Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Geograafia põhimõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Geograafia põhimõisted #1 Geograafia põhimõisted #2 Geograafia põhimõisted #3 Geograafia põhimõisted #4 Geograafia põhimõisted #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hellypelly Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
sxw

Geograafia mõisted.

LITOSFÄÄR Vulkanism ­ laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke ­ laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär ­ kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetu

Geograafia
thumbnail
7
doc

Geograafia mõisted.

GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma Kihtvulkaan- valda

Geograafia
thumbnail
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Läänemeri, Pärsi

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

rühmitamine, võrdlemine, hüpoteeside esitamine). V Hinnangu andmine (otsuste tegemine, järeldamine). Eksamitöö koostamisel lähtutakse põhimõttest, et ca 50% saadavatest punktidest peegeldavad teadmiste ja mõistmise tasandil omandatut ja ca 50% punktidest teadmiste rakendamise, analüüsi, sünteesi ning otsuste tegemise tasandil omandatut. TEMAATIKA: Eksamitöö koostamise aluseks on "Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava". Eksamitöö ülesanded lähtuvad geograafia ainekavas toodud nõuetest õpitulemustele gümnaasiumiastmes. Riigieksami ülesanded koostatakse kõikide antud ainet õppivate õpilaste jaoks ühise õppesisu (kohustuslike kursuste) põhjal. Vastavalt ainekava kursustele jaotuvad ülesanded eksamitöös järgmiselt, 1/3 võimalikest saadavatest punktidest kajastab üldmaateaduses omandatut ja 2/3 maailma ühiskonnageograafias omandatut. Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides:

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär

Geograafia



Lisainfo

Aitab eksamiks kordamisel

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun