Arktiline ja Antktartiline kliimavööde Arktiline kliimavööde · Arktiline kliimavööde asub põhjapooluse ümbruses. Arktilise kliimavöötme mõjupiirkonda jääb Põhja-Jäämeri, tema ümber olevad väikesed saared ja Gröönimaa. Lõunapiiriks loetakse juuli keskmist temperatuuri. Selleks on +5 kraadi samatemperatuurijoon e ühesuguse temperatuuriga punktid. · Valitsevad laskuvad õhuvoolud. Puhuvad tugevad tuuled. Kliima Arktilises kliimavöötmes · Talvel langeb õhutemperatuur kuni -50 kraadini. Kõige külmem ei ole siiski polaarookeani jääväljadel, vaid Siberi mandriosas ja Gröönimaa liustikel. Sinna ei ulatu ümbritsevatelt meredelt puhuvad soojemad tuuled, sest mäed on ees. Gröönimaal on madala õhutemperatuuri põhjuseks ka saare kõrgus merepinnast
ATMOSFÄÄR Ilm õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga
Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled Mandriline kliima – iseloomulik õhutemperatuuri suur kõikumine nii ööpäevas kui ka aasta jooksul, väike sademete hulk. Kujuneb mandrite siseosas või külmade hoovuste lähistel. Mereline kliima – iseloomulik temperatuuri nii ööpäevane kui ka aastane kõikumine, suur sademete hulk. Kujuneb mereäärsetel aladel, soojade hoovuste mõjualas. Samatemperatuurijoon e. isoterm – joon, mis ühendab kliimakaardil sama temperatuuriga punkte Troposfäär – Maapinnale kõige lähem atmosfääri kiht, kus temperatuur langeb kõrgusega 6 kraadi km kohta. Kõrguse tõustes õhk hõreneb ja õhurõhk langeb. Selles atmosfääri kihis on 80 % õhust ja seal kujunevad ilma ja kliima nähtused. Üldine õhuringlus – alaliste tuulte süsteem, mille moodustavad passaadid, läänetuuled, idatuuled, mussoonid.
hoovused, selgitab nende mõju kliimale, sh Eesti kliimale; · iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha (sh Eesti) kliimat; · leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega; Mõisted: ilm, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus, õhurõhk, õhumass, kõrg- ja madalrõhuala, passaadid,läänetuuled, mandriline ja mereline kliima, samatemperatuurijoon e isoterm; VEESTIK · iseloomustab joonise abil veeringet; · teab Läänemere eripära, selgitab Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning nende põhjusi; · teab ja tunneb joonistel ning piltidel ära jõega seotud elemendid: jõe lähe ja suue, delta, jõesäng, parem- ja vasakkallas, jõeorg, sälk- ja lammorg, ülem-, kesk- ja alamjooks, lisajõgi, soot; · iseloomustab vooluvee tegevust erinevatel jõelõikudel, selgitab seoseid jõe langu,
valdavad tuuled Mandriline kliima kliimatüüp, mille millele on iseloomulik õhutemperatuuri suhteliselt suur kõikumine (ööpäevane ja aastane), väike sademete hulk ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga, nimetatakse ka kontinentaalseks kliimaks Mereline kliima kliimatüüp (nt parasvöötmes), millele on iseloomulik sademeterohkus ja õhutemperatuuri (ööpäevane ja aastane) suhteliselt väike kõikumine Samatemperatuurijoon ehk isoterm joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte VEESTIK Veeringe vee ringkäik maakeral ; väikesest veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid Maailmameri maakera kattev katkematu veekiht, mis moodustab hüdrosfääri põhiosa, jaguneb ookeanideks ja katab maa pindalast 70,8% Vee soolsus Vees lahustunud soolade hulk
Atmosfäär- Madal- ja kõrgrõhkkonna vaheline üleminekuala Õhurõhk- Surve, mida õhk avaldab oma raskuse tõttu kõigile kehadele Õhumass- Suur, ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris Passaadid- Püsivad tuuled, mis puhuvad 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole Mandriline kliima- Mandrite siseosade kliima, mida ei mõjuta ookeanid Mereline kliima- Kliimatüüp, millele on iseloomulik suhteliselt suur aasta sademete hulk ja väike õhutemperatuuri aastane amplituud Samatemperatuurijoon- Joon, mis ühendab kaardil ühesuguse keskmise õhutemperatuuriga punkte Maailmameri- Maakera kattev katkematu veeväli, mis ümbritseb maismaad Riimvesi- Looduslike veekogude vesi Rannajoon- Vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik- Laiem üleminekuala maismaalt metele Siseveed- Maakera maismaaosas paiknevad veed Põhjavesi- Maakoore ülemises osas asuv vesi Allikas- Koht, kus põhjavesi väljub veepinnale või veekogu põhja
kujutatakse suure pindalaga maa-alasid. Väikesemõõtkavalise kaartide hulka kuuluvad maailmakaardid, mandrite või nende osade kaardid, riikide kaardid jne. Igapäevaelus on väikesemõõtkavalised kaardid nt seinakaardid, "Maanteede atlase" kaardid jm. Horisontaal- ehk samakõrgusjoon on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Isoterm- ehk samatemperatuurijoon on joon kliimakaardil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kujutatakse kliimakaardil jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni.
