Geograafia riigieksami mõisted (2)

Geograafia mõisted
Litosfäär
Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis-elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium , kaltsium, alumiinium , kaalium ja naatrium .
Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad.
Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks.
Vahevöö- ehk mantel , on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest.
Mandriline maakoor - mandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard -, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Šelfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri)]
Ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor.
Kurdmäestik- maakoore kokkusurumispiirkonda, laamade põrkepiirile tekivad kurrutatud kivimitest koosnevad mäestikud.
Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused.
Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Kihtvulkaan- vulkaan , mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid . Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias).
Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse, päritolu- ookeani vulkaanid , N: Mauna Loa (Havail).
Aktiivne vulkaan- pidevalt või kümneaastase vahega purskavad vulkaanid.
Suikuv vulkaan- ajutise purskerahu seisundis olevad vulkaanid.
Kustunud vulkaan- inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid.
Maavärin- maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.
Epitsenter - ehk maavärina kese , maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas.
Fookus - ehk maavärina kolle , koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine.
Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomul kristallstruktuur.
Kivim - mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Koosnevad mineraalidest .
Maak- majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal.
Tardkivim- nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. N: graniit , basalt.
Settekivim - nende teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes- mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii saab liivast liivakivi , merepõhja lubimudas aga lubjakivi jne.
Moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650 0C) tingimustes moodustunud kivim. N: gneiss, migmatiit .
Laamtektoonika- on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest , vastastikmõjudest ja hävimisest, mis kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad.
Maalihe - nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Kiired nõlvaprotsessid- varisemine, libisemine . Aeglased nõlvaprotsessid- voolamine, nihkumine .

Pedosfäär
Murend - ühtse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn- kivid -kruus-liiv-savi).
Mullatekketegur- passiivsed (pikaajalised ja inimelu vältel vähe märgatav): lähtekivim, reljeef, aeg (mulla vanus). Aktiivsed (avalduvad mulla omadustes märgatavalt kiiremini): kliima, loomastik ehk fauna , inimfaktor, floora ehk taimestik .
Lähtekivim- mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud. Määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused.
Mulla mineraalne osa- tekib lähtekivimi murenemisel ehk kivimite purunemisel ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.
Huumus - maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus - maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine.
Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks (CO2, H2O, NH3). Selle toimel vananeb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.
Mullahorisont - mulla kihid, mis erinevad värvuse (koostise), läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga.
Mullaprofiil - mullahorisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida ja iseloomustada.
Mulla veerežiim- läbiuhteline: tekib, kui sademed ületavad aurumise , ehk sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud: sademed ja auramine on tasakaalus, ehk mulda imbuv sametevesi ei ulatu põhjaveeni. Auramise ülekaaluga: auramine ületab sademed, ehk mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale.
Leetumine - mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul, need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb.
Leostumine- vees lahustuvate soolade välja uhtumine mullast, tekib kui sademed > aurumise.
Kamardumine - protsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont.
Soostumine - protsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine .
Gleistumine- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus FeO reageerib mulla mineraalidega ja mulda tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid.
Sooldumine - see on tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auraise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
Erosioon - mulla ja setete ära kandmine tuule ja vooluvete mõjul. Viljakad pindmised kihid kantakse veekogusse, mis vähendab mulla viljakust.
Kõrbestumine- viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla mattmine.
Atmosfäär
Atmosfäär- ehk õhkkond, mis ümbritseb Maad.
Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht (10-15km paksune), kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Temperatuur langeb. Selle kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, tekib ilm ja kliima.
Ekvaator- kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.
Polaarjoon - kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38".
Pöörijoon- kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval).
Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Üldine õhuringlus- suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. (õp. lk. 89).
Õhumass- kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal.
Õhurõhk- on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
Tsüklon- ehk madalrõhkkond (talv pehme, suvi jahe).
Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond (talv pakane , suvi soe).
Soe front - selle lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Algul kiudpilved , mis järk-järgult tihenevad. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide.
