Antud laboratoorse töö käigus sooritasime viis katset, mille käigus muutsime ahju temperatuuri 50 kraadi kaupa. Iga mõõtmise käigus panime kirja üheaegselt vastavad potensiomeetri näidud. Kasutades juhendis olevaid gradueerimistabeleid ning arvestades termopaaride vabade otste temperatuuri, leidsime vastavalt termopaari temperatuurid erineva kuumutusstaadiumi korral. Taadeld Kontrol av Termop ltermop termop aaride aar (gr. aar külmliid S) (gr.k) e Absol. viga Lugemi E´, E=E´+E, E´, E=E1´+E1, E, nr. mV mV t, °C mV mV t1, °C tk1, °C mV E1,mV =t-t1(ºC) 1 0,095 0,223 38 0,644 1,543 38,5 22,4 0,128 0,899 -0,5 2 0,242 0,371 61 1,580 2,478 61 22,7 0,129 0,898 0
USA veduriturul konkureerivad kaks suurt firmat: General Motors (GM) ja General Electric (GE) Mõlemal on oma diislitehas, koostetehased Kanadast Brasiiliani Lisaks on GM ja GE vedurite koostamiseks litsentseerinud veel mitmed maailmas tuntud veduritehaseid Ameerika mandri raudteed asuvad mitmes kliimavööndis arktikast troopikani. Suured on ka veokaugused. Kaubaveotranspordis valitsevad eritingimusi ja erisoove omavad erafirmad Kõik see, pluss AAR väga ranged tehnilised normid kujundasid teravas tehastevahelises konkurentsis ameerika veduri omadused ja väljanägemise. Paljude firmade koostööna ja samal ajal konkurentsitingimustes arendati välja kaasaegne, suure töökindlusega diiselelektriline mootorvedur Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 5 VEDURITE KIRJELDUS Ameerika mootorvedurid on rasked:
Ohiku nimetus Tahis -- mootuhikutes Ruutmllllmeeter 1 mm2 (10-3m)2 = 10 rn2 Ruutsentimeeter 1 cm2 (10-2 rn)2 = 10' m2 Ruutdetsimeeter 1 dmz (10-' rn)2 = 10-2 m2 Aar la lOOm2 Hektar 1 ha 10 000 rn2 Ruutkilomeeter 1 kml (1092 = 10~ m2 Aaker 1 acre 4046,9 m' Barn 1b 10-23 m2 Pilckus l;s meeter in
Digitaalne süütesüsteem Eriom adused Transistorsüütesüsteem: Vaakumregulaatoriga süütejaotur, süüteandur jaoturis Elektrooniline süütesüsteem: Süütejaotur ilma vaakumregulaatorita Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepooliliik Transistorsüütesüsteem: Silindriline Elektrooniline süütesüsteem: Silindriline Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepoolitakistus:prim aar-ja sekundaarm ähis Transistorsüütesüsteem: 0,5Ω - 2,0Ω 8 kΩ - 19kΩ Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω Prim aarvooluringilülitam ine Transistorsüütesüsteem: Transistorlüliti; süütejuhtplokk koos induktsioon- või Halli anduriga Elektrooniline süütesüsteem: Motronicu juhtplokk Digitaalne süütesüsteem: Motronicu
= 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m2 = 10 000 cm2 1 m2 = 100 dm2 1 m2 = 1 m2 1 a = 100 m2 1 ha = 10 000 m2 1 ha = 100 a 1 km2 = 1 000 000 m2
mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla, nim. nivoopinnaks. Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel Kaldenurk _ on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva
Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid
epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahvas herbitsiid - umbrohumrk hieroglf mistet/silpi thistav kirjamrk hiromant ketark, kejoonte jrgi ennustaja histoloogia - koepetus honorar (autori)tasu horisont vaatepiir, silmapiir humaanne inimlik hrgutis delikatess, maiuspala, peibutis hlve - krvalekalle allikas/hallikas lte/hallivitu hbima tarduma, kalgenduma, koaguleeruma aar/haar pinnamt 100m2 this a/haru aare/haare vrisvara/tehtava ulatus, haaramine agu/hagu koidueelne hmarus, koit/maharaiutud peened puud, oksad, vsa ind/hind emaslooma sugukihu; tegutsemisiha/vrtus arutama/harutama aru pidama, kaalutlema/slmest, pakendist vm lahti pstma, hargnema panema arlatan - asjatundjana esinev vhik/petis eik - himupealiku, klavanema, krgvaimuliku, petlase tiitel araabiamaades tekstoloog - tekstikriitika, tekstide ehtsuse, igeima kuju jms uurija
