1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel 1. Keemiline vastastoime. Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1. Näited: + alkohol + - ketorühm aminorühm seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks
elektronegatiivse elemendi aatomiga; pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest; võib olla molekulidevaheline (intermolekulaarne) või molekulisisene (intramolekulaarne). · Metalliline side Metalliline side paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side; puudub sideme polaarsus, suunalisus ja küllastatavus. · Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: · orientatsioonijõud dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime; · induktsioonijõud dipoolide ja indutseeeritud dipoolide vastastoime; · dispersioonijõud hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime 4. Aine agregaatolek · kondenseeritud süsteem aine(d) tahkes või vedelas olekus;
elektronegatiivse elemendi aatomiga; pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest; võib olla molekulidevaheline (intermolekulaarne) või molekulisisene (intramolekulaarne). • Metalliline side Metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side; puudub sideme polaarsus, suunalisus ja küllastatavus. • Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: • orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime; • induktsioonijõud – dipoolide ja indutseeeritud dipoolide vastastoime; • dispersioonijõud – hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime 4. Aine agregaatolek • kondenseeritud süsteem – aine(d) tahkes või vedelas olekus;
olulisem kokkusurutud gaasides, vedelikes, molekulivõrega kristallides – jõud kahaneb kaugusega kiiresti. nt: O2; CH4; C (grafiit); CH3Cl; H2S; SO2; CH3COCH3; PCl5 neist sõltub sulamis- ja keemistemperatuur ning lahustuvus. kui molekulil on suur dipoolmoment (vesi), on ülekaalus orientatsioonijõud, kui molekulil on suur polariseeritavus (HI), on ülekaalus dispersioonijõud. 1. orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime. polaarsed molekulid orienteeruvad elektrostaatilise toime tõttu korrapäraselt, orienteerudes sellisesse asendisse kus energia on väikseim. mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini need tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. mida kõrgem on temperatuur, seda nõrgem on vastastikune orientatsioon 2. induktsioonijõud – dipoolide ja indutseeritud dipoolide vastastoime e jõud
olukordades tajudes kompenseerib objekti muutusi võrkkestal, tehes selle põhjal järeldusi objekti asukoha kohta. - Inimene "võrdleb" tajumisel erinevaid objekte omavahel ning nendevaheline tajutav suhe, mis on tingimustest sõltumata muutumatu (nt. inimene on suurem kui rott), annab informatsiooni objekti asukoha kohta. 1 Ruumiline vastastoime: · See, mida inimene tajub mingi objekti omadusena (nt. värvus, suurus), sõltub sellest, millised on selle objekti läheduses olevate teiste objektide omadused. Ajaline vastastoime: · Tajukujutis sõltub ka sellest, mida tajuti vahetult enne või millised on tajuja eelnevad ootused. Tajukujundi moodustumise teooriad: · Teadvustamata otsuste teooria (Hermann von Helmholtz) - tajukujund moodustub keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemusena
Selle järgi saab aru, mis on ees ja mis on taga. 2. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid! Enne kui tuntakse ära vorm, toimub nägemisvälja liigendamine e. kujutise osade väljaeraldamine (segregation). See protsess hõlmab nt figuuri ja fooni eraldamise (mis iseenesest ei tulene proksimaalsest stiimulist, vaid juba tajusüsteemi tööst, - nagu näitavad katsed pööratavate figuuridega (reversible figures) ajaline vastastoime!) Kuidas seostub maksimaalse sarnasuse/tõenäosuse printsiip tajulise grupeerimisega? Kui näeme mingit pilti, siis kõigepealt eraldame sellest mingi osa. Tajusüsteemis on erinevad osakonnad, mis tegelevad erinevate küsimustega. Heajätkuvuse printsiip pole võimalik, et kaks ruutu saavad kokku niimoodi, et nad oleksid ühtekuuluvad. 3. Millised on kujutiste tajumise töötlusmehhanismid?
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli
polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside; Polüamiidid ; Pihussüsteemid-kahest või enamast faasist koosnevad süsteemid kus üks on ühtlaselt pihustuna jaotunud teisele. Osakeste kogupindala ja ruumala suhe suur.Süsteem kus üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud nim. pihussüsteemiks ehk dispergeeritud süsteemideks. Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks.
