Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline,
Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8
26 mln ha/km2 puude kohta Arvestuslank e. metsa m3a/ha väga täpne, aga töömahukas 5 m3a/ha keskmine juurdekasv Metsasus % lihtne mõõta, aga ei anna infot 52% puude kohta Puiduvaru tm/m3 või väga täpne, aga töömahukas 201 tm/ha tm/ha liigiline koosseis metsatüüp Puuhulgast infot ei saa, aga Kõige rohkem, 40% või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva
kaitseridade istutam. Lageraie sademeterohkel alal üleujutused, pinnase ära kanne vee mõjul. Tõkete ehitamine, taimede istutamine Lageraie nõlvadel pinnase ärauhtumine tuule ja vooluvete poolt harimine risti nõlvadega. Põllumaade vähend 1.Territoriaalveed (3-12 meremiili) 2. Majandusveed 3. Avaookean. Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised Iseloomustus metsatüüp kasvab puuliigid Ekv. L-Ameerika, Kesk- Plamid, Väärispuidu üleraie, Vihmamets Aafrika, Kongo, punanepuu puud- ed Brasiilia, Soome hapnikutootjad. Lähisekv. Columbia, Etioopia Palmid, Puud kütteks, Hõrendikud akaatsia, aastane juurdekasv sandlipuu väiksem
Variant A 1. Eesti metsasus on () ? metsaga kaetud osa kogu Eesti maismaast. 51% 2. Missugune metsatüüp on kuival aastaajal kõige tallamisõrnem? (laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1
EESTI TAIMKATE Mullast sõltub taimakate ja vastupidi. TAIMKATET MÕJUTAVAD: - geograafiline asend ( metsavööndis e. segametsad e. ülemineku e. siirdealal ) - kliimavöönd ( parasvööde, üleminekuala mereliselt kliimalt mandrilisele kliimale ) - Oleneb ka muldadest. - Lääne pool on merelisel kliima, pehmem ja seega ka liigirikkam taimestik. Lubjarikkad mullad , mis on hea. - Kagu pool on liivasem ala, siin leidub ka stepi ehk rohtla liike. - Põhja poolsetel on ka tundra liike. Eriti Soome pool. - Eestis on üle tuhande taimeliigi, seda on rohkem kui Lätis, kuid vähem kui Leedus. MAAKASUTUSE JAGUNEMINE: - 52% Eesti alast on METSA all. - 22% Eesti alast on SOODE all. - 18% Eesti alast on HARITAVA MAA all. - 5% Eesti alast on NIITUDE all. - 3% Eesti alast on VEE all. METS * 52% Eesti alast on mets. * Euroopas oleme me 4-ndal kohal. * Soomes on 74% metsa all. * Rootsis on 74% ...
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus ...
moodustades seeläbi omalaadsed korstnad , mis kuumade gaasidega kokkupuutudes muutusid ümbritsevast kivimist oluliselt tugevamateks Palju terasse Kõrgus on 3718 meetrit LA OROTAVA On nimetatud maailma kauneimaks oruks Viljakas ja taimeterohke Tiheda asustusega Rikaste elurajoon ANAGA JA LOORBERIMETS Anaga mäestikus ja mõningasel määral ka teistel Põhja-Tenerife mäeahelikel leiduv loorberimets on dinosauruste kaasaegne Autentselt ürgne metsatüüp Kuna selline mets vajab kasvamiseks kindlaid tingimusi, leidub seda piiratud vööndina vaid 500-1400 meetri kõrgusel ning vaid Kanaari saartel Loorberimets sisaldab 20 algupärast puuliiki GIGANTES Püstloodis ookeanist üle poole kilomeetri kõrgusele viskuvad kaljud Sealsamas on musta ja kõrvetava liivaga rannake Hiigelkaljud GÜIMARI PÜRAMIIDID Esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse Religioosse eesmärgiga
METS. Kordamine 6. klass 1. Seleta mõisteid: METS, ALUSTAIMESTU, ENAMUSPUULIIK, METSATÜÜP, SAMBLIK, SÜMBIOOS, IGIHALJAS TAIM, TÕUK, SEGATOIDULINE. 2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 puurinne; 2 põõsarinne; 3 puhmarinne; 4 rohurinne; 5 samblarinne) 4. Millises rindes kasvavad need metsataimed? Kirjuta taime järele sobiva rinde number (vt eelmisest ülesandest). Mänd___ kuusk___ sinilill___ Pohl___ haab___ sarapuu___ Karusammal__ mustikas___ pihlakas___ Põdrasamblik___ võsaülane___ 5. Võrdle elutingimusi metsas ja põllul. Tõmba v...
