privaatsust) või näiteks millal Steve Jobs on sündinud. Peaaegu kõik on võimalik teada saada. Tuleb vaid osata otsida. Kõige effektiivsem on seda teha märksõnadega näiteks, kui kellegil on vaja leida Tallinna Polütehnikumi koduleht ülesse, siis ei küsita: ,,Vabandust, kas Te võiksite mulle öelda Tallinna Polütehnikumi kodulehe aadressi?", vaid kirjutatakse lihtsalt ,,Tallinna Polütehnikum". Selle kaudu peaks esimese tulemusena leidma soovitud kodulehe. 2. Otsingumootorid internetis Internetis on mitmeid otsingumootoreid ja neid on ka erit tüüpi. Mõned otsingumootorid kaevandavad andmeid võrku ühendatud andmebaasidest või avatud loenditest. Erinevalt veebiregistritestportaalidest, mida hooldavad toimetajad, uuendavad otsingumootorid infot reaalajas jooksutades veebiämblikutel algoritme. Kõige populaarsem neist on Google (veebiaadress http://www.google.com). Peale seda
Orav (Sciurus vulgaris L ) Regiina Männiste Valgamaa KÕK KVK-1 2009 Sisukord: Orava välimus Toitumine Pesaehitus Sigimine Pojad Koht ökosüsteemis Otsingumootorid Kes on orav ja milline on tema välimus: Orav on imetaja. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude
· intranettide materjalid · andmebaasid, kuhu pääseb dialoogiakna kaudu (nt mõned arhiivid, dokumentide andmebaasid, raamatukogude kataloogid). Teemaportaalid Teemaportaalid (erialaportaalid) on temaatiliselt liigendatud lingikogud ning on loodud tavaliselt kindlat kasutajat silmas pidades. NB! Just teemaportaalid sisaldavad linke andmebaasidele, mille sisu otsingumootorid leida ei suuda või mille olemasolu kohta puudub informatsioon (raamatukogude kataloogid, dokumentide andmebaasid, statistikaväljaanded, teatmeteosed jne). Portaalide otsingumootorid võivad otsida erinevat tüüpi andmekogudest, seetõttu pole otsinguviisi järgi võimalik öelda, kas on tegemist iseseisvalt loodud andmebaasiga või otsingumootoriga, mis teeb metaotsinguid valitud andmebaasides. Otsingumootorid
Seega Flash veebilehed osutuda väga ahvatlev navigatsioonisillalt seisukohast, kuid need saidid annavad palju probleeme allalaadimise ajal saidile Web hinne juhtimine Muidugi eesmärk kodulehel on, et seda tuleks vaadelda (ja kui võimalik lugeda). Siin on mõned web turustamise näpunäiteid, kuidas optimeerida, maksimaalselt, teie reastust otsingu tööriistad olemas veebis (otsingumootorites ja kataloogides). (SEO). See tegevus on nn Search Engine Optimization (SEO). Eesmärk otsingumootorid on pakkuda parimat võimalikku teavet nõutud Internet surfer. Üks peaks mõtlema mitmesuguste rubriigid (kontakt, ajalugu, tooted, nõustamine, uute toodete, müügi ...) oma veebilehel: saidi pakkuda head sisu laaditakse alla koos eelistus. Tuleks ka mõelda tegemise valguses lehekülge (alla 120 Ko, sealhulgas lisatud fotod ja dokumendid); väga raske leheküljed ei ole lihtne alla laadida. Aga teisest küljest, üks tuleb ka ettevaatlik, et mitte tekitada väga
.......................................................................................6 RATE...............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 Interneti turundus võimaluste tutvustus Tasuta külastatavus otsingumootoritest Otsingumootorid otivad lehekülgi nelja kriteeriumi põhjal ja nende täidetavusest sõltub konkreetse lehekülje eelis leitavus. Need kriteeriumid on: domeeni nime ühtivus otsitava sõnaga (nt. Otsitav sõna auto ja domeeni nimi www.auto24.ee),unikaalsete külastajate arv leheküljel ehk siis populaarsus, lehekülje siduvus teiste leheküledega ja loomulikult on võimalus lehekülg otsingumootori tulemustes konkreetsete otsitava sõnadega otsingutulemustes ettepoole osta.
