Ainsus Käänete tabel (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - - Omadus- sõna (käänded) (eessõnad) (küsimus)
Vene keele käänete tabel - - - - - - . . . . . . - - - .
Vene keele käänete tabel - - - - - - . . . . . . - - -
Vene keele käänete tabel - - - - - - MITMUS . . . . . . - - -
Laps on vaja koju saata.) Omastav . Nii nagu nimetaval käändel ei ole ka omastaval käändelõppu. Varem oli omastava käände lõpp n nagu soome keeles tänini, kuid see kadus keelemuutuste tulemusel. Säilinud on ta vaid üksikuis sõnades nagu maantee ja Soontaga. Morfoloogias on omastaval käändel äärmiselt oluline roll, kuna temast moodustatakse peaegu kõigi teiste käänete vormid Ainsuse NIMETAVA, OMASTAVA JA OSASTAVA käände kasutamine - tabel NIMETAV Omastav OSASTAVA POISS see POISI KUULUVUS POISSI MITU sõber PAAR Üks POISI TAGASÕNA Ei ole EITUS POISS juures POISSI taga ees kõrval
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega ...
Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame esitada küsimuse. Vaata üleval olevat käänete tabelit. Pilt võetud aadressilt: http://www.hot.ee/heinroospersian/images/kassid_bamby.jpg
KOMA kõigi käänete küsimuste ees, kui neile järgneb öeldis. (kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusi...
KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -ä -j -ä -ta -ta -tä -tä 5. Sisseütlev Kellesse? Tüvevok. +n -i -...
vahel panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. • Võib-olla ei pärinegi Uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu sarnaseks. • Seda hüpoteesi on hakatud kutsuma Uurali keelepõõsa teooriaks. • Kuna Uurali keelte puhul ei ole võimalki põõsateooriat keeleandmetega tõestada, on suur osa keeleteadlasi jäänud siiski vana keelepuu juurde. Käänete UURALI KEELTE ERIPÄRA • Suur käänete hulk. arv eesti 1 • Uurali keeled kasutavad tunnuseid ja 4 muutelõppe seal, kus indoeuroopa keeled soome 1 kasutavad omaette sõnu. 5 • Eesti keel kasutab enamiku Uurali keeltega põhjasaami 7 võrreldes rohkem iseseisvad grammatilisi sõnu. mokša 1
Väärtustan oma emakeelt Eesti keel on üks haruldasemaid keeli terves maailmas. Mõni keel on selline, mida räägitakse paljudes riikides, see on laialt levinud, aga eesti keelega on lugu teistsugune. Eesti keel on haruldane, sest seda räägitakse vähem, väiksemal alal, kui arvestada kogu maailma pindala, ent ometigi on meil võimalik omandada oma emakeeles kõrgharidust. Eesti keel on ainulaadne, sest paljude käänete ja erandite tõttu on ta teistest maailma keeltest mõnevõrra keerulisem, ent sellele vastukaaluks võib öelda, et meie keel on tohutult ilusa kõlaga ja tänu täishäälikutele väga helisev. Eesti keel on harukordne, sest ta jaguneb ise veel väga mitmeteks erinevateks osadeks keeles olevad murded muudavad meie keele veel mitmekesisemaks. Need murded on meie keelde tekkinud juba mitmeid sajandeid tagasi, õnneks on mitmed neist sälilinud tänapäevani
sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadumise äärel osa saami keeltest (pitesaami ja umesaami Rootsis ning terisaami Venemaal), liivi ja vadja keel, sölkupi ja eenetsi keel. Soome-ugri keelte elujõudu toetavad tegurid 1. tugev identiteet 2. noortekultuuri olemasolu 3. suurenenud eneseteadvus 4. hõimurahvaste abi 5. riiklik rahaline toetus vähemustele