Metsamajandus Maailma metsarikkamad piirkonnad Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus m...
5 Metsarajad, kus inimesed saavad käia, et metsas vaba aega veeta 6 Kuidas maailmametsad jagunevad? Täienda sektordiagrammi! (7p) 7 Mis erinevus on tihumeetril ja ruumieetril? Tihumeeter on 1m3 puhta puidu maht ilma koore ja õhuvahedeta, ruumimeeter on 1m3 ritta laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega. 8 Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9 Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Okasmets Eesti, Rootsi, Harilik mänd, 1-5 m3/ha a Kanada, Soome, ebatsuuga, nulg, Venamaa harilik kuusk Lähistroopika Brasiilia, Eukalüpt, palmid 10-20 m3/ha a mets Austraalia
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) ni...
3. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas ja kanarbik. 4. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest. 5. Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Nõmmemets. 4 http://soolemb.blogspot.com/2011_08_01_archive.html 5 Salumets Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Eestis moodustavad salumetsad umbes 5% metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine
suurusest Metsa keskmine M3 a ha kohta Eripuulikide 11,7 mlj tm juurdekasv aastas juurdekasv Metsa liigiline puuliik Valdavalt kasvavad Harilikku mändi koosseis puuliigid metsas kõige rohkem 6. Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Sega- ja Põhiliselt Lääne- Tamm, vaher, 2m3/ha laialehine mets Euroopas, Hiinas, lepp Laieleheline mets USA’s Ekvatoriaalne Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50m3/ha vihmamets Austraalia, Gabon palmid 7. Mida tähendab puidu väärindamine? (1p) Puidu edasi töötlemine, et tõsta puidu hinda. Puidu töötlemine tõstab tema
tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Aafrika, Amazonas, sandli, kampri, hevea aastas, pindala väheneb
laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Amazonas, Kagu-Aasia kampri, hevea puu aastas, pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma
Nõmmemetsad- Männid,Samblikud Palumets-Seened,pohl(palukas,palumari),jõhvikas,kuremari Salumets-Kasvavad kõik puud,kõige liigirikkam. Metsamajanduse põhinõue Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga. Kaitsta kahjurite ja tulekahju eest. Maaparandustööd. Maailma metsatüübid Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdek kasvab asv ha kohta Ekvatoriaalsed Lõuna.Ameerika Pappel Enamasti koosnevad vihmametsad Aafrika nad väheväärtuslikest puuliikidest,aastane
KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad b...
vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid 2)Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. 3)Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. 4)Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: happevihmad 5)Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloosi-tööstused. 20.Selgitage mõisted: metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästev areng Metsatüüp: ühesugustes kasvutingimustes ( kliima, veestik, muld) kasvavad metsad Bioloogiline mitmekesisus: ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa üksuste mitmekesisus Metsasus: arv, mis näitab mitu protsenti pindalast on kaetud metsaga Puiduvaru: arv, mis iseloomustab kasutatavat puidu mahtu ja
Põllumajanduslik tootmine muutub täielikult kaubaliseks. Töötajad on palgatöölised, toodang läheb kõik töötlejatele ja omanik ise tootmisprotsessis ei osale. Väga ulatuslik teadussaavutuste kasutamine: väetamine, toidutraditsioonid, GMO kasutamine. Mahepõllunduse osatähtsuse kasvamine. Maapiirkondade elanikkond tegeleb järjest rohkem mitmesuguste kõrvaltegevustega. Põllumajandus muutub vähem oluliseks. Metsatüüp: Iseloomulikud tunnused Majanduslik hinnang: Parasvöötme Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, hõredalt. Kasutatakse tarbepuiduna okasmetsad: Juurdekasv väike 1-2m3/ha aastas. tselluloosi ja paberitootmiseks. Parasvöötme leht- Pindala on vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad, Kasutatakse eelkõige ja segametsad: juurdekasv 5-10m3/ha
lausaline. Vähemalt 10 m raadiuses olevad alusmetsa ja alustaimestu liigid herbariseeritakse (igast liigist üks näidis määramiseks ja kontrollimiseks), määratakse rinnete liigirikkus (liikide arv proovitükil) ja tuuakse esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed kasutades vastavat labortöö tabelit. Juhendaja õpetaja Evelin Saarvaga saab ühendust meilil: [email protected] Mulla ja taimestiku alusel määratakse metsatüübirühm, kasvukohatüüp (või alltüüp) ja metsatüüp. Soovitav on teha kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast fotod. Töös näidatakse antud kasvukoha asend ordinatsiooniskeemil, mis lisatakse uurimistöö lisasse. Juhendaja õpetaja Vello Keppartiga saab ühendust meilil: [email protected] 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ESITAMINE Töö koostatakse iseseisvalt ja peetakse pidevalt ühendust juhendajatega. Mustandtekst on soovitav esitada juhendajatele kommentaaride ja märkuste tegemiseks oktoobri alguse õppesessioonil.
Riigi tööleht 3 – metsandus, kalandus, põllumajandus. Märts 2010 Riik:Suurbritannia Nimi: Metsandus 1. Ava järgmine link. http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ . Vali oma riik. Leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Kui suure osa riigi pindalast katavad metsad (%)? 2. Millised on valdavad puuliigid?Leidsin esimeselt töölehelt, et peamised puuliigid on tamm, pöök, mänd, kask. 3. Leia 2-3 riigi metsa/metsanduse kohta sobivat fakti/iseärasust/probleemi, mis Sinu arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafili...
Ekstensiivne põllumajandus põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, so...
10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Selgita mõisted Ekstensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta. intensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab suur tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta; põhineb arenenud tehnoloogia ja arvukate äriteenuste kasutamisel. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, l...
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
väikeselt maa-alalt suurte kapitalimahutuste, vähese tööjõu ja rohke väetise kasutamisega. Mahepõllumajandus taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. KALANDUS Kalakasvatus kalanduse haru, mis tegeleb kala kasvatamise ja looduslike kalavarade suurendamisega. METSAMAJANDUS Metsatüüp metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest. Metsamajandus majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide,toodete uurimise,hankimise,töötlemise,tootmise,salvestamise,transportimise,kauplemise, turustamise ja müügiga. Taastuvad energiaallikad energiaallikad,mida on võimalik energia saamiseks
2) taimestikukaitseala. Nüüdseks on Rumpo poolsaar 2000.aastal moodustatud Vormsi maastikukaitseala teljeks. Kaitseala pindala on 19,75 ruutkilomeetrit millest 13 ruutkilomeetrit on madal rannikumeri. Kaitseala moodustubki paljude laidudega Hullo ja Sviby lahtedest ning kadastikega ja rannakarjamaadega kaetud Rumpo poolsaarest. Enamlevinud metsatüüp on loomets, mis võtab enda alla 25% puistutest. Need metsad kasvavad õhukese moreenkattega aladel
occupation)? services: 80% Üleujutuste piirkonnad • Hollandi maapind on väga madalal seetõttu on ka suur üleujutuste oht • Üldjuhul mets ei kasva üleujutuste piirkondades. Sinisega on tähistatud üleujutuse ohuga alad. Metsandus Metsade paiknemine riigis. • Enamus metsad on riigi keskel • Hollandis kasvavad ainult parasvöötme puud. • Põhiline metsatüüp on kinnine mets, leidub aga ka avatud metsa. • Enim levinud puuliigid on Mänd (Scot Pine), Tamm (European Oak). • Hollandis katab aasta 2007 seisuga 9,82 % kogu alast mets. Metsatööstuse arengutase Metsa üldandmed Metsamaa pindala 1000 ha 365 Metsasus % 11 metsa pindala inimese kohta 1000 ha 22 aastane metsa pindala muutus % 0.1 Metsa kasutusala
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
d) Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. – vanuseline koosseis, e) Ise- ja võõrtolmlemise vahekord – geneetiline koosseis, f) Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks – seisundiline kooseis, g) Isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel – sooline koosseis Test 2 Taimkate, koosluste klassifitseerimine. 1. Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest: Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübiklass – arumets, Tüübirühm – laanemets, Kasvukohatüüüp – jänesekapsa 2. Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk: Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon, Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon,
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS. METSAMAJANDUS 52. looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Kliima Kasvuperiood e. vegetatsiooniperiood - s.o see osa aastast, mil kultuurtaimed intensiivselt kasvavad ja arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5, paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid v...
