• Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul. • Sündimus ja suremus muutuvad teatud seaduspära järgi. 50 Kõrge sündimus ‰ ja suremus Sündimus langeb, sest 40 tänapäeva peredes eelistatakse vähe lapsi. 30 20 Madal sündimus ja 10 suremus 0 Suremus langeb, sest meditsiin areneb, paranevad inimeste toitumis-, töö- ja
GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vasava arvestussüsteemi toimimist
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele
Antarktika, Gröönimaa- väga külm kliima. Ameerika lääneosa, Kesk-Aasia-mägedes karm kliima 5. Sündimus- aastas sündinute arv. Suremus- aastas surnute arv. Iive- sündimus- suremus. Sündide ja surmade vahe. Ühik- promill. Imikusuremus- kui palju 1000 vastsündinust sureb enne aastaseks saamist. 6. Vanusegrupid: lapsed kuni 15. Täisealised 15-64. Eakad alates 65-st. 7. 1. etapp- traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Kaasajal: mahajäetud hõimud Amazonases, Aafrikas, Okeaanias. Sündimus kõrge (40-45). Suremus kõrge (30-35). Iive on madal, epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ja loomulik iive tugevalt negatiivne. Rahvaarv jääb samaks, kasvab vähe. Vanusegrupid, eluiga- keskmine eluiga on 40-45 aastat ja eakaid inimesi on seetõttu vähe.Peres kus on 10-12 last, saab täiskasvanuks 3-4.Lapsi muretsetakse selleks, et need vanemaid ülal peaks. 2. etapp- ühiskonna areng, eelkõige industrialiseerumine ja linnastumine toovad kaasa elutingimuste paranemise
·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine - kõrge sündimus ja suremus, rahvastiku väga aeglane kasv ·demograafiline plahvatus - rahvaarvu kiire, plahvatuslik kasv ·rahvastiku vananemine - sündimus ja suremus langevad, rahvaarvu kasv aeglustub ·kaasaegne rahvastikutüüp e. nullkasv - sündimus ja suremus väiksemad, rahvaarvu kasv on aeglane või ei kasva üldse, võib kahaneda
http://www.abiks.pri.ee Demograafiline üleminek (siire) rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) I Traditsiooniline kõrge sündimus (4045 ); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj. II Demograafiline plahvatus kõrge sündimus (4045 ); suremus langeb (~15); suur iive (30); rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Hõivatus erinevates majandusharudes? Teenindus,tööstus ja põllumajandus. 2. Marginaalne rahvastik? Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat seaduslikku tööd ega eluaset. 3. Demograafiline siire? Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madalatega. 4. Demograafilise siirde näitajad? a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt. b) Demograafiline plahvatus Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti. c) Rahvastiku vananemine Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb d) Kaasaegne ehk moodne rahvastiku tüüp
2. Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest 3. (Kas sihtpaigas on ühtlasi ka potentsiaalne turg) Demograafiline info · Demograafilised näitajad: · Sotsiaalsed näitajad: Sugu Rahvus/keel Sünniaeg/vanus Usk Sünnikoht Haridus/kirjaoskus Rahvaarv Rahvastiku koosseis ehk struktuur Leibkond Sündimus Perekond Suremus Tuumperekond Ränne Loomulik iive Tööhõive näitajad Rändesaldo Koguiive Demograafiline info · Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) · Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist
Geograafia Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. )uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab
veepuudus, sõjad. 4. Seleta graafiku abil demograafilise ülemineku teooriat. Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasagsele riigile. 5. Iseloomusta rahvastiku arengu etappe ja too välja nende kõige olulisemad tunnused: Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus. Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga madal. Rahvaarv võib kahaneda. Demograafilise ülemineku teine etapp: elutinguimuste paranemine, inimeste eluiga pikenes, sündimus jäi kõrgeks. Kõrge sündimus ja madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas. Demograafiline plahvatus. Demograafilise ülemineku teine etapp: Sündimus ja loomuli iive langeb . Rahvaarvu kas aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid:
arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat, mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima, viljakad mullad. 5. Maakera hõredamini asustatud piirkonnad (4) põhjused. - Aomen - Kanada - Austraalia - Antarktika ja Arktika Ekstreemne kliima, poliitilised tegurid valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse, harimiskõlbmatu maa, vähe loodusvarasid. 6. Mõisted loomulik iive, sündimus, suremus, imikusuremus. - LOOMULIK IIVE mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. - SÜNDIMUS sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - SUREMUS surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - IMIKUSUREMUS elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. 7
Maailma rahvastik Geograafia 10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab
piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4) loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid: religioon haridustase majanduslikud tingimused väärtushinnangud
Kontrolltöö ,,Maailma rahvastik" 10klassile Põhimõisted: demograafia - on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid demograafiline üleminek - on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga inimarengu indeks (HDI) suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. traditsiooniline rahvastiku tüüp - tavaline põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike iive nüüdisaegne rahvastiku tüüp tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustavad vähene sündimus ja suremus ning väike iive.
rahvastike asustus -RAHVAARVU MUUTUS - lk 38. õpikus joonis 1990 u. HAKKAS KIIRESTI KASVAMA SEST: - elamistingimused paranesid - 6,8 miljardit nüüdseks..voah ! -linnastumine -elutingimuste järkjärguline paranemine -tevisehoid ja arstiteaduse areng VAREM AEGLANE KASV SEST: -haigused -sõjad -nälg -loodusõnentused Mõisteeeed: DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- väga kiire rahvaarvu kasv, sest suremus langeb, kõrge sündimus säilib, rahvaarv säilib kiiresti, rahvastiku koosesius on palju lapsi ja noori. RAHVASTIKU IIVE-rahvaarvu kasvu iga-aastane muutumine -üld iive -loomulik iive -mehaaniline iive -absoluutne iive -suhteline iive- protsent ja promill 1) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvu korrutan tuhandegavõrdub promill 2) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvuga korda sada võrdub protsent SÜNDIMUS miinus SUREMUS võrdbuki IIVE ! Võrdlemiseks: 1000 in. kohta ja promillides
suurem. Tihedamini on asustatud linnad, kuna seal on rohkem töökohti ja on paremad elutingimused. Hõredamini on asustatud mägised piirkonnad, sest seal puudub praktiliselt elutegevus. Rahvastiku püramiid Rahvastiku püramiidi iseloomustamine Lapsed moodustavad rahavastikust 24%, vanurid 8% ja üle jäänud on tööealised inimesed. Rahvastik vananeb Naiste keskmine eluiga on 82 ja meestel 76. See on kõrge eluiga. Sündimus ja suremus Sündimus: 15 (1000 inimese kohta) Suremus: 6 (1000 inimese kohta) Sündimus on kahanenud ja suremus on sama nagu varasematel aastatel, kuid siiski madalam, kui sündimus Poisse on sündinud rohkem, kui tüdrukuid(kuid mitte väga palju rohkem) Demograafiline üleminek toimub.
Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasaegsele tüübile. Rahvastiku arengu etapid ja nende olulised tunnused. Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus. Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga on madal. Rahvaarv võib kahaneda. Demograafilise ülemineku esimene etapp: elutingimuste paranemine, inimeste eluiga pikenes, sündimus jäi kõrgeks. Kõrge sündimus ja madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas. Demograafiline plahvatus. Demograafilise ülemineku teine etapp: sündimus ja loomulik iive langeb. Rahvaarvu kasv aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv, kahanemine, laste
Portugal 27.10.13 Rahvaarv Väikeriik ● Rahvaarv - 10,799,270 (juuli 2013) ● Rahvaarvu poolest 81. riik ● Rahvaarvu poolest sarnased riigid: Kreeka, Boliivia, Belgia ● Rahvuslik koosseis Ülekaalus kohalikud rahvused ● ● Dekoloniseerimise ajal emigreerus riiki Aafrika päritolu inimesi (arv alla 100 000) ● 1990. aastast on peamiselt ida- eurooplased läinud portugali Keeled Ametlik – portugali ja miranda keel ● Portugali keel 98%, miranda keel 0,1%, teised keeled 1,9% ● 9 ● Portugali keel Miranda keel Teised keeled Sündimus, suremus, ränne Sündimus – 9,6 / 1000 (200.) ● Suremus – 10,91 / 1000 (40.) ● Loomulik iive on -1,31 ● Rändesaldo - 2.82 / 1,000 (32.) ● Rahvaarv kasvab ● Rahvastikupüramiid Rahvastiku vanuseline jaotus 0-14 a. – 16% ● 15-64 a. – 65.6...
