Geograafia mõisted. (0)

LITOSFÄÄR
Vulkanism – laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid . Esineb ka vulkaane , mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale.
Kivimite teke – laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid , pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel.
Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks.
Astenosfäär – kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad .
Maa tuum – Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks.
Vahevöö – maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest.
Mandriline maakoor – mandrite ja šelfimerede alune maakoor.
Ookealine maakoor – ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimitest koosnev maakoor.
Kurrutused - Laamade kokkupuudealadel mõjuvad kivimitele tohutu jõud, mis tulenevad laamade liikumisest , põhjustades kivimite kurrutusi ehk plastilisi deformeerimisi
Murrangud – maakoores esinevad tektoonilised liikumised põhjustavad pingeid, mille lahenemisel tekivad murragud. Murrangu tekke ja edasise arenguga tekivad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike -kivimikehade nihkumine üksteise suhtes mingit pinda.
Magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass.
Laava – vulkaaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud magma.
Kihtvulkaan -valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Kilpvulkaan – lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest.
Aktiivne vulkaan – vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb.
Kustunud vulkaan – vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega.
maavärin - Laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad.
epitsenter – maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal.
mineraal - looduslik, tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend.
kivim – loodusliku tekkega mineraalide kogum
maak – kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust
tardkivim – magma või laava tardumisel tekkinud kivimid.
settekivim – setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise , käigus tekkinud kivimid.
moondekivim – maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid.
laamtektoonika – laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus.
maalihe - suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.
PEDOSFÄÄR
Murend – väga erineva peensusastmetega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kvimi lagundamisel.
mullatekketegur – mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur.
lähtekivim – peenemaks murenenud pindmine kivim, millest tekib mulle mineraalne osa.
mulla mineraalne osa – mullas olevad kivimid ja mineraalid kokku.
huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus – maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunudpruuni kuni musta värvusega aine.
mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalaineteks.
mullahorisont – kiht mullas, mis erineb värvuse, tiheduse ja omaduste poolest.
mullaprofiil - mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisonti ja alusmaterjal
mulla veerežiim – näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine .
leetumine – on iseloomulik okasmetsadele. Happelises keskkonnas toimub mullaprotsess : lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kui toimub hüdrolüüs. Suure sademete hulga tõttu uhutakse mullalahus sügavamale ja tekib hallikasvalge väljauhtehorisont. Mul on vaesunud .
kamardumine - on iseloomulik rohtlatele, mus mineraalaineterikkal lähtekivimil kasvad palju rohttaimi. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumuse koguneb mulda. Tekib mustmuld .
soostumine - pidevalt liigniiskes keskkonnas mullaprotsess, kus taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana .
gleistumine – on iseloomulik tundratele, kus liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa.
sooldumine – on iseloomulik kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on suurem kui sademete hulk ja soolad püsivad mullas. Vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitus muldade niisutamisest.
erosioon – tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne.
kõrbestumine – protsess, mille käigus viljakas alad muutuvad kõrbeteks. Toimub muldade hävimine.
ATMOSFÄÄR
atmosfäär – maad ümbritsev õhukiht
troposfäär – atmosfääri alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdavalt osa atmosfääri massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused
ekvaator – poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon , mis jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks.
polaarjoon – kujuteldav joon 66,5 laiuskraadil nii põhja- kui lõunapoolkeral, millest edasi pooluse suunas esineb polaarööd ja -päeva.
pöörijoon – kaugeim paralleel ekvaatorist (23*27'N ja 23*27'S), millel päike kord aastas seniidis .
Kiirgusbilanss – maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe
üldine õhuringlus – püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral.
õhumass – tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühsuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused
õhurõhk – rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal
tsüklon e. Madalrõhuala – hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala
antitsüklon e. Kõrgrõhuala – hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala.
soe front – kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus soe õhk liigub külmemale peale.
külm front – kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus külmem õhk lükkab sooja õhku enda ees.
mussoon – peamiselt lõuna- aasia rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub : suvel merelt maale ja talvel maalt merele
passaat – aastaringlselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled.
kasvuhoonegaas – atmosfääris olev gaas , mis põhjustab kasvuhooneefekti.
kasvuhoonefekt – peamiselt räägitakse maa mõistes-Maa temperatuuri ja niiskuse suurenemine kasvuhoonegaasidest moodustunud kihi all, mis laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase maailmaruuni tagasi pikalainelist soojuskiirgust.
osoonikiht - maapinnast 20-30 km kõrgusel paiknev O3-st moodustunud Maad ümbritsev kiht atmosfääris, mis kaitseb maal elavaid organisme.
happesademed – sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri saastamise käigus õhku pasiatud väävel- ja lämmastikuoksiid.
sudu – õhus oleva kivisöesuitsu ja usu segu.
