inimesed horoskoobi õigsusse. Ühe pädeva horoskoobi uskuja päev näeb arvatavasti selline välja ta ärkab ja võtab kõige" usaldusväärsema horoskoobi allika" ,otsib enda tähtkuju üles , loeb selle läbi ning valmistub eelseisvaks päevaks , et need lubadused täituksid. Inimene hakkab igas situatsioonis otsima seoseid , mis kinnitaksid hommikul loetud horoskoobi paikapidevust. Horoskoobid on väga kavalalt üles ehitatud , seda iseloomustaks sõna hämamine. Ennustused on küllaltki laialivalguvad ja ebakonkreetsed selleks , et inimesed saaksid ise mingeid seoseid luua. Midagi ikka päeva lõpuks täide läheb , mis suurendab jälle horoskoobi usaldusväärsust. Horoskoobi ja poliitikute valmislubaduste vahel võib paralleeli tuua- mõlemil puuduvad reaalsed alused ning kui ühelt poolt ennustus või teiselt poolt lubadus täide läheb, siis on horoskoop kõikvõimas ja Eestis ei oleks midagi paremaks läinud , kui poliitikud poleks seda lubanud
inimene, kes on tähelepanu alla sattunud seoses mõne ebahariliku sündmusega avalik arvamus- on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit. Nt ajakirjandus avalik ruum- täiesti avalik koht, kus võivad kõik olla. Seal viibivaid inimesi võib pildistada ja intervjueerida (nt: park, tänav, rand) demagoogia- hämamine, pettelubaduste tegemine, tõe moonutamine (nt: poliitikas) diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri- arvamusloo avaliik. Väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohta ja on seetõttu allkirjastamata. Sisaldab arvamusi, tõlgendab ja seletab olulist uudist, mõjutab avalikkust
avalikkusele tähelepanu alla seadnud avaliku elu tegelane piiratud ulatuses – tavalised inimesed, kes sekkuvad avalikku vaidlusesse avalik arvamus - rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta. Eksperdi, spetsialisti, asutuse, komisjoni kirjalik arvamus. avalik ruum – on mõeldud kasutamiseks kõigile ja seal viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata demagoogia – hämamine, eskiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine ekspert – oma ala asjatundja, oodatakse arvamuse avaldamist fakt - tõsiasi infoagentuur – ajakirjanduse uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri – arvamusloo alaliik, väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohavõttu ja on seetõttu enamasti allkirjastamata; sisaldab aarvamust, tõlgendab ja seletab olulist uudist, mõjutab avalikkust
Seetõttu ongi noored end kätte võtnud ja moodustanud omad organisatsioonid. Viimasel ajal on mind häirima hakanud siin riigis elades meie poliitikute käitumine. Ehe näide on Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Jälgides interneti vahendusel tema vastuseid linnavolikogu saadikutele, tundsin häbi ja süümepiinu, et selline mees on pealinna eesotsas. Neid vastuseid, mida härra Savisaar volinikele jagas, ei saa absoluutselt adekvaatseteks pidada. Pigem oli see üks suur demagoogitsemine, hämamine ja rahvatarkuse lugemine. Lisaks jagub kriitikat ka me valitsuse liikmete kohta. Teatavasti astus endine rahandusminister Jürgen Ligi tagasi oma keelekasutuse tõttu haridusministri Jevgeni Ossinovski suunas. Tema suust on ka varem „kuldseid sõnu“ välja tulnud. On kahju ning haletsusväärne, et isegi minister ei suuda vahel keelt hammaste taga hoida. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kõneles
sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugavad Kasulikkuse selgitamine Kuulajate kaasamine- innustus tegutsema. informeeriv kõne- teabe edastamine Informeeriv kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Keskendutakse teate edastamisele ja selgitamisele.
