Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4
KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE. Majandusveed RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE. Kalapüügiõiguse müümine Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, siis ta lubab teistel püüda oma piirkonnas kala, kindla kvoodi alusel ehk müüb või rendib oma püügiõiguse. 5. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. 1. Pindala 2,2 miljonit hektarit 2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas 5. Liigiline koosseis väärispuu ja tarbeokaspuu Metsarikkamad riigid maailmas: 1. Brasiilia 2. Venemaa 3. Hiina 4. Kanada 5. USA 6. India 6. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe
külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island, Norra, Peruu, Jaapan, India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. Vähenemise põhjused: suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus Keskkonnaprobleemid: ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik võib välja surra 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. Metsavarude hindamine: suurust iseloomustatakse metsamaa pindala või metsasusega; parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru; oluline on ka teada liigilist koosseisu kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (sandlipuu, eebenipuu) Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome (vt õpikust lk 102 diagrammi) 9
MÕISTED Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda...
*parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. *suurust iseloomustatakse metsamaa pindalaga või metsasusega *parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru *oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu) *Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe
1970. aastal kehtestati merekaitse üldleping, mille eesmärk on rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainete vähendamine. 6. Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid. Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused Näitaja Eestis hindamisviis Metsamaa pindala ha/km2 lihtne mõõta, aga ei anna infot 2.26 mln ha/km2 puude kohta Arvestuslank e. metsa m3a/ha väga täpne, aga töömahukas 5 m3a/ha keskmine juurdekasv Metsasus % lihtne mõõta, aga ei anna infot 52% puude kohta Puiduvaru tm/m3 või väga täpne, aga töömahukas 201 tm/ha tm/ha liigiline koosseis metsatüüp Puuhulgast infot ei saa, aga Kõige rohkem, 40%
MÕISTED Metsatüüp- kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa. Metsamajandus-tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus-metsamaade osakaal riigi pindalast. Puiduvaru-mingi maa-ala metsas olev muidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv-puidu kogus, mis teatud piirkonnad ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta. Arvestuslank- metsa korraldamise juhendiga kehtestatud eeskirjade järgi arvutatud uuendusraiega ühe aasta jooksul raiutav pindala.
Tugevalt taimestiku, sest plats tehakse niikuinii kahjustatud pinnasele ei kasva enam nii puhtaks. kvaliteetset metsa. Hävitatakse loomade, lindude, taimede elupaigad. 15) Selgita mõistet puidu juurdekasv Puidu kogus, mis teatud piirkonnas mingi aja jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse m3/ha kohta 16) Selgita mõistet arvestuslank võimalikult lihtsalt Arvestuslank on objekt, kus teostatakse aasta jooksul raie. Täida eksamiülesannete vihikus lk 65-67 metsamajanduse osa
Metsamajandus - Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, metsaraiega (sealhulgas võsa- ja harvendusraiega) jms. Metsasus - Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru - Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. puidu juurdekasv - puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab. Arvestuslank - Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht.
5 miljardit hektarit, suurem osa sellest on põldude all. Selle hulka loetakse ka mitmeaastased istandikud aiad, viinamäed, oliivi- ja palmisalud. Teise osa põllumajanduslikust maast moodustavad looduslikud rohumaad luhad, niidud, stepi-, poolkõrbe- ja savanni maad. Metsandus 1. Metsavarade suuruse mõõtmiseviisid. 1) Metsamaade pindala (puidu hulka see ei määra). 2) Puidu varu (mõõdetakse kuupmeetrites. 3) Keskmine aastane juurdekasv, nn arvestuslank (kuupmeetrit aastas). 2. Peamised puuliigid. 1) Väärispuud (annavad eriti ilusat ja vastupidavat puitu) Eestisse veetakse sisse väärispuitu: eeberipuid, mahagon, palisandel, pokkpuid (guajanipuu), sandlipuid. 2) Kõvad lehtpuud: saar, tamm 3) Tarbeokaspuud: kuusk, mänd 4) Väheväärtuslikud puuliigid (ei osata või ei saa kuigi laialt tarbida) 5) Erikasutusega liigid (viljad, koor vms on vajalikud, kui puit) 3. Eesti väärispuud
3.Metsast saab puid 4.Metsas saab vaadelda metsloomi 5.Paberit saab 6.Värske õhk 7.uute liikide leidmine 8.ilus loodus 9.matkamis võimalused 10.saab küttida metsloomi 11.Kaitseb muldi erosiooni eest 12.ühtlustab jõgede voolu 13.puhkemajanduslik tähtsus-rekratsioon Metsavarud ja nende hindamine 1. Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %. 2. Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites. 3. Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank Puidu liigilisus Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma. · Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm · Mustpuu-tamm,maarjakask Metsamajandus-tegeleb metsahooldamise ja metsakaitsemisega. Tegeleb Valgustusraiega,lageraie.metsatöötlemine.