· Wan der Waalsi jõud molekulide vahelised jõud Dispersioonijõud (Londoni jõud) elektronide liikumisel tekkivate hetkeliste dipoolide nõrk vastastikune mõju. Orientatsioonijõud (Keesomi jõud) jõud polaarsete (püsiva dipoolmomendiga) molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. (Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. Molekulide soojusliikumine vähendab tunduvalt kindla orientatsiooni võimalust. Seetõttu on vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi).
11.02.2018 Mõisteid seoses veega · Hüdrofiilne - vett "armastav", polaarsed ühendid (tugev vastastoime veega) · Hüdrofoobne - vett "eemale tõukav" (nõrk vastastoime veega) mittepolaarsed ühendid (benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu Milleks vajab inimene vett? metaan, propaan jne) --------------------------------------------------------
segu ioonide elektrostaatiline vastastoime). Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Afiinsuskromatograafia on kromatograafia liik, millega segu lahutamine toimub tänu kitsalt spetsiifilistele interaktsioonidele, nagu antigeen-antikeha, ensüüm-substraat või retseptor-ligand vastastoime. Afiinsuskromatograafiat kasutatakse mingi komponendi väljapuhastamiseks segust puhverlahusesse ja kontsentreerimiseks, mingi komponendi sisalduse vähendamiseks segus või ligandide otsimiseks. Statsionaarse faasina kasutatakse tavaliselt geelimaatriksit (enamasti agaroosi), kuhu on kinnitatud ligand, millele seostub spetsiifiliselt mingi uuritava segu komponent. Selles töös ma hakkan kasutama geelkromatograafiat, seega tahaks sellest täpsemalt kirjutada. 2
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus...
dm3 ja standardtinigimustel 22,7 dm3. Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 12. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli
dm3 ja standardtinigimustel 22,7 dm3. Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11. Daltoni seadus – gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 12. Molekulide vahelised jõud – Orientatsioonijõud – jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud – jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud – elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside – dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli
kiire. vesiniksidet. Selliseid ühendeid nimetatakse Olgu meil ensüümkatalüüsitav reaktsioon, kus E on hüdrofoobseteks. Füüsikaline vastastoime tekitavad van der Waalsi jõud. Nende jõudude energia on keemiliste sidemete omast ensüüm, S on substraat ehk lähteaine ja P on palju väiksem, ent mõjupiirkond on suurem. Van der Waalsi jõud mõjuvad molekulide vahel. Eristatakse kolme produkt ehk saadus
kindlaks tehtud vaid suhteliselt lihtsate süsteemide olekuvõrrandid (ideaalne ja reaalne gaas). 5. Olekufunktsioon – suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, mitte aga selle oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioonide suurused pole otseselt määratavad, opereeritakse nende muutustega, mis on katseliselt leitavad. Tähistatakse termodünaamikas suurte tähtedega, näiteks siseenergia U , entalpia H , entroopia S . ! 6. Keemiline ja füüsikaline vastasmõju ! 1. Keemiline vastastoime tähendab üldjuhul vesiniksidemete teket ja hüdraatumist. Hüdraatumiseks nimetatakse polaarsete ühendite seostumist vee molekulidega; vees lahustuvaid polaarseid molekule kutsutakse hüdrofiilseteks. Sidemete moodustumise käigus süsteemi energia väheneb. Täielikult mittepolaarsed ühendid ei moodusta vesiniksidet. Selliseid ühendeid nimetatakse hüdrofoobseteks. 2. Füüsikaline vastastoime tekitavad van der Waalsi jõud
võrreldes) suht aeglane kulgliikumine. On kindla ruumalaga kuid kindel kuju puudub. viskoossus- väljendab vedelikukihtide hõõrdumist, kah temp tõustes pindpinevus - pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata (pinnakihi pot.en. suureneb ja see avaldab survet sisemassile) difusioon - väljendab vedelikumolekulide dünaamilisust. van der Waalsi jõud - neutraalsete molekulide vahel toimiv Ep = Eor + Eind + Edisp molekulide vastastoime pot.koguenergia = orientats.energia + indukts.energia + dispersioonienergiia Gaasiseadused - Funktsionaalsed seosed gaaside rõhu, temperatuuri, ruumala (olekuparameetrite) vahel. Ideaalgaas - lihtsustatud mudel, reaalsuselähedane. Gaasi molaarruumala - Vm - 1 mooli gaasi ruumala standardtingimustes Vm = 22,4 l Osarõhkude (partsiaalrõhkude) seadus (J.Dalton, 1801): gaasisegu üldrõhk (P) võrdub kõikide komponentide osarõhkude (pi) summaga
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb mo...
Taju loomiseks olev andmestik, mida meeltelt saame, on täiesti piisav. Taju omadused: 1) Igal tajuvõimel on oma piirid. Aisting - aistingulävi-> me ei taju kõiki helisid, valgusi. 2)Taju kujunemine võtab aega, kuna närviprotsessid pole lõputult kiired. 3)Taju pildil on järelkestus või toime. 4) Taju üks põhiomadusi on konstantsus ehk püsivus - tajutavate asjade omadused jäävad samaks erinevates vaatlustingimustes (järv on järv ka talvel). 5) Ruumiline vastastoime (värv, suurus, objekti kalle)- selle tajumine ei sõltu vaid objekti füüsilistest omadustest, vaid ka ümbritsevatest esemetest. 6) Ajaline ja ruumiline vastastoime - see, mida enne tegid, mõjutab ka järgnevat. 32 kg -> 5 kg tundub jube kerge, kui oleks 5 kg enne tõstnud, ei tundu nii kerge. Inimese taju on valiv. Tähelepanu tõmbavad omale erinevad asjad. Adaptsioon - taju süsteemid kohanevad väliskeskkonna muutumisega
Gaas, vedelik, Tahke tahke Tahke vaht, tahkt emulsioon, tahke sool Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme:jämepihus osakeste diam. >10-6m; kolloidsüsteemid 10-9.....10-6m; tõelised lahused<10-9m Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks.
põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja molekulide ergastumine ning vabade radikaalide teke Kiirgus, nt rö-kiirgus, siseneb bioloogilisse süsteemi. Esmane interaktsioon on elektroniga – see on phtalt füüsikaline protsess. Füüsikud räägivad fotoelektrilisest efektist ja Comptoni hajumisest, kuna
Kolmefaasilised trafod on tavaliselt nii suured ,et need pannakse hermeetilise korpuse sisse ja täidetakse trafo õliga jahutamiseks. Kolmefaasilisel trafol on 4 transformeerimise viisi:Kolmnurgast kolmnurka, Kolmnurgast tähte, Tähest kolmnurka, Tähest tähte. 21. Asünkroonmootori pöördemoment, mehaaniline tunnusjoon. a)Pöördemoment Asünkroonmootori pöördemoment tekitatakse staatorimähise magnetvälja ning rootorimähises indutseeritud voolude vastastoime tulemusena. b)Mehaaniline tunnusjoon Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist:ω = f(M), n = f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Mõnikord esitatakse mootori mehaaniline tunnusjoon sõltuvusena M = f(ω) – moment on nurkkiiruse funktsioon. 22. Asünkroonmootorid, ehitus ja tööpõhimõte. a)Ehitus Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist.
vaatlustingimustes. (kass jääb kassiks nii lähedalt kui kaugelt vaadates) Püsivusnähtusi seletatakse kahel viisil: 1) Inimesed on tundlikud objektide omaduste suhete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud. 2) Kuna väiksed lapsed siiski ka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju konstantsus elukogemuse ja õppimise tagajärg. Üks seisukoht ei välista teist. 6.2.5. Ruumiline vastastoime See, mida me näeme (värvus, suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei sõltu üksnes punkti füüsilistest omadustest, vaid ka sellest, millised on punkti ümbruses olevate kujutiste osade omadused. Naaberalad avaldavad teineteisele toimet. 6.2.6. Ajaline vastastoime Taju ei sõltu ainult sellest, mis on hetkel tajuväljas, vaid ka sellest, mida tajuti vahetult enne või pärast. Kohanemine ehk adaptsioon mingi omadusega kutsub esile mõningate
*Polümolekulaarne adsorptsioon (adsorptsioon on mitmekihiline): -Adsorbaadi esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waalsi jõudude toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel. -Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Kui esimene kiht pole veel täidetud, siis on võimalik ka järgmiste kihtide ülesehitamine Adsorptsioon lahustest *Kolloidosakestel on tugev adsorptsioonivõime. *adsobendi ja adsorbaadi vastastoime *adsorbaadi ja lahusti vastastoime *See tingib nende massi kasvu ja väljasadenemise (koagulatsioon ja flokulatsioon). *Kvalitatiivne reegel: Polaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarses lahustis oleva polaarse komponendi. Mittepolaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarse komponendi polaarsest lahustist. Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude
*Polümolekulaarne adsorptsioon (adsorptsioon on mitmekihiline): -Adsorbaadi esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waalsi jõudude toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel. -Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Kui esimene kiht pole veel täidetud, siis on võimalik ka järgmiste kihtide ülesehitamine Adsorptsioon lahustest *Kolloidosakestel on tugev adsorptsioonivõime. *adsobendi ja adsorbaadi vastastoime *adsorbaadi ja lahusti vastastoime *See tingib nende massi kasvu ja väljasadenemise (koagulatsioon ja flokulatsioon). *Kvalitatiivne reegel: Polaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarses lahustis oleva polaarse komponendi. Mittepolaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarse komponendi polaarsest lahustist. Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Sademe lahustusvus Temperatuur (Kõrge temperatuur- suurendab sademe lahustuvust) Reagentide kontsentratsioonid (Lahjad lahused) Reagentide segunemise kiirus (Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega) Kokkuvõttes määrab osakeste suuruse lahuse suhteline üleküllastus, mis on osakeste suurusega pöördvõrdelises seoses pH mõju 69. Kolloidsete sademete koagulatsioon. Kolloidsüsteemides põrkuvad osakesed Browni liikumise käigus teineteisega ning võivad seejuures tugeva vastastoime tulemusena kokku "kleepuda". Moodustunud agregaat liigub küll aeglasemalt kui teised osakesed, kuid põrkub samuti üksikute osakestega, mis võivad omakorda agregaadiga liituda. Agregaadi "kasvamisel" piisava suuruseni settib see lõpuks suspensioonist välja ning kolloidsüsteem laguneb. 70. Peptisatsioon. Peptisatsioon kolloidsete osakeste teke sademe pesemisel aga ka kiirel sadestamisel. Lisades lahusesse elektrolüüdi ioone saame vältida või minimiseerida kolloidosaksete teket.
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
Elustiil. Meetod(id) mida inimene kasutab eesmärkide saavutamiseks. Ühe selle osana loob inimene kujutluse endast ja maailmast. See kujutus määrab ära inimeste käitumise. Tihti mõjutavad inimesi ettekujutused, mitte alati reaalsus- ei pruugi suuta muuta reaalseid asju, aga saab muuta seda, kuidas me neid tajume. Kujunemises on mingis mõttes inimene kui kunstnik- loominguline protsess. Nii kunstnik kui ka kunstiteos. Eristas Nietchsest see, et ütles et inimene areneb läbi vastastoime teiste inimestega, formeerub sotsiaalselt. See ühtsustunne on rohkemat kui huvi lähedaste vastu. Sotsiaalne huvi väljendub läbi koostöö. Vaid läbi koostöö on inimene suuteline isiklikku alaväärsustunnet ületama. Uurib erinevaid kuulsaid inimesi ja leiab, et nad olid rohkem koostöövalmimad ka inimestena. Orienteeritud ühiskonnale. Selle puudumine näitab kõrgenenud alaväärsustunnet. Kui vähene koostöövalmidus teistega.
Libistus- Suhtelise kiiruse ja sünkroonkiiruse suhet nimetatakse libistuseks.
Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonselt pöörlevast staatori magnetväljast.
Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
Igale MO-le mahub 2 paardunud elektroni Igale MO-le vastab kindel energia. 1. MO energiatasemete skeemid N, O2, CO ja CH4 molekulide jaoks. 2. Molekulidevahelised jõud Jõududest molekulide vahel olenevad ainete füüsikalised omadused. Neutraalsete molekulide vahel toimivaid jõud - van der Waalsi jõud nõrgad elektrostaatilise iseloomuga jõud. Orientatsioonijõud - jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime Induktsioonijõud - jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel, polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi, nõrgem kui orientatsioonijõud Dispersioonijõud - elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju, tekib kahe mittepolaarse molekuli lähenemisel 3. Gaas ja aur - definitsioonid Gaas - aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus.
vaid sõltub sellest kui kiiresti toimuvad protsessid inimese närvides tajuks on vajalik aeg. -) Taju pilt tekib hetk hiljem ja samas ka kestab kauem tajukujundil on järeltoime või pilt. -) Taju kontstantsus ehk tajupüsivus tähendab seda, et tajutavate objektide omadused jäävad samaks erinevates tingimustes samaks (nt inimene tajub järve ikka järvena ka siis kui vett pole või, et kass jääb kassiks igas kauguses). -) Tajul on ka ajaline ja ruumiline vastastoime (see mida me tajume ei sõltu sellest, mis hetkel on, vaid ka sellest, mis varem oli). -) Inimese taju on valiv selle põhiliseks tunnuseks on see, et inimene pöörab teatud erinevatele asjaoludele, detailidele tähelepanu ja need kindlad asjad muutuvad selgemaks. -) Võib oletada, et teatud taju omadused on kaasa sündinud, kuid samas on väga suur osa siiski ka õppimisel ja arenemisel esimesel paaril eluaastal on taju areneg eriti kiire,
kombinatsioonis orgaaniliste lahustitega. Adsorptsioonkromatograafiat kasutatakse eriti lipiidide, sh steroidide, karotenoidide, samuti klorofüllide ja nende sünteesi lähteühendite segude lahutamiseks. Ioonvahetuskromatograafia baseerub lahutatavas segus sisalduvate ioonide pöörduval vahetumisel statsionaarse faasina kasutatava polümeerse vaigu (ioonvahetaja e ioniidi) ioonide vastu. Selle kromatograafia meetodi aluseks on statsionaarse faasi ja lahutatava segu ioonide elektrostaatiline vastastoime. Lahutumine sõltub laetud molekulide (= ioonide) erineva tugevusega seostumisest vastasmärgilise laenguga ioonvahetajale ja sellest tingitud difusioonikoefitsientide erinevusest. Kationiidid on happelise iseloomuga ioonvahetajad, mis sisaldavad, näiteks, karboksüül- või sulforühmi, mille prootonid võivad vahetuda segus olevate katioonidega. Anioniidid sisaldavad aluseliste omadustega rühmi, näiteks erineva asendusega aminorühmi.
sideme hajutamiseks kulutatud energia korrutatud Avogadro arvuga. 113 Orientatsioonijõud Suhteliselt vabalt liikuvad polaarsed molekulid orienteeruvad teineteise suhtes selliselt, et ühe molekuli positiivne poolus pöördub teise molekuli negatiivse pooluse poole orienteeruv polarisatsioon Nende jõudude iseloom - püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ka ioon-dipool vastastoime. 114 Induktsioonijõud Kahe polaarse molekuli lähenemisel teineteisele avaldavad indutseerivat toimet ka nende samamärgilised poolused ilmneb samamärgiliste elektrilaengute tsentrite vahekauguste suurenemine molekulid venivad pikemaks. Selle tulemusel suureneb ka dipoolmoment tegemist on indutseeriva või nn deformeeriva polarisatsiooniga. 115
laiusriįārļ.",.it.ra impulss rakendatak.. dīnuu,.iliste võnkrtmiste korda. Krri enaln kui kaks korda rii,rJ"į ning võinialike pingete tippväärtrtsed võivad tekkib ļairrete ;i;;ā, muundttri vahelüli alalispinget Uoc' võib tekitada häireid muunduri julrtseadrrie töös' Jõu_ ja juhtimisahelate vastastoime ja üherrduskaablite ķaireį valtimiseks esitatakse fitmade poolt muundurite Niisuguste asuvad nt' kindlad nõuded. Kui mitme sagedusmuunduri väljundkaabļid paigaldarniseks au eri sagedltsmltunduritę kaablįredelil ,ooįi,i įiksteise ligidal, võib seę įoni.,.t või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