sobivasse emotsionaalsesse seisundisse. Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost, sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Aristoteles nentis, et ehk peaksid inimesed argumentidele senisest enam tähelepanu pöörama, kui nad ei soovi olla kellegi mõjuvõimu all. Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on. Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse
võimendamine (kirjeldage emotsionaalselt ja värvikalt). Demagoogia – tahtlik loogikaviga. Kasutatakse tihti järgnevat „valemit“: Kõik [kliendi jaoks väärtus] teevad nii! Näide: kõik ausad inimesed maksavad makse; kõik töökad inimesed…; kõik edukad ärimehed… jmt. Segadusse ajamine – klient justkui uputatakse info sisse ära, 3-5 minutit räägitakse nii, et klient ei saa hingata ka, seejärel küsitakse „Saite ju aru? Teeme siis niimoodi?!“ Hämamine – kliendile arusaamatute mõistete ja väljendite kasutamine. Näiteks küsige IT- teenindajalt, et mis mu arvutil viga on ja kuulete reeglina üsna palju hämamist. ERINEVAD KLIENDITÜÜBID Hea klienditeeninduse juures on väga oluline osa veenval esinemisel. Teenindajal tuleb keerulistes situatsioonides tunda end kindlalt nii oma igapäevatöös kui ka kliendi ees. Kuidas mõjustamisvõtete efektiivne tundmine ja kasutamine aitab kliendi mõtteviisi soovitud suunas muuta
kaugusel merest, lasund on kompaktne, maak kergesti rikastatav ja sisaldab keskmiselt 31,5% rauda. Puuduseks on asjaolu, et ilmselt pole tasuv lahtine kaevandamine, sest maagikihid algavad 100 meetri sügavuses. Kas ka rauamaak on meie strateegiline rikkus või mitte, pole praegu lõplikult mulle selge, kuid on teada, et enne sõda oli kaevanduse avamiseks projekt valmis ja laenurahadki valmis vaadatud. Küll aga on ilmne, et jutud üksnes sooraua olemasolust Eestis on hämamine, mis kisub vägisi mõtted sinnakanti, et on ikka küll, nii strateegiline maavara kui rikkus. Ja veel. Euroopa Liitu astumise jahmeeste üks enimkasutatav argument on see, et meie ei saavat jääda Norra kombel iseseisvaks, kuna meil pole naftat, neil aga on. Tähtis on selle koha pealt teada, et Norra nafta on eriti raskesti maapõuest kättesaadav (asub merepinnalt 1,8 km sügavuses), vaid selle nafta maailma kõrgeim kvaliteet teeb tootmise tasuvaks
Ähvardamine võimalik kasutada, aga effektiivsem on kasutada positiivset lähenemist! Kauplemine kõigepealt lüüakse kliendile ,,uksega pähe", öeldes, et see teenus on täiesti kättesaamatu; seejärel järgneks soojenev jutt : "Olles püsiklient, suudame kindlasti midagi välja mõelda." Sisendamine autoriteedile toetuv ettepanek, prestiizi rõhutamine, ootuste ja vajaduste võimendamine (kirjeldades emotsionaalselt ja värvikalt). Hämamine kliendile arusaamatute mõistete ja väljendite kasutamine. Näiteks küsige IT- teenindajalt, et mis mu arvutil viga on ja kuulete reeglina üsna palju hämamist. 3.4 Raskete klientidega toimetulek Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad. Veelgi parem on suhelda inimestega, kellele me ise meeldime. Klienditeeninduses tuleb aga suhelda kõigiga ka raskete klientidega.Rasked kliendid panevad suhtlemisoskused tõsiselt proovile, aga suutes taolise kliendiga edukalt toime
Kaitsefunktsioonid inimene peab oskama neid teadvustada. Nt. stressiolukorras inimene põgeneb või kohaneb (läbi kaitsefunktsiooni). Introjektsioon inimene võtab uskumisi ja norme omaks ilma analüüsita. Kõige tihemini lapseeas, kriitikameelt pole. Projektsioon kannab omadused üle, mida rohkem teeb, seda rohkem piir enda ja välismaailma vahel hajub. Seda omadust tuleb tunnistada. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab, et keegi talle teeks. Hämamine ehk deflektsioon kontakti hajutamine, tehakse märkusi kohatuid jne. Nt. skisofreenik eitab kõike. Kokkusulamine inimese ja teda ümbritseva piir ähmane, fantaasia ja välismaailma vahel. Kõik inimesed tunnevad sama moodi. Küpsus on optimaalse tervise seisund, kus inimene suudab leida toetuseks ressursse enda seest. 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub eksistentsi juurde. On globaalsed ja isiklikud hirmud. Igal hirmul on arengulugu.