See võib luua meile keerulisema ja mitte stabiilse maailmavaate. See häirib meie endi rahulolu teiste keeltega võrreldes. On raskem, kuid mitte võimatu elada ainult oma emakeelega ning teisi keeli mitte õppida. Inimesel jääb puudu midagi, mis õpetaks arusaama teistest kultuuridest ja kogu ühiskonnast. Meil on ühendused terve Maailmaga. Selleks kasutame interneti. Muidugi on praegu kõik juba ette-taha tehtud, sa. ma mõtlen kõik tõlked ja otsingumootorid jne. Mis on kõige tähtsam, kõige sellega ei tohiks inimene ära unustada keelte mitmekesisust. Meie keelte mitmekesisus aina kahaneb ja ülejäänud prioriteetsed keeled nagu paljud teavad, näiteks Ingliskeel, paljud isegi ei tea, et kusagil väikses riigis, väikses omalaadi ühiskonnas, on keel just väljasurnud ning uus peale tekkinud. Niimoodi jäävad tuhanded keeled osadesse mälestustesse, kui neid üldse eksisteerib. Meie keelte mitmekesisust peab säilitama ja pigem hüveks pidama
Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid (ALTA VISTA; GOOGLE) KÜSI ABI RAAMATUKOGUST! MILLEST ALUSTADA Töötle läbi vajalik kirjandus Koosta esialgne sisukord Mõtle läbi teksti alajaotused KIRJUTA MUSTAND REFERAAT PEAB OLEMA LOOGILINE JA TERVIKLIK! REFERAADI PÕHIOSAD Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhiosa Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad REFERAADI MAHT ON 8- 10 LEHEKÜLGE
lisab lehekülje järjehoidjasse. 15. Mis on otsingumootor? Tooge näited Otsingumootor on on internetileheküljed, kus kasutaja saab sisestada päringureale märksõnad või väljendid, mis peaksid otsitavas materjalis sisalduma. Vastuseks antakse viidete nimestik päringutingimustele vastavatele lehekülgedele. Näiteks www.google.com 16. Millised loogilisi väljendeid võimaldavad otsingumootoridnende üldine tähendus (info otsimine) Otsingumootorid on internetileheküljed, kus kasutaja saab sisestada päringureale sõnad või väljendid, mis peaksid otsitavas materjalis sisalduma. Vastuseks antakse loetelu päringutingimustele vastavatest lehekülgedest. Ükskõik mis sõna ma peaksin otsingumootorisse trükkima peaks andma see mulle leheküljed kus see sõna esineb. 17. Mis on teemakataloogid? Tooge näited Teemakataloogid on internetileheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest
Общаться с друзьями - Sõpradega vestlema Читать книги, газеты и журналы, новости - Lugema raamatuid, Пользоваться чем? - Mida kasutada? ajalehti ja ajakirju, uudiseid интернет-банком - Internetipank Поисковые системы - Otsingumootorid электронной почтой - e-post У меня есть электронный дневник. - Mul on elektrooniline päevik. Рубрика/рубрики - Rubriik/rubriigid Искать информацию - Informatsiooni otsima Моя любимая рубрика - Minu lemmikrubriik Я ищу Предпочитать что
peaks just antud toodet ostma, ning mis hinda ta selle eest võib maksta. Tootel peab olema kindel omadus, disain, kvaliteet, mis kõik aitavad toodet müüa. Erilist tähelepanu tuleks pöörata pakendile. Tihti tasub toodet müüa koos teenusega. INTERNETITURUNDUS Peamine erinevus on selles, et kõik käib hästi kiiresti ning massiivselt kui ka personaalselt. Võimalus testida ja reklaamsõnumit muuta. Koosneb koduleheküljest, tänapäeval foorumid, blogid. Otsingumootorid aitavad kindlasti palju kaasa, ligi 70-80%. Kodulehel on justkui visiitkaart, mis peab olema uuendatud ja pakkuma kliendile seda, mis ta otsib. Reklaami suhtes saab kasutada bännereid aga need toovad ka kaasa kliente, kellel huvi toote kohta tegelikult puudub. Soovitab kasutada SEA-d, millega saad oma kliendirühma täpsemalt sihtida ja otsingumootoris oma koha osta. Kodulehte tuleb optimeerida. E-mail reklaam on samuti efektiivne tänu massile ja personaalsusele
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu · Kristjan Raud sündis 22.oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. ...