census.gov/ipc/www/idb/summaries.html leiate rahvastikupüramiidi (valite vajaliku riigi). _______________________________________________________________________________ Riik: Portugal Rahvaarv 2010. a 10,700,000 Rahvaarv aastaks 2025: 10,900,000 Rahvaarv aastaks 2050: 10,700,000 Rahvastiku kasvu muutus (%):1.0 Sündimus ():9 Suremus ():10 Loomulik iive (): 9-10= -1 (tehe) Väikelaste suremus ():4.2 Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud, miks? Sündimus on suurenenud Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Poisse on rohkem kui tüdrukuid Keskmine eluiga: 79 Keskmine eluiga M: 75 Keskmine eluiga N: 82 Kas see on kõrge või madal, miks? Suhteliselt kõrge Rahvastiku vanuseline koosseis (%) alla 15-aastasi: 15% tööealisi (15-65): 55% üle 65-aastasi: 30% Iseloomusta laste, tööealiste ja vanemaealiste osatähtsust rahvastikus
Ülesanded Rahvastik Rahvastikku iseloomustavad näitajad 1. a) Milliste näitajatega saab iseloomustata riigi rahvastikku? Nimeta vähemalt 6. – Sündimus, suremus, iive, väljaränne, sisseränne, rahvastiku vanuseline koosseis. b) Jooni alla need näitajad, mis ühtlasi iseloomustavad riigi arengutaset. Rahvastiku paiknemine ja asustustihedus 2. Missugune on asustus kaardil toodud piirkondades (tihe/hõre)? Lisaks nimeta piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal
Rahvastik ja asustus 2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine.Rahvastiku paiknemine Kui inimesed elasid küttimisest ja korilusest ,püsis maailma rahvaarv enam-vähem muutumatuna ,sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahva arva hakkas märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades
● Nakkushaigused ● Keskkonna probleemid ● Linnastumine ● Kliima soojenemine ● Jäätmeprobleemid Maailmas on 3 piirkonda, kus rahvaarvu kasv on lubatust oluliselt kiirem - Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. 2.Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid ● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus Meditsiini areng Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Viljakas eas olevate naiste arv Halb tervishoiukorraldus Naiste vanus sünnitamisel Arstiabi kehv kättesaadavus Religioon Ebatervislikud eluviisid Pereplaneerimise võimaluste Südameveresoonkonna haigused olemasolu Kooselu traditsioonid Õnnetused
plahvatuse, rahvastiku vananemise ja nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etappides käigus. inimarengu indeks (HDI)- suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. Inimarengu indeksi olulised komponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng. traditsiooniline rahvastiku tüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. nüüdisaegne rahvastiku tüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. demograafiline plahvatus- on rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiirestim, rahvastiku koosseisus palju lapsi ja noori. rahvastiku vananemine- on vanemaealiste iniemste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus.
muutus)See tähendab seda, et kõik rahavd teevad läbi arengu, mis jahatekse 4 või 5etapiks. Tänapäeval on kõikidesse etappidesse kuuluvaid rahvaid. Tuum: see rahvad, kes on hetkel mingis madalamas etapis jõuab kunagi ka kõige kõrgemasse. Meie praegu eelviimases etapis.Lembitu ajal(13.saj)-esimeses. Enamasi on riigi arengutase ja etapi sisu omavahel seotud. Erandiks Lähis-Ida naftariigid(raha palju, aristiabi hea, kõik 5-6 laste jäävad ellu) Dem kriis ja selle prioodid. Algab kui sündimus ja suremus võrdsustuvad. Edaspidi vahe järjest läheb suuremaks. Nii kaua kui kestab kriisi etapp. 1. Probleem sündimus on väga väike. 2.probleem: tööjõulist elanikkonada jääb katastroofiliselt väheseks oma rahva seast. Maksumaksjaid jääb järjest vähemaks.3.probleem:vaemaid aatakäike järjest rohkem rohkem läheb resursse pensionitele ja toetustel. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: areng põhineb traditsioonidel, püramiid on kitsas ja kõhna, lõpeb +60-ga
MAAILMA RAHVASTIK Mõisted: Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine
Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga lühem või pikem ning oskab arutleda selle põhjuste üle. · Oskab tuua näiteid aspektidest, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist.
pereplaneermise võimaluse olemasolu, värtused, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majandulikud võimalused lastele. · Suremust põhjustavad tegurid: vaeses, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis. Oleneb inimese vanusest. (sõjad, nälg, vee puudus). Arenenud riikides: südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald. 3. Demograafiline üleminek- nii sündimus kui ka suremus muutuvad aegade jooksul. Kõige suuremad muutused toimuvad demograafilise ülemineku käigus, kui traditsiooniline põlvkondade vaheldumine(mida iseloomustab kõrge sündimus ja suremus) asendub kaasaegse põlvkondade vaheldumisega(millele on omane madal sündimus ja suremus). Demograafilise ülemineku käigus muutub oluliselt ka rahvastiku vanuskoosseis. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
sloveenid. Rahvastikukasv (protsentides): - 0.1% Sündimus: 8,97/1000 in. kohta (8,97 promilli) Suremus: 10,62/1000 in. kohta (10.62 promilli) Loomulik iive - 8,97-10,62 = -1,65 Rändesaldo: 0.52 migranti/1,000 in. kohta Rahvaarv riigis kasvab järgmiste tegurite mõjul: 1)Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada 2)Head majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 3)Heal tasemel meditsiin 4)Head toetused lastega peredele 5)Sisseränne Maailma keskmine sündimus on 19,95 promilli. Sloveenia keskmine sündimus on 8,97 promilli, seega on Sloveenias madal sündimus, mis toob kaasa rahvastiku vananemise ja sotsiaalmajanduslikke probleeme. Oodatav eluiga on umbes 77aastat. Sloveenia on arenenud riik, kus naised on huvitatud rohkem karjäärist kui perekonnast. Sloveenia on 223 riigist 211 kohal, mis viitab sellele, et Sloveenia sündimus on tõsiselt madal. Võrreldes Sloveeniat Nigeriga, kus sündimus on 51.6
Maailma rahvastik paikneb soodsate loodusoludega(viljakate muldadega,parajalt niiske kliimaga) aladeltasandikel jõgede ja mere ääres,arenenud majandusega piirkondades,maavarade leiukohtade lähedal. Tänapäeval on nendes kohtades tihti ka arenenud majandusega piirkonnad. Sündimus maailmas 0-20 euroopa(ka eesti)20-30 põhja-aafrika(maroco)30-40 saharast lõunasse jääv aafrika(Kambia) Üle40 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Suremus 0- 10Euroopa(ka eesti)10-15Lõuna aasia,USA(Kongo)15-20 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Üle20Saharast lõunasse jääv aafrika(Zambia) Sündumust mõjutavad tegurid on: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid,
ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad.
Demograafia ehk rahvastikuteadus , mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate küsimustega ( nt vanuseline ,sooline, rahvuslik koosseis; rahvastiku liikumine; hõive jnee.) Demograafiline kriis- olukord, kus suremus ületab sündimuse ning rahvaarv kahaneb. Demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood,kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi palju. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta (promill), või 100 elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta
Mustad - 2% Indialased 1,8% Pakistanlased 1,3% Segarahvused 1,2% Teised 1,6% Keeled Riigikeel: Inglise keel Sotimaa: soti keel - 30% gaeli keel 60000in Wales welshi keel - 20% Põhja-Iirimaa iiri keel - 10% Sündimus ja suremus Sündimus (2013a seisuga): 12,26/1000 inimese kohta. Maailmas 161.kohal. Sarnase sündimisega riigid: Austraalia, Hiina, Moldova. Suremus (2013a seisuga): 9,33/1000 inimese kohta. Maailmas 60.kohal. Sarnase suremusega riigid: Jaapan, Norra. Loomulik iive u 186 000 Rändesaldo: 2,57 sisserändajat/1000 elaniku kohta. Maailmas 33.kohal.
