hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist · Mullaelustikon tundlik igasuguse füüsikalise, keemilise ja bioloogilise mõjutamise suhtes · Kui mullas ei suudeta tuvastada mikroobikoosluse aktiivsust, on tegemist surnud mullaga Kasutatud allikad · http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/mullaelustik- on-vaga-habras?id=64363231 · http://www.taskutark.ee/m/mulla-teke/?auth=dGFza3V0YXJr · http://www.eestiloodus.ee/artikkel855_818.html · https://et.wikipedia.org/wiki/Mullatekketegur · http://megaslides.com/doc/644869/vihmaussid-ja-mullaelustik- mullatervise-kujundamisel · http://agripartner.ee/seminari-ettekanded/Mullaelustiku_tahtsus_ma ri_ivask.pdf AITÄH KUULAMAST
ökosüsteemi; 5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas; 6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla; 7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid. Põhimõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, mulla veerežiim, muldade kamardumine.
Mullateke Liisu Orav • Mullatekketegur on tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Vassil Dokutšajevi järgi kuuluvad mullatekketegurite hulka lähtekivim, kliima, reljeef, taim estik,loomastik, mulla vanus, samuti mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus . Lähtekivim • Lähtekivim on kivimid ja mineraalid, mille murenemisel tekib mulla mineraalne osa. • See osa moodustab 60-90% mulla kaalust. • Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsilised omadused – mulla vee- ja soojusrežiim. • Liivased mullad on kerged, nad on vee- ja toitainetevaesed ning õhurikkad; vesi liigub neist kiiresti läbi ja nad kiiresti soojendavad kevadel. • . Savised mullad on rasked mullad, nad on veerikkad ja õhuvaesed, toitainete sisaldus on suurem kui liivases mullas. • Need mullad takistavad vee liikumist ja soojenevad kevadel aeglaselt. • Lubjarikkad mullad on suure kaltsiumiioonide sisalduse tõttu väga viljaka...
Muldade hapestumine-mulla reaktsiooni selline muutus, mille puhul ph langeb alla 5,6. Raskmetallid mullas-mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Maavarade kaevandamine. Ehitusdegradtsioon-inimene ehitab muldadele ehitisi ja teid. Mulla kaitsmise võimalused: Terrassid, tuulekaitse ribad. Niisutamine, väiksemad põllud. Õige maakasutus. MÕISTED Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Mullatekketegur-teguri,mille toimel on kujunenud muld. Mulla mineraalne osa-mulla on kus on mineraalid. Huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kui musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks. Mullahorisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse,läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht.
on vähe ja soolad püsivad mullas.Sooldnunud mullad on lihtsa ülesehitusega.Vihmamets:Kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist.Puna- või kollamullad. Muldade hävimine: valed mulla harimise võtted(rasked masinad, üleväetamine), õhusaaste, reo-ja mürkained, metsa lageraie, erosioon. Murend – monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensustasemega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur – tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Mullatekketegurite hulka kuuluvad lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik, loomastik, mulla vanus, mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus. Passiivne tegur - selle mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vägemärgatav. Aktiivsete tegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. Lähtekivim –murenemisest haaratud kivimiline pind, mille muld hakkab tekkima. See on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja
inimmõju ( saagi suurenemise eesmärgil) 51. Mulla ja maa boniteet. Mulla boniteet- mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundid Maa boniteet- maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilisest teguritest, mulla boniteedist ja teistest maatükkidest 52. Eesti haritava maa boniteet. 40 hp 53. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Leetumine, lessiveerumine,savistumine,näivleetumine,soostumine Mullatekketegur- tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut( lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik) Mullatekketingimused- maakoha vanus, reljeef, kliima, taimestik 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguprodektide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimite peenendumine ilma keemilise ja mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustab suur temperatuuri amplituud ja kivimipragudes oleva vee külmumine ja paisumine Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kivimi lagunemisel Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Mullahorisont-
2. Pinnamood - Mõjutab mulla osakeste, vee ja soojuse jaotamist 3. Kliima - Sademete hulk ja temperatuur - Mõjutab taimede liigilist koosseisu 4. Mulla vanus 5. Loomad - Nt. vihmauss, putukate vastsed - väetavad ja õhutavad mulda 6. Mikroorganismid - Nt. seened, bakterid - lagundajad - lagundavad keerulised orgaanilised ühendid lihtsamateks 7. Taimed - On tähtsaim mullatekketegur - Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele 8. Inimtegevus Muldade kahjustumine ja hävimine, mullakaitse 1. Kiirendatud erosioon - Erosioon on vooluvete poolt põhjustatud mulla ära kandmine - Jaguneb: - Looduslik - põhjustajad: nõlva kalle (mäed jms), lähtekivimi pudedus, löss (tõlkes kollane jõgi) 2. Kiirendatud eriosioon inimtegevuste tagajärjel - Põhjustajad:
Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja võib sisaldada kivistisi. Moondkivim kõrge temp. ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe nõlval asunud pinnasetüki paigastliikumine. Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal Mullatekketegur 1. Lähtekivim 2.kllima 3.reljeef 4.aeg 5. Inimtegevus Lähtekivim murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. Mulla mineraalne osa LÄHTEKIVIM on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Eestis MOREENID e. Jääsetted. Eestis mitmekesine lähtekivim (paekivi, saviliiv, liivsavi, liiv, turvas,) Mulla mineraalosa osatähtsus võib olla 99-100% Huumus maismaal toimuv orgaaniliste ainete lagunemise ja muundumise
koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas monoliitse kivimi lagunemisel olekus. Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit Mandriline maakoor- mandrite ja osa mängiv tegur selfimerede alune maakoor. Lähtekivim- aluskivim, millest tekib Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, mulla mineraalne osa peamiselt basaltseist kivimeist koosnev Mulla mineraalne osa- mullas olevad maakoor. kivimid ja muud mineraalid kokku Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Huumus- maismaal toimuva orgaanilise
jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd). · Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. · Kahjurite tõrje. INIMTEGEVUS · Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa · Maavarade kaevandamine. · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine mullad tihenevad. Mõisted: Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi) Mullatekketegur - tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Näiteks lähtekivim, kliima, taimestik jne. Lähtekivim pindmine kivim, mis on peenikeseks murenenud. Mulla mineraalne osa - moodustab 60-90% mulla kaalust, lähtekivimi murenemisel tekkinud mulla osa. Huumus - on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
· Muldade sooldumine, MULD KUI RESSURSS, MULDADE KAITSE Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent, sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Oluline koht globaalses süsinikuringes- muld ja taimed aitavad fossiilsete kütuste põletamiselt tekkinud C02 - st süsinikku uuesti mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda ( vt. süsinikuringe) Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine;
settekivim setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise , käigus tekkinud kivimid. moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. laamtektoonika laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus. maalihe - suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla. PEDOSFÄÄR Murend väga erineva peensusastmetega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kvimi lagundamisel. mullatekketegur mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur. lähtekivim peenemaks murenenud pindmine kivim, millest tekib mulle mineraalne osa. mulla mineraalne osa mullas olevad kivimid ja mineraalid kokku. huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunudpruuni kuni musta värvusega aine. mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalaineteks.
Laugrannik- lauge rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kuhjav tegevus Jõgede äravool- kinlda ajavahemiku jooksul jõgede kaudu äravoolava vee hulk Valgla ehk äravooluala- maa-ala, kust vesi valgub mingisse veekokku või selle ossa Infiltratsioon- sademe- või pinnavee imbumine lõhede ja tühimike kaudu pinnasesse Pedosfäär Murend- kivimaterjal, mis tekib tard-, moonde- ja settekivimite murenemise käigus Mullatekketegur- Tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut Lähtekivim- Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest Mulla mineraalne osa- kivikesed, kruus, liiv ja savi Huumus- mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga Mineraliseerumine- protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks.
Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 46. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Tingimused, mis mõjutavad mullatekkeprotsesse: -kliima -lähtekivim -reljeef -aeg, maakoha vanus. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis- geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld
Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. 48. Eesti haritava maa boniteet Keskmiselt 39 – 40hindepunkti, kuid varieerub 8-95 hp-ni. 49. !Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused.! Teguriks on bioloogiline faktor. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid Tingimusi mõjutavad: • Kliima • Lähtekivim • Reljeef • Aeg, maakoha vanus Mullatekkeprotsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine 50. !Leetumine!
Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Kiired nõlvaprotsessid- varisemine, libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid- voolamine, nihkumine. Pedosfäär Murend- ühtse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur- passiivsed (pikaajalised ja inimelu vältel vähe märgatav): lähtekivim, reljeef, aeg (mulla vanus). Aktiivsed (avalduvad mulla omadustes märgatavalt kiiremini): kliima, loomastik ehk fauna, inimfaktor, floora ehk taimestik. Lähtekivim- mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud. Määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Mulla mineraalne osa- tekib lähtekivimi murenemisel ehk kivimite purunemisel ja mineraalide
boniteet mulla headuse, väärtuse, viljakuse iseloomustaja mulla boniteet näitab mulla omadusest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustes 49. Eesti haritava maa boniteet. Eesti keskmine boniteet on 40! varieerub eestis 8…95 50. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid:
..60 hindepunkti.Viimaste hindamistulemuste põhjal on Eesti haritava maa keskmine boniteet 39-40 hp Maade kvaliteeti (põllumajanduslikku tootlikust) hinnatakse Eestis 100-punktilisel boniteediskaalal. See on jaotatud kümneks boniteediklassiks: 91...100 hindepunkti 81...90 väga head maad 71...80 61...70 head maad 61...60 41...50 keskmised maad 31...40 21...30 halvad maad 11...20 1...10 väga halvad maad. 50. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused- Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis-geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid
tegutsema mõttega ja arvestama kuidas see mõjub hiljem muldadele. Nt: metsade lageraie, või kemikaalide matmine mulda. Et mulda kaitsta vee-erosiooni eest tulex nõlv jaotada terrassidex. Erosiooni eest kaitsmisex tulex nõlvadele istutada puid ja taimi. Sooldumise vastu olex see, et põlde ei niisutatax ülemäära palju. MÕISTED: · Murend kivimite purunemise tagajärel tekkinud pude materjal · Mullatekketegur · Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld · Mulla mineraalne osa · Huumus organismide jäänuste ja mikroobide lagundamisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete kompleks, paikneb huumushorisondis · Mineraliseerumine orgaaniliste ühendite lagundamine anorgaanilisteks, valdavalt bakterite ja mõningate seente toimel
Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt · lämmastikust (78%) ja · hapnikust (21%) ning · mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka · veeauru · tolmu-tahma ja · muid tahkeid osakesi (soola osakesed)
Mulla määramine: Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 61. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 62. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Mullatekkeprotsesse mõjutavad: 1) kliima; 2) lähtekivim; 3) reljeef; 4) aeg, maakoha vanus. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalisgeograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. On olemuselt bioloogiline protsess. Muld 11
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud
Mulla määramine Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 60. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 61. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Mullatekkeprotsesse mõjutavad:1)kliima; 2)lähtekivim; 3)reljeef; 4)aeg, maakoha vanus. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Järelikult kõige suurem roll mullatekkes on olnud just elusorganismidel. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Muldade tekkimine on pikaajaline protsess. Paarikümne sentimeetri paksuse mullakihi moodustumiseks kulub olenevalt
Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2i, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades. Muldade sooldumine, muldade hapestumine, tuule erosioon. Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine; ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitus 20.selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; Kiirgusbalanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 52. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 53. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Looduslik mullateke saab alguse sellest, et lähtekivim asustatakse autotroofsete organismidega ja hakkab toimima bioloogiline aineringe. Selle tagajärjel akumulleerub elutule substraadile järjest rohkem mulla talitlemiseks vajalikku uut orgaanilist ainet. Mullatekke põhiliseks mootoriks on taim- muld-süsteemis kulgev bioloogiline aineringe. Samal ajal võib mullas jätkuda lähtekivimi või muu mineraalse materjali füüsikaline,
..60 hindepunkti.Viimaste hindamistulemuste põhjal on Eesti haritava maa keskmine boniteet 39-40 hp Maade kvaliteeti (põllumajanduslikku tootlikust) hinnatakse Eestis 100- punktilisel boniteediskaalal. See on jaotatud kümneks boniteediklassiks: 91...100 hindepunkti 81...90 väga head maad 71...80 61...70 head maad 61...60 41...50 keskmised maad 31...40 21...30 halvad maad 11...20 1...10 väga halvad maad. 50. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused- Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis- geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid 51
MÕISTED Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimite peenendumine ilma keemilise ja mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustab suur temperatuuri amplituud ja kivimipragudes oleva vee külmumine ja paisumine Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kivimi lagunemisel Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga
Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega · Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, hapestumist jne. MÕISTED: Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kivimi lagunemisel Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Mullahorisont- maapinnaga
vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks; tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse on meetmete kompleks, mis peab tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Muld on looduslik keha, mille kujunemisel on tähtsad 6 looduslikku faktorit e. nn. mullatekketegurit. Mullatekketegur Seos ökoloogia ja keskkonnakaitsega 1. kliima biotoobi e. koosluse elupaiga osad, aineringete mõjutajad jne. 2. reljeef 3. lähtekivim 4. taimestik ja ökoloogia uurimisobjektid loomastik 5. aeg ökoloogiliste ja mullatekkeprotsesside muutumine ajas on sageli omavahel seotud (näit. maismaa kliimakskooslust iseloomustab
annaabi.ee 