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut; Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhj...
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja...
Geograafia riigieksam / 4 PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur j...
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
5. Elektrienergia toodang. 1) Elektrienergiat toodetakse aastas 109,39 miljardit kilowatt-tundi. 2) Elektrienergia toodang ühe inimese kohta 0,0000027 miljardit kilowatt-tundi inimese kohta. Argentiina metsamajandus 1. Metsa pindala riigis. Argentiinas on metsaga kaetud 12,1% kogu pindalast. 2. Anna hinnang kas selles riigis on metsi palju või vähe. Minuarust on selles riigis metsa vähe. 3. Metsatüübid selles riigis. Põhiline metsatüüp on stepp, riigi põhjaosas on troopilist madalsoo metsa ja subtroopilist niisket metsa. 4. Metsade paiknemine riigis. Põhiline osa kogu metsast paikneb riigi põhjaosas Andide jalamil ,kus on niiske. 5. Peamised puuliigid. 6. Metsade pindala suurenemine ja vähenemine. Metsade pindala argentiinas on vähenenud. 7. Metsatööstuse töödang. Ümarpalgid- Tootmine on kasvanud viimaste aastate jooksul. Saematerjal- Tootmine on kasvanud. Vineeri- Tootmine on vähenenud.
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Loodus Alvaro-Mati Viilver 16.03.2014 Loodusreostus Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib t...
näitab jõe vooluhulga muutumist aasta jooksul o Külm vesi on hapnikurikas kliimavöötmest (sealt saab välja lugeda hulga kõikumise ja o Ehk siis parimad tingimused Jõerežiim on vee hulga ja veetaseme ajaline peamised toitumisallikad). Et paremini kalavarusid majandada on Metsatüüp Peamised Riigid rannikuriigile antud rohkem õigusi: liigid Põhjavesi→ Inflantsioon- protsess, kus Ekvatoriaalne Mahagon, Brasiilia, sademete vesi imbub läbi kivimite vihmamets eebenipuu Indoneesi pragude.
Väära lause parandamine 4 ühe punkti. 2 Iga õige põhjendus tabeli vastavas lahtris annab ühe punkti. 4 3 Õige vastus annab ühe punkti. 1 4 Iga õigesti märgitud number annab ühe punkti. 6 5 Iga sisuliselt õige näide annab ühe punkti 3 6 Õige otsus annab ühe punkti ja õige põhjendus annab ühe punkti. 2 7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2 laanemets) annab ühe punkti. Nende metsatüüpide tüüpilisim enamuspuuliik (A variant - mänd; B variant - kuusk) annab ühe punkti. 8 Iga õigesti märgitud + ja - annab ühe punkti. 6 9 Iga õige vastus annab ühe punkti. Piltidel kujutatud protsessi 3 nimetamine (veeringe, vee aurumine ja pilvede teke; sademete tekkimine, õhu soojenemine jms, v
Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel. Näiteks raiutakse maha kuusik.Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp, arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Kokkuvõte Mõisted Abiootilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
Väära lause parandamine 4 ühe punkti. 2 Iga õige põhjendus tabeli vastavas lahtris annab ühe punkti. 4 3 Õige vastus annab ühe punkti. 1 4 Iga õigesti märgitud number annab ühe punkti. 6 5 Iga sisuliselt õige näide annab ühe punkti 3 6 Õige otsus annab ühe punkti ja õige põhjendus annab ühe punkti. 2 7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2 laanemets) annab ühe punkti. Nende metsatüüpide tüüpilisim enamuspuuliik (A variant - mänd; B variant - kuusk) annab ühe punkti. 8 Iga õigesti märgitud + ja - annab ühe punkti. 6 9 Iga õige vastus annab ühe punkti. Piltidel kujutatud protsessi 3 nimetamine (veeringe, vee aurumine ja pilvede teke; sademete tekkimine, õhu soojenemine jms, v
Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod. Töö lisades on mõlema kasvukohatüübi kohta: kasvukohatüüpide asendid ordinatsiooniskeemil, muldade äigejoonised, liimmonoliidid ja herbaariumid. 1 METOODIKA 1.1 Välitööd Välitöödel olid kaasas järgmised töövahendid: kirjutusvahendid, mapp, paber, fotoaparaat, mõõdulint, labidas ja plastkarbid. Välitöid alustati tutvumisest proovitükiga; määrati sammudega uuritava ala ulatus (30 m
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
29. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 30. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- japaberitööstusega: veekogude ja pinnase reostumine Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; ENERGIAMAJANDUS 31. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; Energia liik Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. - puuraukude rajamine merre keeruline;
sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik. Rekreatiivne tegevus küllaltki varieeruv Loometsad- kasvavad 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, domineerib mänd, esineb kuusk ja kask, tallamiskindlad ja küllaltki rekreatiivsed. Nõmmemetsad- kasvavad toitainetevaesel liivamuldadel, valdav puu mänd, tallamisõrnad kooslused Palumetsad- kuivadel toitainetevaestel muldadel, valdav puu on mänd, kõige atraktiivsem metsatüüp eestlase jaoks Laanemetsad- viljakatel muldadel, valitsev puu kuusk, hämarad ja sünged, tallamiskindlad Salumetsad- kõige viljakamad mullad, laialehelised lehtpuud, tallamiskindlad, ent lopsaka taimestikuga ja st rasketi läbitavad Sürjametsad- lubjarikkad või rähksed mullad, valdavad okaspuud ja põõsad, raske läbi, kuid tallamiskindlad Soovikumetsad- liigniiskel pinnasel, tallamisõrnad ja väheatraktiivsed 32
ka järvede kinnikasvamise tagajärjel. · Põhja-Eesti mullad on karbonaatsed, sageli kivised; Lõuna-Eesti mullad aga happelised. Suur osa Eesti muldadest kannab liigniiskuse käes. Viljakamad mullad on Pandiveres ja Kesk- Eestis. · Eesti pindalast kasvavad metsad 53%, looduslikud niidud 6%, sood 22%. Metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahekordistanud. · Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets. · Looduslikud niidud jaotatakse nelja rühma: aruniidud, soostuvad niidud, lammi- ning rannaniidud. · Suuremate maastikuüksustena saab eristada madalikke ja nõgusid, lavamaid ja kõrgustikke. · Inimmõju avaldab maastikele maaviljelusi, ehitustegevuse, maavarade kaevandamise kaudu. Eesti keskkonna loodusliku tasakaalu säilitamiseks on looduskasutusest üha rohkem reguleeritud lubade ja maksuga. · Ligi 15% meie territooriumist on looduskaitse all
16 68. Tea peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 69. Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; Metsade hävimise põhjused: · Röövmajandus, suur kasutus · Alepõllundus · Tulekahjud · Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: · Kliima muutused (troopikaaladel) · Taime- loomaliikide kadumine · Erosioon 17 ENERGIAMAJANDUS 70. Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ja keskkonnaprobleemid;
16 68. Tea peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 69. Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; Metsade hävimise põhjused: · Röövmajandus, suur kasutus · Alepõllundus · Tulekahjud · Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: · Kliima muutused (troopikaaladel) · Taime- loomaliikide kadumine · Erosioon 17 ENERGIAMAJANDUS 70. Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ja keskkonnaprobleemid;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
