AINE E- TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA
Kordamisküsimused
Sisukord
Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1
Mis on e- turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2
Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2
Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e- turunduses .............................................................. 2
Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja
kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2
Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks ....................................................................... 3
Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused ........................................................ 3
E-turunduse kasulikkus ettevõttele ................................................................................................................ 3
E-turunduse peamised ohud ja probleemid ................................................................................................. 4
Ettevõtte probleemid ........................................................................................................................................ 4
Kliendi probleemid ............................................................................................................................................ 4
E-turunduse planeerimine . Kuidas planeeritakse e-turundust, mis on e-turunduse planeerimisel
oluline ................................................................................................................................................................. 5
Võrdle Veeb 1.0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused? .................................................................. 5
Mis on Veeb 3.0? ............................................................................................................................................. 6
Mis omadused iseloomustavad head kodulehte? ....................................................................................... 6
Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis? ................... 6
Milline on hea kodulehele püstitatud turunduseesmärk ? ........................................................................... 6
Miks on oluline enne uue kodulehe loomist kaardistada kodulehe sihtgrupid ? ...................................... 7
Mis on kasutajasõbralikkus (usability) ja miks on oluline kodulehe loomisel selle põhimõtteid jälgida?
............................................................................................................................................................................ 7
Mis uuringumeetod on eye- tracking ja millist olulist informatsiooni see e-turundajale annab? ............ 7
Milline potentsiaalne huvide konflikt võib ettevõttel oma tarneahela Internetti kolimisel tekkida oma
edasimüüjatega? Kuidas võiks seda vältida? .............................................................................................. 8
Millistest valdkondadest ja spetsialistidest koostaksid Sina keskmise või suurema ettevõtte e-
turundusmeeskonna? Miks? ........................................................................................................................... 8
Kodulehe navigatsioonimudelid. Võrdle laia navigatsioonimudeli ja sügava navigatsioonimudeli
plusse ja miinuseid ........................................................................................................................................... 8
Conversion rate . Mida see sisuliselt tähendab, mida see näitab ja miks see oluline on? ..................... 8
Bounce rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida näitab ja miks see oluline on? ................................... 8
Kodulehe külastatavuse ja kasutajate tegevuse statistika ja analüüs. Miks selle kogumine ja
jälgmine olulised on? Mis on kõige tähtsamad kodulehe külastajate tegevuse näitajad/arvud? .......... 8
Milliste vahenditega on võimalik kodulehe külastatavust tõsta? ............................................................... 9
Riba (bänner) reklaamid . Millised on ribareklaamide erinevad tehnilised lahendused ja erinevad
tüübid? ............................................................................................................................................................... 9
Milline ribareklaam on hea ja „töötab”? Millega seda mõõta/mis näitajad seda headust
iseloomustavad? .............................................................................................................................................. 9
Ribareklaamide hinnastamismudelid: CPM, CPC ja CPR (CPA). Mida need tähendavad?
Iseloomusta iga meetodit ja kommenteeri, milline on meediakanali/ reklaamija jaoks kõige kasulikum
............................................................................................................................................................................ 9
Otsimootoriturundus (SEM). Mis see on ja millised on selle erinevad valdkonnad? ............................ 10
Mis on otsimootorile optimeerimine (SEO) ja miks on tähtis selle põhimõtteid kodulehe loomisel
jälgida? ............................................................................................................................................................ 10
Millised on olulisemad otsimootorile optimeerimise töövõtted? .............................................................. 10
Sisuosa ............................................................................................................................................................ 10
Millised on erinevad otsimootorite tüübid? ................................................................................................. 11
Mis põhimõttega töötavad metaotsingusaidid? .......................................................................................... 11
Kuidas klassikalised otsingusaidid kodulehtedelt andmeid koguvad ja kuidas nende järgi kodulehti
pingeritta reastavad? ..................................................................................................................................... 11
1
Kuidas märksõnu kodulehel kasutada nii, et see tõstaks kodulehe positsiooni otsimootori päringute
pingereas? ....................................................................................................................................................... 11
Millised probleemid tekivad piltides, videotes ja tihti ka Flash -lahendustes peituva info kasutamises
otsimootorile optimeerimise seisukohast ? Kuidas seda lahendada? ..................................................... 11
Mis hinnastamisskeemi kontekstilise reklaami võrgustikud (näiteks Google AdWords) kasutavad? 11
Miks on andmebaas turunduses oluline? ................................................................................................... 12
Mida peab ettevõtte turunduse andmebaasi planeerimisel silmas pidama ? ......................................... 12
Millistest kanalitest on võimalik andmebaasi andmeid koguda? Ettevõttesiseselt? Ettevõtteväliselt?
.......................................................................................................................................................................... 12
Millised on andmebaasi kasutusvõimalused ettevõtte turundamiseks Internetis? ............................... 12
Mis on e-otseposti eelised traditsioonilise otseposti ees? ....................................................................... 12
Millistele küsimustele peab e-otseposti kampaaniat planeerides vastused leidma? ........................... 12
Mis iseloomustab hea ja läbimõeldud e-reklaamkirja sisu? ..................................................................... 12
Kas e-otsepostikampaaniale on kasulik teha eraldi maandumisleht või mitte? Palun põhjenda ....... 12
Sotsiaalne võrgustik: digitaalsete sotsiaalvõrgustike tüübid, nende rakendus e-turunduses ............. 13
Blogimine e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13
Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13
Klienditeenindus sotsiaalsetes võrgustikes võrreldes müügi- ja turundustegevusega samades
keskkondades ................................................................................................................................................. 13
Mis iseloomustab turundustegevust sotsiaalsetes võrgustikes? Mis on selle miinused ja plussid
turundaja seisukohast? ................................................................................................................................. 13
Mis on nakkusturundus ? Kuidas see toimib? Milline „ viirus ” nakkab kõige paremini? ........................ 14
Millised on nakkusturunduse eelised turundaja seisukohalt? .................................................................. 14
Asukohapõhised e-turunduslahendused: mis need on, kuidas need töötavad, kuidas need töötavad
Eestis ............................................................................................................................................................... 14
Mobiilsed rakendused ( native apps ja mobile web apps) turunduslahendustena: mis need on,
tähtsus, kuidas neid kasutada ...................................................................................................................... 14
Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus
Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida ettevõte rakendab oma sihtturu mõjutamiseks.
Klassikaliselt sisaldavad need toote, hinna, turustuse ja toetuse kujundamise meetmeid.
E-turundus tähendab samade meetmete rakendamist infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. E-
turundus laiendab traditsioonilise turunduse kontseptsiooni digitaalsele meediumile ning pakub välja
lahendusi, kuidas infotehnoloogiat integreerida ettevõtte olemasoleva turundusstrateegiaga.
Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda
E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile
(veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks
Internet . E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset
kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult
klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on
mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised
(GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina,
turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil . Seetõttu on mõistlik
Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda.
Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses
E-turunduses on infotehnoloogial toetav roll. Kui e-kommertsi algusaastatel arvati, et uus tehnoloogia
tekitab täiesti uued keskkonad, kus seni eksisteerinud äri-, turundus- ja ühiskonnareeglid enam ei kehti,
siis tegelikkus osutus vastupidiseks. E-turundus ei erine millegi poolest tavalisest turundusest. Tegemist
on lihtsalt ühe uue kommunikatsiooni kanaliga, ning e-turundus rõhutab selle kanali olulisust ja
ärakasutamise vajadust ettevõtte turundusstrateegia väljatöötamisel. Tehnoloogia roll on abistada
ettevõtet turundustegevuse planeerimisel ja läbiviimisel. E-turundus tagab, et tehnoloogiat kasutatakse
sihipäraselt ning oma võimalusi arvestades maksimaalselt tulemuslikult.
Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja
kuidas seda lahendada?
E-turunduse projektides kohtuvad kolm osapoolt:
Turundusspetsialistid
IT spetsialistid
Äri esindajad
2
Kõigil neil on projektist erinev arusaam. Probleemid tekivad, sest e-turunduse projektid hõlmavad nii äri,
tehnoloogia kui ka turunduse valdkonda. Nende valdkondade spetsialistid mõtlevad sageli oma
valdkonna piiratud raamides ning näevad seeläbi asju erinevalt. Seetõttu peavad kõik osalised:
Arvestama, et projektiga on seotud ka inimesed, kes ei ole nende tegevusvaldkonnaga samaväärselt
kursis
Vajadusel selgitama oma üldisemalt , andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat
terminoloogiat ja metoodikaid.
