Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg Antonio Vivaldi sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse. 25-aastaselt pühitseti ta vaimulikuks ning oma punaste juuste tõttu sai ta endale hüüdnime ,,punane preester". Samal ajal alustas ta tööd vaeslastekodus Ospedale della Pieta, kus ta esialgu pidas preestri ametit, hiljem lisandusid ka viiuliõpetaja, orkestrijuhi ja muusikadirektori kohustused. Siin pani Vivaldi kokku tütarlastekoori, mille ta kasvatas Euroopa üheks säravaimaks kollektiiviks. Arvatakse, et ta suri 63. aastasena bronhiaalastmasse. Peaaegu 200 aastat oli Vivaldi nimi ja looming tundmatu. Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 24 solistile orkestriga. Kokku kirjutas...
maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed. Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga. Elu lõpp vaesena 18
Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed. Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga. Elu lõpp vaesena 18
löökpillimängijana (Ultima Thule, Eldorado), olles lisaks veel paljude Kiigelaulukuuiku repertuaari kuuluvate laulude arranzeerija; -Olavi Kõrre- kes on samuti vabakutseline pillimees (ansamblid Zorbas, Kukerpillid jt). -Riho Ridbeck- Hortus Musicuse laulja ja Pühavaimu kiriku koori dirigent -Kadi Selde- vabakutseline laulja, kes on teinud edukat koostööd Tiit Paulusega -Elo Toodo- lauluõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuliõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, esinenud koos Matis ja Mihkel Metsalaga. Kõiki muusikuid ei ole võimalik kontsertidele kaasa võtta, küll aga on kõigil kontsertidel kaastegev Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja-klaverisaatja-konferansjee(teadustaja) Olav Ehala. Ansambel on laulnud Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Portugalis, kuid üllatuseks mitte kunagi sattunud Suure-Jaani. Kuuik on ilmutanud 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala autoriplaat "Kino, Teater,
Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi
Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi
I. Bonn (1770-1792): kujunemisaastad. · sündis 1770. aasta detsembris Bonnis · isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ja viiuliõpetaja · Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe - õpetaja (tänu temale sai ta 1783. a õukonnaorkestri klavessiinimängija koha) · 1787. a kevadel sõitis Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi · Püsivalt asus Viini elama 1792. a. 50 teose autor, II. Viin (1792-1802): varane looming. · kaalukamad teosed valmisid alates 1794-1795. aastast.
rõivaesemetega Majas oli ka lame ahi, mille peal talvel magati. 6. Kuna kiriku autoriteedid käsitlesid instrumentaalmuusikat patuna ja vaenasid seda halastamatult 7. Vene krahv Seremetev oli üks esimesi, kes asutas oma Moskvalähedases mõisas Kuskovas 1760ndatel aastatel pärisorjadest trupi. Seal koolitati Pariisi nõudliku meetodi järgi pärisorjadest näitlejaid. Tema teatril oli lisaks sakslasest viiuliõpetaja, prantslasest lauluõpetaja, itaalia ja prantsuse keele konsultant ja mitu välismaist ballettmeistrit. 8. Suurim takistus rahvuskirjanduse arengule oli väljakujunemata kirjanduskeel. Venemaal oli aga suur vahe kirjanike keele ja rahvahulgas kõneldu vahel. Puudus grammatika- ja ortograafiareeglistik ning paljude abstraktsete sõnade määratlus. Probleem seisis selles, et vene keeles puudus sõnavara, mis oli vajalik mõtete ja tunnete väljendamiseks
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoven sündis Saksamaal Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli hea viiuldaja, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai Beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistustel asendada ja tänu talle sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Hakkasid välja lööma Beethoveni tohutud improvisatsiooni võimed. Hakkas huvi tundma Mozarti loomingu vastu, läks tema ukse taha ja Mozart
kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära. Beethovenist sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse nin prantsuse itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19- aastaselt perekonnapea.1800.aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1. sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli Beethoven kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda
Vana-Vigala TTK 14AM1 KLASSITSISM Muusika ajalugu Koostaja: Gert Lepasaar Juhendaja: Silja Käär 2015 SISUKORD..............................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viini klassikud............................................................................................................................4 Franz Joseph Haydn...........................................................................................................4 Wolfgang Amadeus Mozart...............................................................................................5 Ludwig van Beethoven...............................................................................
