Keeleteaduse alused ülevaade (0)

Keeleteaduse alused
Kordamine kontrolltööks
LOENG I
Keel on LOOMULIK
Ei ole tehissüsteem
Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast
Millest keel koosneb?
Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest
Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed,
kõik korraga ei realiseeru
Ferdinand de Saussure
Keel ja kõne on erinevad mõisted
Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine
IDIOLEKT
Individuaalne keelekuju
Sõltub olukorrast
FORMAALKEELED
Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem
Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda
Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga
NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik
Rahvusvahelised abikeeled
Volapük, ido , novial, esperanto
Ludwig Zamenhof
Mitteverbaalsed keeled
Viipekeel
Mereliiklus
Lennundus
Duaalne olemus
Tähendus+häälikud= kaheplaaniline ehk duaalne olemus
Sümbol osutab referendile
Arbitraarne sümbol= motiveerimata , suvaline
Assotsiatsioon on võimalik selletõttu, et tunneme keele konventsiooni.
(seostame sümbolit tähendusega)
Onomatopoeetilised sõnad
Auh-auh, kikerikii, tilisema , sahisema
Kaksikliigendus
I tähendus / vorm
II vorm jaguneb elementideks ( foneemideks)
Foneemid on ehitusmaterjal
Igas keeles 20-40
Eesti keeles 26 foneemi
Liitsed sümbolid
KARU(motiveerimata)+PESA(motveerimata)= KARUPESA(motiveeritud)
Märgid
Ikoon- enamvähem sarnane referendiga
Sümbol- märk , mille tähendus ja vormi sisu ei one motiveeritud
Indeks- vorm on mittepiltlikus suhet referendiga
Suhtlus ehk kommunikatsioon
Saatja-vastuvõtja-kanal
Keele vhendusel saadud info
Jaguneb kaheks:
Semantiline info: mida konkreetne lausung tähendab
Statistiline info: põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel
Keele ALASÜSTEEMID
FONEETIKA: häälikud on ehitusmaterjal
MORFOLOOGIA: tüved, tunnused, lõpud jne
Sõnavara/LEKSIKA
SÜNTAKS: üksused koosnevad sõnavormidest
LOENG II
Maailmakeeled:
Keeltevahelised SARNASUSED
Seletatkse järgnevaga:
Mõtlemisprotsesside universaalsus
Keelte sugulus
Laenamine
Juhuslik kokkulangevus
Keelte ühisjooni nim. universaalideks...
Üldkeeleteadus
...üldkeeleteadus uurib universaale:
Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide
olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria
Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust
väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud.
Grammatikad
Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed:
Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad
Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad
Keeleteaduse harud
ÜLDKEELETEADUS tekkis 20 saj: teooria, meetodid, keelte või keelkondade
üldised probleemid, erinevused, sarnasused, teooriate, mallide rakendatavus
jne.
FILOLOOGIA eeldab keele , kirjanduse, kultuuri uurimise ühtsust
Enne 20 saj oli keeleteadus valdavalt diakroonne
Keeleteaduse harud
Võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keelte sugulussidemeid. Oletus:
sugulaskeeled on arenenud algkeelest, ühest allikast
KONTRASTIIVNE keeleteadus uurib keeli, arvestamata nende sugulust.
Uurimusi kasut. keeleomandamise, keelepedagoogika juures NT: sarnasus:
käänded, kuid erinev kogus neid
Keeleteaduse harud
RAKENDUSLINGVISTIKA eesmärk on lahendada konkreetseid probleeme:
keelekorraldus, keele õpetamismeetodid, tõlkimine, poliitilised keeleprobleemid
jne
SOTSIOLINGVISTIKA uurib keele ja ühiskonna seost ( rakenduslik,
teoreetiline, sünkr/diakr, mikro/makro) ­ keelt ei saa vaadelda lahus kõnelejast
ja ühiskonnast.
Keeleteaduse harud
PSÜHHOLINGVISTIKA käsitleb keele ja üksikisiku mõtlemise seost. Kuidas
õpitakse keelt, kuidas õpitavad keeled lokaliseeruvad ajas, lapse keeleline
areng, kõnepatoloogiad
PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad
tähenduse suhtluses
SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe
keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos
Keeleteaduse harud
ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs,
kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms
Keeleuurimine keele tasandite kaupa
Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti...
Foneetika: häälikud ja kõne tajumine
Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv
Auditiivne foneetika:kõne kuulmine
Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained
Fonoloogia: häälikute süsteem
Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii
Fonoloogia: Keeles X on 8 vokaali, mis jagunevad nii ja nii
Keeleteaduse lähedane distsipliin on keelefilosoofia: uurib seoseid keele ja
inimmõistuse vahel: ei ole teada, kas keel juhib mõtlemist või vastupidi
LOENG III
Antiikaja filosoofia
Herakleitos: inimmõistus ja keelestruktuur on 1:1 vastavuses
Demokritos: keeles pole kõik loogiline ja korrapärane, ei pruugi olla seost sõna
ja tähenduse vahel
Platon: idee on ideaalne ettekujutus asjast, sõna on idee aineline vorm (mõte
sõnaliikidest)
Antiikaja filosoofia
Aristoteles: sõnu jagatakse vastavalt nende tähenduste liikidele. Tradits.