HÜDROSFÄÄR
Veerežiim – vee hulga ja taseme ajaline muutus
maailmameri - katkematu kihina 70.8 % maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved
rannaprotsessid - lainetuse kuhjaval ja vee liikumise tagajärhel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände- ja kulutusprotsessid
rannavall - lainetuse kuhjuval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed.
järskrannik – järsu rannanõlvaga rannik , ülekaalus lainete kulutav tegevus.
laugrannik – lauge rannanõlvaga rannik , ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
jõgede äravool – kindla ajavahemiku jooksul jõgede kaudu äravoolava vee hulk
valgla e. Äravooluala – maa-ala, kust vesi valgub mingisse veekokku või selle ossa .
infiltratsioon – sademe- või pinnavee imbumine lõhede ja tühimike kaudu pinnasesse.
MAA KUI SÜSTEEM
Maa sfäärid – maa tuuma ümbritsevad kihid , mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärid on – atmosdfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest.
Aineringe – maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine .
Geoloogiline aineringe – litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri.
Bioloogiline aineringe – bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja laugundavad seda mineraaliaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. Aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine . Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfor - ja väävlirinde.
Veeringe – vee liikumine maa sfääride või nende osade vahel
jätkusuutlik ja säästev areng – looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga sellega looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumjanaduse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi.
Industriaal- e. Tööstusühiskond – ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas sektoris ning tööd tehakse peamiselt masinatega.
Infoühiskond – ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindavas sektoris ning tegeleb eelkõige informatsiooni kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenuste pakkumine ja tootmine. Informatsioon on majandustegevuse aluseks.
Arengumaa – riik, kus SKT (sisemajanduse kogutoodang ), keskmine eluiga ja haridustase on väiksesed. Hõive suur põllumjanaduses ja tööstuses.
Kõrgelt arenenud riik - iik, kus SKT (sisemajanduse kogutoodang), keskmine eluiga ja haridustase on kõrged. Suur industrialiseerituse tase, arenenud infrastruktuur ja kõrgtehnoloogia.
Geograafiline tööjaotus – ettevõtluse spetsialiseerumine vastavalt asukoha geograafilistest eelistest.
Rahvusvaheline firma – firma, mis tegutseb paljudes riikides.
Globaliseerumine – maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega.
SKT – aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.
Inimarengu indeks – riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb SKT-st ühe inimese kohta ning haridustaseme ja keskmise eluea näitajast.
Majanduse struktuur – riigi majanduse ülesehitus, jaotub kolme sektorisse : hankiv, töötlev ja teenindav .
Primaarne e. Esmasektor – majandusharu , mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse, metsanduse ja põllumajandusega.
Sekundaarne e. Tööstussektor – majandusharu, mis tegeleb toorainete ümbertöötlemisega erinevateks toodeteks ja nende müümisega tarbijale tulu saamise eesmärgil.
Tertsiaarne e. Teenindussektor – majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, turismi ja muude teenuste tootmisega tulu saamise eesmärgil.
RAHVASTIK JA ASUSTUS
Demograafiline ülemnek – seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärheks on rahvaarvu ja ka vanuselise koosseisu muutus.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp – rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured, iive on 0 ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kasv.
Kaasaegne rahvastiku tüüp – rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning iive on samuti nullilähedane, vahel koguni negatiivne ja rahvastiku kasv aeglane.
Demograafiline plahvatus – üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks ning seetõttu on iive suur ja rahvaarv kasvab plahvatuslikult.
Rahvastiku vananemine – vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Sündimus – aasta jooksul elusalt sündinud laste arv 1000 elaniku kohta.
Suremus – aasta jooksul surnud inimeste arv 1000 elaniku kohta.
Iive – sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta.
Rahvastikupoliitika – riigi tegevus rahvaaru, selle gemograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga.
Migratsioon - majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel.
Linnastumine – linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus ja linliku elulaadi levik.
Eeslinnastumine – inimeste elamaasumine suurlinnadest välja, linnalähedastesse väiksematesse asulatesse.
