Kontakti vältimise viisid Canes, M.; Trier-Rosner, L.; Rosner, J. 1987. Peeling the Onion. Toronto. Introjektsioon – (ehk “peab”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Retroflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. Konfluents – (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soo...
· Asendamine objekti asendamine N: vanemad tülitsevad ja elavad oma viha lapse peale välja · Reaktsiooni kujundamine vastupidise uskumine Inimene ei salli kedagi, kuid suhtub sellele vaatamata temasse hästi. N: poisid sikutavad tüdrukuid patsist, teevad haiget, kuigi neile meeldivad tüdrukud. · Sublimatsioon aktsepteeritud asendamine Tohutu energia õnne või viha tõttu. Palju kasulikku saab selles meelevallas tehtud. · Introjektsioon endasse võtmine Ebakindlana tundes, hakkab inimene mängima kedagi teist. Olles keegi tein tuleb jõud ja julgus. · Regressioon- arengus tagasilangemine N: laps hakkab uuesti titeks, et saada tähelepanu. 13.Kaasajal tuntuim joonteteooria Costa ja McCrae Suur Viisik. Ekstravertsus, neurootilisus, avatuse, sotsiaalsus ja meelekindlus. Naiste ja meeste erinevus neurootilisuse osas. Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas,
Pedagoogiline suhtlemine Tiiu Kadajas 01.03. Nõustamine – in toetamine vastuse leidmisel, probleemi lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine. Ebakindlus annab võimaluse alati analüüsida. Nõustamise tasandid 1. Informeerimine Nõ...
lähtu õppimisel Pareto seadusest: seletusest, formuleeringust, kirjeldusest, postulaadist, seaduspärasusest ja teoorias on enamasti peidus paari lausega väljendatav juhtmõte. Juhtmõtte taipamine teeb kergesti mõistetavaks ülejäänud teksti ja lisaseletuste 80% mõtte.3. ürita mõista lähedaste nähtuste eristamisalust. Lähedased mõisted kipuvad segi minema. Kõrvuta neid( aisting ja taju, instinkt ja harjumus, leebus ja alistuvus, viha ja vimm, kujutlus ja fantaasia, projektsioon ja introjektsioon, keel ja kõne, intelligentsus ja loovus...), tehtes selgeks, milles need teineteisest erinevad. 4. Järgi õppides ja nähtusi uurides funktsionaalset-struktuurset põhiskeemi. Alusta keerukanähtuse tundamõppimist funktsionaalanalüüsist. Abiküs: Kuidas miki toimnub? Kuidas nähtus x mõjub objektile y? Mis on protsessi funktsioonid? Järgmine samm on struktuuranalüüs, küsimus sellst, millistest elementidest, tunnustest, üksikosadest, elementaarprotsessidest tervik koos seisab. 5
sisemised kontaktioskused (psühholoogiline kohalolek, sisemiste tegevuste katkestamiseoskus, minapiiride tunnetamine ja realiseerimiseoskus, kontakt oma enda tunnetega, vastutus nende eest, töö iseenda ja parteriga). Üldiselt inimene üritab oma tasakaalusesundit hoida (ei taha teisega suhelda, tahetakse oma mõtet säilitada), kuid kontakt eeldab, et tasakaaluseisundit kõigutatakse. Vastupanu tähendab seda, et ei laskuta kontakti. Introjektsioon (sissekujutamine), projekstiooni (eeldamine), retroflektsioon (tahapoole painutus, endasse), konfluents (koosvoolamine, kokkusulmaine) , defektsioon (vajumine, kõrvale kallutamine). 1. Üks osa keskkonnast võetakse enda osaks. Tihti endale teadvustamata oleme endale omastanud kellegi teise hoiakud, seisukohad, käitumise ning meile tundub, et need on meie enda omad. Tihti tundub, et see on meile võõras, seisab eraldi, kuid on kaasatud.
