D=1/p" 8.Siiriuse pinnatemperatuur on 11000-7500K Betelgeuse pinnatemperatuur on 3500-2000K Kapella pinnatemperatuur on 6000-5000K 9.Tähtede teke algab, kui os tähtede vahelisest keskkonnast hakkab oma enda raskuse mõjul kokku tõmbuma. Ja kui temperatuur pilve tsentris on umbes 100 päikese massi, siis hakkavad toimuma termotuumareaktsioonid. Tähed tekivad gaasist ja tolmust. 10. H+ He+H H e C+ H+H C He+He H+H 1010aastat vesiniku kihtpõlemine
Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks.[1] Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid, tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937. Rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis (1938 ja 1977) selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952). Öpik esitas ühe juhtivatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning see muudab konvektsioonimustreid Päikese tuumas. Viisi tõttu, kuidas Päikese
Suuremas ainekoguses läheb vähem neutroneid kaotsi. *kriitiline mass-kasutatakse igast lõhustumisest tekkinud neutroneist ära keskmiselt üks uue lõhustumise tekitamiseks ja reaktsioon kulgeb muutumatu kiirusega. *pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille masson ülekriitiline. Ülekriitilises ainekoguses neeldub niipalju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ning areneb ahelreaktsioon. 11. termotuumareaktsioonid *Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade ühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. *termotuumapomm ehk vesinikupomm-südamiksu on tavaline lõhustumis-tuumapomm.selle lõhkemisel tekib ülikõrge temp , mis käivitab termotuumareaktsiooni. 12.termotuumareaktsioon tähtedes *päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon *termotuumaetapid päikesel: 1.prooton põrkab elektroniga 2.põrkel tekib neutron, eraldub
Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek. Doppleri efekt lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Täheks nim. taevakeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, (vesinik ->kaaliumiks, kiirgavad valgust). Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasist ja tolmupilvest. Päikeselaiguks nim. tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga ala, kus magnetväli on 100x tugevam. Päikese serv näib teravana, kuna nähtav valgus tekib suht õhukeses kihis fotosfääris. Värvusidneks mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused, mõõdetakse foomeeri abil ja sõltub pinnatemperatuurist
7. Kust saab Päike energiat? Heeliumi tekkimine Päikesel: I etapp: prootoni ja elektroni ühinemine, mille tagajärjel tekivad neutronid ja neutriinod (laenguta, väikese massiga osakesed). II etapp: prootoni ja neutroni ühinemine deuteeriumi tuumaks. III etapp: Kaks deuteeriumi tuuma ühinevad heeliumiks ja see toimub Päikese sisemuses (Päikese tuumas), mis moodustab umbes 1/3 Päikesekerast. Päikese tuumas on temperatuur 10 miljonit kraadi ning seal toimuvad termotuumareaktsioonid ja vabaneb energia. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekiv energia meieni? Päikese tuuma ümbritseb kiirgustsoon, kus tuumas vabanev energia antakse edasi kiirgusena. Kiirgustsooni ümbritseb konvektsioonitsoon kuni Päikese pinnani välja, kus energia kandub edasi konvektsioonide teel, kus kuumad gaasipilved tõusevad pinnale, jahtuvad ehk annavad oma energia ära ja laskuvad sisemusse tagasi. Päikese pinnalt jõuab energia meieni kiirgusena (footonite voona). 9
üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust ja tõenäoliselt toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on ka tugeva raadiokiirguse allikaks ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid.
väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev. Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul
ioniseeriv toime,ei kaldu kõrvale elektri- ja magnetväljast . 22. Osata kirjutada tuumareaktsioone. 23. Mille toimel lõhustuvad rasked tuumad? Reaktsiooni tulemused? Milleks neid reaktsioone kasutatakse? Rasked tuumad lõhustuvad neutronite toimel ning selle tulemuseks on kildutuumad, 2-3 vaba neutronit ning vabaneb energia 24. Milliseid tuumkütusi kasutatakse? Tuumkütuseks kasutatakse rikastatud 235 U ka 238 U segu. 25. Mis on termotuumareaktsioonid ? Millistel tingimustel toimuvad, miks , kus nad looduses toimuvad? Kergete tuumade ühinemine kõrgel temperatuuril, kõrget temperatuuri on vaja, et tagada tuumade kiire liikumine, mille tulemusel saavad tuumad läheneda üksteisele nii, et hakkaksid mõjuma tuumajõud. Looduses esineb tähtede sisemuses. 26. Miks raskete tuumade lõhustumisel ja termotuumareaktsioonidel vabaneb energiat? 27.Mida tähendab ioniseeriv kiirgus? Mis selleks on?
Raskusjõud on Jupiteril 2,8 korda suurem kui Maal. Jupiteril on reljeefi asemel pilved ja õhk.Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter tähtedega. Tema atmosfäär ja sisemus koosneb peamiselt vesinikust ( 87-90%) ja heeliumist (10-13%). Jupiterist oleks võinud saada täht, kuid selleks oleks ta olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selliste reaktsioonide tekkimiseks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Hoolimata sellest kiirgab Jupiter soojus- kiirgust ja toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on tugeva raadiokiirguse allikaks,mille põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid.
Tuumakütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist, mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks. Termotuumareaktsioon toimub temperatuuril vähemalt 10 miljonit kraadi. 45. Kirjelda termotuumapommi ehitust. Termotuumapommis liituvad liitium ja deuteerium ehk raske vesinik. 46. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi? Tuumareaktsioone kasutatakse metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47
Päikese pinna temperatuur on 5800 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päike ei kiirga mitte ainult valgust ja soojust, vaid ka ultravioletset, röntgeni-, raadio- ja korpuskulaarkiirgust. Päikene kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest. Päikese energia allikaks on termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium. Reaktsioonid toimuvad tuumas, kust kandub energia väljapoole kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamiste tulemusel. Nähtava pinna all asub konvektsioonivöönd, kus toimub energia ülekanne aine segunemise teel. Termotuumareaktsioonidel tekib peale kiirguste veel palju neutriinosid, mis on ülisuure läbitungimisvõimega. Päikese atmosfääri alumist nähtavat kihti (200-300 km) nimetatakse fotosfääriks. Selle pind on granulaarne
Koosneb tuumakütusest, juhvarrastest, soojuskandjast,varjest,aglustist ja neutronipeegeldist.Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist, mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks. Termotuumareaktsioon toimub temperatuuril vähemalt 10 miljonit kraadi. 45. Kirjelda termotuumapommi ehitust. Termotuumapommis liituvad liitium ja deuteerium ehk raske vesinik. 46. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi? Tuumareaktsioone kasutatakse metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47
järgi on Päike tekkinud tiheda kosmilise gaasipilve kokkutõmbumise tagajärjel. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). Muid elemente on kokku umbes 2%: hapnikku 1%, süsinikku 0,5%, rauda 0,2%, räni, lämmastikku ja 2 magneesiumi igat 0,1 %, neooni ja väävlit kumbagi 0,05%. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit. Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad samalaadseid reaktsioone vesinikupommis. Tulevikus on ehk võimalik termotuumareaktorites toimuva juhitava termotuumareaktsiooni abil elektrit toota. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole
Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid täht ilmub HR- diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi planeet on seal umbes 10 miljardit aastat (meie Päike on olnud 5 miljardit aastat ja on veel 5 miljardit aastat)
neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti. Sünteesimine on ühest ainest teise tegemine. Energia saab vabaneda mitte ainult suurte tuumade lõhustumisel keskmisteks vaid ka kergete tuumade ühinemisel keskmisteks. Deuteerium on raske vesinik 12H, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Termotuumareaktsiooniks on vaja kõrget, 100 milj. kraadist temperatuuri. Täht on taevakeha, milles toimuvad termotuumareaktsioonid. Kõik tähed kiirgavad soojust ning valgust. Tähe pinnatemperatuur on ainult 6000 kraadi ja sisemuses miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem. Päike on kollane kääbustäht. Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini
I. Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma, mis võtab väga kaua aega. II. Kokkupuutuvas pilves tekivad väikesed tihendid gloobulid mis on tähealged. III. Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temp. tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemise maailmaruumi. Seetõttu me tähte veel ei näe. IV. Kui temp on tõusnud 106 C siis algavad termotuumareaktsioonid täht plahvatab ja paiskab külma pilve eemale, millest võivad hiljem tekkida planeedid. Kuidas tähe areng lõpeb? Tähe edasine areng sõltub tema massist. Suurte tähtede areng on kiirem, väikeste tähtede oma aeglasem. I. Päikesest 100 x suurema massiga tähtedel ei teki tasakaaluasendit ja nad plahvatavad vesiniktähtedena. II. Päikesest 10 x väiksema massiga tähed ei sütti ja ei saavuta vajalikku 10milj C ja neid nimetatakse pruunideks kääbusteks.