Ülelinnastumine – Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika linnade ülikiire kasv, mis on tingitus demograafilisest plahvatusest ja sisserände kontrollimatusest. Ei suudeta tagada linna kiiresti kasvavale elanikkonnale töö- ega elukohti, tekivad agulid e. Slummid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus.
Tööhõive struktuur – näitab rahvastiku tegevusalaseis primaar -, sekundaar- ja tertsiaarsektoris.
Tööpuudus – olukord, kus tööealised inimesed, kes tahavad töötada, ei leia tööd.
Usund – religioosne süsteem, mis on omane teatus rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS
vegetatsiooniperiood -e. Taimekasvuperiood – ajavahemik , millal taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad.
Ekstensiivne põllumajandus – põllumajanduslik tootmisviis , mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning väiksemad tootmiskulud tooteühiku kohta.
Intensiivne põllumajandus – põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. Intensiivne põllumajandus on tavaliselt omane spetsialiseerunud põllumajandusettevõttele.
Ökoloogiline ehk mahepõllundus – põllundus, kus kasutatakse enamasti looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid.
Omatarbeline põllumajandus - kasvatatkse põllusaadusi või peetakse loomiu ome pere toitmiseks.
Kaubaline põllumajandus - põllumajandus, kus saadusi toodetakse müügi jaoks.
Põllumajanduse spetsialiseerumine – keskendumine mingi kindla põllukultuuri või kariloomade kasvatamisele põllumajanduses
ookeanipüük – kalapüük suurte laevadega ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala töötlemine toimub laevas .
Kalakasvatus – kalade kasvatamine siseveekogudes, suudmetes või rannikuvetes .
Ülepüük – intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab kasvada.
METSAMAJANDUS
metsatüüp – mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest.
Metsamajandus – kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu.
Metsasus – metsade osakaal % teatud territooriumil.
Puiduvaru – metsades olev puiduhulk m3/ha.
Puidu juurdekasv – teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul.
Arvestuslank – metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu.
ENERGIAMAJANDUS
Energiamajandus – on energiavarude hankimine , nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani.
Fossiilne kütus – miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta , maagaas jt), mida saab kasutada energiamajnduses.
Taastuvad energiaallikad – energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul (vesi, tuule, päikeseenergia jne)
Taastumatud energiaallikad – energiaallikad, mille taastumine on väga aeglane või praktiliselt olematu (nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne)
Energiakriis – olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu.
TÖÖSTUS JA TEENINDUS
Kõrgtehnoloogiline tootmine – uus majandus, mis keskendub kõrgtehnoloogiliste toodete tegemisele ja milles on kõige olulisem arendus- ja uurimistöö.
Teaduspark – koht, kus asub palju teadusmahukat toodanut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, kõrgkoole ja nende infrastruktuuriüksisi.
Tootmise spetsialiseerumine – keskendumine kitsamale toote, detaili või teenuse valmistamisele saavutamaks mastaabisäästu.
Rahvusvaheline tööjaotus – piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused.
Isikuteenused – teenused, mida osutatakse otse tarbijale
Äriteenused ehk tootjateenused – teenused, mis on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis(transport) ja mille hind kajastub lõpptoodangu hinnas .
Avaliku sektori teenused – teenused, mida osutavad, kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras ( haridus ).
Logistika – materjali- info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse koordineeriv ja optimeeriv majandusharu
Kohalikud veod – kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500 km), domineerivaks on autotransport.
Kaugveod – kaubaveod üle 500 km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid .
Transiitveod – sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi)
Mugavuslipp – riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik.
Positiivne kaubandusbilanss – olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse.
Negatiivne kaubandusbilass – olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja.
KAARDIÕPETUS
Üldgeograafiline kaart ehk looduskaart – kaardil on kujutatud koha loodusgeograafilised objektis- maastik , teed, linnad jne.
Temaatiline kaart – konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geograafilisi-, klimaatilisi-jne kaarte.
Suuremõõtkavaline kaart ehk plaan – väikese maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal ( kuni 1:24000)
Väikesemõõtkavaline kaart – suure maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal, kuid on vähem detailne (alates 1:250000)
Horisontaal ehk samakõrgusjoon – joon, mis ühendab kaardil samasuguse kõrgusega punkte.
Isoterm – joon, mis ühendab kaardil samasuguse temperatuuriga punkte.