Püüdma aru saada teiste osapoolte eesmärkidest, vajadustest ja piirangutest
Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks
1985 - Registreeriti esimene .COM domeen
1990 - Esimene otsingumootor Archie
1991 - Tim Berners Lee loob WWW
1993 - Esimene graafiline veebibrauser Mosaic
1995 - Amazoni ja eBay teke
1996 - Hotmail hakkab tasuta meiliaadresse jagama
1998 - Google otsingumootori teke
2000 - Dot-com mulli lõhkemine
2001 - Wikipedia teke
2004 - Facebooki teke
2005 - Youtube teke
Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused
McDonald ja Wilson (1999) on kirjeldanud järgmisi Interneti unikaalseid omadusi:
Interaktiivsus
Keskkonna võime tuvastada isik, saada temalt vastus, koguda ja meelde jätta saadud informatsioon
ning kohandada see tagasiside andmiseks .
Intelligentsus
Reaalajas saadav tagasiside, vastuste kohandamine vastavalt kasutaja tegevusele, statistika kogumine
Personaliseeritavus ja kohandatavus
Kliendikäitumiste analüüs võimaldab planeerida ettevõtte strateegiaid (optimeerida laomahtu, töötada
välja klientide tagasiside alusel uusi tooteid). Kliendile loob interaktiivsus ja intelligentsus keskkonna,
mis arvestab täpselt tema profiili ning käitumisharjumusi (saada pakkumisi vaid teda huvitavate
valdkondade kohta, saada infot reaalajas kas e- postile või mobiiltelefoni). Samuti saab ettevõte ostude
statistika põhjal pakkuda kliendile erinevaid tooteportfelle (soovitada tooteid, mida teised ostjad on lisaks
põhitootele veel tellinud).
Integreeritus
Internetti saab integreerida ostuprotsesi isegi juhul, kui ostimen ei toimu Internetis. Sellisel juhul on
tegemist kliendi ostu toetava kanaliga (toodet võrreldakse Internetis, reaalne ost toimub aga poes).
Samuti saab Internetti integreerida ostujärgse tugiteenuse pakkumise süsteemi ( garantii ,
juhendmaterjalid , hooldusteenuse tellimine ), mis pakub kliendile täiendavat mugavust .
Olemasolevate kanalite ümberkujundamine
Internet võib muuta traditsiooniliste turustuskanalite toimimist - minna mööda vahendajatest või
jaemüüjatest ( hulgimüüja võib pakkuda kõigile oma tooteid otse kodulehel, ettevõte võib vahendada
kaupa otse tootjalt kliendini, loobudes seeläbi tarnijatest ja kauba vahepealsest ladustamisest).
Vahendajaid võib ka juurde tekkida, kes töötavad omamoodi agregaatoritena - vahendavad ühes
valdkonnas tegutsevate erinevate pakkujate teenuseid, pakuvad hinna- ja tootevõrdlusi.
Rahvusvahelisus
Internet lihtsustab rahvusvahelistele turgudele sisenemist ning võimaldab seeläbi asuda tegustema
turgudel , kuhu varem oli pääs raskendatud asukoha keerukuse või suurte kulutuste tõttu.
E-turunduse kasulikkus ettevõttele
E-turundus aitab ettevõttel:
Suurendada läbimüüki
Interneti kasutajate arv kasvab pidevalt, seega kasvab ka võimalike ostjate hulk. Läbimüüki (ja seeläbi
käivet ning kasumit) saab suurendada, kui suhtuda Internetti kui globaalsesse turgu ning püüda jõuda
erinevate kultuuriruumide ning rahvasteni. Samuti saab ära kasutada Interneti kui meediumi eripärasid
(kahesuunalisus, personaalsus, integreeritavus, intelligentsus), et meelitada juba olemasolevaid kliente
uusi tooteid ostma (kordus- ja ristmüük).
Vähendada kulutusi
E-keskkondade kasutusele võtmine aitab vähendada turustus- ja varustuskanali ning administratiivseid
kulusid . Internet aitab jõuda otse lõpptarbijani, vähendades tarneahelas vahendajate hulka miinimumini.
3
Administratiivseid kulutusi aitab vähendada paberivaba asjaajamine ning Internetipangandus.
Varustuskanali puhul saab optimeerida laoseisu ja vältida üleliigse ebavajaliku laovaru soetamist.
Aidata tutvustada ettevõtte kuvandit
Internet on samuti kanal turundussõnumite vahendamiseks (nii nagu raadio, televisioon ja trükimeedia).
Internetis leitav olemine aitab kinnistada ettevõtte kaubamärki ja tutvustada pakutavaid teenuseid.
Saada operatiivset tagasisidet
Pakutavate teenuste kohta saabuv positiivne tagasiside töötab reklaamina. Negatiivne tagasiside juhib
ettevõtte tähelepanu parendamist vajavatele valdkondadele ning on väärtuslikuks sisendiks
tootearendusel.
Parandada klienditeenindust
Internet võimaldab kliente teenindada ööpäevaringselt, kulutamata seejuures raha kontoripindadele ja
teeninduspunktide ülevalpidamisele.
Olla kliendi jaoks pidevalt kättesaadav
Veebilehte omav ettevõte on kliendi jaoks alati leitav ning klienti huvitav informatsioon on tema jaoks
alati kättesaadav.
Levitada turundusinfot
Infot on võimalik viia väga suure hulga inimesteni väga väikeste kulutustega.
Parandada suhtlust partneritega
Suhtluse saab viia täiesti automaatseks, liidestades omavahel ettevõtte ja partneri infosüsteemid .
Paberivaba asjaajamine ning automaatiseeritud sõnumivahetus hoiab kokku kulusid ning muudab
kliendi päringutele reageerimise väga kiireks ja veavabaks.
E-turunduse peamised ohud ja probleemid
E-turunduse ohud jagunevad kahte suurde rühma. Ühelt poolt tegurid, mis takistavad ettevõttet Interneti
kasutamisega kohanemast ning teisalt tõkendid klientide poolel, mille tõttu ei soovita võrgus tegutseda.
Ettevõtte probleemid
Mõõdetavate kasude puudumine
Ettevõtte ei näe tehtavate uue meediumi kasutusele võtmisest kasu äritegevuse paranemisele. Väikeste
ettevõtete puhul on raske märgata kokkuhoidu Interneti kasutusele võtmisest. Väljatöötamise ja
juurutamisega seotud ebamugavused vähendavad ettevõtte jaoks e-turunduse väärtust.
Tegevusvaldkonna spetsiifika
Ettevõtte hinnangul ei anna just nende tegevusvaldkonnas Interneti rakendamine märgatavat
konkurentsieelist.
Suured kulutused
E-turunduse meetmete rakendamine eeldab ettevõttelt uute tehnoloogiliste lahenduste väljaöötamist.
Investeeringud riist - ja tarkvarasse ning äriprotsesside kohandamisse tunduvad liiga suured ega tasu
end ära.
Kliendi probleemid
Ühenduse kõrge hinna
Hoolimata võrguteenuste hindade pidevast alanemisest eksisteerib praegugi leibkondi, kes ei saa
Internetiühendust majanduslikel põhjustel omale lubada.
Kasulikkuse puudumise
Inimesed ei pruugi isegi mõningase Interneti kasutamise järel selle kasulikkust tajuda. Leitakse, et
tegemist on ajaraiskamise ning pigem probleemide allika kui lahendajaga. Osaliselt võib see olla tingitud
vähesest teadlikkusest ning kasutusoskusest. Aitaks Interneti eeliste esiletõstmine (ligipääs suuremale
müüjatevõrgule, täiendava informatsiooni kogumine, teiste ostjate tagasiside).
Interneti kasutuslihtsuse probleemid
Internet nõuab teistsuguseid tarbimisharjumusi kui varasem meedia. Paljudele on väikses kirjas linkide
ja reklaamidega läbipikitud teksti lugemine aeganõudev ja väsitav. Seetõttu eelistatakse info
hankimiseks endiselt televisiooni, raadiot või trükimeediat.
Hirmu turvalisuse pärast
Kardetakse viiruseid, kräkkereid, arvutisse sissetungimisi, andmelekkeid. Turvatunde puudumine
mõjutab just e-kaubandust ja muude võrguteenuste tarbimist. Kasutajad käivad Internetis ainult mööda
sissetallatud radu ning väldivad kõige uue ja tundmatu proovimist.
Hirmu privaatsuse pärast
Eelmise probleemiga haakub ka privaatsuse küsimus. Inimesed kardavad nende poolt Internetis
liikumise tulemusena tekkinud andmete sattumist kuritarvitamise ohvriks. Seetõttu ei soovita endast
maha jätta ka e-turunduse toimiseks vajalikku informatsiooni.
Hirmu tundmatuse ees
4
Interneti algusaastatel peeti massimeedia poolt seda kui pornograafia , piraatluse, viiruste jm. illegaalse
ning pahatahtliku informatsiooni kogumiks. Kuigi säärane käsitlus on praegu praktiliselt taandunud, on
müüdid inimeste keskelt visad kaduma ning paljud pelgavad siiani seepärast võrgus tegutsemist .