viinis rikka ja kuulsana, esskätt lõi instrumentaal muusikat, ta kujundas välja klassitsismi ajastu uued zanrid, keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat üle 70 keelpilli kvarteti, 24 ooperit, 1922. aastast Saksamaa riigihümn.oratooriumid ,,loomine" ja ,,aastaajad", üllatus sümfoonia nr 94 LUDWIG VAN beethoven sündis Bonnis. tema isa oli tema esimene viiuliõpetaja ja ta soovis, et pojast saaks järgmine mozart. ta käis Bonni ülikoolis vabakuulajana keele ja filosoofia tundides. temast sai 19aasaselt perekonnapea. viinis õppis ta aasta haydni juures. neil ei tekkinud mingit lähedast sidet, kuna nad olid isiksustena liiga erinevad. sajandivahetusel esines ta oma esimese sümfooniaga ja sai aru, et temakuulmishäire on sedavärd süvenenud, et ta jääb päris kurdiks. sellele järgnes suur hingeline kriis, mis
ühesuguse ülesehitusega teoseid → conceto grosso kõik teosed keelpillikoosseisudele, alguses sissejuhatav osa, osade arv määratlemata, leidub rahvuslikke viisikäände.), J. S. Bach (segakoosseisudele, kindlaosalised {enamasti 3}, k- aegl-k, mollilik. Brandenburgi kontserdid) 3. Soolokontsert – orkester vs 1 või 2 solisti. Soolopillina viiul või oboe. 3 osaline (k-aegl-k). Kuulsaim looja/kujundaja: A. Vivaldi - veneetslane - viiuliõpetaja → orkestrijuht → muusika-direktor → oma õpilastest imeline orkester - 450 soolokontserdit - „Aastaajad“ (4 osa, mis omakorda jaotuvad 3’ks alaosaks) - kirjutas ka oopereid, kantaate, oratooriumeid ning kirikumuusikat, c.g’sid - eeskujuks paljudele 18. saj. I poole heliloojatele ja vanaklassikalisele orkestrimuusikale. - poognatehnika arendaja (!) - Veneetsia koolkond
Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat Kontsert- sonaadi paralleelvorm, eelduseks triost suurem koosseis Concerto grosso- Barokktriole on lisatud suurem ansambel, väike rühkm soolot mängivaid pille on vastandatud suurele orkestrile ( J. S. Bach ) Soolokontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti (Antonio Vivaldi) Antonio Vivaldi Olulisemad faktid- Sai nii muusiku-, kui ka vaimulikuhariduse. Oli Veneetsias tütarlaste kloostrikoolis viiuliõpetaja. Kirjutas ooperi kõigest viie päevaga Looming- Kirjutanud 49 ooperit, loonud ka kantaate ja oratooriume. Ta looming on dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomne. Tema helikeel oli isikupärane. Süit- Järgnevus, korrapärasuse rida. Eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt intstrumentaalballaadi tsükkel. Süidi tähtsamad tantsud: · Allemande- 4-osalises mõõdus, rahulik Saksa sammtants · Canante- 3-osalises taktis, kiire Prantsuse hüppetants
salzburg 1781-1791-viin.. isiklik elu: abiellus ja tutvus Haydniga. Tegutses viinis muusikaõpetajana. Muusikalised eeskujud: Bach, Händel ... looming: ,,Rekviem" ,19 ooperit, 41 sümfooniat.. kirjutas palju vaimulikku muusikat..faktid:"rekviem" jäi pooleli surma tõttu, ei ole teada millesse ta suri ja miks ta maeti vaeste ühishauda. Beethoven-sündis Bonnis. Tema vanaisa oli õukonna kapellmeister ja isa õukonna kapelli laulja. Isa oli tema I klaver- ja viiuliõpetaja. Ta isa soovis ,et temast saaks II Mozart. 7-a oli I korda klaveril. Loominguperioodid: varajanelooming (1792-1802) loomingu kõrgperiood (1802-1812) kõige viljakam ajajärk tema loomingus, siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid kriisiperiood (1813-1815)kirjutas väga vähe , tal tuli kasvatada oma vennapoega, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Hilisloomingu periood (1816-1827) ta tervis halvenes, kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse
London- juhtis Rinaldo ooperiteatrit. Veetis seal pika aja kuni jäi pimedaks ning 1759. Aastal suri. 27. Avaldas end põhiliselt ooperis. Tokaatad, süidid, fantaasiapalad, oratooriumid. Orkestrisüidid ,,Veemuusika" ja ,,Tulevärgimuusika". 28. Vokaallooming Oratooriumid ,,Messias" Kantaadid Aariad ,,Xerxese aaria" Duetid Tertsetid 29. Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiuldaja. Pühendus haiguse tõttu muusikale. Oli viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. Lõi oma õpilastest ühe säravaima Euroopa orkestri. ,,Oboekontsert", ,,Aastaajad", ,,Magnificat" g-moll Kirjutas erakordse tempoga. Tal oli üle-euroopaline kuulus, tema noote kirjutati palju ümber. 30. Bach- Tema looming on geniaalseks kokkuvõtteks saksa barokkmuusikast. Euroopa muusikaloos tähtis- erinevate maade: Prantsusmaa, Saksa, Itaalia muusikastiilid sumbuvad Bachi loomingusse.
Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693, millega kaasnes ka pea kiilaksajamine. Kõik Vivaldi seisusetõstmised on tänaseks teada kuupäeva täpsusega, preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Vivaldi kaebas aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle ning ta vabastati ametist. On arvatud, et Vivaldi, kes õppis vaimulikuks vastu tahtmist, teeskles oma haigust. Samal aastal sai temast viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà, kus kasvasid leidlapsed, orvud ja vallaslapsed, aga ainult tüdrukud . Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga. 1718. aastas sagenesid Vivaldi reisid teistesse Itaalia linnadesse veelgi. Ta käis seal, kus parajasti kanti Vivaldi teoseid ette. Tihti ta dirigeeris neid või oli viiulisolistiks . 1725. aastal anti Amsterdamis välja kogumik "Il cimento dell' Armonia e dell' Invenzione" kaheteistkümne
juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edasi ka lastekodus. 1713 a
Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses. Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt). Juuste värvi tõttu hüüti teda "punaseks preestriks". 1703.a oli ta Veneetsia Vaeslastekodus viiuliõpetaja, pani tüdrukutest kokku orkestri , mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks. Looming: Põhiliseks zanriks oli soolokontsert (üle 450 teose, pooled viiulile); kaks tuntumat oopust: op.3 "L'estro Armonico" (on tsükkel 12 kontserdist neist 4., 2. ja esimene sooloviiulile) ja Op . 8 "Aastaajad" + "Torm merel" ja "Öö"; on loonud ka 49 ooperit; teoste koguaerv on umbes 770. Antonio Vivaldi avaldas suurt mõju järgnevatele põlvkondadele. Süit:
10. klassi töö baroki kohta- kordamiseks 1. A. Vivaldi elu, looming, tähtsamad teosed. - Oli soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja. -Veneetslane. Elas 1678-1741. -Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Isa oli viiuldaja, õpetas noote ja viiulit. -1926 taasavastati Vivaldi teosed. -kirjutanud teoseid ka trompetile, flöödile, mandoliinile. Ooper "Kevad" -Muusiku-, vaimulikuharidus. Vaeslastekodus viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. -Rajas õpilastest kuulsaima orkestri euroopas. - "Aastaajad" 2. J. S, Bach elu, looming, tähtsamad teosed -Elas 1685-1750 -Töötas eluajal mitmetes Saksamaa kirikutes, ei lahkunud kordagi saksamaalt. -Mängis mitut pilli : klavessiin, orel, klaver -3 poega said ta eluajal Bachist kuulsamaks -hinnati organistina -2 naist /Maria Barbara oli suur armastus
nädalaid ohus, mistõttu ristiti ta alles kaks kuud pärast sündi. esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusse vastu 15-aastaselt, preestriks sai ta 23. märtsil 1703.Kaevates aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle, vabastati ta ametist. Õppides vaimulikuks vastu tahtmist arvatakse et ta teeskles haigust. Samal aastal sai temast viiuliõpetaja Ospedale della Pietà tütarkaste lastekodus. Andes seal muusikalist haridust oli korralik haridus tolle aja Veneetsias haruldane privileeg. Tüdrukud koondati orkestrisse ja koori, kus pidid tüdrukud laulma ka meeshääli. Vivaldi tegeles aktiivselt ka heliloominguga, ning tema teoseid esitasid lastekodu lapsed kontsertidel. 18. sajandi esimese kolmekümne aasta jooksul, jagunes avalik muusikaelu kolme institutsiooni
lõpetamata jäänud "Reekviem" Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Beethoven sündis Bonnis. Tema isa oli õukonnakapelli laulja, temast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema tõeline õpetaja oli Neefe. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures, lähedast kontakti neil ei tekkinud. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini
..........................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha
Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi
Oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas viinis. Oli Haydni ja Mozardi kõrval Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse viimaseks klassitsismi ajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes on olulisel kohal vabaduse armastus ja veendumus õigluse võidus, ning muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Sündis Bonnis, kus tema vanaisa oli õukonna kapeillmeister ja isa õukonna kapeilli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri ja viiuliõpetaja. Isa soovis et pojast kujunes teine Mozart ja Beethoven esineski esmakordselt 7-e aastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Gotlob Neefe, tänu kellele sai Beethoven juba 12 aastaselt Bonnie õukonna orkestris klavessiini mängja koha. 1787 sõitis Viini, kohtus Mozardiga ja võttis temalt mõned tunnid. Ema surma ja isa süveneva joomakire töttu sai Beethovenist 17 aastaselt perekonnapea. 1792-l aastal sõitis Beethoven teist korda Viini ja jäi sinna elu lõpuni
vajadused ohvriks tooma ühiskonna pealesunnitud vajadustele. Võivad tekkida neuroosid. Ideealiks oli viia kokku Marxi ühiskonna ja Freudi isiksuse käsitlus, viies ühist teooriat. Freudomarxistid. (arvestusel- isiksusekäsitlus, soomusrüü idee, segmendid ja põhjused) Alfred ADLER Sündis 1870 Viinis. Rahvuselt juut. Isa kaupmees. Musikaalne pere- õde sai pianistiks, vennast viiuliõpetaja. Ise oli lauluhäälega- kas laulja v meditsiiniõpe. Haige laps. Põdes raskeid haigusi. Õppimine ja lugemine edeneski tänu sellele, et oli pidevalt haige. Alaväärsustunne lapsena; hoidis teistest lastest eemale pigem. Lähtus sellest ka oma psühholoogias. Peeti omal ajal üheks parimaks lektoriks. Rahvusvahelise tasmega, hea suulise eneseväljendusoskusega. Pigem parem suuliselt kui kirjalikult. Freud oli eeskujuks, sest töötanud Freudi alluvuses. Aga Freudiga ühinedes olid
Aga need ülejäänud arhetüübid isiksuse seisukohalt nii suurt rolli ei mängi. Need arhetüübid on tänapäeval suhteliselt levinud. Psühholoogias kasutatakse neid üsna sageli. 7. PILET ALFRED ADLER (1870-1937) Elulugu Adler sündis Viinis. Isa oli kaupmees. Rahvuselt on Adler samuti juut. Tegemist oli erakordselt musikaalse perekonnaga. Näiteks tema õest kujunes väljapaistev pianist, vennast sai viiuliõpetaja ja Alfred Adleril oli väga hea lauluhääl. Karjäärivalikul ta kaalus tõsiselt ka laulmist, aga valis siiski meditsiini. Lapsena Adler oli väga haige. Perearst pidi mitu korda tunnistama, et tema on võimetu ja et laps võib surra (kopsupõletik, rahhiit jms). Lapsepõlves pidi ta suure osa ajast veetma seega üksinduses. Kui ta väga haige ei olnud, siis ta sisustas seda aega lugemise ja eneseharimisega. Adler ladusama vaimse põhja saigi lapsena haige olles.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