Heroiline kangelaslik Ostutsekk Hiirukas hiirhall Tsehhid Lääneslaavi rahvas tsehhid Iive juurdekasv Tsatsa tants Hiivas välja tõmbama Sionism Juudi rahvuslus Horisont silmapiir Dzass Kerge muusika zanr Orient ida Kautsuk kummiaine Haar kolmnurga külg Dzemper üle pea kampsun Aar pindala mõõt Pidzaama ööriided Alasti Bors punane supp Hunt Guljass liharoog Härrasmees Stritsel piklik palmiksai Härdasti Morss mahlajook Hapralt Dzemm moos Aadlipreili Dzinn kadakamarjaviin
13 mm = 13 x 0,001 m = 0,013 m m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 m 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m2 = 10 000 cm2 1 m2 = 100 dm2 1 m2 = 1 m2 1 a = 100 m2 1 ha = 10 000 m2 1 ha = 100 a 1 km2 = 1 000 000 m2 Ruumalaühikud: kuupmeeter (m3); kuupdetsimeeter (dm3); kuupsentimeeter (cm3); kuupmillimeeter (mm3); kuupkilomeeter (km3). Mahu mõõtmisel kasutatakse sageli ka mõõtühikut liiter, tähis l. 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter. Pea meeles! 1 m3 = 1000 dm3 1 dm3 = 1000 cm3 = 1 l 1 cm3 = 1000 mm3 1 m3 = 1 000 000 cm3
1 t = 10 ts = 1 000 kg Näiteid: 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g 15 min = 15 x 60 s = 900 s Selgitus: 1 min = Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter 0,25 h = 0,25 x 3 600 s = 900 s 60 s (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) 1 h 15 min = 1 h + 15 min = 1 x 3 600 s + 15 x 60 s = 3 Selgitus: 1 h = 3 1 m2 = 1 000 000 mm2 600 s + 900 s = 4 500 s 600 s 1 m2 = 10 000 cm2 Kiirusühikud: meetrit sekundis (m/s); kilomeetrit tunnis (km/h)
keskristsirgeks. 2) Lõigu keskristsirhe iga punkt on selle lõigu mõlemast otspunktist ühel ja samal kaugusel. Nurgad Sirgnurk - 180° Täisnurk 90° Nürinurk Üle 90° Teravnurk Alla 90° Pikkusühikud 1 kilomeeter 1000 meetrit 1 sentimeeter 10 millimeetrit 1 meeter 100 sentimeetrit Pinnaühikud 1 ruutkilomeeter 100 hektarit (ha) 1 000 000 ruutmeetrit 1 hektar 100 aari (a) 1 aar 100 ruutmeetrit (m²) 1 ruutmeeter 10 000 ruutsentimeetrit Raskusühikud 1 tonn 1000 kilogrammi 1 tsentner (ts) 100 kilogrammi 1 kilogramm 1000 grammi 1 gramm 1000 milligrammi (mg) Rooma numbrid 1. - I 2. II 3. III 4. IV 5. V 6. VI 7. VII 8. VIII 9. IX 10. X 19. XIX 37. XXXVII 50. L 66. LXVI 94. XCIV 100. C 305. CCCV 442. CDXLII 500
11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike Piminuema 55. Eiko Lester Oolile 56. Eimar Kekogunmaküll 57. Einar Kootikumidele 58. Eino Kinina 59. Eino Muidugi 60. Ei Tea 61. Ele Ment 62. Ele Valge 63. Elis Tama 64. Elle Sdee 65. Elusjas Urmas 66. Elvi Spresli 67
Vanaema lehitses (Ee)esti (Pp)äevalehte ning 59 60 61 VARIANT A (Pp)ostimeest, lapselaps aga luges romaani ,,(Ss)aladuslik (Ss)aar" ning sirvis ajakirja (Ss)porditäht. 62 63 64 Reisijaid oli palju, kõneldi ka (Ss)oome keelt. Turistid tulid (Ss)oomest ning läksid (J j)aanipäevaks 27. APRILL 2006
h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal Lühikesed sulghäälikud
kaare raadiusega R. On SI-süsteemi lisaühik. Pikkusühikud Meeter võrdub vahemaaga, mille valgus läbib vaakumis 1:299 792 458 sekundiga (valguse kiirus). Eestis on alates 1. jaan 1929 kasutusel meetermõõdustik 1 km = 1000 m 1 m =10 dm =100 cm = 1000 mm 1 m = 0,4687 sülda =1,4061 arssinat = 3,2809 jalga = 39,37040tolli 1 dm = 10 cm 1 cm = 10 mm = 0,01 m 1 toll =2,54 cm =0,0254 cm Pinnaühikud 1 km2= 100 ha (1 km×1 km) 1 ha = 10 000 m2 (100×100m) 1 a (aar) =100 m2 (10×10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m×1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm×1 dm, 10×10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm×1 cm) Mõõtkavad * Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud * Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maaala kaardile mahub Mõõtkavade liigid * Arvmõõtkava * Joonmõõtkava * Põikjooneline mõõtkava Arvmõõtkava