Ettevõtte turunduseesmärkide saavutamiseks tuleb neid barjääre hinnata ja kaaluda tema suurust ja
ületamiseks tehtavaid jõupingutusi.
E-turunduse planeerimine . Kuidas planeeritakse e-turundust, mis on e-turunduse planeerimisel oluline
Kuna e-turundus on osa ettevõtte turundusest, planeeritakse seda koos teiste ettevõtte
turundustöödega. Tavaliselt tehakse seda juba turundusaasta alguses ettevõtte aastase turundusplaani
koostamise käigus. E-turunduse planeerimisel lähtutakse turunduse strateegilistest eesmärkidest, mis
omakorda sõltuvad ettevõtte ärieesmärkidest. Planeerimise käigus püütakse vastuseid leida
järgmisetele küsimustele:
Kui laiad on ettevõtte turundusvajadused?
Millised on ettevõtte äri ja turunduse strateegilised eesmärgid? Millised on turunduse taktikalised
eesmärgid vaadeldaval ajavahemikul? Millisteks kujunevad eelnevate mõjul e-turunduse strateegilised
ja taktikalised eesmärgid?
Milline on ettevõtte peamine sihtgrupp ning milline on selle sihtgrupi digitaalne käitumine?
Planeerimise ühe osana peab tekkima kommunikatsioonimudeli kirjeldus - kuidas tuleks antud kanalis
sõnum sihtgrupini toimetada. Turundusplaan peaks olema lihtne ja asjakohane ning sisaldama:
Situatsioonianalüüsi
Mõista ettevõtte hetkelist tegevuskeskkonda ning tema liikumissuundi. See hõlmab endas nii mikro - kui
makrokeskkonda ja analüüsib nii klientide, konkurentide, varustajate-vahendajate ja ressursside
kasutust kui ka sotsiaalseid, õiguslikke, poliitilisi, majanduslikke ja tehnoloogilisi iseärasusi. Samuti peab
sisaldama e-äri üldisi strateegiaid, mis määravad ära organisatsiooni tulevikusuunad ja edasised
tegevused.
Eesmärkide seadmist
Efektiivne planeerimine peab sisaldama täpseid, mõõdetavaid ajaliselt määratud ja realistlikke
eesmärke, mille saavutamine aitab anda hinnangut kavandatud tegevuste läbiviimise kulgemisele.
Valitud eesmärgid peavad olema üksteisega kokkusobivad, muidu pole neist abi strateegia
kujundamisel. Eesmärgid määravad ära turundusmeetmestiku ning turundusplaani elluviimiseks
kasutatavad vahendid. Näiteks võivad eesmärkideks olla klienditeenuse koormuse vähendamine,
esmaostude arvu suurendamine veebis ning kaubamärgi tuntuse tõstmine sihtgrupi hulgas. Eesmärkide
saavutamine loetakse täidetuks kui 8% klientidest hangivad infot iseseisvalt veebist, kõik kliendid on
teadlikud ettevõtte veebisaidi olemasolust, müügimaht Internetis moodustab 40% kogumüügist ning
70% sihtgrupist on teadlik ettevõtte kaubamärgist.
Taktika väljatöötamist
Vahendid, mida kasutatakse strateegia elluviimisel. Koosnevad tootepoliitikast (toote erisuste
väljatoomine ning unikaalsete toodete-teenuste pakkumine, toote sortimendi kujundamine,
tootearenduse korraldamine), hinnapoliitikast (hindade diferentseerimine ja hinnakujundusmeetodi
valik), jaotuspoliitikast (milliseid turustuskanaleid kasutada, kuidas tagada toodete kättesaadavus,
mismoodi vähendada otsemüügi korral kanalikonflikti praeguste vahendajatega) ning toetuspoliitikast
(kuidas jõuda sihtgrupini, milliste vahenditega meelitada neid toodet proovima ning milliseid
reklaamikampaaniaid korraldada).
Tulemuse mõõtmist ning kontrolli
Strateegia parendamiseks on vajalik tegevusi jälgida ning nende edukust mõõta. Vaid seeläbi on
võimalik analüüsida strateegia täidetust ning taktikaliste vahendite sobivust.
Võrdle Veeb 1.0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused?
Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud , et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas.
Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev
protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi,
mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks:
Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine
Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida
Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu
loomise protsessi
Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute
hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid
Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks
Dispersioon - digitaalseid ressursse ja informatsiooni müüakse rohkem kui füüsilisi tooteid
Masskaasamine - sotsiaalsed leheküljed seovad endaga miljoneid kasutajaid ja loovad uue digitaalse
ökosüsteemi
5
Varem oli tegemist lihtsat ühesuunalist kommunikatsiooni toetava suhteliselt staatilise sisuga
keskkonnaga. Toimus pigem traditsioonilisele meediale sarnanev ülalt-alla kommunikatsioon
(sisutootjalt selle tarbijale). Internetti käsitleti kui tüüpilist massikommunikatsioonivahendit.
Mis on Veeb 3.0?
Terminit on defineeritud erinevalt. Tim Berners Lee arvamuse kohaselt on selle üheks komponendiks
kindlasti semantiline veeb - süsteemide võime info sisulist tähendust tabada ning seeläbi oma käitumist
juhtida.
Intellektitehnika
osalusel
toimub
informatsiooni
ümberorganiseerimine
ja
kommunikatsioonitehnoloogia täiustamine selliselt , et külastajaga on võimalik suhelda loomuliku keele
kaudu. Reaalsuseks muutuvad täislauselised semantilised otsingud ja vastused ning süsteemide
automaatne kohanemine kasutaja harjumuste ning eripäradega (õppivad süsteemid). Veeb 3.0
tähendab intelligentset kommunikatsiooni inimese ja Interneti vahel. Selle juurutamisega on seotud aga
ka mitmed erinevad probleemid ja ohud:
Hoomamatus
Automaatsed süsteemid peavad toime tulema tohutute infokogustega, mis juba praegu võrgus olemas
on ning kasvavad üha
Hägusus
Tuleb tegeleda mõistetega, mis pole üheselt defineeritavad (noor, vana, pikk, lühike)
Määramatus
Erinevate täpsete hinnangute kombinatsioon võib omada erinevat tähendust, vajalik on tulemuste
statistiline interpretatsioon
Vasturääkivus
Suurte ontoloogiate korral võivad sisendandmed olla üksteisele vasturääkivad ning need konfliktid tuleb
lahendada
Pettus
Andmeid on sihilikult vigased, et süsteeme segadusse ajada ja soovitud suunas mõjutada
Mis omadused iseloomustavad head kodulehte?
Hea koduleht on:
Sihtgrupikeskse ülesehitusega, vajadusel segmenteeritud
Maitseka kujundusega, mis toetab lehel navigeerimist
Ekraanilt lugemist soodustava tüpograafiaga
Hästi struktureeritud, milles orienteerumine on igale kasutajale jõukohane
Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav
Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne
Avaneb ja reageerib kiiresti kasutaja tegevustele
Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis?
Eristatakse kuute peamist etappi :
Analüüs
Kirjeldatakse ära praegune lähtepunkt, kogutakse infot nii klientidelt kui ka ettevõtte töötajatelt.
Planeerimine
Vastavalt analüüsile planeeritakse arendustööd, tükeldatakse tegevus etappideks , koostatakse
arendusprojekt ning määratakse projektiga seotud ressursid .
Disain
Koostöös disainiteenust osutava ettevõttega koostatakse esmane struktuur ning kujunduslik makett.
Samuti tegeletakse kodulehekülje sisu loomisega ning funktsionaalsuse täpsustamisega.
Arendus
Kodulehekülje disaini alusel programmeerimistööde tellimine. Kodulehe testimine , sellele info
sisestamine ning terviklikkuse ja kujunduse kontrollimine.
Juurutamine
Kodulehe Internetis avaldamine, koostöös arendajatega vigade ja ebakõlade lahendamine.
Hooldus
Kodulehe regulaarne ülevaatamine, muutmine ja täiendamine.
Milline on hea kodulehele püstitatud turunduseesmärk?
Hea koduleht aitab kaasa järgnevate turunduseesmärkide saavutamisele :
Aitab suurendada ettevõtte läbimüüki
Internetti on võimalik rakendada müügikanalina olemasolevatel turgudel või ka sisenemiseks uutele
turgudele. Interneti kui müügikanali kasutatavus on viimasel ajal märgatavalt laienenud ja hõlmab väga
erinevaid kliente ja tootekategooriaid. Interneti kasutamist müügikanalina toetab ka püsiühenduste arvu
jätkuv kasv ning ostusooritajate järjest suurenev hulk.