Mujale need äärmuslikud õhumassid enamasti ei jõua. Peamiselt puhuvad Euroopas läänekaare tuuled ja rannikule kanduvad soojad niisked merelised õhumassid, mille on endaga toonud Põhja-Atlandi hoovus suur Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ning kliima mõjutaja. Talv on ookeani pehmendava mõju tõttu lääneosas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Kliima muutub koos Atlandi ookeani mõju kahanemisega sisemaal mandrilisemaks. Jaanuarikuu 0 kraadi C isoterm (samatemperatuurijoon) kulgeb Islandi lõunarannikult üle Skandinaavia lääneranniku, Elbe suudme, Alpide lõunajalami ja Balkani poolsaare Musta mereni, eraldades merelise Lääne-Euroopa mandrilise kliimaga idapiirkondadest. ---43 Atlandi ookeani piirkonnas, 30-60 kraadi põhjalaiuse vahel, sünnivad ka tavalised parasvöötme tsüklonid ehk madalrõhualad. Seal kohtuvad külm õhk polaarsetelt laiuskraadidelt ja soe õhk troopilistelt laiustelt. Tsükloni lähenedes langeb õhurõhk, pilvisus tiheneb, algavad
TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm Mandriline kliima-ehk kontinentaalne kliima-iseloomulik õhutemp suhteliselt suur ööpä'evane ja aastane kõikumine, väike sademetehulk, ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga. Mereline kliima -iseloomulik sadeterikkus ning ööpäevase ja aastase õhutemperatuur suhteliselt väike kõikumine võrreldes mandrilise kliimaga. Samatemperatuurijoon ehk isoterm on joon kliimakaartil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kliimakaardil kujutatakse jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni. VEESTIK Maakeral on vett 71%, soolast 97,2 % ja magedat 2, 8 &.Magedat vett on kõige rohkem liustikes. Vesi Maal ja seda ümbritsevas õhkkonnas on pidevas liikumises. Selle liikumise käigus võib vesi muuta oma olekut vedelast tahkeks ja gaasiliseks.
lähisantarktiline antarktiline lõuna-polaarvööde SOOJUSBILANSS Maismaa temperatuurikontrasti põhjused: Merede temperatuurikontrasti põhjused: 1. väike soojusjuhtivus 1. suur soojusjuhtivus 2. segunemine puudub 2. intensiivne segunemine 3. madalam aurumistase 3. intensiivsem aurumine 4. väiksem erisoojus 4. suurem erisoojus isoterm e. samatemperatuurijoon – joon kliimakaardil, mis ühendab ühesugused õhutemperatuuriga punkte. Isoterm on maismaal laiem kui merel inversioon – teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides, st allpool asub külmem õhukiht. Põhjustab gaaside vertikaalse segunemise peatumise atmosfääris peamiselt kahel põhjusel: 1. kõrval asuva õhu liikumisel: külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal
annaabi.ee 