Külm front- õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda üles. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma ja on äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest vähe.
Mussoon - ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas).
Passaat - püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid).
Kasvuhoonegaas- atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O.
Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimub kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja.
Osoonikiht - keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Happesademed- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes.
Sudu- õhusaaste, mis on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'.
Hüdrosfäär
Veerežiim- vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved. Näiteks Kaspia meri, hoolimata nimest, ei ole maailmamere osa. Küll on aga maailmamere osaks riimveeline Läänemeri. Merepinda mõjutavad lained, hoovused, looded jne.
Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani.
Rannaprotsessid- on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Lainete purustav tegevus – murrutus ehk abrasioon
Lainete kuhjav tegevus ehk akumulatsioon . Eesti liivarandadest: 70% allub purustustele, 20% on stabiilsed, 10% veel kuhjelised.
Rannavallid - rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel.
Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik .
Laugrannik - lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik.
Jõgede äravool- jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast.
Valgla- ehk äravooluala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse.
Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud
Maa sfäärid- erineva koostise ja tihedusega kihid, mis ümbritsevad Maa tuuma- atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.
Aineringe - ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise.
Geoloogiline aineringe- viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad, ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema.
Bioloogiline aineringe- rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineks, süsihappegaasiks ja veeks. See toimub veekogudes, mullas ja ökosüsteemides ning on puhtalt biosfääri protsess.
Veeringe- vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel.
Jätkusuutlik areng- ehk säästev areng ehk mahemajandus on käsitlus, mida tavaliselt määratletakse kui " arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve."
Maailma ühsikonnageograafia
Ühiskonna areng ja globaliseerumine
Agraarühiskond- e põllumajanduslikühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi.
Industriaalühiskond- e tööstusühiskond , töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus.
Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotus teenused ja tootmine, nn uus majandus.
Arengumaa- ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest klassifitseeritakse arengumaadeks ja neis elab üle poole maailma rahvastikust. Enamik neist sõltub teiste riikide abist ja laenudest. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas.
Arenenud riik - riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Enamasti arvatakse arenenud riikide hulka Põhja-Ameerika (USA ja Kanada ) ja Lääne-Euroopa riigid, Austraalia, Uus- Meremaa ning Jaapan. Kõrge SKT ühe inimese kohta, teenindus sektor on ülekaalus, inimarenguindeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust ja keskmist oodatavat eluiga.
Geograafiline tööjaotus- piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil parimad eeldused.
Rahvusvaheline firma- ettevõte, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel riikidel.
Globaliseerumine- ehk üleilmastumine, kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena.
SKT- sisemajanduse kogutoodang, aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.
Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks.
Majanduse struktuur- riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord . Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt majandussektorite osatähtsust SKT-s või tööhõives, samuti kasutatakse majandusharude osatähtsus riigi majanduses. (Primaarne, sekundaarne , tertsiaarne ).
Primaarne- esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega. Primaarse sektori koosseisu kuuluvad põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus .
Sekundaarne- töötlev majandus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Sekundaarse sektori koosseisu kuuluvad tööstus ja ehitus.
Tertsiaarne- teenindamissfäär ehk tertsiaarne sektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid.
Rahvastik ja asustus
Demograafiline üleminek- ehk siire , rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp- sündimus on väga kõrge (30-40%), suremus ka kõrge (30-40%), rahvastiku iive on nullilähedane, ühiskonnas on palju lapsi, vähe vanureid, keskmine eluiga vaid 40-45a. Lääne-Euroopas olid sellised tingimused 15.sajandini, Eestis kuni 19.sajandi keskpaigani. Praegu on selline olukord tüüpiline vaid mõnele hõimule Aafrikas, Okeaanias.
Demograafilise ülemineku I etapp- sündimus on väga kõrge (30-40%), suremus hakkab langema , jõudes 15%-ni, rahvastiku iive kasvab kuni 20-30%-ni, ühiskonnas on palju lapsi, vanurite arv suureneb, keskmine eluiga tõuseb. Lääne-Euroopas olid sellised tingimused aastatel 1750-1900, Eestis 19.sajandi lõpul. Praegu esineb selline etapp riikides nagu Nigeeria , Bangladesh jmt.