Aitab kaasa turundus- ja varustuskulude vähenemisele
6
Sotsiaalvõrgustike ja teiste võrguteenuste kasutamine turunduskanaline aitab oskusliku planeerimise
korral vähendada turunduskulusid. Mitmesuunalise kommunikatsiooni oskusliku juhtimise teel on
võimalik tekitada olukord, kus kliendid ise aitavad kaasa ettevõtte teenuste ja toodete reklaamimisele.
Varustuskanali puhul on võimalik luua nn. hõõrdevaba kapitalism , kus kõikidel turuosalistel on täielik
informatsioon turul toimuva kohta ning võimalus võimalus vältida olemasolevat vahenduskanalit ja jõuda
otse tarbijani .
Tutvustab ettevõtte kuvandit ja kaubamärki
Internetti saab oma turundussõnumite kliendini viimiseks kasutada samaväärselt trükimeedia, raadio või
televisiooniga. Võrgusisu interaktiivsus aitab erinevalt teistest kanalitest luua aga uudset
kasutajakogemust ning põimida reklaam meelelahutusliku tegevusega .
Suurendab kahesuunalist turunduskommunikatsiooni ettevõtte ja kliendi vahel
Interneti unikaalsus on tema kahepoolne suhtlus, mis eristab seda meediumi teistest varemnimetatud
suhtluskanalitest. Selle kaudu on võimalik sõnumi passiivne tarbija lülitada aktiivseks suhtluspooleks ja
anda seeläbi võimalus otsustada ühelt poolt temani jõudva turundusinfo, ent teisalt ka ettevõtte
turundustegevuse üle laiemalt
Aitab kaasa klienditeeninduse paranemisele
Kahesuunaline kommuniaktsioon võimaldab kiiret ja operatiivset kliendiprobleemide lahendamist. Võrk
töötab ööpäevaringselt ning seeläbi on võimalik teenindada kliente sõltumata kellaajast ja asukohast.
Klienditeeninduse ja -lojaalsuse tõstmiseks saab luua keskkondi, mida klient oma vajaduste ja maitse
järgi kohandada saab.
Levitab turundusinfot
Internet võimaldab infot levitada väga suure hulga inimesteni ning teha seda märgatavalt odavamalt ja
suunatumalt kui teiste meediakanalite kaudu.
Toetab ja aitama leida uusi partnereid
Elektrooniliste vahendite ja Interneti poolt võimaldatud kuluefektiivsus aitab ettevõtteid ka omavahelises
suhtlemises. Võimalik on tegeleda kliendipöördumiste, garantiijuhtumite, tarneahela ja laovarude
optimeerimisega, mis vähendavad kulusid ning tõstavad ettevõtte tegutsemiskiirust.
Miks on oluline enne uue kodulehe loomist kaardistada kodulehe sihtgrupid?
Sihtgruppide kaardistamine aitab välja selgitada:
Kes on olulised kasutajad ja mis on nende erisused
Milline on nende koduleheküljele tuleku eesmärk
Kui tihti nad kodulehte külastavad
Millised on nende oskused
Millisest rahvusest nad on ning mis keeli nad mõistavad
Millist tüüpi informatsiooni nad otsivad
Kuidas leitud informatsiooni soovitakse kasutada (lugeda ekraanil, laadida alla, trükkida paberile)
Millist tüüpi veebilehitsejat kasutatakse ning kui kiire on Internetiühendus
Kui suure resolutsiooniga on arvutiekraan
Millist tehnoloogiat veebi lugemiseks kasutatakse (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti )
Sihtgruppide kaardistamine aitab eelpool toodud küsimustele vastuseid leides luua kliendikeskse
kodulehe, kus on arvestatud konkreetse sihtrühma kasutusjuhtude eripäradega. Tihti on võimalik
seeläbi teostada ka veebilehe avaküljel külastajate esmane segmenteerimine ( eraisik , äriettevõte,
partner ) ja pakkuda just konkreetsele sihtrühmale olulist infot.
Mis on kasutajasõbralikkus (usability) ja miks on oluline kodulehe loomisel selle põhimõtteid jälgida?
Kasutatavus on metoodika, mis hõlbustab inimese poolt loodud objekti edasist kasutamist, vähendab
kasutamiseks vajalikku õppimiskõverat ning suunab õigete kasutusjuhtude tekkimisele ja
kinnistumisele. Kasutatavus soodustab uudses keskkonnas hakkamasaamist, õige tegevuste jada
leidmist ja meeldejätmist.
Kodulehe loomisel aitab kasutatavuse analüüs tuvastada lehe kujunduses, ülesehituses ja tehnilises
lahenduses esinevaid vigu, mis segavad külastajal informatsioonini jõudmist. Vigade kõrvaldamine
muudab veebilehelt info leidmise kergemaks ja kiiremaks, vähendab külastajal tekkivat stressi ning
suurendab rahulolu.
Mis uuringumeetod on eye-tracking ja millist olulist informatsiooni see e-turundajale annab?
Eyetracking jälgib kasutaja silmade liikumist ning aitab seeläbi tuvastada veebilehekülje piirkonnad,
mida külastaja kõige rohkem jälgib. E-turundaja saab neid piirkondi kasutada olulise turundussõnumi
edastamiseks, mida külastaja kindlasti märkama peaks. Samuti on nende alade kaudu võimalik
kasutajat edasi suunata teiste veebilehe osadeni, mida muidu kasutaja suure tõenäosusega ei
külastaks.
7
Milline potentsiaalne huvide konflikt võib ettevõttel oma tarneahela Internetti kolimisel tekkida oma
edasimüüjatega? Kuidas võiks seda vältida?
Tarneahela Internetti kolimisel võib hakata kogu kaupade müük ja tarne toimuma otse kliendi ja ettevõtte
vahel ning jätta vahendajad ja edasimüüjad ahelast välja. See võib põhjustada nn. kanalikonflikti, mida
on näiteks vähendatud sellega, et vahendajaid käsitletakse kui e-äri osa ning neile makstakse komisjoni
ka võrgu vahendusel tehtud müükide pealt.
Millistest valdkondadest ja spetsialistidest koostaksid Sina keskmise või suurema ettevõtte e-
turundusmeeskonna? Miks?
E-turundusmeeskonda peaksid kindlasti kuuluma :
Turundusspetsialistid
IT-spetsialistid
Äripoole esindajad
Turundusspetsialistide ülesanne on viia ellu ettevõtte turunudsstrateegiat. IT-spetsialistide osalemine
on hädavajalik, sest e-turundus on tihedalt seotud tehnoloogiaga ning nõuab seetõttu
valdkonnaspetsiifilist kompetentsi . Kuna e-turunduskampaaiate ettevalmistamine on kulukas ja
aeganõudev, on vajalik äripoole heakskiit , et läbiviidavad kampaaniad oleksid terviklikud ja ettevõtte
turunduspoliitikat toetavad . Puuduliku rahastusega ebaõnnestunud kampaania võib olla ettevõtte
mainet tõsiselt kahjustav . Loodud võrgusisu ja klientide reaktsioone ei ole võimalik Internetist kustutada ,
mistõttu tuleb kampaaniad mõelda läbi ettevõtte üldisel tasandil.
Kodulehe navigatsioonimudelid. Võrdle laia navigatsioonimudeli ja sügava navigatsioonimudeli plusse
ja miinuseid
Laia navigatsiooni korral on esimese taseme linkide hulk väga suur. Avalehele sattudes peab kasutaja
tegema esmase valiku suure hulga kategooriate seast, mis võib õige valiku tegemist raskendada.
Seevastu on menüütasemeid vähe sisu struktuuri hierarhilisus väike. Kasutaja jõuab mõne hiireklikiga
soovitud informatsioonini.
Sügava navigatsiooni korral on algseid valikuid küll vähe, kuid leheküljel olev informatsioon on
puukujulise struktuuriga ning suure hierarhiaga. Seetõttu on küll algne valik lihtne, kuid külastajal on oht
lehekülje struktuuri ära eksida. Sügava navigatsiooniga menüüd on tihti esitatud hiirega avanevatena
või automaatselt sulguvatena, mistõttu võib külastajal tekkida raskusi menüü enda kasutamisega.
Informatsioonini jõudmiseks võib olla vaja liikuda läbi mitme lehekülje mis võtab aega. Sügava
navigatsiooni korral on aga võimalik lehekülje inforohkust peita ning jätta kasutajale algselt mulje lihtsa
ülesehitusega veebilehest, et külastajat mitte segadusse ajada.
Conversion rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida see näitab ja miks see oluline on?
Näitab veebilehe külastajate hulka, kes on läbinud ostuotsustusprotsessi ning muutunud veebilehe
külastajast ettevõtte teenuse või toote tarbijaks.
Suhtarv on oluline, sest näitab veebilehe turunduslikku efektiivsust toodete müügi aspektist .
Bounce rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida näitab ja miks see oluline on?
Näitab veebikülastajate hulka, kes lahkuvad lehelt pärast viidatud lehekülje läbilugemist. Säärased
kasutajad ei külasta veebisaidi teisi alamlehti.
Suhtarv on oluline, sest näitab ettevõtte kodulehekülje atraktiivsust ning kasutamislihtsust. Suur bounce
rate võib ühelt poolt viidata lehekülje kujunduse probleemidele, mistõttu kasutajad ei suuda lehel
navigeerida. Teisalt võib ka viidata vähesele atraktiivsusele ning külastajad loobuvad lehe sirvimisest
vähese huvi tõttu. See omakorda võib olla tingitud nii lehekülje kujundusest kui ka esmaselt kuvatud
lehekülje sisust (palju väikeses kirjas liigendamata teksti võib külastajaid eemale peletada).
Kodulehe külastatavuse ja kasutajate tegevuse statistika ja analüüs. Miks selle kogumine ja jälgmine
olulised on? Mis on kõige tähtsamad kodulehe külastajate tegevuse näitajad/arvud?
Kodulehekülje külastatavuse statistika aitab analüüsida kodulehekülje turunduslikku toimimist. Samuti
saada ülevaadet kanalitest, mille kaudu lehele saabutud on, otsitavatest märksõnadest, kasutatavast
tehnilisest platvormist jms.
Kodulehekülje külastatavuse statistikat iseloomustavad järgmised parameetrid:
Lehevaadete arv (pageview)
Kui palju erinevaid alamlehti külastatud on ning milline alamleht on kõige populaarsem
Unikaalsete külastuste arv
Kui palju erinevaid külastajaid lehel viibinud on. Selle põhjal on võimalik leida kui mitut lehekülge
keskmiselt iga külastaja vaadanud on
Uute külastuste osakaal
Kui palju on leheküljel esmakordseid külastusi ning kui paljud varem veebilehte külastanud kasutajad
uuesti tagasi tulevad
Veebilehel viibitud aeg
8
Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis
Tagasipõrgete arv (bounce rate)
Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega
Tehnilised parameetrid
Info külastaja veebilehitseja , ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta
Saabumistee (referer)
Milliselt leheküljelt külastaja saabus
Otsisõnad
Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati
Liikumistee analüüs
Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises
järjekorras milliseid lehti külastati)
Milliste vahenditega on võimalik kodulehe külastatavust tõsta?
Kodulehekülje külastatavuse suurendamiseks võib:
Suurendada lehekülje usaldusväärsust ajakohase ja huvitava sisu näol
Usaldusväärne lehekülg, millele on palju viidatud, saavutab otsingumootorite tulemustes kõrgema
positsiooni.
Viidata leheküljele sotsiaalvõrgustikes
Lisada lehekülg temaatilistesse otsingukataloogidesse
Viidata leheküljele teiste turunduskommunikatsiooni võtete käigus (reklaamid, otsepostitus jms.)
Eelkõige on külastatavuse suurendamise eelduseks siiski kliendikesksus ning kliendile huvitav ja vajalik
sisu.
Riba (bänner)reklaamid. Millised on ribareklaamide erinevad tehnilised lahendused ja erinevad tüübid?
Ribareklaamid jagunevad:
Tavalahendusteks
Kasutatakse staatilist või animeeritud graafikat, mis avaneb suuremalt lehekülje laadimisel või hiirega
osundamisel
Multimeedialahendusteks
Reklaam on sisemiselt navigeeritav, sisaldab heli või videot. Säärased reklaamid võivad samuti avaneda
lehekülje kuvamisel ning nõuda kasutajalt enda sulgemist eraldi nupust
Erilahendusteks
Kohaldatud kuvatava keskkonnaga ning sarnaneb terviklikule veebirakendusele
Ribareklaamide suurused on erinevad ning sõltuvad kuvamise kontekstist. Ribareklaamide ülesehitus
sõltub kontakti pikkusest. Lühikese kontaktiajaga (otsingusaitidel) on vajalik selge sõnum, mis oleks
kiiresti tabatav. Pikema kontaktiajaga (võrguajaleht, veebimeil) keskkondades saab ribareklaami
rohkem infot paigutada.
Milline ribareklaam on hea ja „töötab”? Millega seda mõõta/mis näitajad seda headust iseloomustavad?
Ribareklaami headus sõltub sellest, kui hästi reklaam talle seatud turunduseesmärki täita suudab.
Ribareklaam peab ühelt poolt olema silmatorkav, et äratada huvi. Teisalt peab üldise Internetis vohava
reklaamiuputuse valguses reklaami sihtrühma kitsendama ning pakkuma kontekstipõhiseid lahendusi
(reklaami kuvamine erialalehtedel, temaatilistes kataloogides, teatud otsingutulemustes).
Ribareklaami toimivuse hindamiseks on kõige lihtsam meteod omistada sellele unikaalne aadress, mis
võimaldab jälgida reklaami nii reklaami laadimiskordade arvu kui ka sellele tehtud hiireklõpsude arvu.
Analüüsikeskkonad suudavad selle info põhjal kaardistada klientide liikumisteed ettevõtte veebilehel.
Ribareklaami toimimise hindamiseks ei tohi unustada ka selle mõju ostuotsustusprotsessi
mittevirtuaalsele osale. Seega tuleks reklaami toimimisel analüüsida ka klientide poolt tehtavate
otsekontaktide (telefonikõne, e-kiri) hulka. Reklaami atraktiivsust aitavad hinnata ka tähelepanutestid,
mille käigus hinnatakse seda, kui hästi reklaam veebikeskkondades silma torkab ja meelde jääb.
Ribareklaamide hinnastamismudelid: CPM, CPC ja CPR (CPA). Mida need tähendavad? Iseloomusta
iga meetodit ja kommenteeri, milline on meediakanali/reklaamija jaoks kõige kasulikum
Ribareklaamide puhul kasutatakse järgmisi hinnamudeleid:
CPM
Cost per mille. Reklaamiandjale tasutakse reklaami näitamise eest tuhande külastaja kohta
CPC
Costs per click. Reklaamiandjale tasutakse iga ribareklaamile tehtud hiirekliki eest. Mudel on ohtlik, sest
loetakse ka pahatahtlikke ning vigase tarkvara poolt tehtud massilisi hiireklikke, mida tegelikud
külastajad teinud ei ole.
CPR
Cost per rating. Tasu suurus sõltub sellest, kui suure turusegmendi hulgani reklaam jõuab. Reklaami
näitamine kõrgperioodil on kallim kui ajal, mil antud turusegmendi külastajaid on vähe.
9
Otsimootoriturundus (SEM). Mis see on ja millised on selle erinevad valdkonnad?
Otsimootoriturundus on turundusstrateegia üks osa, mille abil püütakse ettevõtte veebilehte
otsimootorite vahendusel klientidele kättesaadavaks teha. Eeldab üldjuhul veebilehe optimeerimist
otsisüsteemide tarbeks ning lehekülje usaldusväärsuse tõstmist otsimootorite silmis . SEM sisaldab
peamiselt järgmisi valdkondi:
Märksõnaanalüüs
Millised võiksid olla märksõnad, mille alt koduleht leitav on
Veebilehe esindatuse analüüs
Kui suurel määral ning millistes osades on praegune koduleht juba otsitulemustes esindatud
Analüüsivahendite kasutamine
Kogub statistikat külastajate, nende liikumisteede, otsisõnade ja tehnilise platvormi kohta
Whois-andmebaasi kasutamine
Aitab tuvastada lehekülge külastanud või sellele viidanud Interneti-domeenide omanikud
Mis on otsimootorile optimeerimine (SEO) ja miks on tähtis selle põhimõtteid kodulehe loomisel jälgida?
SEO tähistab üldiselt kõiki tegevusi, mida veebi loomisel tehakse selleks, et veebisisu otsingumootorile
paremini kättesaadavaks ja mõistetavaks teha ning ühtlasi seeläbi otsimootori silmis lehekülje
usaldusväärsust ja populaarsust kasvatada.
Esmane ülesanne on lehekülje indekseerimise soodustamine, mille tulemusena lisavad otsimootorid
lehekülje oma andmebaasi. Samuti võib osutuda vajalikuks otsimootorite mõnest leheosast
eemalehoidmine, kui tegemist on sisuga, mida otsimootorites avaldamisväärseks ei peeta. Lisaks tuleb
tegeleda lehekülje prominentsustaseme tõstmisega, et ostimootor paigutaks lehekülje otsitulemustes
ettepoole .
Nimetatud põhimõtete järgimine aitab lehekülje paremini leitavaks ja kättesaadavaks teha.
Millised on olulisemad otsimootorile optimeerimise töövõtted?
Otsimootoriturunduse käigus püütakse kasvatada lehe populaarsust ja usaldusväärsust otsimootorite
silmis, et seeläbi jõuda otsingutulemustes võimalikult ettepoole.