Bangladesh (1000 in/km2), Taiwan (600), Lõuna-Korea (500), Holland (400) Asustustihedust mõjutavad tegurid: Looduslikud tegurid (kliima, reljeef, vetevõrk, maavarad jt.), Majanduslikud tegurid (pealinnad, sadamalinnad, töökohad jt.), Poliitilised tegurid, Ajaloolised tegurid 6. Demograafiline siire (üleminek), oskad kirjeldada erinevaid etappe, tead, kunas üks või teine etapp levis Põhjariikides ja Lõunariikides ning kus on levinud tänapäeval. Traditsiooniline rahvastiku tüüp: suur sündimus (40‰) ; suur suremus (40‰) ; iive umbes 0 ; iseloomulik traditsioonilisele tootmisviisile ; maailmas valitses kõikjal 15. sajandini ; võib esineda üksikutes hõimudes Demograafiline plahvatus: suur sündimus ; järjest vähenev suremus ; iive kasvab ; varaindustriaalse tootmisviisiga langeb kokku ; põhiline 18. Saj Euroopas ; lõunariikides 20. sajandi keskel ; levinud arengumaades (nt. Nigeeria) Rahvastiku vananemise etapp: sündimus langeb (u 15‰) ; suremus langebuh ; iive
(Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Tagajärjed: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus jne. Loomulik juurdekasv koosneb sündimusest ja suremusest.Keskm sündimus maailmas 21 promilli. Sünd/surn in arv (jagada) rahvaarv (korda) 1000. Iive=sündimus suremus. Sündimuse põhjused: Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused,nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.Viljakas eas naiste arv - rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta.
12. DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 30-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on kõrge : 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Peres on keskmiselt 7-8 last, kellest täisealiseks saavad pooled. Keskmine eluiga madal 35-40 aastat, vanureid rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda. Demograafilise ülemineku 1. etapp Algas Euroopas 18. sajandil. Tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama haigusi
kohta. Sündinuid on 1.1 miljonit.tööealisi mehi ja naisi on keskmiselt 1.6 miljonit. Pensioniealisi on keskmiselt 0.4 miljonit 5.Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. 6.Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel: · Kui suure osa rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15 aastased), tööealised (15-65 aastased) ja vanemaealised inimesed (üle 65 aastased)? Lapsed moodustavad tüdrukutest umbes 4% ja poistest umbes 5%. Sündimus on suurem.Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid Tööealisi moodustavad kõige rohkem 25-29 ja 50-54 aastased meestest 8-9% ja naistest kuni 8%. kõige vähem on tööealisi 65-69 aastaseid , naisest 4% ja meestest 3%. Vanemaealisi on 70-74 aastaseid kõige rohkem, nad ületavad ka sündinute arvu. Alates 90ndatest on vanemaealisi juba kõige vähem. Naised elavad kauem kui mehed.
Kuidas saab religioon sündimust mõjutada? Religioon mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse (erinevad usundid oma paika pannud seadused, et enne abielu ei tohi vahekorras olla ning inimrassi ülesanne on järglaste saamine). Viimastel aastakümnetel on enamus maailma kultuure muutumas individualiseeritumaks - otsuste tegemisel ollakse vabamad ja sõltuvus ühiskondlikest normidest ja tavadest on väiksem. Milliste tegurite mõjul on arenenud maades sündimus madal? Arenenud maades mõtlevad inimesed rohkem oma haridusele, sissetulekutele ja võimalustele last kasvatada. Peab olema kodu ja majanduslikud ressursid. Arengumaades on laste kasvatamine aga odav, sest vähe raha kulub laste hariduse peale, samuti on sealsetes ühiskondades laste peamiseteks ülesanneteks aidata vanemaid ja teha maatööd. Arenenud maades ei tehta lapsi selleks, et neid tööle rakendada. Miks arengumaades on praeguseni kõrge sündimus?
Sellepärast ongi Eestil oht välja surra. Vanemad inimesed, kes kunagi Eestis elasid ja kiitsid, kui hea on ikka Eestis elada. Nad lähevad ikkagi välismaale, sest seal saab paremat palka, enamasti lähevad Soome, Rootsi või Norra. Emapalgast rääkides, siis mina arvan et emaplak tuleks säilitada, sest siis saavad ka väiksema sissetulekuga pered om tahtmise. Nad saavad omale lapsed ja neile antakse vastsündinud lapse pealt raha. Kui emapalk kaos Eestist, siis ilmselt sündimus väheneks. Kui maailmast emapalk kaoks siis oleks sündimus enam- vähem stabiilne. Minu arvates peaks emapalk Eestis alles jääma, sest Eestis ei ole sündimus suureks probleemiks, vaid Eestis on probleemiks just vähene sündimus.Kui Eestis emapalka tõsta siis tõuseks ka sündimus Eestis märgatavalt.