Demograafilise ülemineku II etapp- Sündimus hakkab langema, jõudes 10%-ni, suremus langeb vähem, jõudes 10%-ni, rahvastiku iive hakkab järk-järgult langema, laste osatähtsus väheneb
25%-ni, vanurite osakaal tõuseb kuni 25%-ni, keskmine eluiga tõuseb. Lääne-Euroopas olid sellised tingimused aastatel 1900-1950, Eestis 20.saj lõpus. Praegu esineb selline etapp riikides nagu Hiina, Türgi, Brasiilia, Argentina, USA.
Kaasaegne rahvastiku tüübi etapp- madal sündimus ja suremus (8-10%), rahvaarv kasvab aeglaselt või isegi väheneb. Abiellumine ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud kui varem. Laste osatähtsus väheneb, vanurite osakaal tõuseb (20-25%).
Demograafiline plahvatus - kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest.
Rahvastiku vananemine- muutused toimuvad tervisehoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtuses jne. Kui eakaid on rohkem, siis suureneb vajadus arsti- ja hooldusteenuste järgi.
Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(‰- tuhande inimese kohta).
Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(‰- tuhande inimese kohta).
Iive- teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul. Iibe arvutamiseks tuleb liita omavahel loomulik iive ja rändeiive.
Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada.
Migratsioon- ehk ränne, inimeste püsiv elukoha vahetus.
Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotus ka linnade kasvu ja arenguga.
Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja.
Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus.
Tööhõive struktuur- iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsus. Tööhõive struktuur näitab riigi majanduse arengutaset. Arengumaade elanikud on hõivatud peamiselt põllumajanduses, kõrgelt arenenud riikides teeninduses.
Tööpuudus- töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus.
Usund - on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse ka selle järgi, mida usaldatakse, usutakse. Sellise arusaama järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese (see, mida usutakse) on erinev: musta kassi, autot, raha, tööd, abikaasat, parteid, riiki, UFOsid, tähti, Jumalat.
Põllumajandus, kalandus ja toiduainetetööstus
Vegetatsiooniperiood- e taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad.
Ekstensiivne põllumajandus- maad palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe kapitali, tööjõudu, väetist, toodang on maaühiku kohta väike
Intensiivne põllumajandus- maad vähe, kasutatakse maaühiku kohta palju kapitali, tööjõudu, väetist, toodang maaühiku kohta on suur.
Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslikke taimekaitsevahendeid ja väetisi kasutav põllundus.
Omatarbeline põllumajandus- omatarbeks kasvatatakse vilju , loomi.
Kaubaline põllumajandus- kasvatatakse vilju, loomi müügiks.
Põllumajanduse spetsialiseerumine - ehk põllumajandusele keskendumine.
Rannikupüük- kala püüti väga algeliste vahenditega ja peamiselt vaid rannalähedastel aladel. Kala töödeldi rannakülades ja müüd kohalikul turul. Praegug on see ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias.
Ookeanipüük- kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. See on nt USA-s, Jaapanis , Venemaal.
Kalakasvatus - kala kasvatatakse nt väikestes tiikides, nt Aasia riikides. Sest vajadus kala järele kasvab, kuid väljapüüki maailmamerest ja sisevetest ei saa enam suurendada.
Ülepüük- kuigi kalavarud taastuvad , on rohke väljapüük kalavarusid tõsiselt vähendanud. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud.
Metsamajandus
Metsatüüp- parasvöötme okasmets (suurim levik, kasvavad aeglaselt, suhteliselt hõredad, väikese aastase juurdekasvuga, tselluloosi ja paberi tootmiseks), parasvöötme leht- ja segamets ( lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad , okasmetsadest mitmekesisemad, mööblitööstus), lähistroopika mets (niisked ja kuivad, niisketes kasvavad peamiselt okaspuud , kõvad leht- ja väärispuud, aastane juurdekasv on suur, kuivad lähistroopika metsad kasvavad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias), lähisekvatoriaalne hõrendik (puud peamiselt kütteks, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksem), ekvatoriaalsed vihmametsad (Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kaug-Aasias, aastane juurdekasv on suur, enamasti koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest, pindala väheneb üleraie tõttu).