Sellisel liitumisel vabaneb veel rohkem energiat (termotuumaenergiat) kui raskete tuumade lõhustumisreaktsioonil, sest liitunud tuuma mass on jälle väiksem liituvate tuumade massist – tekkiv massidefekt muundub energiaks (E=m*c 2). Seni on suudetud käivitada vaid juhitamatu termotuumareaktsioon termotuumarelvas ehk vesinikupommis. Juhitava termotuumareaktsiooni käivitamiseks on seni kulunud aga rohkem energiat kui reaktsioonil saadakse. Maailmaruumis on termotuumareaktsioonid tähtede k.a päikese energiaallikaks. 5) Kirjelda tuumareaktori ehitust ja töötamist? – Tuumareaktor on seade, milles toimub juhitav ahelreaktsioon ning vabanevat soojust kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks. Reaktori põhiosad on 1) tuumakütus, tavaliselt uraani isotoop U 235. 2) neutronite aeglusti, milleks on tavaliselt grafiit, vesi. 3) juhtvardad, mis neelavad hästi liigseid neutroneid. Juhtvarraste
I. Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma, mis võtab väga kaua aega. II. Kokkupuutuvas pilves tekivad väikesed tihendid gloobulid mis on tähealged. III. Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temp. tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemise maailmaruumi. Seetõttu me tähte veel ei näe. IV. Kui temp on tõusnud 106 C siis algavad termotuumareaktsioonid täht plahvatab ja paiskab külma pilve eemale, millest võivad hiljem tekkida planeedid. Kuidas tähe areng lõpeb? Tähe edasine areng sõltub tema massist. Suurte tähtede areng on kiirem, väikeste tähtede oma aeglasem. I. Päikesest 100 x suurema massiga tähtedel ei teki tasakaaluasendit ja nad plahvatavad vesiniktähtedena. II. Päikesest 10 x väiksema massiga tähed ei sütti ja ei saavuta vajalikku 10milj C ja neid nimetatakse pruunideks kääbusteks.
praegugi uued tähed. Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Gravitatsiooni mõjul kokkutõmbuv pilv kuumeneb seestpoolt ja täht hakkab kiirgama infrapunases spektriosas. Termotuumareaktsioonid algavad siis, kui tähe temperatuur on tõusnud 10 miljoni kelvinini. Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikese sarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed
1950-1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. 2.Teaduslooming Öpik oli üks põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele , et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid , tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937. Rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis (1938 ja 1977) selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952). Öpik esitas ühe juhitavatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning see muudab konvektsioonimustreid Päikese tuumas. Viisi tõttu, kuidas Päikese atmosfäär reageerib
Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühe tähe elulugu.........................................................................................................................5 Termotuumareaktsioonid.............................................................................................................7 Tähtede energiaallikad................................................................................................................9 Heeliumi tuumapõlemine..........................................................................................................11 Punaseks hiiuks muutumine...............................................................................................
energiatoodang. 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust (mahu järgi 87-90%) ja heeliumist (10-13%). Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust ja tõenäoliselt toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on ka tugeva raadiokiirguse allikaks 5
annaabi.ee 