m3/ha. transpordiliigid Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe juurde kasvanud puidu kogus teatud maa- lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. väljaspool nimetatud lepingupoole riigi Arvestuslank- metsamajanduskavas territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa kindlaks määratud raie piirnorm teatud läbi oma territooriumi) maa-alal, eesmärk seadusega reguleerida Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade metsade raiemahtu. sissetulekud on maksustatud väga madalalt Energiamajandus- energia tootmise, või tööseadusandlus on laevaomakikele töötlemise, edastamise ja jaotamisega väga kasulik.
puiduküttel, kasutades 376 000 m3 puitu. 1919.a. toimusid raied peamiselt Pärnumaal, suhteliselt palju raiuti ka Saaremaalt. 1920. ja 1921.a. raiuti enam Virumaa metskondade metsadest. Täpsem ülevaade riigimetsades tehtud raietest on olemas alates aastast 1922 selleks ajaks oli loodud tegus riiklik metsandusorganisatsioon, saadud esialgne ülevaade metsadest, kehtestatud raiete tegemise kord ning sisse viidud statistiline arvestus. Peakasutuse suuruse määras ettemääratud pindalaga arvestuslank, mille järgimine polnud aga kohustuslik. Raiete tegeliku mahu määrasid majanduslikud ja poliitilised otsused. Arvestuslangi suurus vähenes pidevalt seoses metsamaade transformeerimisega; selle mõningane suurenemine 1930-ndate aastate teisel poolel oli tingitud raieringi lühenemisest. 1935 ja 1936.a. moodustas puit 64,5 % kõigist kütteainetest, olles isegi tööstuses 1936.a. 33,4 %-ga teisel kohal põlevkivi (39,6 %) järel. Küttekriisi lahendamiseks loodi 1936.a.
Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. MESTSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade kasutusvaldkonnad 1. Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber) 2. Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon) 3. Inimestele esteetilise tähtsusega (puhkus, loomaliigid) Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed ihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt
METSAMAJANDUS metsatüüp mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest. Metsamajandus kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu. Metsasus metsade osakaal % teatud territooriumil. Puiduvaru metsades olev puiduhulk m3/ha. Puidu juurdekasv teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. Arvestuslank metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus on energiavarude hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani. Fossiilne kütus miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt), mida saab kasutada energiamajnduses.
taastuda Metsamajandus Metsatüüp- mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsade osakaal % taetud territooriumil Puiduvaru- metsades olev puidu hulk m3/ha või riigi puiduvaru m3 Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud ajajooksul Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu Energiamajandus Energiamajandus- on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine(põlevkivi,nafta,küivisüsi,maagaas) mida saab kasutada energiamajanduses
Millised on eri mõõtmis- ja hindamisviiside eelised ja puudused? Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused hindamisviisid 1.Metsade pindala Ha/km2 Üldine ülevaade 2. Metsastus % Üldine ülevaade 3. Puiduvaru m3/tm Töömahukas ega näita kasvukiirust 4. Arvestuslank e. puidu m3/ha Näitab metsa tootlikkust aastane juurdekasv 5. Liigiline koosseis Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas- Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Ukraina Aasias- India, Venemaa, Hiina Põhja-Ameerikas- Kanada, USA Lõuna-Ameerikas- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela
tõttu). Metsamajandus- tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest (külvist) kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv- puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab. Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht. Energiamajandus Energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise. Fossiilne kütus- miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas.
Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. METSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed vihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt. Sellised metsad levivad Okeaanias, Ladnia-Ameerikas, Mustas Aafrikas. Lähisekvatoriaalsed metsad Seal kasvavad kuiva perioodi taluvad puuliigid, seal kasvab palju väärispuitu. Võrreldes
MÕISTED Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides) Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites Puidu juurdekasv- Puidu kogus, mis teatud piirkonnas ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta. Arvestuslank- 10. Energiamajandus 65. Energia liik, selle Kasutamise eelised Kasutamise puudused ja osatähtsus keskkonnaprobleemid Nafta -40% Nafta on suure kütteväärtusega. Puuraukude rajamine merre keeruline; Taastumatu Transportida saab suuri koguseid ammutamise käigus suur oht merevee
Metsasus- metsade osakaal teatud territooriumil Puiduvaru- puidu hulk teatud maa-ala metsades, mõõdetakse kuupmeetrites 64 Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu 65 ENERGIAMAJANDUS 65. TEAB ERINEVAID ENERGIARESSURSSE NING SELGITAB NENDE KASUTAMISE EELISEID JA PUUDUSI, SEALHULGAS KESKKONNAPROBLEEME;
annaabi.ee 