Metsamajandus- tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest (külvist) kuni puidu raieküpseks saamiseni .
Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides).
Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites.
Puidu juurdekasv- puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab.
Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht.
Energiamajandus
Energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise.
Fossiilne kütus- miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta , maagaas.
Taastuvad energiaallikad - vee-energia, tuuleenergia, puit jm bioenergia, loodete energia, maasisene soojus .
Taastumatud energiaallikad- nafta, maagaas, kivi-, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak .
Energiakriis- kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab mittevõrdsuse riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises.
Tööstus ja teenindus
Kõrgtehnoloogiline tootmine- nn uus majandus, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti. Toode on väga riskantne: keegi ei saa tagada, et see efektiivselt tööle hakkab või et seda piisavates kogustes ostetakse. Alati võib mõni konkurent sarnase tootega varem turule jõuda.
Teaduspark - koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusi.
Tootmise spetsialiseerumine- toote eri osade valmistamine nende osade jaoks sobivamates kohtades toote omahinna vähendamiseks (üks firma toodab ühe osa, teine teise ning kolmandas firmas toimub monteerimine ).
Rahvusvaheline tööjaotus- riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui teistes riikides.
Isikuteenused - teenused, mida osutatakse otse tarbijale ( juuksur , keemiline puhastus, taksoteenus).
Äriteenused- ehk tootjateenused, teenused, mida osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmisel (nt. uurimis- ja arendustöö, reklaam , transport jne). Nende teenuste hind avaldub lõpptoodangu hinnas.
Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus , politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest).
Logistika - majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks (voogude juhtimine süsteemides).
Kohalikud veod- kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele. Kõige kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile.
Kaugveod - keskmine kaugus on suurem kui 500km ja neis saab autotranspordi kõrval kasutada ka teisi transpordiliike. Eriti oluline on kaugvedudes praegu raudteetransport . Selline roll on Läänemerel, Põhjamerel ja Vahemerel.
Transiitteenus- teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude ja sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol.
Mugavuslipp- mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavate lippude alla.
Positiivne kaubandusbilanss - riik veab kaupu rohkem välja kui sisse.
Negatiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem sisse kui välja.
Kaardiõpetus
Üldgeograafiline kaart- kaart, millel kujutatatakse olulisemaid looduslikke ja inimtekkelisi objekte.
Enamasti on kaardil kujutatud tajutavaid objekte, näiteks veekogud, pinnavormid , teed ja asulad.
Temaatiline kaart- ehk teemakaart on kaart või tingmärkidega pilt, millel kujutatakse kindlat objektide klassi või nähtust. Enamasti ei ole need objektid maastikul või mujal jälgitavad (näiteks mullad , rahvastiku tihedus).
Suuremõõtkavaline kaart- suure mõõtkavaga kaart, millel on kujutatud suhteliselt väikese pindalaga maa-ala. Nende hulka kuuluvad kaardid, mille mõõtkava on alla 1:100 000. Igapäevaelus kasutatakse kõige rohkem linnaplaane.
Väikesemõõtkavaline kaart- kaart, mille mõõtkava on 1:1 000 000 ja vähem. Nendel kaartidel kujutatakse suure pindalaga maa-alasid. Väikesemõõtkavalise kaartide hulka kuuluvad maailmakaardid, mandrite või nende osade kaardid, riikide kaardid jne. Igapäevaelus on väikesemõõtkavalised kaardid nt seinakaardid, "Maanteede atlase" kaardid jm.
Horisontaal- ehk samakõrgusjoon on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.
Isoterm- ehk samatemperatuurijoon on joon kliimakaardil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kujutatakse kliimakaardil jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni.