Annab suurima osa maailma kalapüügist. Kõrgesti arenenud maades, ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük - hakkas levima alles XX saj. Püük toimub avaookeanil või teiste maade majandusvööndis ostulubade alusel. Püüki teostab terve laevastik, kuhu kuuluvad otsesed püügilaevad, saaki töötlevad baaslaevad, kalaluurelaevad ja toodangut vedavad transpordilaevad. Toetub suurtele sadamatele, mis varustavad laevu ja turustavad toodangut. Ookeanipüük on kallis ja seda saavad lubada vaid rikkad riigid - Jaapan, USA ja Venemaa. Kalakasvatus - Kalavarude vähemuse tõttu on kalakasvatus ainus võimalus tootmise edasiseks laiendamiseks. Levinud Ida-Aasias, vähem arenenud maades. Maailmamajanduslikku tähtsust pole.
Kalandus Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) Kalanduse vormid: · Rannapüük (toimub rannik lähedal, töötlemine väikestes ettevõtetes.) · Konsentreeritud rannapüük (alused suuremad, varustatud külmutusseadmetega, eeldab korralikku kalasadamat (laoruumid jne), kalatöötlemis ettevõtteid,) · Ookeanipüük Langusregioon langev majandus. Autotööstus, keemiatööstus, kodumasinad jne. Masstoodang, kooperatsioon e. rahvusvaheline koostöö. OULU'st kasvas välja NOKIA. Kõrgtehnoloogilised harud e. uusimad harud tekkisid pärast II Maailmasõda
57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; Kalarikkad atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm labradori hoovus); vaikse ookeani idaosa(külm peruu hoovus,jahe vesi on toitaineterikkam); india ookeani põhja ja kirdeosa(suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid). Suurimad kalapüüdjariigid – Hiina, peruu, jaapan, india, usa. 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki
RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad transpordilaevad või lennukid. Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Töötlemine ja külmutamine laevas. Jaapan, Venemaa, Usa ainult arenenud riigid. KALAKASVATUS: Kasvatatakse tiikides ja sumpades. Püük maailmamerest pole suurenenud, suurenenud on püük sisevetes * Õpiku joonise analüüs lk 42- muutused kalanduses maailmamerest pole püük suurenenud, suurenenud on kalakasvatuse tähtsus ja sisevete tähtsus * Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus
· Esineb peamiselt arengumaades (Lõuna-Aasia, Aafrika ja Andide piirkonna riikides). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengumaad seevastu kannatavad ületootmise all Kalandusvormid · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Ida- ja Kagu- Aasia riigid. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Suured ja/või rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. · Kalakasvatus kuna kalad hakkavad otsa saama, tuleb rajada kasvatusi. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Aasia riikides. Nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill - peamised kasvupiirkonnad · Nisu USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa stepid,
Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2. Toimub peamiselt territoriaalvetes 3. Püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades 4. Tööstuslikus püügis ei oma tähtsust 5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias Avamerepüük 1. Tehniliselt eelmisest keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul 2. Esmane töötlemine laeval 3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim Ookeanipüük 1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide ...
MAHEPÕLLUMAJANDUS-vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav pm. OMATARBELINE PM-kasvatatakse põllusaadusi omatarbeks, KAUBALINE PM- põllusaadused müügiks. Kalandus 1.Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja kalarikkuse põhjused neis piirkondades. Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, asuvad mereääres, sobivad tingimused ja võimalused kalastuseks 2.Kalanduse vormide iseloomustus(rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük, kalakasvatus). RANNIKUPÜÜK-toimub rannalähedal, töötlemine ja müük rannakülades.ida-aasia, kagu- aasia jt arendumaad. AVAMEREPÜÜK-toimub avamerel, töötlemine ja müük sadamalinnas. arenenud riikides, tehn. Ameerika läänerannik. OOKEANIPÜÜK- ookeanil, töötlemine laevas, müük sadamas. rikkad arenenud riigid USA jaapan venemaa. KALAKASVATUS- tikides, talupidamistes merelahtedes, merevette lastud sumpades. Aasias. 3.Muutused maailma kalanduses ning muutuste peamised põhjused.
Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik. Maailmameri jaguneb : 1) Territoriaalveed - rannikust 12 meremiili , kuulub riigile ( maavarad ja kalad kuuluvad ) 2)Majandusvööd - 200 meremiili rannikust ( 370 km ) , rendiload välja rentida. 3) Avaookean - kuulub kõigile.
ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püüdmine (Ida- ja Kagu-Aasia, arengumaad) Avamerepüük – kala töödeldakse koheselt ning see annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük - suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad (USA, Jaapan, Venemaa jt.) Kalakasvatus e. akvakultuur – kaasaegne võimalus toodangut suurendada, kasvatades kalu
toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Kalandus Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja kalarikkuse põhjused neis piirkondades: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, asuvad mereääres, sobivad tingimused ja võimalused kalastuseks. Kalanduse vormide iseloomustus(rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük, kalakasvatus). RANNIKUPÜÜK-toimub rannalähedal, töötlemine ja müük rannakülades.ida-aasia, kaguaasia jt arendumaad. AVAMEREPÜÜK-toimub avamerel, töötlemine ja müük sadamalinnas. arenenud riikides, tehn. Ameerika läänerannik. OOKEANIPÜÜK- ookeanil, töötlemine laevas, müük sadamas. rikkad arenenud riigid USA jaapan venemaa. KALAKASVATUS tiikides, talupidamistes merelahtedes, merevette lastud sumpades. Aasias. Kalavarude vähenemise põhjused: *rohke väljapüük,
2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv ressurss, kuid taastumise ajaks on ligi 80-100 aastat. Puidu liigiline koosseis 1) Väärispuit (punane puu, eebenipuu) kasvavad valdavalt vihmametsades. (Brasiilia, Kongo). Raiutakse liikide kaupa. 2) Tarbeokaspuit (mänd, kuusk, tsuuga) kõige enam kasutatav puit. (Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi). Taastumine aeglane.
Kalandus Majandusharu, mis tegeleb peamiselt kalade jt. mereorganismide püügi, kalakasvatusega (primaarne sektor), aga ka kalatöötlemisega (sekundaarne sektor). 1.Kalapüük: *ookeanipüük toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest tehniliselt kõige lihtsam kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest...
8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud. Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõr...
Metsade tähtsus INIMESELE: *kütte-ja ehitusmaterjal, *toit, *tooraine tööstusharudele, *hea puhkekohaks, *pakub tööd. LOODUSELE: *mets toodab orgaanilist ainet, *puhastab õhku, *reguleerib atmosfääri koostist, *vähendab errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane...
KALANDUS Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust; 370 km e. 200 meremiili. Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali ranna...
c) Avaookeani püük- hakkas levima 20saj avaookeani või teiste riikide majandusvööndis neilt renditud või ostetud püügiõiguste alusel. Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu peale püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baas-ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad transpordilaevad või- lennukid. See laevastik toetub suurele kalasadamale, kust seda varustatakse ja mille kaudu toodangut turustatakse. Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Sellega tegelevad peamiselt Jaapan ja Venemaa, vähem ka USA. .
siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Rannikupüük: väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul, suure osakaaluga Ida-ja Kagu-Aasias Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul Ookeanipüük: toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, sellega tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Ebaühtlase jaotumise põhjused: saastumine, kliima, toiduvarud, vaenlased, kust inimene püüab
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö II rühm 1. Selgita territoriaalvete mõistet! (2p) on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik 2. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA,Indoneesia.Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võiv...
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad ranniku...
teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega Rannikualad, kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid Lähispolaarse ja jaheda parasvöötme mered, mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna- asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Venemaa, Norra jne).
mitmekesisust paiguti vähendada. Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine. 14.Kuidas on seotud riigiarengutase sellega, kas riigis tegeletakse rohkem rannikupüügiga või ookeanipüügiga? Rannikupüügiga tegeletakse enamasti arengumaades, kuna minnakse püüdma väikeste paatidega ranniku lähedalt, kala töödeldakse ja müüakse kohe ranna- asulates. Ei vaja nii suuri ressursse nagu ookeanipüük. Ookeanipüük on enamasti levinud arenenud riikides (USA, Jaapan, Norra jne), kalapüük toimub kaasaegsate kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laevad ja müüakse sadamates. 15.Nimeta suuremate kalapüügimahtudega riike ja tähista need oma ülesannete vihikus lk 64 kaardi. Jaapan, Peruu, Hiinam, USA, India, Indoneesia, Tsiili 16.Täida eksamiülesannete vihikus lk 61-64 Metsamajanduse ülesanded Loe internetist www.fao.org
Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele: loomadele elupaigaks, toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarb...
Aasia riikides. · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul, ranna-asulated. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Arengumaades - Ida- ja Kagu-Aasia riigid. · Avamerepüük nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont. Annab suurema osa maailma kalatoodangust. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Venemaa. Peamised kalapüügipiirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde
põhjaosa (kalavarud tugevasti laastatud). Hajali rannapüük: kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse; esineb Ida- ja Kagu-Aasias. Konsentreeritud rannapüük: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses suurte laevadega, milles on külmutusseadmed; merel ollakse nädalaid; suur, hästi väljaehitatud sadam; esineb Tsiilis ja Peruus. Ookeanipüük: kala püütakse avaookeanil või teiste riikide majandusvööndis; püügil on terve laevastik (baaslaevad, kalaluurelaevad, transpordilaevad ja lennukid); suur kalasadam; väga kallis; esineb Jaapanis, Venemaal ja USA's. Kalakasvatus: tiikides, betoon- ja plastikbasseinides, sumpades ning suletud veekasutusega süsteemides kasvatakse kalasid (lõhe, karpkala, forell, angerjas, lest, tursk), limuseid, veetaimi ja vähilaadseid. Hiinas, Indias, Indoneesias.
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
Hiina Majandusvöönd - 200 meremiili Avaookean Peruu Jaapan India Avamerepüük Rannikupüük USA suurim osa maailma arengumaades kalatoodangust Indoneesia Tsiili Venemaa Kalakasvatus Ookeanipüük kaasaege võimalus Tai suured, rikkad toodangut riigid Norra suurendada Metsandus · Suurim küttepuidu · Suurima metsamaa toodang: pindalaga riigid: Hiina Venemaa Brasiilia Brasiilia Etioopia Kanada
- Vähilised Kalapüük: - Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest (pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning jõgede suudmetes, kus on hulgaliselt toitaineid. - Rannikupüük väikeste kalapaatidega ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades. - Avamerepüük Tekkis merelaevade arenedes. Samaaegselt arenesid ja täiustusid äriteenused ja kalatöötlemisettevõtted suuremates sadamalinnades. - Ookeanipüük Kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Seda saavad lubada vaid suured ja rikkad riigid. (Venemaa, USA, Jaapan) - Kalakasvatus Enamasti Aasia riikides. Kalakasvatus väikestes tiikides, merelahtedes või sumpades. Maailma kalavarud vähenevad - 70% kalaliikudest kannatavad ülepüügi all. - Ülepüük on põhjustatud tehnoloogia kiirest arengust.
1) maailmameri 10,8 15,1 2) siseveekogud 15,9 22,4 Maailm kokku (mln t) 120,2 128,8 1) maailmameri 96,9 97,6 2) siseveekogud 23,3 31,2 1996 a 2001a Püügi vormid Rannikupüük väikeste kalapaatidega. Ida- ja Kagu- Aasias, arengumaades Avamerepüük kala töödeldakse koheselt. Annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad. USA, Jaapan, Venemaa jt. Kalapüük erinevatest veekogudest, maailmamerest Majandusvöönd Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Ulatub kuni 200 meremiili (370km) rannikust Riik võib oma püügiõiguse rentida/ müüa teisele riigile 9/10 maailma kalavarust ja merealusest naftast asub madalas rannikuvööndis 90% maailmamere kalast
ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse. 2) konsentreeritud rannapüük põhjariigid, Tsiili, peruu ( kala püütakse suuremate kalalaevadega, kus on külmutusseadmed; merel ollakse mitu nädalat, rannabaasis on laevaremonditöökojad, kalatööstusettevõtted, kalurite elamud, toimud majandusvete piires) 3) ookeanipüük USA, jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad) 7) Kalakasvatus: peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. 8) 1. Kalapüügi maht on kasvanud. 2
seega kogused pole väga suured. liigid: tuunid , sardiin, makrell, heeringalised, krevetid. Kalapüügi vormid. 1. hajali püük - kalurikülad, väikesed paadid, rannaäärsed piirkonnad, reeglina kuivatamisse ja soolamisse. 2. konsentreeritud rannapüük - suuremad laevad 3. avamerepüük - kapitalimahukam, traalid, töödeldakse suurtes mahtudes - konservi- ja kalajahutehased. (Kaasajal annab suurema osa maailma kalatoodangust) 4. ookeanipüük - kõige kapitalimahukam, sest nõuab laevastikkku. (baaslaev, millel tehas + 10-12 traalerit koos ealmiskohtadega. (USA, Jaapan, Venemaa) Iga rannikuriik tohib püüda kala oma rannikuvööndis, mis ulatub 200 meremiili ehk 370 km kaugusele rannikust. Kui riik ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, siis võib ta püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. territoriaalveed 12 meremiili.
Kalajahu ja –õli kasutatakse 12. Rannikupüük ehk toimub ranna lähedal, töötlemine ja müük toimub rannakülades, on levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias jt arengumaades. Kontsentreeritud rannikupüük on arenenud Põhja –ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, kasutatakse külmutusseadmetega laevu, kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses, vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid, annab praegu enamiku kalatoodangust. Ookeanipüük toimub kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates, iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Norra, Venemaa jne. Kalakasvatuses kasvatatakse erinevaid kalaliike merelahtedes, tiikides, merevette lastud sumpades (rannikuäärsed riigid), kasvatatakse ka limuseid (austrid, pärlikarbid), vähke, vähilaadseid, veetaimi jt –akvakultuure, Hiinas püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest, väikestes
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede k...
- Toodang müüakse enamasti siseturul - Püügimahud väikesed 3. Kontsentreeritud rannapüük - Esineb kõrgeltarenenud riikides, kuid ka mõnedes Lõuna-Ameerika riikides - Selleks vajalikud: - Suured laevad, kus külmutusseadmed - Korralikud sadamad - Suured kalatöötlemisettevõtted - Annab enamiku maailma kalatoodangust 4. Ookeanipüük - Hakkas levima 20. sajandil - Püügiga on seotud terve laevastik: - Püügilaevad - Baaslaevad - Transportlaevad - Rannikul terved kalasadamad - Sellega tegelevad rikkad kõrgelt arenenud riigid (USA, Jaapan, ka Norra) 5. Kalakasvatus Energiamajandus Tegeleb: 1. Energiavarude hankimisega 2. Elektri tootmisega 3. Kütuste tootmisega 4. Soojusenergeetikaga
Põhjendage, miks need piirkonnad on kalarikkad. TV kaart lk 59 1. Nad on rannikulähedased piirkonnad kuhu jõed toovad toiteaineid. 2. Kui kokku saavad soe ja külm hoovus. Siis soe hoovus toob toiteaineid ja külm hapniku. 3. Külma hoovuse piirkond. Hapnik. 4. Parasvöötmelised merd. 17. Nimetage suuremate püügimahtudega riike Euroopas ja maailmas. Euroopa: Venemaa, Norra, Taani, Hispaania. Maailm: USA, Jaapan, Hiina, India, Peru, Tshiili. 18. Miks on ookeanipüük kallis? Millised riigid saavad seda endale lubada? 1. Kalapüügi laevad ise maksavad palju ja nende ülelpidamine ning kütus on kallis. 2. Meeskonnale peab looma sobivad elutingimused.( Kuna laevad on merel kuid, peab looma meeskonnale head elutingimused ja vabaaja veetmise võimalused.) 3. Vahendite loomine kala töötlemiseks laeval. USA, Jaapan, Venemaa, 19. Nimeta kalavarude vähenemise põhjuseid maailmameres. Ülepüük Liiga palju alammõõduliste kalade püüdmist.
müügiks. 2) Järgmine kalanduse vorm on hajali rannapüük Kala töötlevad kalurid ise või tehakse seda rannikul samuti hajali paiknevates väikestes tehastes. 3) Rannapüük. Levinud Põhja riikides ja Lõuna-Ameerikas lääneranniku riikides. Kalurid kasutavad suuremaid laevu, millele mahuvad peale külmutusseadmed. Sellistega võib merele minna juba nädalateks ning püüda kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi. 4) Ookeanipüük. Seda tehakse oma rannikutest kaugel, avaookeanil või teiste riikide majandusvööndis neilt renditud või ostetud püügiõiguste alusel. Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu peale otseste püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baaslaevad, kalaluurelaevad, materjale kohale või toodangut äravedavad transpordilaevad jms. 5) Kalakasvatus. Kalu kasvatatakse tiikides, betoon- ja plastikbasseinides, sumpades ja suletud veekasutusega süsteemides. 4
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veondus...
Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 24. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; 25. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne).
on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu- Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. · 20. saj. ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne. 3 · Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis 370 km rannikust. Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks jagatakse kvoodid. · Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; MÕISTED METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, k...
Geograafia kontrolltöö PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saa...
Süvaookean on kalavaene. 13 · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. · 20. saj. ookeanipüük . Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne. · Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis 370 km rannikust. Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks jagatakse kvoodid. · Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Tai...
4.4 Kalandus Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Rannikupüük on ülekaalus Ida ja KaguAasias, kuid ka teiste regioonide arengumaades. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. Alates 20. sajandist hakkas levima ookeanipüük. Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, mis ulatub 370 km kaugusele rannikust. Kalastamise õigust võib ka müüa või rentida. Avaookeani kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks ja teatud kalaliikide osas jagatakse riikide vahel lubatava väljapüügi kogused kvoodid. Kiiresti on arenema hakanud kalakasvatus. Kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänud tarbitakse riikide siseturul
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. ...
mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 62. Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja põhjenda nende kalarikkust; 63. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja
mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 62. Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja põhjenda nende kalarikkust; 63. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja
.......................................... KALANDUS 53. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja oskab põhjendada nende kalarikkust; · Kaardil on kujutatud tähtsamaid püügipiirkondi maailmas. Põhjenda, miks on need piirkonnad kalarikkad? 1. 2. Nimeta kalarikkaid piirkondi. 1................................... 2.................................... 3........................... 54. oskab iseloomustada kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja tuua näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; · Millise arengutasemega riigid tegelevad ookeanipüügiga? Põhjenda, miks nemad. · Võrdle rannikupüüki ja ookeanipüüki. Too välja 3 erinevust. · Miks kalakasvatuste osa väljapüügis suureneb? 55. oskab iseloomustada muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike;
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
