Geograafia mõisted. (0)

GEOGRAAFIA
Litosfäär
Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks
Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad
Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks
Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest
Mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest
Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km
Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites , maakoore liikumise toimel
Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes
Magma - maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass
Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma
Kihtvulkaan - valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud laava ja tuha kihtidest enamasti ookeanilise laama sukeldumispiirkondades
Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis koosneb peamiselt basaltsetest kivimitest ja paiknevad tavaliselt laamade lahknemisaladel ning kuuma täpi piirkonnas
Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või perioodiliselt- mõne(kümne) aastase vahega
Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole inimajaloos pursanud ja mille purskamist tulevikus peetakse ebatõenäoliseks
Maavärin- kivimite liikumisest maakoores tekkiv maapinna vibratsioon
Epitsenter - maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev ala maapinnal
Mineraal - looduslik, tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend
Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kogum
Maak - kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust
Tardkivim- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid
Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid
Moondekivimid- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivimid
Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus
Maalihe - suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla
Atmosfäär
Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht
Troposfäär- atmosfääri alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused
Ekvaator - poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon , mis jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks
Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5 pl ja 66,5 ll. Polaarjoontest pooluse suunas esineb polaarööd ja –päeva
Pöörijoon- 23N ja23S. Pöörijooned tähistavad ala, mille vahel on päike seniidis . Põhjapöörijoonel on päike seniidis 23.06, lõunapöörijoonel 22.12 ja ekvaatoril 23.03 ning 23.09
Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe
Üldine õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemist maakeral vastavalt kõrg- ja madalrõhkkondadele- Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale
Õhumass- tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused( ekvatoriaalne õhumass-soe ja niiske, polaarne- külm ja kuiv)
Õhurõhk- rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal nn rõhk maapinnale
Tsüklon ehk madalrõhuala- Hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhtelieslt madalama rõhuga ala. Normaalrõhust madalam rõhk
Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala
Soe front - kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus soe õhk liigub külmemale peale
Külm front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus külmem õhk lükkab sooja õhku enda ees
Mussoon - peamiselt Lõuna- aasia rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, mille tekitab maa ja vee erinev soojenemine. Tuuled puhuvad suvel merelt maale ja talvel maalt merele
Passaat - aastaringselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled
Kasvuhoonegaas- atmosfääris olev gaas , mis põhjustab kasvuhooneefekti
Kasvuhooneefekt - atmosfääri soojenemine, mis on tingitud kasvuhoonegaasidest(CO2,Nox, Co jt) Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase maailmaruumi tagasi pikalainelist soojuskiirgust
Osoonikiht - maapinnast 20-30 km kõrgusel paikev O3-st moodustunud maad ümbritsev kiht stratosfääris, mis ei lase UV-kiirgusel maale jõuda
Happesademed - sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri saastamise käigus õhku paisatud väävel- ja lämmastikoksiidid
Sudu- õhus oleva suitsu ja udu segu
Hüdrosfäär
Veerežiim- vee hulga ja taseme ajaline muutus
Maailmameri - katkematu kihina 70,8% maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved
Rannaprotsessid - ranniku lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände- ja kulutusprotessid
Rannavall- lainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed
Järskrannik- järsu rannanõlvaga rannik , ülekaalus lainete kulutav tegevus
Laugrannik- lauge rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kuhjav tegevus
Jõgede äravool- kinlda ajavahemiku jooksul jõgede kaudu äravoolava vee hulk
Valgla ehk äravooluala- maa-ala, kust vesi valgub mingisse veekokku või selle ossa
Infiltratsioon- sademe- või pinnavee imbumine lõhede ja tühimike kaudu pinnasesse
Pedosfäär
Murend - kivimaterjal, mis tekib tard-, moonde - ja settekivimite murenemise käigus
Mullatekketegur- Tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut
Lähtekivim- Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest
Mulla mineraalne osa- kivikesed, kruus, liiv ja savi
Huumus - mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga
Mineraliseerumine- protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks.