Inimene peab olema iseendaga kontaktis. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride (polaarsus). Läbi vastandite hakkab inimene end rohkem teadvustama. Kaitsemehhanismide mahavõtmine moonutab või katkestab negatiivse allika. Introjektsioon võõraid vorme võetakse kriitikavabalt. Projektsioon enda omadusi omistatakse teistesse. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab teistele teha või et talle tehtaks. Hämamine hajutatakse kontakti huumori ja irooniaga. Kokkusulamine grupi arengujärk, turvatunne saavutatakse teistega koosolemise läbi, ollakse vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast. Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism,
Inimene teeb endale seda, mida tahaks teha kellelegi teisele. Või teeb iseendale seda, mida ootab, et keegi teine talle teeks. Mitteverbaalsed ilmingud nagu õõtsutamine v silitamine ongi see. Sageli aga agressiivsus, mis pööratud enda vastu. Kui ei saa seda väljendada, pöörab enda vastu nt. (Väike laps- suur õde teeb liiga, ei saa vastu teha, hammustas end viha tõttu). Uurib kaitsemehhanism seda, et mida teeb ja miks. 4) Hämamine. (deflektsioon). Väga selge ja ilmne kontakti hajutamine tavaliselt ebameeldivas v hirmuäratavas olukorras. Tehakse nägu, et midagi polegi juhtunud, üritatakse nalja teha, et pole justkui ebameeldivust. Kasut huumorit, küsimusi jm. Tähelepanu hajutamiseks ebameeldivast aspektist. Enamasti kuulub sinna hulka ka vestlusteemade hajutamine. V asjasse mittepuutuvaid kommentaare. 5) (vb oli veel miski vahepeal) Konfluents. Piirihägustumine enda ja
2)Vestulpartnerile hinnangu andmine kui demagoogiline võte. 1) Argumentum ad hominem on loogikaviga, mida tehakse, kui mingi väite tõestamiseks viidatakse selle inimese positiivseile või negatiivseile omadustele, kes väite estas või kelle kohta väide käib. 2) Pilkamise või irooniliste lausete kaudu halvustava suhtumise väljendamine. Puublik tajub seda kui ,,keelatud võtet". 3) Tahtlik hämamine. Lihtsa mõtte tahtlik selline esitlusviis, mille käigus kaob võimalus esitatavat juttu mõist, on võte, millega vestulpartnerit segadusse aetakse. Võidakse arvestada partneri iseärasustega, nt kasutada sõnavara, millest ta ei saa aru. 4) Kavalad küsimused. Mis on sihitud teise halvustamisele või sellele, et sundida teda vastama talle ebasoodsal viisil nn must mäng, milles rikutakse teie õigusi. KEHTESTAMISTEHNIKAD
Sisendatavust lisavad anduvus, truudus, fanatism, kõrge religioossus, häbelikkus, unistavus, usalduslikkus, madal intelligentsus, eelarvamuslikkus jne. Manipuleerimine Manipuleerimise olemuseks on teise inimese “asjastamine”, tema valikuvabaduse ja iseotsustamise piiramine miinimumini ning talle soovitus arusaamade ja käitumisviiside kaelamääramine. Igasugune manipuleerimine on amoraalne. Levinud manipuleerimisviisideks on ähvardamine, koha kätte näitamine, hämamine, sildikleepimine, probleemidest möödahiilimine, kaudse surve avaldamine, solvava vihje poetamine jne. Motiivide teadvustamine, konflikt ja otsustamisdilemmad. Motiivide teadvustamisel on kolm tasandit: - motiivi tunnetamine ja läbielamine - motiivi olemuse mõistmine - motiivi sügavam lahtimõtestamine- selle vaagimine nt kõlbelisest või pragmaatilisest aspektist. Motiivide konflikt tähendab seesmist võitlust iseendas, mille aluseks on mingi vastuolu, näiteks
Veenmiskõne eesmärk on muuta inimeste suhtumist või käitumist. Veenmisel kasutatakse ühepoolseid argumente, s.t vastavalt vajadusele kas siis ainult poolt- või vastuargumente eesmärgiga häälestada kuulajaid millegi poolt või vastu. Kõneleja esitab argumendid, mis toetavad tema või tema huvigrupi seisukohti, teiste huvigruppide seisukohad jäetakse kajastamata. Sageli ei kasutatagi veenmisel argumente, tuginetakse eelkõige kõneleja mainele ja emotsionaalsusele. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia - kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Demagoog ei esita oma väidete tõestamiseks argumente, vaid mängib kuulaja tunnetel. Sõltub kuulaja ettevalmistusest ning kriitilisest meelest, kas ta jääb kõnelejat uskuma või mitte. (Veenmiseks kasutatavaid mõjutamisvõtteid tutvustatakse põhjalikumalt "Veenmiskunsti" õpikus.) Veenmiskõne ülesehitus * Huvi äratamine