10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10 Konsonandid 17 22 Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu TÄHT ja HÄÄLIK langevad kokku TÄHT HÄÄLIK
SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu Mulgi Põhja-Eesti Saarte Lääne Ranniku Ida
Alates 2004.aastast on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Eesti keele tähestik võrreldes teiste riikidega on küllaldki erinev tänu oma erilistele täpitähtedele, mida on keeruline välismaalastel öelda, kuna nemad neid ei kasuta. Meie emakeele eristab ära paljudest teistest keeltest seoses häälikute pikkusega, mis annab sõnadele hoopis teie tähenduse nagu näiteks lina/linna. Eesti keelt saab võrrelda teiste keeltega ka meie käänete poolest. Käändeid on meil üsnagi palju, täpsemalt 14, mida ei saaks väita teiste riikide kohta. Näiteks vene keeles on 6 ning saksa keeles ainult 4 käänet. Seega oleme üsna erilised. Väidetakse, et eesti keel on üks maailma raskemini õpitav keel, kuid ükski keel ei ole raske, kui sa tahad seda ise õppida. Näiteks Rooma Katoliku kiriku preester (Olles ise pranslane) õppis ära eesti keele 3 kuuga. Ma usun, et iga eestlase jaoks on ka hiina keele õppimine
Vene keele käänete tabel Падеж Предлоги Вопросы Единственное число Множественное число Мужской Средний Женский Прилаг Существительное При- Суще- При- Суще- При- Суще-
metsa- metsa. ilmaütlev -ta o Tüvevokaali kallale ei tohi kunagi minna! kaasaütlev -ga o Sisseütleva käände puhul proovi läbi rööpvormid, nt lühike vorm oleks „kujutisse“, kus käändelõppu pole, sest „s“ kuulub tüvesse. Pikemas vormis „kujutisi-sse“ on käändelõpp eristatav. o Mitmus on käänete suhtes tunnusena ülemuslik. Mitmuse markeerimine Arvukategooria o Leidub kahesugune mitmus: i-mitmus ja de-mitmus o Nt aasta/i/d o Tüvemitmus: pesa – pes/i, lugemikˇe/l o sid-mitmus: hapu/sid o e-mitmus: silm/e o Vokaalmitmus: lu/i/sse, töölise/i/s, pesˇi/s o Mitmus eri käänetes: nomi/ nim d genit/ om de-mit / vok-mit part/ os sid-mit / vok-mit / tüvemit.
Vene keele käänete tabel Пад Предлоги Вопросы Единственное число Ainsus Множественное число Mitmus еж Eessõnad Küsimused Мужской Средний Женский Прилаг Существительное
Germaani lääne – inglise, saksa, hollandi Germaani põhja – taani, norra, rootsi Romaani – portugali, hispaania, itaalia Slaavi – vene, ukraina, poola 8. Isolaatkeel – keel, millel pole ühtegi sugulaskeelt. 9. Nim läänemeresoomekeeled ja 5 soome-ugri keelt. Läänemeresoomekeeled – liivi, eesti, vadja, isuri, karjala, vepsa, soome Soome-ugri keeled – mari, eesti, komi, ungari, udmurdi 10.Uurali keelte eripära – suur käänete hulk, kasutavad palju muutelõppe ja tunnuseid. 11.Iseloomusta ühte läänemeresoomekeelt pikemalt. Karjala keel – ohustatud, jaguneb 3 – päriskasjala, livviko, lüüdi. Kasutab ladina tähestikku. Räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis. Umbes 65000 kõnelejat, 5000 nendest Soomes. 12.Mis on olnud soome-ugri keelte arengu takistavateks ja soodustavateks teguriteks? Keelte arengut takistavad nt paikkond, väljaränded, majandus.
