Arktiline ja Antktartiline kliimavööde Arktiline kliimavööde · Arktiline kliimavööde asub põhjapooluse ümbruses. Arktilise kliimavöötme mõjupiirkonda jääb Põhja-Jäämeri, tema ümber olevad väikesed saared ja Gröönimaa. Lõunapiiriks loetakse juuli keskmist temperatuuri. Selleks on +5 kraadi samatemperatuurijoon e ühesuguse temperatuuriga punktid. · Valitsevad laskuvad õhuvoolud. Puhuvad tugevad tuuled. Kliima Arktilises kliimavöötmes · Talvel langeb õhutemperatuur kuni -50 kraadini. Kõige külmem ei ole siiski polaarookeani jääväljadel, vaid Siberi mandriosas ja Gröönimaa liustikel. Sinna ei ulatu ümbritsevatelt meredelt puhuvad soojemad tuuled, sest mäed on ees. Gröönimaal on madala õhutemperatuuri põhjuseks ka saare kõrgus merepinnast
ATMOSFÄÄR Ilm õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovuse...
Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled Mandriline kliima – iseloomulik õhutemperatuuri suur kõikumine nii ööpäevas kui ka aasta jooksul, väike sademete hulk. Kujuneb mandrite siseosas või külmade hoovuste lähistel. Mereline kliima – iseloomulik temperatuuri nii ööpäevane kui ka aastane kõikumine, suur sademete hulk. Kujuneb mereäärsetel aladel, soojade hoovuste mõjualas. Samatemperatuurijoon e. isoterm – joon, mis ühendab kliimakaardil sama temperatuuriga punkte Troposfäär – Maapinnale kõige lähem atmosfääri kiht, kus temperatuur langeb kõrgusega 6 kraadi km kohta. Kõrguse tõustes õhk hõreneb ja õhurõhk langeb. Selles atmosfääri kihis on 80 % õhust ja seal kujunevad ilma ja kliima nähtused. Üldine õhuringlus – alaliste tuulte süsteem, mille moodustavad passaadid, läänetuuled, idatuuled, mussoonid.
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera ...
kujutatakse suure pindalaga maa-alasid. Väikesemõõtkavalise kaartide hulka kuuluvad maailmakaardid, mandrite või nende osade kaardid, riikide kaardid jne. Igapäevaelus on väikesemõõtkavalised kaardid nt seinakaardid, "Maanteede atlase" kaardid jm. Horisontaal- ehk samakõrgusjoon on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Isoterm- ehk samatemperatuurijoon on joon kliimakaardil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kujutatakse kliimakaardil jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni.
9. Kliimaandmete alusel koostatakse kliimamudeleid - mineviku, oleviku ja tuleviku matemaatilisi mudeleid. 10. Pikaajalisemaid kliimamuutusi ennustavad kliimastsenaariumid. 11. Maa kliimat mõjutab kasvuhooneefekt. 12. Globaalse soojenemisega kaasnevad muutused veereziimis, tekivad üleujutused, rannikul toimub merevee pealetung. 13. Kliimamuutused mõjutavad taimestikku ja loomastikku ning suurel määral ka inimesi. Mõisted kliima isoterm ehk samatemperatuurijoon hoovus läänetuuled kõrgrõhuala madalarõhuala tsüklon antitsüklon front kliimamuutus kliimamudel kliimastsenaarium kasvuhooneefekt --- 59 Oskused 1. Iseloomusta Euroopa kliimat kujundavaid tegureid ja nende regionaalseid erinevusi. 2. Iseloomusta tsüklonite ja antitsüklonite mõju Euroopa ilmastikule. 3. Iseloomusta Euroopa põhikliimavöötmeid. 4. Iseloomusta Euroopas esinevaid vahekliimavöötmeid. 5. Iseloomusta kliimatingimusi Euroopa mägistes piirkondades
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
lähisantarktiline antarktiline lõuna-polaarvööde SOOJUSBILANSS Maismaa temperatuurikontrasti põhjused: Merede temperatuurikontrasti põhjused: 1. väike soojusjuhtivus 1. suur soojusjuhtivus 2. segunemine puudub 2. intensiivne segunemine 3. madalam aurumistase 3. intensiivsem aurumine 4. väiksem erisoojus 4. suurem erisoojus isoterm e. samatemperatuurijoon – joon kliimakaardil, mis ühendab ühesugused õhutemperatuuriga punkte. Isoterm on maismaal laiem kui merel inversioon – teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides, st allpool asub külmem õhukiht. Põhjustab gaaside vertikaalse segunemise peatumise atmosfääris peamiselt kahel põhjusel: 1. kõrval asuva õhu liikumisel: külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