Mullahorisont- kiht mullas, mis erineb värvuse, tiheduse ja omaduste poolest
Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal
Mulla veerežiim- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka, seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine erinevatel reljeefüksustel
Leetumine- Happelises keskkonnas reageerivad happed mulla mineraal ja orgaanilise osaga, ning tulemuseks on soolad . Kui sademete hulk on suurem, kui ära aurata jõuab, nii liiguvad tekkinud vees lahustuvad soolad mulla alumistesse horisontidesse, huumushorisondi alla tekib hallikasvalge leetunud väljauhtehorisont ehk leethorisont
Kamardumine- mullaprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi
Soostumine- pideva liigniiskusega kaasneb orgaaniline aine puudulik lagunemine
Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas ei võeta oksüdatsiooniprotsessideks elektrone mitte hapnikult, vaid raualt. Rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi
Sooldumine - kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus. Protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest
Erosioon - tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne
Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine
Maa kui süsteem
Maa sfäärid- maa osad ja teda ümbritsevad kihid - atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest
Aineringe - maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine
Geoloogiline aineringe- litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri
Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. Aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine . Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe
Veeringe - vee liikumine eri olekutes Maa sfääride või nende osade vahel
Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga. Kahjustamata seejuures oluliselt looduskeskkonda
Jätkusuutlik areng -  säästev areng ehk säästev arendamine ehk tasakaalustatud areng ehk kestlikkus ehk mahemajandus (inglise  sustainable development) on  kontseptsioon , mida tavaliselt määratletakse kui " arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve."
Maailma ühiskonnageograafia
WTO- maailmakaubandusorganisatsioon, eesmärk riikidevahelise kaubanduse reguleerimine
IBRD- maailmapank, eesmärk arengumaade majanduse arendamine
NAFTA - Põhja-Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon , eesmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid
ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, eesmärk liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine
OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon , eesmärk reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodang ja nafta ekspordikvoodid
EL- euroopaliit, euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha Euro, loodud ühised euroopa valitsemisorganid, kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat
Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumajanduse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi
Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas sektoris ning tööd tehakse peamiselt masinatega
Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindavas sektoris ning tegeleb eelkõige informatsiooni kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenuste pakkumise ja tootmisega. Informatsioon on majandustegevuse aluseks
Arengumaa- riik, kus SKT, keskmine eluiga ja haridustase on väikesed. Hõive suur põllumajanduses ja tööstuses
Kõrgelt arenenud riik- riik,kus SKT, keskmine eluiga ja haridustase on kõrged. Suur industrialiseerituse tase, arenenud infrastruktuur ja enamus inimesi töötab teenindavad majandusharus
Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine vastavalt asukoha geograafilistest eelistest
Globaliseerumine ehk üleilmastumine- maailma ühiskonnas toimuv muutus, mis on seotud kaubandussidemete tihenemise, kultuurivahetuse sagenemise ja poliitiliste põhimõtete ühtlustumisega
Majanduse struktuur- riigi manajduse ülesehitus, jaotub kolme sektorisse: hankiv , töötlev ja teenindav
Primaarne sektor ehk esmasektor - majandusharu , mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse, metsanduse ja põllumajandusega
Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majandusharu, mis tegeleb toorainete ümbertöötlemisega erinevateks toodeteks
Tertsiaalne sektor ehk teenindussektor - majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, turismi ja muude teenuste tootmisega tulu saamise eesmärgil
SKT- sisemajanduse kogutoodang
Inimarengu ideks- indeks, mida kasutatakse riikide arengut võrreldes. ( keskmine eluiga, SKT, üldine haridustase)
Rahvastik
Demograafiline üleminek ehk siire - seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, kõrge sündimus ja suremus asenduvad aja jooksul madala sündimuse ja suremusega, mille tagajärjel muutub ka rahvastiku vanuseline koosseis
Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured, iive on nullilähedane, tavaliselt on iseloomulik rahvastiku aeglane kasv, kuid haiguste või näljahädade aegadel võib rahvaarv ka kahaneda
Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väiksed ning iive on samuti nullilähedane, vahel koguni negatiivne ja rahvastiku kasv aeglane või langeb aeglaselt
