Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtusl...
KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE. Majandusveed RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE. Kalapüügiõiguse müümine Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, siis ta lubab teistel püüda oma piirkonnas kala, kindla kvoodi alusel ehk müüb või rendib oma püügiõiguse. 5. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. 1. Pindala 2,2 miljonit hektarit 2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas 5. Liigiline koosseis väärispuu ja tarbeokaspuu Metsarikkamad riigid maailmas: 1. Brasiilia 2. Venemaa 3. Hiina 4. Kanada 5. USA 6. India 6. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe
külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island, Norra, Peruu, Jaapan, India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. Vähenemise põhjused: suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus Keskkonnaprobleemid: ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik võib välja surra 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. Metsavarude hindamine: suurust iseloomustatakse metsamaa pindala või metsasusega; parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru; oluline on ka teada liigilist koosseisu kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (sandlipuu, eebenipuu) Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome (vt õpikust lk 102 diagrammi) 9
MÕISTED Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda...
*parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. *suurust iseloomustatakse metsamaa pindalaga või metsasusega *parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru *oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu) *Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe
metsamajandus – tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni metsasus – näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets puiduvaru – annab ülevaate metsavarude suurusest puidu juurdekasv – näitab, kui palju kuupmeetrit puitu aastas hektari kohta juurde kasvab. Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. arvestuslank – metsa keskmine juurdekasv jätkusuutlik ja säästev areng – kalandus – (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. majandusveed – kuni 200 meremiili; kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal, leavasõit vaba territoriaalveed – 3-12 meremiili; igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) ni...
Tugevalt taimestiku, sest plats tehakse niikuinii kahjustatud pinnasele ei kasva enam nii puhtaks. kvaliteetset metsa. Hävitatakse loomade, lindude, taimede elupaigad. 15) Selgita mõistet puidu juurdekasv Puidu kogus, mis teatud piirkonnas mingi aja jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse m3/ha kohta 16) Selgita mõistet arvestuslank võimalikult lihtsalt Arvestuslank on objekt, kus teostatakse aasta jooksul raie. Täida eksamiülesannete vihikus lk 65-67 metsamajanduse osa
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut; Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhj...
5 miljardit hektarit, suurem osa sellest on põldude all. Selle hulka loetakse ka mitmeaastased istandikud aiad, viinamäed, oliivi- ja palmisalud. Teise osa põllumajanduslikust maast moodustavad looduslikud rohumaad luhad, niidud, stepi-, poolkõrbe- ja savanni maad. Metsandus 1. Metsavarade suuruse mõõtmiseviisid. 1) Metsamaade pindala (puidu hulka see ei määra). 2) Puidu varu (mõõdetakse kuupmeetrites. 3) Keskmine aastane juurdekasv, nn arvestuslank (kuupmeetrit aastas). 2. Peamised puuliigid. 1) Väärispuud (annavad eriti ilusat ja vastupidavat puitu) Eestisse veetakse sisse väärispuitu: eeberipuid, mahagon, palisandel, pokkpuid (guajanipuu), sandlipuid. 2) Kõvad lehtpuud: saar, tamm 3) Tarbeokaspuud: kuusk, mänd 4) Väheväärtuslikud puuliigid (ei osata või ei saa kuigi laialt tarbida) 5) Erikasutusega liigid (viljad, koor vms on vajalikud, kui puit) 3. Eesti väärispuud
Metsamajandus ja metsatööstus 1.Metsas on palju marju. 2.Metsas on palju seeni 3.Metsast saab puid 4.Metsas saab vaadelda metsloomi 5.Paberit saab 6.Värske õhk 7.uute liikide leidmine 8.ilus loodus 9.matkamis võimalused 10.saab küttida metsloomi 11.Kaitseb muldi erosiooni eest 12.ühtlustab jõgede voolu 13.puhkemajanduslik tähtsus-rekratsioon Metsavarud ja nende hindamine 1. Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %. 2. Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites. 3. Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank Puidu liigilisus Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma. · Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm · Mustpuu-tamm,maarjakask Metsamajandus-tegeleb metsah...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
puiduküttel, kasutades 376 000 m3 puitu. 1919.a. toimusid raied peamiselt Pärnumaal, suhteliselt palju raiuti ka Saaremaalt. 1920. ja 1921.a. raiuti enam Virumaa metskondade metsadest. Täpsem ülevaade riigimetsades tehtud raietest on olemas alates aastast 1922 selleks ajaks oli loodud tegus riiklik metsandusorganisatsioon, saadud esialgne ülevaade metsadest, kehtestatud raiete tegemise kord ning sisse viidud statistiline arvestus. Peakasutuse suuruse määras ettemääratud pindalaga arvestuslank, mille järgimine polnud aga kohustuslik. Raiete tegeliku mahu määrasid majanduslikud ja poliitilised otsused. Arvestuslangi suurus vähenes pidevalt seoses metsamaade transformeerimisega; selle mõningane suurenemine 1930-ndate aastate teisel poolel oli tingitud raieringi lühenemisest. 1935 ja 1936.a. moodustas puit 64,5 % kõigist kütteainetest, olles isegi tööstuses 1936.a. 33,4 %-ga teisel kohal põlevkivi (39,6 %) järel. Küttekriisi lahendamiseks loodi 1936.a.
Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. MESTSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade kasutusvaldkonnad 1. Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber) 2. Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon) 3. Inimestele esteetilise tähtsusega (puhkus, loomaliigid) Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed ihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
Millised on eri mõõtmis- ja hindamisviiside eelised ja puudused? Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused hindamisviisid 1.Metsade pindala Ha/km2 Üldine ülevaade 2. Metsastus % Üldine ülevaade 3. Puiduvaru m3/tm Töömahukas ega näita kasvukiirust 4. Arvestuslank e. puidu m3/ha Näitab metsa tootlikkust aastane juurdekasv 5. Liigiline koosseis Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas- Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Ukraina Aasias- India, Venemaa, Hiina Põhja-Ameerikas- Kanada, USA Lõuna-Ameerikas- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. METSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed vihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt. Sellised metsad levivad Okeaanias, Ladnia-Ameerikas, Mustas Aafrikas. Lähisekvatoriaalsed metsad Seal kasvavad kuiva perioodi taluvad puuliigid, seal kasvab palju väärispuitu. Võrreldes
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