Lehekülje pealkiri
Igal leheküljel oluline osa, mis kuvatakse veebilehitseja ülaosas kui kokkuvõte veebilehe sisust.
Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu.
Metamärksõnad ja -kirjeldus
Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid
lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks
metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama.
Teksti pealkirjad
Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks
tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises
poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks.
Lingitekst
Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida " kliki siia"-tüüpi
linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks.
Seeläbi on võimalik abistada vaegnägijaid, ent ka otsimootorid suudavad paremini graafilise
informatsiooni analüüsimisega toime tulla.
Temaatilised otsilehed
Lehekülg võib sisaldada valdkonnaga seotud üldist informatsiooni (uudised, ostuinfo), et meelitada ligi
külastajaid, kes otsivad veebist selleteemalist infot.
Sisuosa
Kaalukaim osa, mida otsimootorid arvestavad. Sisuosa analüüs sisaldab erinevaid komponente, mille
põhjal koostatakse lehekülje usaldusväärsuse hinnang:
Märksõna asukoht
Märksõna asumine pealkirjas annab tihti suurema kaalu, kui tekstile , milles sama sõna ilmub vaid
teksiosas. Hea positsiooni saavutamiseks tuleb kuvada märksõnu mitmetes asukohtades.
Võtmesõnade sagedus
Näitab, kui tihti märksõna leheküljel esineb. Liigne märksõna rõhutamine võib viia otsingumootori
arvamusele, et tegemist on rämpsleheküljega.
Sõnade koguarv
Annab otsimootori silmis lehekülje üldise sisukuse hinnangu
Märksõnade kaalukus
Märksõnade kontsentratsioon võrreldes sõnade koguarvuga. Optimaalne protsent kolme ringis .
Märksõnade prominentsus
Millises tekstiosas märksõna esineb.
10
Lehekülje prominentsus
Põhineb erinevate veebilehtede analüüsil ning hindab, kui palju on teistelt lehekülgedelt antud
veebilehele viidatud ning millise usaldusväärsusega lehtedel viited asuvad.
Sisukaart
Aitab ostimootoril üles leida kõik veebilehel asuvad alamleheküljed
Millised on erinevad otsimootorite tüübid?
Otsimootorid (mitte osingulehed!) jagunevad:
Automaatsed otsirobotid
Lehekülgede otsing, indekseerimine ja analüüs toimub vastava eritarkvara abil automaatselt
Manuaalsed kataloogid
Lehekülgi analüüsivad ja sisestavad temaatilistesse kataloogidesse veebihaldurid ise
Metaotsing (sünteetiline otsing)
Kasutaja poolt sisestatud märksõnad edastatakse korraga mitmele otsingulehele, saabunud tulemusi
analüüsitakse, duplikaadid eemaldatakse ning nende põhjal kuvatakse kasutajale tulemuste nimekiri
Otsingumootorite poolt indekseeritud sisu koondatakse kokku otsingusaitidele, mis omakorda võivad
olla:
Klassikalised: Kasutatakse märksõnaotsingut, tulemuste hulk väga lai, võimalik teostada kompleksseid
otsinguid
Metaotsingusaidid: Informatsioon kogutakse kokku teistelt erinevatelt ostingulehtedelt
Temaatilised: Sisaldavad informatsiooni vaid teatud valdkonna põhjal, võimaldavad infot filtreerida ja
esitada valdkonnaspetsiifiliselt
Kataloogid: Veebilehtede struktuurne andmebaas, kus leheküljed on grupeeritud suuremate
valdkondade ja seal leiduvate märksõnade kaupa
Süvaotsingusaidid: Võimaldavad teostada otsinguid akadeemiliselt usaldusväärsete, kontrollitud
informatsiooniallikate hulgast
Uudiste otsingusaidid: Keskenduvad uudiste katalogiseerimisele
Mitteärilised: Ei ole mõeldud kommertskasutuseks
Lokaalsed : Sisaldavad vaid mingi kindla regiooni veebisisu
Mis põhimõttega töötavad metaotsingusaidid?
Metaotsingusaidid konsolideerivad informatsiooni teistelt otsilehtedelt, analüüsivad seda, eemaldavad
kordused ning koostavad selle põhjal otsitulemuste nimekirja.
Kuidas klassikalised otsingusaidid kodulehtedelt andmeid koguvad ja kuidas nende järgi kodulehti
pingeritta reastavad?
Klassikalised otsingusaidid koguvad lehekülgedelt infot automaatsete otsirobotite vahendusel. Robotid
liiguvad mööda lehekülgi nagu tavakülastajad ning indekseerivad leitud sisu märksõnadena oma
andmebaasis . Märksõnade esinemissageduse, sisu struktuuri ja väliste viidete hulga põhjal arvutatakse
lehekülje usaldusväärsuse indeks, mille alusel määratakse kodulehe positsioon tulemuste pingereas.
Kuidas märksõnu kodulehel kasutada nii, et see tõstaks kodulehe positsiooni otsimootori päringute
pingereas?
Märksõnad tuleks ära tuua kodulehekülje metaosas ning neid ei tohiks olla rohkem kui 20. Vältida tuleks
nende kordumist enam kui 3-4 korda.
Märksõnu tuleks kasutada lehekülje sisutekstis. Mida lähemal märksõna lehe päisele esineb, seda
suurema kaaluga ta on.
Märksõnade esinemissagedus lehel peab olema sisu hulgaga korrelatsioonis ja mõjutab märksõnade
kaalukust.
Pealkirjades olevad märksõnad on üldjuhul suurema kaaluga kui sisuteksis sisalduvad võtmesõnad.
Oluline on tähele panna, et märksõnadega liialdamine võib viia otsimootorid arvamusele, et tegemist on
rämpsleheküljega ning selle tulemusena lehekülje positsioon pingereas langeb märgatavalt.
Millised probleemid tekivad piltides, videotes ja tihti ka Flash-lahendustes peituva info kasutamises
otsimootorile optimeerimise seisukohast? Kuidas seda lahendada?
Otsimootorid ei suuda visuaalset informatsiooni analüüsida ja korrektselt indekseerida. Seetõttu tuleks
kogu oluline visuaalne informatsioon varustada metakirjeldusega, mis aitab otsingumootoritel seda
lehekülje kontekstiga paremini seostada .
Mis hinnastamisskeemi kontekstilise reklaami võrgustikud (näiteks Google AdWords) kasutavad?
Kasutatakse erinevaid hinnamudeleid:
Reklaami näitamiste arv (CPM, Cost per thousand -impressions)
Makstakse reklaami näitamiskordade eest tuhande inimese kohta
Reklaamile klikkimiste arv (CPC, Cost per click)
Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaamil klikitakse
Reklaamist tingitud reaktsioonide hulk (CPA, Cost per action )
11
Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaami kaudu lehele sisenenud kasutaja veebilehel mingi
tegevuse (nt. ostu) teeb
Miks on andmebaas turunduses oluline?
Andmebaas koondab info potentsiaalsete klientide ja nende huvide kohta. Samuti talletatakse sinna info
turundustegevuse kohta (kellele millist infot saadetud on, millises faasis on kliendiga suhtlus, millistel
põhjustel on klient loobunud toodete ostmisest või miks müük on ebaõnnestnud).
Andmebaas aitab analüüsida turundustegevust ning võimaldab ka juba olemasolevatele klientidele
pakkuda just nende huvidele vastavaid tooteid ja teenuseid.
Mida peab ettevõtte turunduse andmebaasi planeerimisel silmas pidama?
Andmebaasi planeerimisel tuleb määratleda selle eesmärk:
Kas tegemist on kliendiandmebaasiga või potentsiaalsete klientide andmebaasiga.
Kas andmebaasi kasutatakse turunduskampaaniate läbiviimiseks, turundustegevuse analüüsiks või
mõlemaks?
Milliseid raporteid soovitakse andmebaasist välja lugeda?
Kas soovitakse saada infot reklaami efektiivsuse kohta, turundustegevuse kohta üldiselt,
kliendireageeringute kohta?
Samuti tuleb hinnata, kui palju on andmebaasi koostamiseks vaja aega ning millised on selle koostamise
rahalised võimalused. Andmebaasi loomisel tuleb jälgida, et andmed salvestataks baasi kanooniliselt ja
ühetaoliselt; andmeväljad peavad määratlema täpselt salvestatava info tüübi. Andmebaas peab olema
normaliseeritud selliselt, et oleks võimalik hilisem andmete töötlemine aja analüüs.
Millistest kanalitest on võimalik andmebaasi andmeid koguda? Ettevõttesiseselt? Ettevõtteväliselt?
Ettevõtte siseselt saab andmeid koguda olemasolevatest kontaktidest ja lepingutest. Andmebaasi
koostamisele saavad kaasa aidata kõik ettevõtte töötajad, kes klientidega suhtlevad. Enamikul
töötajatest on suhtluse käigus tekkinud oma kontaktibaas, mida saaks ettevõtte ühtsesse andmebaasi
lisada.