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4
Inimesed elavad mägistel aladel, enamus suuri linnu paikneb mägistel aladel (Ida- , Kesk- ja Läänekordiljeerid). Taoline rahvastiku paiknemine on tagatud Colombia idaosa hõlmavatest vihmametsadest, kus elab maakonniti 30 kuni 100000 inimest. 3. Graafik on e-mailis eraldi failina. Rahvaarvu kasv on olnud 1980 ja 1990 ühesugune, 2,1%. 2000. aastaks see protsend langes 0,9- ni. Tulevikus on 2010. aastal rahvaarvu kasv 1,2% ning seejärel hakkab langema. 4. Sündimus: 19,57/1000 in.kohta ( 19,57 promilli) Suremus: 5,54/1000 in. kohta (5,54 promilli) Iive: 19,57 5,54 = 14,03 promilli Rändesaldo: -0,26/1000 in. kohta Järeldus: Riigi rahvaarv kasvab sündimusteguri ja immigrantide arvu suurenedes ning suremusteguri ja emigrantide arvu vähenedes. 5. Colombia sündimust ja suremust võib pidada teistega võrreldes keskmiseks. Nende näitajate poolest on ta vastavalt 105. ja 175. kohal maailmas. Maailma keskmine sündimus on 19,95
2. Maailma rahvastiku paiknemine territooriumil Tihedalt India, Aasia kagurannik, P-Ameerika lääne poolne rannik. Kesk-Ameerika saared,Lõuna-Euroopa, Lõuna-Inglismaa. Hõredalt Põhja-Ameerika põhjapoole osa, Põhja-Aasia, Austraalia siserannik, Põhja- Aafrika, Brasiilia, Gröönimaa 3. Rahvastiku protsessid ühiskonna erinevatel arenduastemel. Traditsiooniline Industriaal Infoühiskond Sündimus kõrge, suremus kõrge I periood - Loomisel sündimus jääb Madal sündimus ja suremus ning (Eriti väikelapsed) Eluiga lühike, iive kõrgeks, suremus aga langeb. rahvaarvu väga aegalane kasv. on madal, rahvaarv püsib stabiilsena. Rahvaarv Euroopas plahvastas. 20 Sündimus reguleeritav. Laste Esineb palavvöötmes. saj. teisel poolel algas osatähtsus väheneb. Inimesed
ARGENTINA ON RAHVAARVU SUURUSELT 32. RIIK MAAILMAS.ARGENTIINAGA ON RAHVAARVULT LÄESTIKKU NÄITEKS POOLA,ALGEERIA,UKRAINA JA KENYA.ARGENTIINA ON RAHVAARVULT UMBES KESKMISE RAHVAARVUGA RIIK MAAILMAS. 2. A)Rahvaarv on aastatega kõvasti suurenenud. B)Kasvutempo on vähenenud . C)Kasvutempo väheneb veelgi.Populatsioon suureneb. 3.Sündimus 2025 aastaks peak olema 15.Praegu on see number 19,seega sündimus väheneb. Suremus see vastu peaks 2025 aastaks olema 7,ehk siis sama mis praeguse seisuga Argentinas . Aastaks 2025 oleks loomulik iive seega 12 (19-7) .Praeguse seisuga on loomulik iive 8.Rändesaldo on praegu -0 ja 2025.aastaks peaks see olema 0. Iive püsib positiivne kindlasti sellepärast,et väljarännet praktiliselt polegi ning iive on
Suremus: Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiuolukord · Ebaterve eluviis Surma põhjused: Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused · Vägivald Arengumaades: · Sõjad · Vee puudus · Nälg Demograafiline üleminek Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: · Kõrge ja väga muutlik suremus · Sündimus on kõrge · Keskmine eluiga madal- 35.40 aastatm vanureid rahvastikus vähe · Rahvastiku väga aeglane kasv, iive-praegy puudub, nullilähedane · Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda Rahvastiku vananemine: · Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema · Suremus langeb- väheneb ka vöikelaste suremus · Rahvaarvu kasv e. Iive aeglustub · Rahvastiku vanuseline koosseis · Türgi Kaasaegne põlvkondade vaheldumine:
lihaste jõul info inimeselt inimesele autod, lennukid, hästi arenenud; side torutransport, kiire ja paindlik postiteenus, telefon, satelliitside Rahvastiku Kõrge sündimus Kõrge sündimus ja Sündimus kõrge; Madal sündimus ja uuenemine ja suremus suremus suremus langeb; suremus; kõrge eluiga; rahvaarv kasvad rahvastikujuurdekasv kiiresti aeglane Asustuse areng Paikseid Paiksete elukohtade teke; Uute linnade teke; Suurlinnad enam ei
kodanikud ja 14% tagasipöörduvad sloveenid. 4. Sündimus: 8,97/1000 in. kohta (8,97 promilli) Suremus: 10,62/1000 in. kohta (10.62 promilli) loomulik iive - 8,97-10,62 = -1,65 Rändesaldo: 0.52 migranti/1,000 in. kohta Rahvaarv riigis kasvab järgmiste tegurite mõjul: 1)Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada. 2)Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks. 3)Heal tasemel meditsiin. 4)Head toetused lastega peredle. 5)Sisseränne 5. Maailma keskmine sündimus on 19,95 promilli. Sloveenia keskmine sündimus on 8,97 promilli, seega on Sloveenias madal sündimus, mis toob kaasa rahvastiku vananemise ja sotsiaalmajanduslikke probleeme. Sloveenia on arenenud riik, kus naised on huvitatud rohkem karjäärist kui perekonnast. Sloveenia on 223 riigist 211 kohal, mis viitab sellele, et Sloveenia sündimus on tõsiselt madal. Võrreldes Sloveeniat Nigeriga, kus sündimus on 51.6 promilli (Sloveenias 8,97 promilli) on selgesti näha suurt vahet
GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi. Kui elati küttimisest ja korilusest oli rahvaarv muutumatuna (suremus sama sündimusega). Sõjad, näljahädad ja epideemiad- surmade arv suurem sündimusest ja rahvaarv vähenes. Peale raskete aegade möödumist taastus rahvaarv kiirelt, sest sündimus suurenes kuni järgmise haiguspuhanguni. Rahvaarv kasvab: 5. Sest sündimus suurem suremusest (meditsiini areng, vee- ja toiduabi arengumaades). 6. Eluiga kasvanud(suureneb vanemate inimeste osakaal) 6. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus, religioon, pereplaneering, traditsioonid, naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas. Arenenud riikides sünnib vähe lapsi, sest ollakse kaaslase suhtes valivamad.
demograafia e. rahvastikuteadus- uurib rühmade vaheliste porpotsioonide kujunemist ja muid seonduvaid nähtusi. demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb ja sündimus säilib, rahvaarv kasvab. rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine rahvastikuregister- andmekogu, kus on inimese olulisemad andmed migratsioon e. rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna
3. Rahvaarvu kasv Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number
põlvkond ehk generatsioon ligikaudu ühevanuste inimeste kogum kohort ühel ja samal hetkel, sama demograafilise sündmuse läbinud inimesed. Rahvastikutunnused: demograafilised põhitunnused sugu, sünniaeg/vanus, sünnikoht/põlisus (tulevad sünniga kaasa, pole meie teha, ning peame sellega leppima) sotsiaalsed põhitunnused haridus, amet (enda vastutus, enda teha) Peamised protsessid ja sündmused alusprotsessid: sündimus, suremus, ränne sündmused: sünd, surm, elukohavahetus kaasprotsessid: vananemine, linnastumine protsesside eripära: pikaajalised, raskesti (tagantjärele) muudetavad Demograafilist sündimust mõjutavad: demograafiline käitumine ( saame poliitikatega teatud määral mõjutada), rahvastiku (vanus)koosseis (lühiajaliselt ei saa mõjutada) rahvastiku koosseis + demograadiline käitumine = demograafilised sündmused - - rahvaarv ja rahvastikukoosseis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
