1. Osoonikiht-mis soodustavad selle teket ja mis on tagajärjed. 2. Kasvuhoonefekt- mis ee on ja mis seda soodustavad ning mis on tagajärjed. 3. Joonis mussoontuulte kohta ja millal on suvised ning talvised mussoonid ja mida endas üks või teine kujutab. 4. Maakera joonis, kus on kujutatud tuuled, madal-ja kõrgrõhualad ning tõusvad ja laskuvad õhuvoolud (umbes selline joonis nagu õp. lk 89). 5. Selline joonis nagu tv lk 44 ül 3, pead määrama kas antitsüklon või tsüklon. 6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõunapöörijoon ning lõuna-ja
Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010 mb) 755 mm (1000 mb) Õhu liikumine on TUUL Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda tugevam on tuul Tsüklon- madalrõhuala _ õhu pöörlev liikumine äärealadelt keskosa suunas Põhjustab järgmist ilma Talvel: niiske ( lumi, lörts jne. ) pehme - soojem kui enne oli Suvel: niiske ( vihm), jahe ilm Antitsüklon- kõrgrõhulal · Antitsüklon ehk KÕRGRÕHUALA- õhu pöörlev liikumine keskosast äärealade suunas · M Põhjustab järgmist ilma: K Talvel: kuiv, ilm päikesepaisteline, külm Suvel: kuiv, selge päikesepaiste, soe Kõrgrõhkkond madalrõhkond
990 986 982 M KÜLM SOE KÜLM Soe õhk tõuseb Külm õhk tungib sooja õhu alla Külm õhk sooja frondi ees Külma frondi tähis Sooja frondi tähistus Kõrgrõhuala e. antitsüklon · Kõrgrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse ANTITSÜKLONIKS. Antitsüklonis tõuseb õhurõhk keskosa suunas. · Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. Kõrgrõhuala e. antitsüklon · Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad
Vedel-aineoskased liiguvad ringi c. Gaasiline-aineosakesed liiguvad suure amplituudiga, kaootilsielt 4. Mida nimetatakse temperatuuriks? a. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet 5. Millest koosneb termomeeter? a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist 6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat. a. -273C=0K b. 0C=273K c. 100C=373K 7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa) a. 1 at = 101,3 kPa 8. Mis on tsüklon ja antitsüklon? a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond b. Antitsüklon-kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond 9. Millised protsessid on isotermilised,isobaarilised ja isohoorilised? a. Isotermiline-isoprotsess, toimub jääval temperatuuril b. Isobaarline-isoprotsess, toimub jääval rõhul c. Isohoorline- 10. Teada nelja soojushulga valemit a. Sulamisel ja tahkumisel Q=lambda x m b. Aurustumisel ja kondenseerumisel Q=Lm c
5. Liustikutuul × Tekib liustikel, kus õhk on ümbritseva alaga võrreldes jahedam × Õhk jahtub, muutub raskeks ja vajub alla. 3 Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmösfäärifrondid × Üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel × Külm front liigub kiiremini kui soe Tsüklon ja antitsüklon × Tsüklon e madalrõhkkond × Antitsüklon e kõrgrohkkond 1. Madalrõhkkond × Kaasnevad sademed × Tuul on kõige kiirem seal, kus rõhvahe kõige kiiremini muutub × Tuul puhub madalrõhkkonna südame poole × See, et meie laiuskraadil tsüklonid läänest itta liiguvad, on tingutud ülemaailmsest õhutsirkulatsioonist × Frondi alla jääv ala saab sademeid
vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks korda aastas (suvel merelt maale, talvel maalt merele) · Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole · Tsüklon on madalrõhuala · Antitsüklon on kõrgrõhuala · Front- eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel · Õhuniiskus- õhus olev veeauru sisaldus · Absoluutne õhuniiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass · Suhteline õhuniiskus- veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe · Kasvuhooneefekt 2. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud
suunas. Kõige sagedamini jõuavad Eestisse Atlandi ookeanilt pärit Islandi tsüklonid, millega kaasnevad pilves, sajused, tuulised ilmad. Kõrgrõhuala ehk õhumaksimum ANTITSÜKLON tekib seal, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud ning piirkondades kus toimub ümbritseva alaga võrreldes tugev jahtumine. Õhk antitsüklonis liigub keskmest välja ning liigub madalama rõhu poole. Eesti ilusaid ilmu kujundab peamiselt Skandinaavia antitsüklon, millega kaasnevad päikesepaistelised, põuased, selged ja soojad ilmad, talved aga käre pakane. Eestisse jõuab keskmiselt aastas 132 tsüklonit ja 65 antitsüklonit Faktid Pealinn Tallinn Pindala-45 227 km². Rahvaarv-1 340 935 elanikku Rahaühik-kroon Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² Iseseisvumine 24.02.1918 ; taasiseseisumine 20.08.1991 President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Rahvastiku püramiid
Nt . * tuhamäed e. aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid : · Geograafiline asend => kaugus ekvaatorist => päikese kiirguse hulk · Hoovused · Tuuled · Pinnamood e. reljeef => mõjutab sademeid ( eestis sajab kõige rohkem kõrgustikel) · Kaugus ookeanitest, meredest. ( läänemere tuulte mõju on 20 km sisemaale .) Eesti kohalikke ilmaerinevusi põhjustavad läänemeri ja kõrgustikud . Tsüklon . e madalrõhuala . Antitsüklon e. kõrgrõhuala. Tsüklon : M < ---------- K talvel sula ,lumi , tuisk , temp. Soojeneb. Suvel vihm , jahe , läheb jahedamaks . Antitsüklon: K --------------> M Talvel : päike ,külm. Suvel selge ilm , soe . Eesti ilma mõjutavad : Põhi arktiline õhk , kuiv, väga külm. Lõuna kuiv, palav , troopiline õhk. Lääs parasvöötme mereline õhk ,niiske . talvel soe ,suvel jahe . Ida parasvöötme mandriline õhk . kuiv, talvel külm , suvel soe .
ANTITSÜKLON kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Nendega kaasnev ilm sõltub pilvedest 8
ÕHU SAASTAMINE 8.kl Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises Kliimamuutustes Sudu Sudu on suitsu ja udu segu
6. Iseloomusta tuule teket! · Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale- gradient jõud · Maakera pöörlemisest tekkis jõud- Gorilioosi jõud · Kiirus vähenev ja suund muutub maapinnalähedal- hõõrdejõud · Taksitavad kõrgmäestikud · Mere- ja maismaa erinev soojeneme ja jahtumine mõjutavad madala ja kõrgrõhkkondade paiknemist 7. Kuidas mõjutab Eesti ilma tsüklon ja Antitsüklon? · Antitsüklon- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. · Tsüklon- talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 8. Nimeta hüdrosfääri osad! · Siseveed ehk magedad veed: järved, jõed, liustikud, sood, allikad · Maailmameri ehk soolased veed 9. Milles seisneb maailmamere tähtsus? Salvestab soojust ja kannab seda edasi maismaale 10. Merevee omadused ja millest see sõltub? · Temperatuur sõltub sellest, kui kaugel on ekvaator maailmamerest
16. Mis on tsüklon? Teke. Tuule suund. Tsüklon- on madalrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus, läänest itta, Põhja- Atlandilt Euraasia mandri kohale. 17. Mis kaasneb tsüklonite möödumisega meist? Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 18. Mis on antitsüklon? Teke. Tuule suund. Antitsüklon- kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades. Kõrgrõhkkonna keskmega ei ole seotud ükski front, kuid perifeeriasse võib mõni front ulatuda. Tuuled on tavaliselt nõrgad, sest õhurõhugradient on väike, ent lääneosas võib ka tugev tuul puhuda, kui madalrõhkkonnaga tekib vastasseis. 19. Mis kaasneb antitsükloni möödumisega meist? Talvel ilm pakaseline, suvel päikeseliselt soe.
Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanlit maismaa suunas). Front- kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- e madalrõhkkond Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 2.Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline Sajune, pilvine
taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. 3) Külm front edsiliikuv külm õhk on raske, lükkab sooja õhu enda ees ülesse. Esinevad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, t° langeb järsult. NB! Soe front sajuala frondi ees, külm front sajuala fondi taga. madalrõhkkond tsüklon kõrgrõhkkond antitsüklon Veel esinevad Tornaadod, trombid, vesipüksid ja tuulispasad, äike
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
maismaa reljeef, maismaa ja ookeani tegevkihi struktuur, biosfääri mass, krüosfääri mass kirjelda hüdrosfääri kliimakomponendina - Maailmameri, veeringe on olulisim etapp ookeani pinnalt veemasside ülekandumisel atmosfääri. Atmosfäär ja hüdrosfäär annavad üksteisele üle soojust, massi ja liikumisenergiat. Erinev soojusmahtuvus ning ookeani hiigelmass. Ookeani keerised vs tsüklon ja antitsüklon. Kirjelda biosfääri kliimasüsteemi komponendina taimkatte vegetatsiooniperiood mõjutab kliimat, taimekoosluste vaheldumine, taimestkuga kaetud alade pindala muutumisest, biomassi suuren/vähen 4.vördle erinevaid kliimakaarte · 5.atmosfääri tsirkulatsioon -mõeldakse maakera ümbritsevate õhuvoolude süsteemi kui tervikut, mis tekitab õhumasside horisontaalse ja vertikaalse vahetuse. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon mõjutab kogu
Atmosfääri kordamine Põhimõisted atmosfäärist: atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, osoonikiht, kiirgusbilanss, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt, kliimat kujundavad tegurid, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, , mussoon, passaat, läänetuuled, idatuuled, ilmaprognoos. 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid. 3. Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid. 4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7
läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanilt maismaa suunas). Front- kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- e madalrõhkkond Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 1. Atmosfääri koostis Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik- 21%. Teke: fotosünt
· Lõunapoolkeral- vasakule Jugavool tropsfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd. see tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külmaõhu kokkupuutealal, kus tõusevad õhuvoolud kaldivad Corolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100m/s puhuvaid tuuli. Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. Tsüklon madalrõhualaga õhukeerised. Antitsüklon on kõrgrõhualaga õhukeerised. Maakera troposfärris valitsevad tuuled : · polaarne idatuul · läänetuul · kirdepassaat · kagupassaat · läänetuul · polaarne idetuul Püsivad tuuled : · passaadid püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori poole kõrgemalt rõhualalt madalamale rõhualale. Aasta ringselt.. · Läänetuuled · idatuuled Kohalikud tuuled:
3. Kontnendaalse kliima põhitunnused. 4. Merelise kliima põhitunnused. 5. Nimeta Eesti kliimat kujundavad tegurid. 6. Millest oleneb maapinnale langeva päikesekiirguse hulk?selgita. 7. Milline on kõrgendike osa kliima kujunemisel? 8. Miks rannikualad saavad päikesekiirgust rohkem kui kõrgustikud? 9. Mis on tsüklon?Kuidas tsüklonit veel nimetatakse? 10. Õhu liikumine tsüklonis.Millist ilma tsüklon toob? 11. Kus tekivad Eesti kliimat kujundavad tsüklonid? 12. Mis on antitsüklon?Kus tekivad Eesti kliimat mõjutavad anti tsüklonid? 13. Antitsükloni mõju kliima kujundajana?Millist ilma toovad anti tsüklonid? 14. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse hulka? 15. Milline muutus toimub õhumassiga kõrgustike ületamisel? 16. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas? 17. Kus on Eestis a)sademeterikkad?b)sademete vaesed paigad? 18. Mida näitab tuuleroos?Millistel tegevusaladel peab inimene seda arvestama? 19. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist?
abiks.pri.ee N2 78,084; O2 20,948; Ar 0,934; CO2 0,0360; Ne 0,00182; He 0,00524 Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Troposfäär (917km poolustel, ekvaatoritel, langeb) stratosfäär(50km, temp tõus) mesosfäär (80 100km temp väheneb) termosfäär(temp tõuseb) kõik Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab
Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on?
Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral Õhumass-ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhurõhu miinumum. Antitsüklon-kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum. Külm front-tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Soe front-tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Mussoon-püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel. Passaat-püsiv tuul(30olaiuskraadid) Kasvuhoonegaas-õhu koostises olevad gaasid mis tekitavad kasvuhooneefekti(CO2) Kasvuhooneefekt-nähtus, kus maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust.
õhurõhk temperatuur http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Kaltfrontokklusion.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Warmfrontokklusion.png Tsükloni eluring Oklusioonifront Tsükloni areng http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1d.html Antitsüklon · Kõrgrõhuala ehk antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. · Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjutavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. · Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Troopilised tsüklonid
alad saavad palju päikesekiirgust ( madalrõhu ala tekib) Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front- piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front- tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla, Tsüklon- Madalrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala. Antitsüklon kõrgrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala. Tsükloni eesosa- valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhu.(idapoolsemas osas ilm soe). Tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks.(Eeldan, et tsükloni tagalas vms :D ) Antitsükloni puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suel päikseliselt soe. Ilmastikust põhjustatud loodusõnnetused: Tornaado-Tromb Vesipüks- esineb veekohal Tuulispask Äike
madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguad tuuled keskme suunas. · Pikad põua perioodid 10. Tsüklonis liiguvad tuuled keskme suunas.Toovad pilves ja tuulist 4. Läänemeri on väga reostunud sest: ilma,suvel jahedat vihmast aga talvel pehmet ja lumist ilma. · Väga tihe asustus 11. Tsüklonid tekivad Atlandi Ookeanis.Islandi lähedal. 12. Antitsüklon on ümbritsevast kõrgema õhu rõhuga ala,tekivad Eestist · Pikad põua perioodid Ida pool ja Skandinaavia poolsaare kohal. 5. Kulutusrannad on: 13. Toovad selget ilma vaikse tuulega kuiva.suvel palaval ja talvel väga · Pankrannik külma. · Moreenrannik
mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas Mussoonid- püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o maapind saab palju soojust o õhumass on soe ja niiske troopiline o päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust
kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. MÕISTED: atmosfäär, ilm, ilmastik, kliima, meteoroloogia, otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo, Coriolisi jõud, hoovus, seniit, polaaröö, polaarpäev, ekvaator, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu
1.Fassaadid 2.Läänetuuled 3.Mussoonid-püsivad tuuled 4.Tsüklonid 5.Antitsüklonid *Õhu liikumist mõjutavad : 1.Maismaa ja mere vaheldumine 2.Mäestikud 3.Maakera pöörlemine omal teljel *Corialise jõud-pöörlemise tõttu tekkinud jõud. 4.Hõõrdejõud 5.Gradientjõud-paneb õhu liikuma 6.Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30 laiuselt ekvaatori poole. *Õhumass-ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris. *Tsüklon ehk madalrõhuala-ilm pilvine ja sajune(Islandi minimum) *Antitsüklon ehk kõrgrõhuala-laskuvad õhuvoolus, ilm selge ja pilvi pole. *Front-erinevate omadustega õhumasside eraldusalad. *Kliimategurid: 1.Geograafiline laius-koha kaugust ekvaatorist 2.Üldine õhuringlus 3.Maismaa ja mere erinev soojenemine 4.Soojad ja külmad hoovused 5.Koha kõrgus merepinnast, pinnamood. *Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust,argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest.
Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Tsüklonid – madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum, võimsas õhupööris, keskel õhurõhk madalam kui äärtes (õhk liigub väljaspoolt keskele) Antitsüklon – kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum, võimas õhupööris mille keskel on õhurõhk suurem kui äärtel. 8. Kaardiõpetus a) kirjuta puuduv mõõtkava liik lauseliselt. Maailmakaart lk 23 b) esita „peterburi“ geograafilised koordinaadid -
Seda on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit See on äärmiselt suur antitsüklon, mille elueaks hinnatakse 1000 aastat. Jupiteri magnetväli Muud huvitavat Kui Jupiter oleks seest tühi, siis mahuks üle 1000 Maa sinna sisse. Mustrid Jupiteri peal muutuvad mõne tunni tagant. Jupiteri kiirus on 13.07 km/s. Nagu ka Suur Punane Laik, on ka teised valged punktid hiigelsuured tormid Jupiteri pinnal. Jupiteri kuud Jupiteril on teadaolevat 16 kuud 4 Galilei kuud ja 12 väiksemat.
Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. *LÄÄNETUULED parasvöötme 40°- 60° laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30°tulev soe õhk *POLAARSED IDATUULED poolustelt eemale *Tsüklon: - Tõusvad õhuvoolud - Õhurõhk madal - Õhk liigub servadelt keskele - Talvel pehme, lörts - Suvi jahe, vihm * Kõrgrõhkkond (antitsüklon): - Laskuvad õhuvoolud - Õhurõhk kõrge - Õhk liigub keskelt servaaladele - Talv külm, selge - Suvi soe, kuiv *SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. *KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. *KASVUHOONEGAASID - Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on: CO2, CH4,
Külm front on järsem ning liigub kiiremini kui soe, kui õhku raku hingamisel ja põlemisel, vajalik fotosünteesiks). Veel on õhus jõuab soojale järele, tekib keeris. Madalrõhkkond e. tsüklon toob kaasa veeauru (0,5-4%) ja aerosoole (soolad, tahmaosakesed, tolmuterad. Ilm sademeid ja jahedemat temperatuuri suvel, talvel sademeid ja sooja õhku. atmosfääri seisund hetkel, kliima pikema perioodi reziim, keskmine Kõrgrõhkkond e. antitsüklon toob kaasa kuiva ja sooja ilma (tuleb tavaliselt võetakse 30-aastaga. idast), talvel külma ja kuiva ilma. USA kohal on takistavaid mäge võhe, Atmosfääri üldtsirkulatsioon. Peamiseks põhjustajaks on päike, soojendab mille tõttu puutuvad kokku soojad ja külmad tsüklonid ning tekivad maapinda (kõige rohkem ekvaatorilähistes alades), mis omakorda soojendab tornaadod. õhku
Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul. Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne. Tornaado keeris Põh-Am preeriavööndis. Kannavad viljaka mulla ookeanisse.
Statsionaarne front mitu päeva seisnud paigal Soe front soe õhk, mis liigub külmale õhule peale Külm front külm õhk, mis liigub soojale peale Delusioonifront ühenenud soe ja külm front. Soe front pilvineb, sajab. Talvel lund, tuiskab. Sajuala frondi ees. Külm front - pilved, sajab paduvihma, äike. Õhut' langeb, sajuala frondi taga. Tsüklon M, kujunevad välja frontidel ookeani kohal- niiske ja pehme kliima. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus. Antitsüklon K Äike õhumassisisesed ( tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. ) ja frontaalsed. ( külm ja soe front )
õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel põud talvel pakane. Aluspind meri sademete rikas tuulepealne nõlv mägi tuulealune nõlv sademete vaene, aluspind mõjutab päikesekiirgust ja õhumassi liikumist, vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind, mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini. Eesti kliima erinevused eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp
Geograafia kontrolltöö Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima.
Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, hakkab tibutama lausvihma, talvel lund ja tuiskab. Sajuala on frondi ees. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Külm front lükkab sooja õhu üles, soojal ajal hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest harva. Sajuala on frondi taga. Tsüklon madalrõhkkond. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel jahe ilm. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Talvel on ilm pakaseline, suvel päikeseliselt soe. Tornaado kuni mõnesajameetrine väga tugev õhukeeris. Tromb mõnekümnemeetrine väga tugev õhukeeris. Vesipüks mere kohal esinev väga tugev õhukeeris, mis on imenud endasse merevett Tuulispask mõnemeetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev õhukeeris. Äike võimas sädelahendus pilvedes või pilvede ja maapinna vahel. Jagunevad õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Peamised
loodesuunaliseks Priisid : rannikul esinevad tuuled , muudavad suunda ja ei lähe laiali. Albedo peegeldunud kiirgis mingilt teatult kehalt Tõusvate õhuvooludega hakkab vihma sadama .Tõusvad õhuvoolud on eelised et tekiks sademed.Kõrgrõhkkond on kuiv, laskuvad õhuvoolud kõrgrõhuala , päikesepaisteline . Tsüklon on madalrõhkkond , pöörleb läänest itta, suvel on meil niiske .. Päikesepaiste puudb ja on vihmane , jahe , pilvine , Talvel soe ja pehme , Antitsüklon on kõrgrõhkkond ss.t et ilm on külm Suvel => Kuiv ilm ja palav , selge talvel => Selge kuiv pakaseline , puuduvad pilved . Tsüklonid võivad tuua kaasa suured tormid ja tormid omakorda üleujutused (Tsunaami) Tooge välja kõik kliimat kujundavad tegurid sahara kõrbes=> Kanaari hoovused , Kõrbemullad , Aasta sademete hulk on kuni 100mm , Keskmine temperatuur 20-30kraadi , Õhurõhk merepinnal millibaarides on 1006-1012 .
Orkaan ehk taifuun- ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon Õhumassid Mõisted: Õhumass- ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega Soe front- eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel Külm front- eralduspind pealetungiva külma ja sooja õhumassi vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- ulatuslik alla, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Ilmakaardid ja ilma prognoosimine Mõisted: Ilmaprgnoos ja ilmaennustus- tuleviku ilma teaduslikult põhjendatud kirjeldus kindla hetke või ajavahemiku jaoks kindlas kohas või piirkonnas. Kliimamuutused
peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest. 15. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid TV lk 45 ilmastikunähtusi. Tsüklon – madalrõhuala pilvine Vähe päikest Sademed Tuuline ilm Muutlik ilm Parasvöötmes talvised sulad Aastane väike temp. Amplituud Antitsüklon-kõrgrõhuala Selge, pilvitu Päikeseline Kuiv Tuulevaikne Pakaseline talv, kuum suvi Suur ööpäevane temp. amplituud 16. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. TV lk 47 ül 3 MÕISTED: Atmosfäär - Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär e õhkkond Ilm - Pidevalt muutuv atmosfääri seisund
aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. · Passaadid Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. · Ida- ja läänetuuled Tüüpilised kõrgrõhkkonnad: 30° ja poolustel Tüüpilised madalrõhkkonnad: 60° ja ekvaatoril M madalrõhkkond tsüklon: · Suvel jahe ilm · Talvel soojem ilm K kõrgrõhkkond antitsüklon: · Talvel külmem ilm · Suvel soojem ilm Kõrgrõhu hari antitsükloni väljasopistumisosa (mõju väiksem) Madalrõhulohk tsükloni väljasopistumisosa Front kahe õhumassi eraldusriba/eralduspiirkond. näitaja Külma frondi üleminek Sooja frondi üleminek t° - muutused Temperatuur langeb Temperatuur tõuseb Tuul Põhjakaartetuuled Lõunakaartetuuled
musoonid) Briis-rannikul esinev tuul, mis muudab oma suunda ööpäeva vältel Tsüklon . on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Ilm ja t võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tüsklon keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilvedm millega kaasnevad sademed. Antitsüklon-kujutab endast õhupöörist, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole.Põhjapoolkeral puhuvad tuuled päripäeva lõunapoolusel vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, pilved hajuvad, tekib selge stabiilse t, enamasti nõrga tuulega ilm,mis on suvel soe ja talvel külm. Hoovus- tohutud veemassid, mille t erineb ümbritseva vee t. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades seal kliimat (külm hoovus-
õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon kujutab endast püsivat, kogu maakera hõlmavatõhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolise jõud, mille mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Kui miinimumtemperatuur langeb kevadeti ja sügiseti alla 0 kraadi, siis nimetatakse seda öökülmaks.
Polaaralade kirde- ja kagutuuled-polaaraladelt eemale liikuv õhk. Mussoonid-tuul,mis tekib maismaa ja ookeani erinevast soojenemisest ja jahtumisest.Tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. 19.Õhu liikumine: Tsüklonis-kujunevad välja ookeanite kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga kül õhk lõunasse.Madalrõhkkond, tugevad õhuvoolud. Toovad sooja õhku. Kaasnevad sademed. Antitsüklon-kõrgrõhkkond.Esineb tuult igast ilmakaarest. Tugevad keerised(tornaadod,vesipüksid) Frondid: Kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front-Tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt.Frondi lähenedes tõmbub taevad pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Moodustub lauspilvkate.Hakkab sajama.
· MUSSOONID sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest · LÄÄNETUULED parasvöötme 40 kraadi 60 kraadi laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30 kraadi tulev soe õhk. Tsüklonid ja antitsüklonid · Kujutavad endast õhukeeriseid · Kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena · Teket ja liikumist mõjutavad maakeral püsivad ning suured madala ja kõrge rõhuga alad. Antitsüklon Tsüklon · Laskuvad õhuvoolud Tõusvad õhuvoolud · Õhurõhk kõrge Õhurõhk madal · Õhk liigub keskelt servaaladele Õhk liigub servadelt keskele · Talv-külm, selge Talvel pehme, lörts · Suvi soe, kuiv Suvi jahe, vihm FRONT kitsas vöönd kahe erinevate omadustega õhumasside vahel.
ja lõunatuuled, toovad sooja õhku. Idapoolses osas soe ilm. Tagala – loode ja põhjatuuled, ilm külm Lõunaosa – alguses soe front, pärast külm front tungib alla. Sademete teke Põhjaosa – fronte pole, sademed puuduvad (kõik on juba ära sadanud) Temperatuur suhteliselt madal, sademeid esineb rohkesti; Talvel pehme ilm, suvel jahe ja vihmane. Antitsüklon – ulatuslik kõrgrõhuala Talvel käre pakane; suvel kuum ja kuiv ilm. Sademeid ei esine. Üldine õhuringlus – püsivate suurte õhuvoolude ümberpaiknemine Mussoonid – püsivad tuuled, kus pool aastat puhub tuul maalt merele ja pool aastat merelt maale (vaata joonis ↑) Passaadid – püsivad tuuled, mis puhuvad 30o laiuskraadidel ekvaatori suunas; kuivad, soojad Tõusvad õhuvoolud – õhurõhk madal, niiske õhk
• Suvel ookeanilt mandrile (SADEMED) Põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia. TSÜKLONID (madalrõhuala) • ... võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel ja õhk liigub väljaspoolt keskele. • http://www.mesoscale.iastate.edu/agron206/animations/12_CycAntCyc.html • Suvel: pilves, sajune, jahe ilm. • Talvel: soe ja mõõdukate sademetega ilm. Antitsüklon (kõrgrõhuala) ... • Võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel. • Suvel: soe, päikesepaisteline ilm. • Talvel: selge ja külm ilm.
lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Mõisted: atmosfäär, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine , metsatulekahjud CO2 looduslikud
30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Fassaattuuled Tuul õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus Atmosfääri front kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Nt külm ja soe, kuiv ja niiske Külm front külm õhk liigub sooja õhuga alale Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale Tsüklon madalrõhuala on ümbritsevast keskkonnast madalama õhurõhu ala. Antitsüklon ehk kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõige kõrgem ja langeb äärte suunas. Reljeef vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavormid tekke järgi: Kosmogeensed meteoriidikraater Endrogeensed maa siseenergia mõjul tekkinud (vulkaanid jne) Eksogeensed maa välisjõudude mõjul tekkinud ( lõhed ja murrangud) Liustikud tekivad seal, kus lund sajab rohkem, kui ära sulab
annaabi.ee 