Näiteks kui kuulame kedagi valesti rääkimas , siis parandame teda. Ka ennast tuleb sundida õigesti rääkima. Selleks, et keelekõnelejaid jätkuks ,tuleks muuta elu eestis paremaks. Paljud , kes meie riigis tööd ei leia , otsustavad kolida teise riiki. Teises riigis elades ununeb peagi ka emakeel. Riik peaks looma rahvale soodsad tingimused, näiteks tõstma palka või luua juurde uusi töökohti. Eesti keel on raske. Võõramaalastel on seda keelt raske omandada käänete ja pöörete tõttu, sest teistes keeltes on neid tunduvalt vähem. Eesti keelt kõneldakse ainult ühes riigis. Probleemiks on muutunud sõnalõppude kaotamine. Inimesed on muutunud rääkimisel nii laisaks ,et söövad sõnade lõpud lihtsalt ära. Paljud sõnad on selletõttu lühemaks muutunud. Igaüks peaks sõnadelõpud selgelt väljahääldama. Oma keelt tuleks osata hinnata. Tuleks teada keele ajalugu. Hoolimata sellest ,et meie maid on
Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus Liitmine; tuletamine; Liitmine, tuletamine otsetuletus
„sina”). Kliitik asesõnad on lisatud tegusõnale. Somaalia keelel on sooline vastandlikkus, mille läbi mitmuse nimisõnad võtavad tavaliselt vastassoo kokkuleppel nende ainsuse vormidega. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_language#Morphology 24.10.15 20:00) Laused somaali keeles on tavaliselt järjekorras alus – sihitis – verb. Nimisõnadel on lauses erinevad tonaalsed märgistused numbrite, soo (mees- ja naissugu) ja käänete jaoks. Somaali keel kasutab kolme keskset märgistust: baa, ayaa ja waxa(a), mis tähistavad üldiselt uut informatsiooni või selgelt eristuvat rõhuasetust. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 20:30) Somaali keeles on 22 konsonantfoneemi. Keeles on viis põhilist täishäälikut. Igalühel neist on ees ja taga variatsoon, pikk või lühike versioon, mis annab selgelt 20 täishäälikut.Samuti näitab see kolme tooni: kõrge, madal ja langev. (https://en.wikipedia
käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. lahjakkaa/n tytö/n -n genitiiv sihitav* lahjakas tyttö - 3. akusatiiv lahjakkaa/n tytö/n -n
Üldjuhul käib koma Üldjuhul ei käi koma Rindlause aga, vaid, kuid, ent ja, ning, ega, ehk, osalaused KOMA ees. või, kui ka ees. eraldatakse komaga. Koma käib kõigi NB! Erand: juhul kui nad on rõhumäärsõnad (Ta NT: Sina küsid, mina käänete küsimuste vaid vaikis) vastan. ees Põimlause Omadussõnaline Järellisand + kõrvallaused järeltäiend eraldatakse eraldatakse komaga. kuna, kuni, ehkki, komaga. NT: Härra Kaldo, Koidula eraldatakse komaga.
aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne). Soome keelest laenati väga palju sõnu eesti keelde. · Eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik Eesti kirjasõna oli piisavalt arenenud selleks, et anda välja eestikeelseid ajalehti, mille tegemise ümber oli kogunenud palju tolle aja tuntud haritlasi. Hiljem arenesid nendest ajalehtedest välja poliitilised organisatsioonid/algsed erakonnad. Ajakirjandus oli
omastavas käändes järellisand eraldatakse põhisõna poolt Meie klassi Mati, jõudmata kontrolltööks õppida, puudus tunnist. Oliver Mändla, tuntud Kuressaare Gümnaasiumi suusakuulsuse tulemused ületasid 2.2 kui des- ja mata- on lauselühendis VIIMASEKS sönaks, siis lühendit EI vaatajate ootused. ERALDATA 5. kõigis ülejäänud käänete lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt Mööda teed kodus poole minnes mötlesMagnus oma pruudile. Mina, Kuressaare Gümnaasiumi õpilane, täidan alati käitumisreegleid. 2.3 kui des- ja mata- lühend on lauses aluse ja öeldise vahel, eraldame lühendi alati komaga Kirjand, pool ümber kirjutaud, vedeles laual. 3. Absoluutnimetav ehk iseseisev nimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmus
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning ots...
seeder- si) jooksis Siberi taiga Üks uurali keelte omapära võrreldes teiste Euroopa keelte- soome 15 eesti kuusk nulg lehis jalakas ja Kesk-Euroopa sega mänd ga on suur käänete hulk. Tabelis 2 on esitatud uurali keelte põhja-saami 7 metsade piir. soome kuusi salava Geobotaanilised uurin käänete arv; kõige käänderikkamad on ungari, udmurdi, mokša 11