Nendest ühikutest, välja arvatud «hektar» ja «millimeetrit elavhõbedasammast», võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid. Tabel 7 Suurus Nimetus Tähis Väärtus Süsteemi optiline tugevus dioptria dpt 1 dpt = 1 m--1 Kõlvikute ja ehitusaluse maa aar a 1 a = 102 m2 pindala hektar ha 1 ha = 104 m2 Mõjuristlõige aatomifüüsikas barn b 1 b = 10--28 m2 Vääriskivide mass karaat 1 karaat = 2·10--4 kg Tekstiilikiu joonmass teks tex 1 tex = 10--6 kg·m--1 millimeetrit
x u . t =w l ^ n : J 4 q , C , o j y =4 0 / ( ^ ) ' 1 A r = w L z = 3 4 u " Q g7, l= - 4,+ ,fu +=,;oni* ) Y,, AAr(-r- t^ y^t*u" s*n-s : Tut t l Vc ol,o nprrh,i4-v'Af-,uf^,,tt l .r' / 380
x u . t =w l ^ n : J 4 q , C , o j y =4 0 / ( ^ ) ' 1 A r = w L z = 3 4 u " Q g7, l= - 4,+ ,fu +=,;oni* ) Y,, AAr(-r- t^ y^t*u" s*n-s : Tut t l Vc ol,o nprrh,i4-v'Af-,uf^,,tt l .r' / 380
b) liite ki/-gi ees (nt lillgi, pottki) c) liidete liitumiskohal (nt keskkond, modernne) d) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss) * veaohtlikud!!! (kärbsed kärbes, jalgsi jalg, peatselt, jõudsin jõudma, kuldsed kuld, heitsid heitma, õudne õudse) k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi). H sõna algul. Nt aar haar, aare haare, ai hai, all hall, allikas hallikas, aru haru, arv harv, arutama harutama, iilid hiilid, irv hirv, õng hõng; almanahh, kasahh, tsehh, tsehh, epohh, aitäh. Õ lk 103. i ja j õigekiri. Nt materjal materiaalne, müüma müüja, maias maja, saiu, vaiu, ojja, majja. Õ lk 105. Hääliku pikkus. Nt kabi kapi kappi. Selle dusi, seda dussi. Võõrsõnad ! Kokku käivad dz ja ts (dzemm ja tsempion).
muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel). Erand. g,b,d kirjutatakse helitu hääliku kõrvale sõna algkuju säilitamiseks (kärb/es - kärb/sed) ja võõrsõnades. h õigekiri h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, häälduses see ei kajastu. On sõnapaare, kus h eristab tähendust: haar - aar, haare - aare, hagu - agu, hai - ai, hais - ais, ood - hood. Sõna keskel olev h kirjutatakse häälikupikkuse põhireegli järgi: lühike häälik ühe (näit. ahi ) ja pikk ning ülipikk kahe tähega, s.t. kirjapildis pole vahet, kas (selle) tsehhi või (seda) tsehhi ( samuti almanahhid:almanahhe jt). i ja j õigekiri Üldiselt i ja j õigekiri häälduses ei kajastu. Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka
muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel). Erand. g,b,d kirjutatakse helitu hääliku kõrvale sõna algkuju säilitamiseks (kärb/es - kärb/sed) ja võõrsõnades. h õigekiri h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, häälduses see ei kajastu. On sõnapaare, kus h eristab tähendust: haar - aar, haare - aare, hagu - agu, hai - ai, hais - ais, ood - hood. Sõna keskel olev h kirjutatakse häälikupikkuse põhireegli järgi: lühike häälik ühe (näit. ahi ) ja pikk ning ülipikk kahe tähega, s.t. kirjapildis pole vahet, kas (selle) tsehhi või (seda) tsehhi ( samuti almanahhid:almanahhe jt). i ja j õigekiri Üldiselt i ja j õigekiri häälduses ei kajastu. Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka
t6m1rp^4^"k-'volt^60*i+ ini -l 1 lilr Lv {at^,,*",*At *' lu&idfr,* - tt^tt" o,,- fixa^b"A t, $; IDLII^ lualif^*dtut. L a1a,lla-Ao.r 1 rr^,[*o,cai* a^AAr, ; 7?i. ?z z para, q..t/t- nJ;U^4u*o**v tno kalth1nu.**4*+ fVUpU t6,-cbv ooA/SVAIfrD * b,u,d- ulU - $- / o ts - o,& *^-. -'!o lt
erinevate juuretiste mõju piima hapnemisele 50. Bakterite paljunemine 1) Arutelu: Loodusõpetus: elu Keskkond ja Õppematerjal:Kokass ja levik looduses. bakterite omadused, jätkusuutlik areng aar, U.(2002) Mõisted: pooldumine paljunemiseks paljunemine, (kujundada arusaama Laboratoorsed tööd vajalikud mügarbakterid, loodusest kui koolibioloogias, lk 48, tingimused bakterite tähtsus terviksüsteemist, Avita (3)
_1,".1-:, er mtruda kunagi iseseisvali orn, ,Jjr,rl_jal Kordamisktisimused 1. Kirj_eldage e moodustumist. 2. Millise ruu valgule sekun aar- Iertsiaarstruktuur? : vlr'r.""rtf,"g, on , ia {. Vorrelge omavahel ;::io 5. Kirjeldage enstirnaa 6. Mille poolest erineb 7. Milles seisneb antike 8' Miks tavaliseit ei lagundata organismis vaike energra saamiseks? 2.5. Nukleiinhapped N,kleiinhapped avastati esmakordsert rakutuumas. Ladina keeres
gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri'
Joonis 2.10. Tahke kütuse komponendid Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus ning sellepärast eelistatakse teatmetabelites kütuse tuha- ja lendosadesisalduse esitamist kuivaine (d) massiühiku kohta, kuid praktilistes arvutustes katlamajas esitatakse niiskusesisaldus enamasti siiski vastuvõetud niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) massiühiku kohta. Kuivaine tuhasisalduse ja tarbimiskütuse tuhasisalduse vahel kehtib järgmine seos: Ad = Aar·100/(100 War), kus A tähistab tuha- ja W niiskusesisaldust. Kütuse niiskusesisaldus määratakse kütuseproovi kuivatamisel kuivatuskapis 105±2°C juures püsiva massini: War = (m1 m2)/m1·100, kus War on niiskusesisaldus tarbimiskütuses, st märjas kütuses (%), m1 on tarbimiskütuse proovi mass (g), m2 on kuivatatud kütuseproovi mass (g). Kütuse niiskusesisalduse määramine on oluline protseduur kütuse vastuvõtul katlamajja, eriti
school 22 : -' -.,cr'mwith Ss AskSsto sayasmanywordsas I r R e a d o u t t h e l i s t o f j o b s E l i c i V E x p l aar n y . - = , : - n t h i n ko f t o d o w i t h d e s c r i b i npge o p l ea n d u n k n o w nv o c a b u l a r p y o i n t o u t t h a t t h e s el o b s .- .: .aem on the board (longhail shorthair,thin a r e w h a t t h e p e o p l ei n t h e p i c t u r e sd i d b e f o r e :: .,te eyes,tall,short,old,young,middle-aged, etc)
school 22 : -' -.,cr'mwith Ss AskSsto sayasmanywordsas I r R e a d o u t t h e l i s t o f j o b s E l i c i V E x p l aar n y . - = , : - n t h i n ko f t o d o w i t h d e s c r i b i npge o p l ea n d u n k n o w nv o c a b u l a r p y o i n t o u t t h a t t h e s el o b s .- .: .aem on the board (longhail shorthair,thin a r e w h a t t h e p e o p l ei n t h e p i c t u r e sd i d b e f o r e :: .,te eyes,tall,short,old,young,middle-aged, etc)
school 22 : -' -.,cr'mwith Ss AskSsto sayasmanywordsas I r R e a d o u t t h e l i s t o f j o b s E l i c i V E x p l aar n y . - = , : - n t h i n ko f t o d o w i t h d e s c r i b i npge o p l ea n d u n k n o w nv o c a b u l a r p y o i n t o u t t h a t t h e s el o b s .- .: .aem on the board (longhail shorthair,thin a r e w h a t t h e p e o p l ei n t h e p i c t u r e sd i d b e f o r e :: .,te eyes,tall,short,old,young,middle-aged, etc)
school 22 : -' -.,cr'mwith Ss AskSsto sayasmanywordsas I r R e a d o u t t h e l i s t o f j o b s E l i c i V E x p l aar n y . - = , : - n t h i n ko f t o d o w i t h d e s c r i b i npge o p l ea n d u n k n o w nv o c a b u l a r p y o i n t o u t t h a t t h e s el o b s .- .: .aem on the board (longhail shorthair,thin a r e w h a t t h e p e o p l ei n t h e p i c t u r e sd i d b e f o r e :: .,te eyes,tall,short,old,young,middle-aged, etc)
annaabi.ee 