järgmistele. Kui emotsioon enam tagasi ei kerki, siis on lõpetatud. Inimene peab elama olevikus. Inimene kipub olema oma keskmises tsoonis oma mõtetes. Polaarsused inimene organiseerib ümbritsevat maailma läbi vastandmõistete. Nt kui tunneme vastandlikke tundeid. Kaitsefunktsioonid inimene peab oskama neid teadvustada. Nt. stressiolukorras inimene põgeneb või kohaneb (läbi kaitsefunktsiooni). Introjektsioon inimene võtab uskumisi ja norme omaks ilma analüüsita. Kõige tihemini lapseeas, kriitikameelt pole. Projektsioon kannab omadused üle, mida rohkem teeb, seda rohkem piir enda ja välismaailma vahel hajub. Seda omadust tuleb tunnistada. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab, et keegi talle teeks. Hämamine ehk deflektsioon kontakti hajutamine, tehakse märkusi kohatuid jne. Nt. skisofreenik eitab kõike. Kokkusulamine inimese ja teda ümbritseva piir ähmane,
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
ka oma soove. Geštaldis kasut seda nt: grupp- kuum tool, teised hakkavad ütlema talle seda, milline ta ei ole. Ja inimene nt tunni jooksul üritab mängida oma vastandit. Sageli mõistetakse, et igapäevaselt käitutakse vb sarnaselt. Kaitsemehhanismid. Püüab nt pingettekitavat kontakti vältida. Suuresti ongi kaitsemehhanismid kontaktist hoidumise meetodid, mida inimene elu jooksul omandab. Võivad nö sisse lülituda suvalistes olukordades. 1) Introjektsioon. Ilma struktueerimata ja kriitikavabalt võetakse teiste arvamusi ja uskumusi omaks. Allaneelatud tõde lapsepõlvest võib mürgitada isiku elu- ei sobi nt enda elu ja stiiliga üldse kokku. ?????????????????????????? PALJU MATERJALI PUUDU---- SEGADUS 2) Obama- Mina niisama kitliga ^^ Mina niisama suppi keetmas. Mina niisama kodutuga MINA pesupäeval. Obamal on orks lallalalaaaa Hulgaliselt harjutusi. Aitab . 3) PS- Arvestusel
rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale.
Kes ei salli ennast ega teisi, võib oma käitumisega nii ennast kui ta teisi kahjustada. Indiviidi suhtumine oma tulevikku : JULIAN ROTTER: "kontrollkeskme teooria": Interaalne isiksus (see mis saab sõltub ainult minust, seda tekket toetab M+ maailmapilt)/ Eksteraalne isiksus (kõik on ettemääratud, sõltub teisest, juhusest) autoritaarne ühiskond, kuna ei saa midagi valida. Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab 'ideaalmina' kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese
rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale.
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
mingisugused käitumuslikud või muud mudelid, mis aitavad ohu või pingeolukorrale vastu seista. Tihti üritatakse ebameeldivast kontaktist ära minna. Inimene selle kaitsemehhanismi tagajärjel enamasti alandab oma teadlikkuse määra seniks, kuni oht on möödas. Häda hakkab siis, kui neid kaitseid on palju ja ohuolukord kestab kaua, siis võib inimene hakata neid kasutama isegi siis, kui ohtu või vastavat situatsiooni ei esinegi: · Introjektsioon See tähendab sisuliselt seda, et inimene võtab kriitikavabalt teiste mingeid uskumusi, norme, väärtusi omaks, analüüsimata. · Projektsioonid Sellised kaitsemehhanismid, kui inimene omistab mingid oma osad keskkonnale. Kannab endast mingid jooned enamasti teistesse inimestesse, aga võib ka mingisse elutusse keskkonda neid kanda. Kui on projektsioone palju, siis sagedasti on see seotud sellega, et ei soovita mingeid enda jooni näha
Tihti üritatakse ebameeldivast kontaktist ära minna. Inimene selle kaitsemehhanismi tagajärjel enamasti alandab oma teadlikkuse määra seniks, kuni oht on möödas. Häda hakkab siis, kui neid kaitseid on palju ja see oht, stress, pinge kestab pikka aega. Siis need kaitsemehhanismid on pidevalt sisselülitunud. Inimene hakkab neid kasutama isegi siis, kui ohtu või vastavat situatsiooni ei esinegi. Põhilised kaitsemehhanismid, millega enamasti grupitöös tegeletakse: 1) Introjektsioon See tähendab sisuliselt seda, et inimene võtab kriitikavabalt teiste mingeid uskumusi, norme, väärtusi omaks. Ilma läbi analüüsimata, ilma kriitikata võtab ta need passiivselt endale. Ta ei tee endale selgeks, kas ta üldse tahab seda või mitte. Kui on võetud omaks mingi võõras põhimõte, siis sellega tekib psüühikas probleeme. 2) ???Projektsioonid Sellised kaitsemehhanismid, kui inimene omistab mingid oma osad keskkonnale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
