Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi: Kliendikeskne psühhoteraapia Muusika- ja mänguteraapia Kunstiteraapia Biblioteraapia Eksistentsialistlik teraapia – teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning nendega kaasnevale ängistusele. Geštaltteraapia – tegeleb inimese kui tervikuga. Seos geštaltpsühholoogia teooriaga on tegelikult väga väike. Lühiteraapiad e. strateegilised teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad konkreetse probleemi lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks Lahenduskeskne lühiteraapia (Ravimid, 2014) 10 3. Kuidas psühhoteraapia mõjub?
Kõigile elavale iseloomulik. Püüd saada iseseisvaks, arendada omadusi, mis suurendavad organismi kordumatust ja iseseisvust. Kaasasündinud tendents pole väga tugev vaid pigem kaasasündinud hääl. Nn kaitsemehhanismid võivad selle enda alla matta. Teraapias püütakse seda üles otsida. Maailma paremaks muutmine saaks alata iseendast ja enda paremaks muutmisest. Alt üles. FRITZ PERLS (Frederick) (1893-1970) Geštaltteraapia looja. Geštalt- see tekkis temal 20nda saj teisel poolel, tähendab kuju, kujundit või tervikut. Saksa geštalt püüdis seda ideed viia tajusse ja sealt edasi, Perls aga kannab selle isiksuse arengusse ja kujunemisse sisse. Psühhoanalüütilise haridusega. Olemasolevate asjade kombineerimine. Eelkõige on selle teraapia tekkimist mõjutanud eksistentsiaalne filosoofia. Tunda ka psühhoanalüütika mõjusid ja Wilhelm Reihi teooriat. Raske lapsepõlvega
annaabi.ee 