Demograafiline plahvatus - üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks, ning seetõttu on iive suur ja rahvaarv kasvab plahvatuslikult
Rahvastiku vananemine - vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Sündimus- aasta jooksul elusalt sündinud laste arv 1000 elaniku kohta
Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arv 1000 elaniku kohta
Iive- sündmuste ja suremuste vahe 1000 elaniku kohta, märgitakse promillides
Rahvastikupoliitika - riigi sihikindel tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mjõutamise sooviga
Migratsioon ehk ränne- nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel
Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus ja linliku elulaadi levik
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elama asumine suurlinnadest välja, linnalähedastesse väiksematesse asulatesse
Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku tegevusalasid primaar -, sekundaar- ja tertsiaalsektoris
Tööpuudus- on olukord, kus tööealistele inimestele pole piisavalt töökohti
Usund- usk üleloomulikesse olendidesse või jõududesse, millele lisandub usutunnistus. Usundiga on seotud kindlad moraalinormid, tavad ja institutsioonid. On olemas rahvususundeid ja nn maailmareligioone
Põllumajandus, kalandus ja toiduainetetööstus
Vegetatsiooniperiood- ajavahemik , mil taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad
Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis , mida iseloomustab vähene kapitalikulu, väike saagikus ja suur tööjõukulu
Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. Intensiivne põllumajandus on tavaliselt omane spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetele. Suur kapitalikulu ja saagikus, väike tööjõukulu tooteühiku kohta
Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus- põllundus, kus kasutatakse enamasti looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Taime- või loomakasvatusega tegeldakse nii, et kahju põllumaale ja ümbritsevale loodusele on võimalikult väike
Omatarbeline põllumajandus- kasvtatakse põllusaadusi või peetakse loomi valdavalt oma pere toitmiseks
Kaubaline põllumajandus- põllumajandus, kus saadusi toodetakse müügiks
Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine mingi kindla põllukultuuri või karilooma kasvatamisele põllumajanduses
Rannikupüük- kalapüük rannikuäärsetel aladel väikeste paatide või kalalaevadega
Ookeanipüük- kalapüük terve laevastikuga ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Rannikulkalapüüki ja kalade töötlemist toetav infrastruktuur. Enamus toodangust läheb ekspordiks
Kalakasvatus- kalade kasvatamine kalatiikides, siseveekogudes või rannikuvetes
Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui kalavarud jõuavad taastuda
Metsamajandus
Metsatüüp- mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest
Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu
Metsasus - metsade osakaal % taetud territooriumil
Puiduvaru- metsades olev puidu hulk m3/ha või riigi puiduvaru m3
Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud ajajooksul
Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu
Energiamajandus
Energiamajandus- on energiavarade hankimine , nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani
Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine( põlevkivi ,nafta,küivisüsi,maagaas) mida saab kasutada energiamajanduses
Taastuvad energiaallikad - energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul, vee,tuule,päikese jms energia
Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mille taastumine on väga aeglane või praktiliselt olematu, nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, uraanimaak jms
Energiakriis - olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu
Tööstus ja teenindus
Kõrgtehnoloogiline tootmine- uus majandus, mis keskendub kõrgtehnoloogiliste toodete tegemisele ja milles on kõige olulisem arendus- ja uurimistöö
Teaduspark- koht, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, kõrgkoole ja nende infrastruktuuriüksusi
Tootmise spetsialiseerumine- keskendumie kitsamale toote, detaili või teenuse valmistamisele saavutamaks mastaabisäästu(tõuseks kvaliteet ja langeks hind)
Rahvusvaheline tööjaotus- piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused
Isikuteenused- teenused, mida osutatakse otse tarbijale(juuksur, takso jne)
Äriteenused ehk tootjateenused- teenused, mis on osutatud kaupade või teenuste tootmisprotsessis ja mille hind kajastub lõpptoodangu hinnas
Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad, kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras
Logistika - metrjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse koordineeriv ja optimeeriv majandusharu
Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport
Kaugveod- kaubaveod üle 500 km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid
Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures lähte- ja lõppupunktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi
Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik
Positiivne kaubandusbilanss - olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse
Negatiivne kaubabilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja