hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne geštalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega
Kõigile elavale iseloomulik. Püüd saada iseseisvaks, arendada omadusi, mis suurendavad organismi kordumatust ja iseseisvust. Kaasasündinud tendents pole väga tugev vaid pigem kaasasündinud hääl. Nn kaitsemehhanismid võivad selle enda alla matta. Teraapias püütakse seda üles otsida. Maailma paremaks muutmine saaks alata iseendast ja enda paremaks muutmisest. Alt üles. FRITZ PERLS (Frederick) (1893-1970) Geštaltteraapia looja. Geštalt- see tekkis temal 20nda saj teisel poolel, tähendab kuju, kujundit või tervikut. Saksa geštalt püüdis seda ideed viia tajusse ja sealt edasi, Perls aga kannab selle isiksuse arengusse ja kujunemisse sisse. Psühhoanalüütilise haridusega. Olemasolevate asjade kombineerimine. Eelkõige on selle teraapia tekkimist mõjutanud eksistentsiaalne filosoofia. Tunda ka psühhoanalüütika mõjusid ja Wilhelm Reihi teooriat. Raske lapsepõlvega
Intents on ainult soov (kavatsus) ja lõplikult kujunemata mõte, mis võib jääda ka realiseerimata. Soov on seotud võimaliku kõneakti sisuga, mitte realiseerimisega ega keele valdamise astmega. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Näiteks alaalikul on soov suhelda, kuid ütluse programmeerimine ja realiseerimine sageli ei õnnestu. Motiivist ja situatsiooni mõtestamisest tuleneb mõte-geštalt, mis hiljem hargneb ütluseks. Kuid selleks peab vastu võtma otsuse kõnelemiseks. Motiivid, mis kujundavad kõne intentsi, on üldistatult järgmised: mingist füüsilisest tarbest (laps soovib süüa, juua jne.) tulenev motiiv, tunnetuslik huvi (naaber tegeleb millegagi), eelnevalt tajutud tekst (kuulatud, loetud). Laste puhul on otstarbekas motiivi kujundajana nimetada veel mängu, eriti rollimängu. Motiivist tuleneb ütluse eesmärk.
Reaalsus – antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm. Kogemus – sümboliseerimine (teadvus) – fenomenoloogiline väli. Ainus reaalsus, mis on inimesele antud on sel hetkel olev reaalsus. Inimene tegutseb reaalsuses. Inimesest saab rääkida „here ja now.“ Kogu meie kogemus põhineb hetkel „siin ja praegu“. Fenomenoloogiline väli - Isiksus on antud hetkel, mitte koguaeg. IV MINA: Mina – aktualiseerumise oluliseim sündmus. Geštalt, püsiv struktuur, suhted mina ja maailma vahel. Eksisteerib tuumik-mina (homunkulus), mis on pidevalt ärkvel. Pole võimalik teha seda, mis on moraalsete reeglitega vastasolus. Mina – struktuur, mis sisaldab vastuseid meie küsimustele. Kogemuse sümboliseerimine. V. TINGIMATU POSITIIVNE TAGASISIDE: Need for positive regard, need for self-regard, unconditional positive regard. VI KONGRUENTSUS: Mina ja kogemus.
annaabi.ee 
