TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmeh...
Gutenbergi piibel. Puulõikesarjad. GRÜNEWALD ,,Kristuse ülestõusmine" ja ,,Kristus ristil" Eesti PASSER Mustpeade maja fassaad Tallinnas. SITTOW läks Madalmaadesse elama ja tööle. Tallinna raeapteek. Pontus de la Gardie hauamonument Tallinna toomkirikus. Tallinna kirikute ja raekoja tornikiivrid. 14. Barokk(17. sajand). Absolutismi väljakujunemine, revolutsioonid ja ususõjad, muurang maailmapildis, rahvalikkus. Kirik ja kunst. Need märksõnad seletatakse lahti Õ lk 112. Barokk Ehitised, skulptuurid, maalikunst Itaalia Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus: Kolonnaad Peetri kiriku ees ja Peetri väljak. CARAVAGGIO ,,Peetruse ristilöömine"; BERNINI ,,Püha Teresa ekstaas" ,,Apollon ja Daphne" Saksamaa NEUMAN Würzburgi piiskopiloss
1992 Keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro 2002 Säästva arengu konverents, Johannesburg Kokkulepped (näited): 1979 Genfi piiriülese õhusaaste konvensioon ning selle protokollid. Viini konventsioon 1985 ja Montreali protokoll 1987 osoonikihi kaitsest Baseli konventsioon 1989 (ohtlikud jäätmed) New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 ja Kyoto protokoll 1997 Stockholmi konverents 1972: Esimene suur ÜRO keskkonnateemadele keskkenduv konverents muurang rahvusvahelises keskkonnapoliitikas Osalajateks 113 riiki, lisaks ka valitsuste vahelised ja valitsusvälised organisatsioonid Käsitletud teemad: Rahvusvaheline koostöö ja teadlikus Osoonikihi hõrenemine Kliima soojenemine Vastu võeti deklaratsioon 26 arengut ja keskkonda puudutava põhimõttega ning tegevuskava 109 soovitusega Stockholmi konverentsi tulemused: Põhimõtted: Loodusressursside säilitamine ja tasakaalustatud kasutamine, saastuse piiramine
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Vaktsineerimine levis kiiresti ning mitte ainult geograafiliselt, vaid ka sotsiaalselt nt Eestis moodustasid üle poole vaktsineerimise läbiviijatest talupojad. 1989. aastal deklareeris WHO, et rõuged on inimpopulatsioonist välja viidud, viimane juhus oli 1980. aastate alul Somaalias. (Omaette teema on rõugete seotus biorelvadega, sest pärast seda kui inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, oleks tegemist väga efektiivse relvaga.) Nakkushaiguste teaduslikul käsitlemisel toimus muurang 19. sajandil. Esialgu oli siis olemas veel kaks vastandlikku koolkonda: · keemiline (nn environmentalistid); · bakteoroloogiline. Esimest esindas Justus Liebig (1803-1873), kes kõneles nö käärimisest (viimast käsitleti toona veel kui keemilist protsessi), teist sajandi esimesel poolel teadlane nimega Jacob Henle (1809-1885), kes väitis (1840, Von den Miasmen und Kontagien), et patogeneesi organismis tekitavad mingisugused mikroskoopilised elusolendid, ilmselt taimset päritolu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