käänded. Sõnad muuteid antakse edasi eessõnade abil ning eessõnad on muutumatud. Eessõnad jagunevad kaheks: lihteessõnad, mis koosnevad ühest sõnast ja ühendeessõnad, mis koosnevad kahest või enamast sõnast. Näiteid eessõnadest: A/Al kuhu ? Voy al museo. - Ma lähen muuseumi. De/Del kust ? Yo vengo de la museo. - Ma tulen muuseumist. En kus ? Yo en el medico. - Ma olen arsti juures. Con kellega ? Hablo con Juan Räägin Juaniga. Käänete ja eessõnade vahel vastavusi otsida on natuke üldistav ja võib olla ebatäpne, kuna keeles on palju ebareeglipärasusi. ( Bermon: 88, 43; Peerna: 24-25, 150-152 ) Artiklid Hispaania keeles on artiklid, mis eest keeles puuduvad. Artiklid näitavad tegijat ning tegija arvu. On kahte liiki artikleid, määravad ja umbmäärased. Määravad artiklid: meessoost el (ainsus), los (mitmus); naissoost: la (ainsus), las (mitmus). Näiteks: ,,el ultramarinos"- toidupood, ,,la barba" habe
Kujuvaheldus on kaks tüvekuju, üks on vokaalkuju, teine on konsonant ühend. Kujuvaheldust saab määrata ,,a" ja ,,b" tüvist. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus sõna tugevas astmes on sulghäälik või ,,s" Välte ebavahelduseks nimetatakse reeglipäratut vältevahelduseks. Reeglipärane vältevaheldus on teise ja kolmanda astme vaheldamine. Kui sõna ees on . siis see on kolmanda välte sõna. Käänete kordamine: Käänded: 1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid 2. omastav targa poisi, tarkade poiste 3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse Seesütlev targas poisis, tarkades poistes Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest Väliskohakäänded Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele Alalütlev targal poisil, tarkadel poistel
t. lauseehituslikku ja tähenduslikku vahekorda lause teiste sõnadega. Käänet väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud (nt. puu-sse, puu-ni, puu-ga), sõnatüve muutused (jõgi, jõe, jõge, jõkke; sünteetilised käänded) ja abisõnad (saksa keeles der Vater, dem Vater; vene keeles ; analüütilised käänded). Käändeid jaotatakse ka otse- ja direktkäändeiks (eesti keeles nimetav kääne) ja kaud- ehk obliikvakäändeiks (kõik muud käänded). Käänete arv erineb keeliti suuresti: inglise keeles 2, ungari keeles 25-28, tabassaraani keeles (Kaukaasias) 46. Eesti keeles on praeguste kooligrammatikate järgi 14 käänet, viimasel ajal on võimalikuks peetud eristada ka aditiivi ehk suunduvat (seni sisseütleva lühivorm: vette, linna). Vähestest sõnadest moodustatava instruktiivi ja ekstsessiivi vorme käsitatakse määrsõnadena. Eesti keele käändesüsteem on kujunenud põhiliselt läänemeresoome keeleühtluse ajal,
5. Geminaadi muutumine üksikkonsonandiks – toimunud kindlatel tingimustel 1. ja 2. silbi piiril pika esisilbi puhul ja järgsilpides, eriti sufiksites: a) ll > l, mm > m, nn > n, rr > r (*toomme > toome, *käänne’ > kääne); b) kk > G, pp > B, tt > D, kui teine silp oli kinnine (*lauttˇan > lauda, vrd lautta > laut – teine silp on lahtine, leenisklusiili ei teki –; *pilppas > pilbas). 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine. Uurali algkeeles oli käändeid mõnevõrra vähem kui enamikus praegustes soome- ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles. Eesti keele kääneterikkus pole soome-ugri algkeele pärand, vaid hilisema arengu tulemus. 12 käänet 14st on pärit hilisemast läänemeresoome algkeelest, kuid ainult 5 käänet läheb tagasi soome-ugri algkeelde. Arvatakse, et juba uurali algkeeles oleks saanud eristada nominatiivi, genitiivi,
Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine: · Eestis esimene keelealane diskussioon, 17.saj lõpus piiblikonverentsid · Uuendusmeelsed (Forselius, Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele
-21. sajandil. Oskuskeelekorraldus: Tiiu Erelt ,,Eesti oskuskeel" 1982, ,,Terminiõpetus" 2007 Arvi Tavast arvutiterminoloogia, oskuskeele teooria Oskussõnastikud, ülevaated Keeles ja Kirjanduses 5 aasta kaupa. ,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu Arnold Kask, Lembit Vaba, Huno Rätsep: sõnavara ja grammatika ajalugu, ühtse eesti keele kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990. Paul Alvre: käänete, mitmusetüüpide, abisõnade jms kujunemine Kristiina Ross: piiblitõlked Heli Laanekask: kirjakeele kujunemine TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht): vana kirjakeele korpused, sõnastikud, uurimused. Murrete jm keelevariantide uurimine Sõnavara päritolu: Lembit Vaba (läti laenud), Mari Must (vene laenud), Vilja Oja (värvinimetused). Murrete foneetika ja fonoloogia (K. Pajusalu töörühm). Võru vormimoodustus (Sulev Iva).
perioodi. Filosoofilisel perioodil (5. saj eKr) tegelesid keelega filosoofid ning arutleti keele olemuse üle: kas keel on loomulik nähtus, mida inimesed oma tahtmise järgi eriti muuta ei saa, või on see inimese suvast sõltuv, konventsionaalne nähtus nagu näiteks kombestik või riietus. Aleksandria perioodil (3.2. saj eKr) töötati välja keele grammatika kirjeldamise süsteem: sõnaliikide eristamise alused, käändsõnade käänete süsteem, pöördsõnade kategooriate süsteem kõik kreeka keelest lähtudes. Süsteemi oli vaja selleks, et taastada ning säilitada klassikalist kreeka keelt, mis oli suuremas osas ära rikutud Aleksander Suure valitsemisajal, kui kreeka keel levis kaugele üle endise Kreeka piiride. (Õim 2000: 8) Keskaja periood (5.13. saj) tõi keeleuurimisse põhimõttelise pöörde, nimelt keelt hakati käsitlema koos loogikaga ehk mõtlemisega ja retoorikaga
2) läänemurre 2) Võru murre 3) keskmurre 3) Mulgi murre 4) kirderannikumurre 5) idamurre Soome-ugri ja indoeuroopa keelkondade erinevused 1) soome-ugri keeltes on pearõhke esimesel silbil, indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv 2) indoeuroopa keeltel on eessõnad, soome-ugri keeltel tagasõnad (under the table, laua all) 3) soome-ugri keeltele on iseloomulik käänete rohkus, soome-ugri kasutab tunnuseid ja lõppe, indoeuroopa kasutab tüvemuutust 4) soome-ugri keeled ei tunne grammatiliselt sugu, indoeuroopa tunneb Eesti keele jätkusuutlikus 1) Eestil on eesti keele arengukava 2) kõrgharidust omandatakse eesti keeles 3) tööle saamiseks ja eestis elamiseks peab oskama eesti keelt 4) eesti keel on ainukene riigikeel 5) eesti keelt õpetatakse koolis ja on vaja edukalt sooritada eesti keele eksam, et saada haridust
2. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku. 8. Asesõnad ehk pronoomenid Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii: a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes; b) aseomadussõnad ehk proadjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -...
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14
konsonant. Mida sagedasemaks ja tavalisemaks võõrsõna keeles saab, seda rohkem hakkab ta oma struktuurilt sarnanema omasõnaga. See võib kaasa tuua rõhu nihkumise esisilbile. Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhutu silp. Rõhk avaldub eesti keeles vaid suulises kõnes, kirjas rõhku ei märgita. 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine 7 Grammatilised käänded on nimetav, omastav ja osastav. Nende põhifunktsiooniks on lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine. Läänemeresoome algkeeles oli nominatiiv tunnuseta, genitiiv n-tunnuseline ja partitiiv ta/δa- tunnuseline. Tänapäeval nimetav ja omastav tunnuseta, osastava käändel on tunnus (neli varianti t, d, da, 0). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine.
peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi. ● F. R. Kreutzwald sõnavara rikastajana, lk 99, rohkesti näiteid tema loodud sõnadest - Mõned näited: ametnik, omadus, rahvus (esialgu küll rahvaus), voorus, hapnik, mädanik, süsinik, põletik, kuninganna, lauljanna (esialgu kuningana, lauljana), täheldama, tutvustama jpt. ● K. A. Hermann sõnavara rikastajana, lk 102, rohkesti näiteid - nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne ● F. J Wiedemanni sõnaraamat 1861 (nimetada aastaarv) Vali järgmistest üks teema 11. J. V. Veski keelekorralduslikud põhimõtted lk 109 – 110 - otstarbekus, süsteemsus, kõik arendamiseks vajalik leidub keeles endas. 12. J. V. Veski sõnavara arendajana - nt soojalembene bioloogias (kr
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...
Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. •MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema). •Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine. •Praha strukturalistid tegelesid paljude muude keeleteaduse aladega (nt stilistika, Jakobsoni vene käänete analüüs). Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). • Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. • Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse
sõnajärg. Kuidas jaotuvad keeled morfoloogiliste elementide alusel? Keeled jaotuvad selle järgi, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilistes keeltes liitub sõnadele vähe või üldse mitte morfoloogilisi elemente. Üldjuhul koosnevad sõnad lausetes vaid ühest morfeemist. Süntaktilisi seoseid väljendatakse abisõnade või sõnajärje kaudu. Näiteks inglise keel on the table. Sünteetilistes keeltes on palju morfoloogilisi elemente. Morfeemid liituvad käänete ja pöörete kaudu sõnade külge. Nt eesti keeles laua-le. Polüsünteetilistes keeltes on väga palju morfoloogilisi elemente, mis liituvad sõnade külge. NT Siberis tsuktsi keel. Millised on erinevad morfeemide liitumise liigid? Millised väljendusviisid neile vastavad? Erinevad võimalused morfeemide liitumiseks on fusioon, kumulatsioon ja muutumine. Fusiooni puhul on morfeemide piirid hajusad. Kumulatsiooni puhul
-tee -instrument e vahend: kirjutan pliiatsiga -kogeja: tegija ei ole tegevuses kavatsetult, meelega (jaot. kasu / kasu - benefitisentiendid; malefitisiendid) Semantilisi rolle võib juurde teha, kui keel seda nõuab Mul vedas (kogeja) Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient) Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht) Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an Ungari keeles : sihitise määramine indef / def väljendatakse verbilõpuga. Grammatiline isik e persoona deiktiline viitamine kõnesit. osalejatele, nt kõnelejatele, kuulajatele ja teistele
Morfoloogilised erijooned · Laadivaheldus: kõiv :kõo 'kask' · Esimese ja teise silbi piiril geminatsioonid: hopõn 'hobune', elläq 'elada', makõ 'magus' · Nelja tüvivariandi vastandused: lag'a:laja:lak'a:lak'k'a 'lai' · Kõrisulghäälik: häiermäq 'õied', saisaq 'seisa', kullõlnuq 'kuulnud', maq 'mina' · H-lised sufiksid: kotoh 'kodus', mõttõhe 'mõttesse', ilosahe 'ilusti' · Käänete kokkulangevused: tütrikah 'teenijatüdrukus, -tüdrukuna', pinilt 'koeralt' > pinildäq 'koerata' · I-tunnuselised mitmuse tüved arenenud erikujulisteks: taliõniq ' taludeni', kos'ogaq 'kosjadega' · Mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ 'särkide'), ühesilbilistes ije (kuljõ 'kuude') · Verbides tüvevaheldused: maadaq 'magada', magahamma 'magama', maka 'magan', magasi 'magasin'
Miks keeled muutuvad? 1) Ökonoomia: kommunikatiivne eesmärk, selle saavutamiseks keelekasutajad üritavad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. KODUNE TÖÖ: mõtle näide ja põhjus miks nii tehakse 2) Analoogia: ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada- ebareeglipäraseid vorme kohandatakse, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi Nt. Mitmuse tunnus de/te on üldistunud enamiku käänete mitmuse vormides, sest teine mitmuse tunnus I sulandus eelneva täish.-ga mille tagajärjel tekkis erinevaid häälikuid (-e,-I,- u). Et nii palju ebareeglipärasusi vältida, võeti kasutusele de: mitmuse omastav vorm 3) Keelekontakt: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega. Keelte liigitusalus *genealoogiline (sugulus ja päritolu)
2. ANALOOGIA: Ebreeglipärasusi keeles püütakse tasandada ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3. KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. MÕTLEME NÄITEID! (fb) Analoogia näide Eesti keele mitmuse tunnud de/-te on üldistunud enamiku käänete mitmuse vormides, sest teine mitmuse tunnus i sulandus eelneva täishäälikuga mille tahajärjel tekkis erinevaid häälikuid (-e, -i, -u). Ebareeglipärasuse vältimiseks hakati analoogselt mitmuse omastava vormidega (nt kalade) vormide munest, pesis, siilel asemel kasutame vorme munadest, pesades, siilidel. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontatid) · Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograadilise asendile;
seisundi või tingimuste muutustele. Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpppunkti. Siht väljendab paiknemise muutuse lõpppunkti. Veel nt ka: Asukoht, Allikas, Tee, Instrument ehk vahend, Kogeja Vahel on käändekategooria alla arvatud ka pre ja postpositsioonid, eriti postpositsioonid on väga käänete moodi. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks).
foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. · MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema). · Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine. · Praha strukturalistid tegelesid paljude muude keeleteaduse aladega (nt stilistika, Jakobsoni vene käänete analüüs). Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). · Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. · Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse
annaabi.ee 