Inimene peab olema iseendaga kontaktis. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride (polaarsus). Läbi vastandite hakkab inimene end rohkem teadvustama. Kaitsemehhanismide mahavõtmine moonutab või katkestab negatiivse allika. Introjektsioon võõraid vorme võetakse kriitikavabalt. Projektsioon enda omadusi omistatakse teistesse. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab teistele teha või et talle tehtaks. Hämamine hajutatakse kontakti huumori ja irooniaga. Kokkusulamine grupi arengujärk, turvatunne saavutatakse teistega koosolemise läbi, ollakse vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast. Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism,
et ollakse kellegi peale vihased, aga millegipärast ei julgeta seda viha väljendada ja pööratakse see iseenda vastu. Igasugused väikesed paitused, õõtsutused on alateadlikud enesehellitused. See on alateadlik soov saada hoolitsust, õrnust ja kõike muud. Gestaltteraapia süsteemi ülesandeks on eneseregulatsioonisüsteemi ülesleidmine. Inimene kõigepealt teadvustaks, miks ta neid asju teeb ja seejärel saab teistelt küsida, et mida teha. 4) Hämamine See tähendab otsest kontakti hajutamist. On mingi piinlik situatsioon, siis tehakse nägu, et pole midagi juhtunud. Tihti kasutatakse huumorit, irooniat, esitatakse mingeid küsimusi. See on nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine. Tehakse asjasse mittepuutuvaid kommentaare. Perls ütleb, et see on nagu skisofreeniku käitumine. Ta eitab seda, mis reaalset eksisteerib. Ta püüab seda vältida, eitada, sellest mitte välja teha. Ta hoidub reageerimast
· Retroflektsioon Kui inimene teeb iseendale seda, mida ta tahaks kellelegi teisele teha või siis teeb iseendale seda, mida ta tahab, et keegi teine talle teeks. Näiteks enesesüüdistused on tihti seotud sellega, et ollakse kellegi peale vihased, aga millegipärast ei julgeta seda viha väljendada ja pööratakse see iseenda vastu. Igasugused väikesed paitused, õõtsutused on alateadlikud enesehellitused. · Hämamine See tähendab otsest kontakti hajutamist. On mingi piinlik situatsioon, siis tehakse nägu, et pole midagi juhtunud. Tihti kasutatakse huumorit, irooniat, esitatakse mingeid küsimusi. See on nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine. Tehakse asjasse mittepuutuvaid kommentaare. Perls ütleb, et see on nagu skisofreenik käitumine. · Kokkusulamine ehk konfluents See toimub enamasti grupis. Inimene sulab grupiga kokku
40. Maruste, R., Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis."Juridica" nr 3, 1994 41. Maruste, R., Truuväli, E.-J. Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr 7, 1995 42. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. "Juridica" nr 3, 1996 43. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. "Juridica" nr 3, 1996 108 44. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolsevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia" nr 7, 1993 45. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr 2, 1994 46. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr 3, 1993 47. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi
praktilised probleemid Eestis."Juridica" nr.3, 1994 40. Maruste, R., Truuväli, E.-J. . Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr.7, 1995 41. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. “Juridica” nr 3, 1996 111 42. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. “Juridica” nr 3, 1996 43. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolshevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia". Nr.7, 1993 44. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr.2, 1994 45. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr.3, 1993 46. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne). 47
annaabi.ee 
