Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus Liikumist,kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2. Too 2 näidet mehaanilise liikumise kohta igapäevaelus Auto sõitmine, kuuli lend. 3. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus Kui olla uiskudel ja keegi seisab sinu vastas(paigal) ja sa lükkad teda,hakate mõlemad liikuma.Kui sõita uiskudega otsa inimesele, kes on paigal, jääb liikuv keha seisma ja seisev keha hakkab liikuma. 4. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus Niidi otsa riputatud koormis, mis on liikuma pandud, jonnipunn 5. Mida näitab sagedus? Näitab võngete arvu ühes sekundis. 6. Mis on sageduse ühik? Tähis? Sagedusühik on Hz , tähis on f 7. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte?
varem teinud. Üldjuhul minnakse välja ümbrust vaatama , et äkki leiad mõne tuttava , nähes siniseid vilkureid ja politseid hakkavad kõik jooksma. Nüüd seisavad kõik endaeest väljas , siis ei hooli keegi kellestki ega jää ootama ''sõpra'' järgi. Sellel hetkel tundub see loogilisena. Järgmine päev lähed koju, vanemad küsivad , kuidas õhtu möödas ja jälle valetad midagi kokku ning lähed jälle välja nende ''sõpradega'' , kellel enamustel ei tea sa perekonnanimesidki. Hakate planeerima järgmist pidu. Vastates kohe jah, kuna eelminekord tundus nii põnev ja uus. Nii , et arugi ei saa on muutunud alkohol ainsaks meelelahutus viisiks. Ainult selle mõju all tundub kõik nii hästi olevat. Kõik koos rääkisime oma vanematest , kes ainult karjuvad ja käsevad meil midagi teha, kõikidele tundus, et nad soovivad ainult halba. Selline mõtteviis tundus juba õige olevat. Igapäevaseks oli muutunud peale kooli kokkusaamine , istumine
Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tunnete ennast emotsionaalselt ohustatuna. 5) Siltide kleepimine. 6) Unelmine.
7 Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja tema kohtuprotsess 1767. aastal Luteri kiriku äärmiselt pietistlik suund- hernhuutlus- sai alguse 1720. aastatel Saksamaal ja jõudis Baltimaile juba sama kümnendi lõpul. Uue usuvoolu populaarsus osutus nii suureks, et kogu provints ähvardas muutuda hernhuutlikuks. Ohtu märganud ametivõimud hakkasid vastuabinõusid otsima ja keisrinna 1743. a. ukaasiga keelati vennastekogudused Baltimail. Sajandi 50. aastail hakate jälle tasapisi uusi misjonäre Baltimaile saatma. Nende hulgas oli ka Christoph Michael Königseer. Königseer oli lihtsate ja usklike vanemate laps ning tutvus juba varakult piibliga. Peale õpinguid tutvus ta juhtivate pietsitidega ning tegi valiku hernhuutlaste vennastekoguduse kasuks. Ta avaldas soovi töötamiseks kodumaast kaugemal ning 1754. aastal läkitati ta Baltimaile. Hernhuutis viibis Königseer 1674. aasta aprillini, õppides ka arstiteadust, et seda oma
7s etapp on küps täiskasvanuiga. 30-65 e-a. Generatiivsus ja stagnatsioon. Generatiivsus on inimese panus ühiskonda, perekonda ja töösse. Kui on need asjad korras, põhjustab positiivseid tundeid. Noorema põlvkonna toetamise periood. Stagnatsioon ja negatiivsed elamsused viivad kasutuse tunde tekkimise ja rahulolu, väärtustamise puudumiseni. Inimene tahab tunda, et teda vajatakse. Hoolimine ja hoolitsemine. Raskused pereelus, suhetes, kutsetöös. Võivad hakate iseennast hellitama, jutskui oleksid iseenda lapsed. Kaheksas etapp. Ajalist lõppu ei saa anda. Egoterviklikkus v minaterviklikkus. Meeleheide, ahastus. Vanaduses tunne, et elu saab otsa. Elus olnud nii hea kui halb esimesel juhul genereeritakse tervikuks. Võib kahetseda, aga nii see on, enam nkn ei muuda. Teine pool jlle kaasneb lõputu kahetsemine, tunne, nagu elu oleks valesti elatud v raisatud. Ühendab inimese sünnipärased soodumused ühiskonnas toimuvaga.