Ettevõtteväliselt saab infot koguda iseseisvalt veebiotsingute kaudud või tellida väljavõtteid juba
olemasolevatest andmebaasidest (infotelefonide ja infokataloogide halduritelt). Samuti saab kliendiinfot
mitmesuguste turunduskampaaniate vahendusel (sotsiaalmeeidas või otsepostitusena).
Millised on andmebaasi kasutusvõimalused ettevõtte turundamiseks Internetis?
Internetis saab andmebaasi kasutada otsepostituseks (Euroopa Liidus vaid ettevõtte üldaadressile ja
eraisikutele viimase eelneval nõusolekul). Samuti on võimalik teostada suunatud kampaaniaid
sotsiaalvõrgustikes ning virtuaalsetel messidel ja näitustel.
Mis on e-otseposti eelised traditsioonilise otseposti ees?
E-otseposti saatmiskulu on marginaalne, elektrooniliste materjalide edastamine säästab keskkonda.
Lisaks saab e-otseposti korral viidata multimeediale ning kasutada interaktiivseid lahendusi. Tänu
kahesuunalisele kommunikatsioonile saab potentsiaalseid kliente paremini ostuotsustusprotsessis
mõjutada, pakkuda neile uudset virtuaalset tootega tutvumise kogemust või toote kohandamise
võimalusi. Samuti võimalust oma arvamuse avaldamiseks ja kommentaarideks.
Millistele küsimustele peab e-otseposti kampaaniat planeerides vastused leidma?
Lisaks saadetud e-postile tuleb kindlasti leida vastused ka kommunikatsioonimudeli muudele
aspektidele:
Milliseid standardeis sõnumeid otsepostituse kommunikatsioonimudel veel sisaldab (loosimiste puhul
võiduteated, kampaania lõppemise teade vms.)?
Kes tegeleb vastustega?
Kuidas vastuseid käsitletakse?
Mis aja jooksul peab iga päring saama vastuse?
Millist vastustes sisalduvat infot peaks eriti jälgima või statistikas kajastama?
Vastuste planeerimise tuleb arvestada ka konteksti. Kliendiga suhtlemine peab olema planeeritud ja
vastama juba tekkinud kommunikatsioonistandardile (kasutatav stiil, kõnepruuk jms.).
Mis iseloomustab hea ja läbimõeldud e-reklaamkirja sisu?
Sõnumiteks peab olema nii pikk kui hädavajalik ja nii lühike kui võimalik
Sisus ei tohi esineda keelelisi lapsusi ning kirjavigu
Sõnum peab olema üheselt mõistetav. Soovitav on tekst anda enne väljasaatmist läbilugemiseks
erinevatele isikutele.
Saatja peab olema selgelt tuvastatud
Sõnumis peab sisalduma viide edasistest postitustest loobumiseks
Kas e-otsepostikampaaniale on kasulik teha eraldi maandumisleht või mitte? Palun põhjenda
Eraldi lehe tegemine on kasulik, sest see aitab koguda statistikat just konkreetse kampaania kaudu
tulnud külastajate kohta.
12
Sotsiaalne võrgustik: digitaalsete sotsiaalvõrgustike tüübid, nende rakendus e-turunduses
Käsitlused on erinevad, kuid sisu seisukohalt eristatakse seitset erinevat võrgustikutüüpi:
Sotsiaalsed ühendused
Kasutajad hoiavad sidet oma tuttavate ja lähedastega (Facebook, Twitter , Google+).
Multimeediakeskkonnad
Võrgustikud videote ja piltide jagamiseks (Youtube, Flickr, Picasa).
Professionaalsed võrgustikud
Tööalaseks suhtluseks ja uute ärikontaktide leidmiseks ( LinkedIn , Classroom 2.0, Nurse Connect).
Informatsioonilised
Kasutajad otsivad vastuseid tekkinud küsimustele (Do-It-Yourself, Super Green Me, Stackoverflow).
Hariduslikud
Õppurite koosviibimiskohad kooliga seotud suhtluseks (The Student Room , Quora , The Math Forum).
Huvitegevusega seotud võrgustikud
Koondavad ühiste hobidega inimesi (Hattrick, Oh My Bloom , Sport Shouting).
Akadeemilised
Ülikoolide jt. akadeemiliste institutsioonide töötajatele infovahetuseks (Academia.edu, Mendeley).
E-turunduses kasutatakse peamiselt sotsiaalseid ühendusi ning multimeediakeskkondi. E-turunduse
kampaaniad on üldjuhul suunatud üksikisikule, mistõttu teised sotsiaalvõrgustikud pole sääraste
kampaaniate jaoks piisavalt atraktiivsed. Küll aga võib ettevõtte turundustegevuse käigus leida omale
kliente ka professionaalsest võrgustikust ning oskuslikult kommunikatsioonil tutvustada oma teenuseid
ja kaubamärki ka teistes keskkondades.
Blogimine e-turundusvahendina: plussid ja miinused
Ajaveebid suudavad õigel rakendamisel edukalt esitleda ettevõtte teenuseid teemakohasel,
kaasahaaraval ja isikustatud viisil. Vastata klientide otsingutele, meelitada saidile külastajaid ning
tugevdada klientide lojaalsust. Samuti aitavad nad testida erinevaid toodete reklaamimise ideid ja
meetodeid .
Siiski pole paljud ettevõtted ajaveebe arvestatavaks turunduskanaliks siiani pidanud. Blogid tunduvad
ettevõtjatele pigem eraisikute igapäevatoimetuste ning murede ja rõõmude väljendamise vahendina.
See ongi üks selle kanali suurimaid ohtusid. Ettevõte pelgab familiaarsust, vahetut kliendiga suhtlemist
ja oma kuvandi marginaliseerumist. Samuti eeldavad blogid regulaarset uuendamist ja pidevat
kommunikatsiooni kliendiga. Ajaveebipostituste juures kommentaaride võimaldamine tähendab pidevat
suhtlemist kliendiga ning ka võimaliku avaliku negatiivse tagasisidega arvestamist.
Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused
Suhtlusportaalides on sageli tekkinud kommuunid erinevate huvigruppidega, kuhu saab ettevõtte
turunduskampaaniaid suunata. Siiski on võrgustike suurimaks plussiks kasutajate omavaheline
suhtlemine ning info edasijagamine. Seetõttu tuleb kampaania muuta võimalikult atraktiivseks, et
postituste jagamise näol kasutajad ise turundamisega tegeleksid.
Ka sotsiaalvõrgustikes tuleb arvestada kasutajate kommentaaridega, mis võivad olla samuti negatiivsed
või halvustavad. Edukas kampaania võib osutuda läbikukkunuks, kui praegused kliendid hakkavad
ettevõtte tooteid või kliendisuhtlust kritiseerima.
Klienditeenindus sotsiaalsetes võrgustikes võrreldes müügi- ja turundustegevusega samades
keskkondades
Klienditeenindus tähendab sellisel juhul tegutsemist sisuliselt avalikus digitaalses ruumis.
Sotsiaalvõrgustikuga liitunud kasutajad suhtlevad ka omavahel aktiivselt, seetõttu tuleb arvestada, et
klienditeeninduse info võib jõuda väga kiiresti suure hulga kasutajateni. Tuleb arvestada, et kasutajatel
on lihtne küsida arvamust ja kommentaare ka teistelt suhtlusvõrgustiku liikmetelt, mis ühelt poolt
muudab kogu suhtluse läbipaistvamaks, teisalt aga seab ettevõtte tegevuse suurema tähelepanu alla
kui personaalsel suhtlusel muude kanalite kaudu.
Teisalt meeldib inimestele õpetada ja kogemusi jagada. Seda on võimalik ettevõttel oskuslikult ära
kasutada ning oma klienditeeninduse koormust seeläbi vähendada.
Mis iseloomustab turundustegevust sotsiaalsetes võrgustikes? Mis on selle miinused ja plussid
turundaja seisukohast?
Turundustegevuse käigus kasutatakse ära indiviidide vahel juba olemas olevat võrgustikku ning
suhtluskanaleid. Ettevõtte eesmärk on toimetada oma sõnum võimalikult paljude võrgustiku liikmeteni,
õhutades ja ergutades neid sõnumit jagama. Seega on võrgustiku liikmed aktiivsed turundusprotsessis
osalejad. Ettevõtte peab arvestama, et väljasaadetud sõnumit enam tagasi võtta ei ole võimalik ning
see levib kontrollimatult mööda võrgustiku sõlmesid. Lisaks on sõnum avatud kommenteerimisele,
täiendamisele, modifitseerimisele. Seetõttu võib sõnum moonduda või avaldada ettevõtte mainele
hoopis negatiivset mõju.
13
Jagamise soodustamiseks peab sõnum olema piisavalt huvitav, pakkuma jagajatele mingit lisahüve või
mittemateriaalset rahuldust.
Mis on nakkusturundus? Kuidas see toimib? Milline „viirus” nakkab kõige paremini?
Nakkusturundus on turundustehnika, mis otsib ja kasutab ära juba eksisteerivaid sotsiaalseid
võrgustikke bränditeadlikkuse loomiseks ning suurendamiseks. Internet võimaldab ära kasutada nii
võrguefekti kui ka seda, et digitaalses keskkonnas on võimalik jõuda suure kasutajaaarvuni väga lihtsalt
ja odavalt. Tihti kasutatakse terminit nakkusturundus ka kõikide teiste ebatavaliste turundustegevuste
iseloomustamiseks. Siiski ei ole see päris korrektne, sest nakkusturundus on originaalis ikkagi teadlikult
ettevõtte turundusstrateegiasse haaratud tegevus, mitte skandaalsed või laternapostidele kleebitud
sõnumid .
Nakkusturundusel on siiani suurim efekt, kui ettevõtte toodet on võimalik haarata kahe inimese vahelisse
suhtlusse. See võib hõlmata telefoni, elektroonilisi postkaarte, e-maile, kiirsuhtlust jms., ent sobivad ka
mitmed teised viisid. Nakkusturunduse efektiivsust aitavad suurendada:
Ajatus ja meeldejäävus
Peegeldab seda, kui kiiresti sõnum ajas vananeb ning kui hästi see meelde jääb. Skandaalidele loodud
kõmud vananevad ajas kiiremini kui naljad igihaljastel teemadel
Toote sobivus
Sobib eriti kirglikele toodetele ning uute toodete turule toomisel kõmu tekitamiseks, kus on võimalus
luua mõnda suhtlusportaali temaatiline kommuun, ning anda sealtkaudu edasi informatsiooni, teateid,
uurida ja küsida, jagada infot ürituste kohta, teha sooduspakkumisi jpm.
Meetodi kasutustihedus
Mida tihedamini kasutatavat suhtlusmeetodit tarvitada, seda lühem on viiteaeg ning mida lihtsam on
sõnumit edasi saata, seda kiiremini ta levib.
Erguti olemasolu ja suurus
Mida ahvatlevam on erguti, seda kiiremini sõnum levib. Erguti olemasolu ei tohi alahinnata. Selleks võib
olla näiteks täiesti mittemateriaalne suhtlemissoov või rõõmu valmistamine tuttavatele, ent samas võib
olla ka soov võita auhind
Pühendunud fännide olemasolu
Mida emotsionaalsem on toode, seda enam kaldub sellisel tootel olema andunud fänne, kes ise
vabatahtlikult levitavad sõnumit toote headuse kohta. Liikmete ja kasutajate suur arv on hea eeldus
sõnumi levikuks
Millised on nakkusturunduse eelised turundaja seisukohalt?
Sõnum levib kiiresti paljude kasutajateni
Kasutajad hoolitsevad ise sõnumi levitamise eest
Levituskulud on väga väikesed
Sõprade edasisaadetud sõnumid on üldjuhul suurema kaaluga ja äratavad rohkem usaldust kui
ettevõtte saadetud otsepost
Asukohapõhised e-turunduslahendused: mis need on, kuidas need töötavad, kuidas need töötavad
Eestis
Turundustegevus, mille käigus saadetakse turundusinfot sõltuvalt kasutajate asukohast. Üldjuhul on
kasutatakse selleks mobiiltelefoni ning telefoni poolt saadetud positsiooniinfot. Samuti võib kasutajaid
tuvastada ka erinevate lähiväljatehnoloogiate abil. Kasutaja sattumisel jälgitavasse piirkonda saab
mobiilioperaator saata telefonile suunatud turundussõnumi.
Mobiilsed rakendused (native apps ja mobile web apps) turunduslahendustena: mis need on, tähtsus,
kuidas neid kasutada
Ettevõte võib pakkuda oma teenuste tarbimiseks või toodete ostmiseks eraldi mobiilirakendust.
Rakendus on personaalne , ettevõtte logode ja kujundusega. Mobiilirakendused on optimeeritud just
telefonidel kasutamiseks, mida veebilehed sageli ei ole. Rakenduste kasutamine on lihtsam kui
veebilehel ostude sooritamine . Veebirakendused on siiski enamasti suunatud olemasolevatele
klientidele ning aitavad tõsta kliendi rahuolu ja lojaalsust, sest muudavad ettevõttega suhtlemise
mugavamaks. Rakendused ei ole üldiselt mõeldud vaid reklaamikanaliks, sest nõuavad eelnevat
paigaldamist ja häälestamist.
14
Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. 2. Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? E-turunduse projektides kohtuvad kolm osapoolt: Turundusspetsialistid IT spetsialistid Äri esindajad Kõigil neil on projektist erinev arusaam. Probleemid tekivad, sest e-turunduse projektid hõlmavad nii äri, tehnoloogia kui ka turunduse valdkonda. Nende
Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. E-turundus on turundus elektroonilise side võrkudes/turundus meetmete rakendamine infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. 2. Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? 1) IT-spetsialistid ja turundusspetsialistid on isiksusetüübilt küllalt sarnased 2) Nad elavad erinevas maailmas, neil on erinevad väärtused, teadmised, erinevad töömeetodid.
Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ......................................................................
kaalumisel peaks lähtuma peaeesmärgist ja sellest, mida soovitakse antud kampaaniaga saavutada. Samuti tuleks analüüsida, kuidas konkreetne kampaania toetab ettevõtte üldisi turunduse eesmärke. 5 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused 3. Internetiturunduse jagunemine Internetiturunduse puhul on tegemist e-turunduse ühe osaga, mille edastamiseks kasutatakse internetti. Turunduslahendused internetis saab jagada kolme suuremasse gruppi: · Otseturundus- antakse edasi mingit sõnumit tootest või teenusest. Info edastamiseks kasutatakse bännereid, tekstilinke, e-maile jne. Enamasti kasutajad ise sõnumit valida ei saa. · Otsingumootoriturundus- keskendub kasutajate poolt otsitavate tulemuste kuvamise
....................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada e-turunduse valdkonda kuuluvat nakkus-ehk viirusturundust (viral marketing) kui ühte turundusstrateegiat. Turundus on erinevate vahendite rakendamine eesmärgiga mõjutada sihhtturgu ettevõttele kasulikus suunas. Mõistele "turundus" e- tähe lisamine iseenesest mõistet ennast ei muuda, küll aga lisab sellele teise keskkonna- interneti. Seega pole e-turundus mitte midagi muud kui turundus infotehnoloogilisi vahendeid rakendades (Luik, 2008: 6-7).
ning ajalehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Internetireklaam on kasulik kõikidele ettevõtetele, kelle sihtgrupp internetti kasutab ning kes soovivad oma konkurentsivõimet säilitada ja/või tõsta. Internetireklaam on vahetu ja efektiivne Internetireklaamis on ühendatud nii massi-kui interaktiivne isiklik kommunikatsioon. Internet võimaldab Internet võimaldab tootjal toodet reklaamida ja müüa. Põhjalik ja täpne info edastatakse otse tarbijateni. Paassiivne turundus on seega muutunud aktiivseks turunduseks. Reklaam on ala, kus internet on tõestanud, et suudab tulutoovalt täiendada või asendada olemasolevaid toetusmeetmestiku komponente. Internetinetireklaami eelised, tugevused ja puudused. Intrnetireklaami elised Internetireklaami puudused Tarbija on protsessis aktiivne Konkurerivaid sõnumeid on väga palju Tegutsetakse tarbija soovi kohaselt Tavareklaamija on passiivses rollis
13 Müük ja turustamine Et kliendid meid üles leiaks, on peamiseks keskkonnaks, kus ettevõtet reklaamime, internet. Seega tegeleme palju internetiturundusega, sest paljud meid tulevikus külastavad kliendid veedavad palju aega internetikeskkonnas. Seega, et meid kõigepealt internetis üles leitaks: 1) Koostöö otsingumootoritega, et kui inimene trükib otsingusse äratuskell, siis oleks meie kodulehekülg esimesel vastuste leheküljel. 2) Klikipõhine reklaam - erinevatele veebisaitidele panna üles väike reklaamiaken, kuhu klikates jõuab klient meie koduleheküljele. Näiteks: postimees.ee lehekülje all nurgas olevad reklaamid (tee 3 kükki ja võidad Metallica kontserdi piletid) millele klikates jõuame hoopis mõne ettevõtte koduleheküljele. 3) Suhtearendus ja usalduse loomine - Kuidas tõsta usaldust enda suhtes? Mismoodi kasutada ära kliendisoovitusi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse
Kõik kommentaarid