Ragnar Tuisk 11HA PTG Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Leidub:Kohtla-Järvel. Kaardil: Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Leidub: Narvas Harkus Kundas Maardus Kaardil: Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Leidub: Põhja Eesti paekaldal Kaardil: Dolokivi ehk dolomiit Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim. Kasutatakse magneesiumi tootmiseks, väetiste valmistamiseks. Leidub: loode Saaremaal Mustjala vallas Kaardil: ...
Sisaldab sageli väärtuslikes kogustes kroomi, niklit, koobaltit, kulda, hõbedat, plaatina või vasksulfiidi Leidub harva nii Eesti kristalses aluskorras kui ka rändrahnude hulgas. GABRO LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim Tekib moondel, kõrgel temperatuuril ning rõhul Koosneb tumedast moondekivimist ja heledast tardkivimist. Migmatiit on Eesti kivistel rannikutel väga tavaline kivim MIGMATIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
ALEOROLIIT AMFIBOLIIT ARGILIIT ASBESTITRIIP GRAFIIT KALKOPÜRIIT KAOLINIITSAVI KLORIIT MALAHIIT OOBULUS LIIVAKIVI MIGMATIIT SVALERIIT
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. ...
Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll Mida näitab soolsus Kliimasoojenemise mõju maailmamaerele Nimeta ookeanid Kuidas tekib põhjavesi Laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamade liikumisviisid Külgsuunaline lahknemine ehk spreeding Horisontaalne lahknemine Põrkumine Subduktsioon Kui põrkuvad ookeaniline ja
selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Litosfäär
Tardkivimite tüübid ainelise koostise järgi: Setted - rändrahnd, munakad, veerised, kruus, liiv, savi) Settekivimi liivakivi lubjakivi põlevkivi d fosforiit kivisüsi sinisavi MOONDEKIVIMID tekivad kivimite moondumisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes marmor gnei amfiboliit ss migmatiit kvartsiit Moondekivimite tekke animatsioon http://dusk.geo.orst.edu/oceans/PPT/ConvectionTecton ics.html Kivimiringe Animatsioonid kivimiringest: 1) http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/investigations/es0602/es0602page02.cfm 2) http://www.learner.org/interactives/rockcycle/diagram.html Kasutatud materjal: 1. MITMEKIHILINE MAAKERA, Ivar Murdmaa. http://ares.nlib
Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak Majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal. Tardkivimid Tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite sulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel (graniit) või vulkaani tagajärjel maale purskanud laavast (basalt). Moondekivimi Maakoores, kus temp on kõrge, kristalliseeruvad sette- ja tardkivimid d ümber uuteks kivimiteks moondekivimiteks. Gneiss, migmatiit. Settekivimid Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivim tekib hiljem, kivistudes. Liivakivi, lubjakivi. Laamatektoonika Joonised TV lk 20, 21. Laamade lahknemisega kaasneb : · Maakoore teke · Maavärinad · Vulkaanipursked · Kurdmäestike teke · Vulkaaniliste saarte teke *Lahknemist esineb nt Vaikse- ja India ookeani keskahelikes
Planeet Maa Referaat "Helesinise planeedi" ajalugu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka "helesiniseks planeediks". Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, suuruselt viies ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Mineraalid ja kivimid referaat 7.B Pauline Vähi 2013 SISUKORD Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Mineraalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Teke. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Omadused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . .4 Safiir. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Kivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Tardkivimid. . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Settekivimid. . . . . . . . . . . . ...
maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
suunatud rõhuga keskkond - Mida iseloomustab moondefaatsies? kindel termodünaamilises tasakaalus olev mineraalne kooslus - Millistes piirkondades toimub regionaalmoone? kurdmäestike all (laamade põrkepiiril) - Mis kivimtüüp tekib lubjakivi moondel? Liivakivi moondel? Graniidi moondel? · lubjakivi maromor · liivakivi kvartsiit · graniit graniitogneiss - Mida on migmatiit? Koldeliselt sulanud moondekivim Maakoore mehhaanilised deformatsioonid Lõhend rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugeneb murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigutuspinnaks
Tardkivim- nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. N: graniit, basalt. Settekivim- nende teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes- mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii saab liivast liivakivi, merepõhja lubimudas aga lubjakivi jne. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650 0C) tingimustes moodustunud kivim. N: gneiss, migmatiit. Laamtektoonika- on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest, mis kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Maalihe- nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas
vt eelmist punkti + Regionaalmoone leiab aset laamade põrkepiiridel (kurdmäestike all) 126. Mis juhtub basaltse kivimi/savikivimiga T ja P tõustes regionaalsel metamorfismil? Kuidas muutub kivimite mineraloogia, kristallide suurus kuju ja orientatsioon. Millise rea need kivimid moondel moodustavad? 26 127. Savikivim argilliit - kilt kristalliline kilt gneiss migmatiit kui kivimite moondeline rida T ja P tõustes (madala ja kõrge astmega metamorfsed kivimid kuni kivimiteni nende ülessulamise piiril). 128. Mis juhtub savimineraalidega nende metamorfismil? 129. Milline kivim moodustub monomineraalse lubjakivi ja - liivakivi moondel regionaalse metamorfismi tingimustes juhul kui keskkonda ei kanta uusi keemilisi elemente? 130. Kontaktmoone - selle sisu. Milline moondefaktor on kontaktmoondel kõige olulisim? Kus
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. [redigeeri] Litosfäär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