Grammatikateooria rajaja, lauseõpetuse rajaja
Antiikaja filosoofia
Küsimus: Kas keel on jumala poolt antud (thesei) või inimese loodud (physei)
Analogistid:keel põhineb kindlatel reeglitel
Anomalistid: keeles on palju ebaloogilist
Aleksandria ehk grammatikate periood
al 3 saj e.m.a
Aleksandria koolkond-grammatikate koostamine
Dionysios Traaklane on esimene säilinud kreeka keele grammatika autor
Lause klassikaline def: sõnade ühendus, mis moodustab mõtteterviku
8 sõnaliiki..säilinud tänapäevani
India
Keeleteadusega tegeleb eliit
Pänini: grammatik, kes koostas sanskriti keele grammatika. Preskriptiivne,
püüdis kirjeldada reegleid valemitena..nüüdseks vaid pühade tekstide keel
Rooma
Radikaalseid uuendusi pole
Võeti üle kreeka grammatikast
Suurim savutus ladina keele grammatikad
Koos roomakatoliku usuga levis gram.teaduse trad.mujale Euroopasse ka
Arvati, et grammatika on ontoloogiline: vastab asjadele reaalsuses
Renessanss
Idee, et keeled on siiski erinevad
Maailma keelte avastamine
Ladina keele ainuvalitsuse lõpp
Kerkivad rahvuskeeled
Tsentraliseeritud riigid
Tegeliku keelekasutuse rõhutamine
Massiivne kirjaoskuse levik
17-18 saj
Ratsionalismi ja universalismi esiletulek
Esimesed katsed võrrelda euroopa keeli
Richelieu: Prantsuse Akadeemia: kõik peaks olema ilus, kultiveeritud,
elegantne, korrastatud ka keel
Port Royali grammatika
LOENG IV
Strukturalism
Genfi koolkond: Saussure õpilased
Kopenhageni koolkond: Louis Hjelmslev:
Nn GLOSSEMAATIKA: käsitleb keelt täielikult abstraktsena, otsides keele
universaalseid omadusi
Praha koolkond: Trubetzkoi, Jakobson
Trubetzkoi
Rakendas Saussure liigendust fonoloogiale
Foneem eristab tähendusi, allofoon mitte.
Foneem on kõigi allofoonide abstraktne kogum
Allofooni valik johtub ümbrusest
Strukturalism
Oluline on VASTANDUS
Distinktiivtunnused-esinevad binaarsetena: kaks vastandlikku: heliline vs helitu,
ühe käände vastandumine teisele
Ka tunnuse puudumine on oluline
Jakobson
Markeeritusteooria: opositsiooniliige, millel tunnus puudub on markeerimata,
tunnusega liige on markeeitud
Strukturalism USA-s
Eelkäijaks antropoloogiline lingvistika
19 saj hakkasid USAkad uurima indiaanikeeli
Franz Boas: pakkus, et keeli tuleb kirjeldada vaid selle oma loogika kohaselt
Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis
ümbruses
Hüpotees keelelisest relatiivsusest
Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet
Sapir: keeled loovad reaalsuse
Taksonoomiline strukturalism
USA strukturalismi järgmine arenguetapp
Leonard Bloomfield: Language:
Bihievioristlik aluspõhi
Eitab täielikult keelelist intuitsiooni
Generatiivne grammatika
Noam Chomsky:
Lause pindstruktuur, Süvastruktuur
Keel on mentaalne nähtus,ei sõltu keskkonnast
Oluline on keeleline kompetents, mitte sooritus
Teooria: süvastruktuur on universaal, millele vastanduvad erinevates keeltes
pindstruktuurid
...Chomsky...
Mida vabam on sõnajärg keeles, seda ebaselgem on kas tegemist on sama või
erineva süvastruktuuriga
Tõuge psühholongvistikale
Pragmaatika: struktuur sõltub keelekasutajast, kontekstist ja keelevälistest
teguritest
Kõneaktide teooria: seab kesksele kohale kõneleja eesmärgid, mis määravad
keelekasutuse
Keeletüpoloogia tegeleb universaalsete joonte kaardistamisega
Kognitiivne lingvistika: uurib, kuidas kõneleja näeb oma maailma keele kaudu
Sotsiolingvistika uurib keelekasutuse ja ühiskonna koosmõjusid
LOENG V
Keele teke
Meie mõistes keel on tekkinud umbes 40 000 a tagasi
Kuidas eristada keeli
Vastastikuse mõistetavuse teooria: kui keeli on õppimata raske/võimatu
mõista , on tegemist eraldi keelega, vastasel juhul on murre
Keelekujule KEELE staatuse andmine või selle taandamine MURDEKS võib
olla poliitilise manipuleerimise tulemus
Keelevariant ehk keelekuju on neutraalne termin, ei ostua staatusele ega
kirjaliku traditsiooni olemasolule
Keelte liigitamine
Järgmiste kriteeriumite alusel:
Geneetiline: põlvnemine samast arvatavast algkeelest
Tüpoloogiline: struktuuriomaduste järgi
Areaalne: territoriaalse esinemuse järgi
Need kriteeriumid võivad omavahel kombineeruda
Keelte sugulus
Suguluse alusel liigitatakse keeled keelkondadesse
On keeli mida pole klassifitseeritud, ei kuulu ühessegi harusse ega koolkonda=
ISOLAADID