Näiteks Wikipedia on üleüldine entsüklopeedia kuhu kõik saavad lisada täiendavat informatsiooni. · Arvutites olevat informatsiooni on kerge jagada, muuta, kopeerida, Informatsiooni on võimalik kergelt uuendada ja muudatusi võib sisse viia praktiliselt ükskõik kes. · Info süstematiseerine, et vajalik info oleks kiirelt leitav. Nagu näiteks raamatukogude kataloogide süsteem, kus viite järgi leiab õige teose. (otsingumootorid) 2. KIRJANDUSALLIKATEST LEITU 2.1. Internet Internet on ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Selle kaudu saavad arvutikasutajad saata üksteisele sõnumeid, igasuguseid arvutifaile, vaadata teistes arvutites olevaid tekste ja pilte, tellida kommertsfirmadest kaupu ja teenuseid, teha pangaülekandeid, rääkida telefoniga, kuulta raadiot ning vaadata televisooni. Üha enam inimeste-ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset
Kolmandas peatükis uuritakse sotsiaalsete järjehoidjate ajalugu ning käsitletakse põgusalt Pinteresti ja StumbleUponi veebilehte. 3 1. SOTSIAALSETE JÄRJEHOIDJATE OLEMUS Sülearvutite, nutitelefonide ja tahvelarvutite populaarsusega seoses arenevad ka erinevad võimalused internetis, mida paljud kasutavad igapäevaselt. Näiteks on veebilehtede loomine lihtsam ja otsingumootorid võimaldavad erinevatelt veebilehtedelt sobivat informatsiooni leida (Kusmin, 2007). Sotsiaalne järjehoidja on veebipõhine rakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku (Kusmin, 2007). Selle asemel, et erinevaid linke veebibrauserisse salvestada, saab neid veebi salvestada. Sotsiaalseid järjehoidjaid seletatakse ka kui veebilehtede märgistamist ja salvestamist hilisemaks kasutamiseks. (Nations)
Pop-under reklaam on nagu pop- up reklaam, kuid vahe seisneb selles, et kui pop-up reklaam tuleb sulle peaakna ette, siis pop-under reklaam tuleb peaakna taha. Pop-under reklaam tõi üllatuse kasutajatele kui hakkasid internetiaknaid sulgema. Aastaks 1999 oli internetireklaamide tööstusharu ületanud 1 miljardi dollari piiri. Sellel ajahetkel hakkasid veebileheomanikud küsima raha reklaamiomanikelt iga vajutuse pealt . 1 vajutus võrdus ühe dollariga . Kuulsust hakkasid koguma otsingumootorid nagu Yahoo , Lycos, AltaVista ning tänu reklaamidele hakkasid hulgaliselt raha teenima . Reklaamid olidki otsingumootorite edu saladuseks. Google oli juba sellel ajahetkel kõige parem ja mugavam otsingumootor ning nemad võtsid kasutusele bännerite asemel asjakohaseid teks-reklaame. Aastal 2001 oli Google teeninud ainuüksi reklaamidega 85 miljonit dollarit kasumit. Tänapäeval tuleb 96% Google kasumist reklaamide pealt.
Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis.............................................................7 4.1 Bännerreklaam...........................................................................7 4.2 Pop-up reklaam ehk hüpikreklaam...................................................8 4.3 Otsingumootorid........................................................................9 4.4 Koduleht..................................................................................10 4.5 Hulgipostitus............................................................................10 4.6 Uudistemeil..............................................................................11 4.7 Sponsorlus...............................................................................11 4
tarkvaraga. GoProga eelnev tutvus oli lühiajaline ja pinnapealne, kuid see eest andis hea ülevaate selle toimimisest ja omadustest. Samas andis ka hea pildi selle kasutamise mugavuse ja lihtsuse kohta. Informatsioon pärineb erinevatest internetiallikatest, nii eesti keelsetest kui ka inglise keelsetest. Infot oli saada väga vähe ja see oli suures osas väga pealiskaudne. Teabe otsimist segas samanimelise spordikaamera populaarsus, sest otsingumootorid kuvasid palju selle kohast teavet otsitava teabe asemel. Eelnevatel aastatel ei ole keegi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi tudengitest GoPro dokemendihaldustarkavarast kirjutanud. Selle tõttu ei saa käesolevat tööd võrrelda mõne varem kirjutatud tööga. 15
ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud näiteid või infot: näiteks MSN-i keskkonnast, mida enam tänapäeval ei kasutata või slängsõnade kohta, mis praeguseid õpilasi piisavalt hästi ei kõneta. Samuti võiks tuua teabekeskkonna teema juurde rohkem ning päevakajalisemaid näited, kuna see on tänapäeva õpilase õpipädevuste arendamiseks üpris oluline. 4
küsimusena või märksõnade loeteluna. Otsisõnadeks ei pruugi olla ainult üksikud sõnad, vaid ka nende kombinatsioonid. Märksõnade leidmiseks tuleb kasutada teatmeteoseid, märksõnastikke, tesaurusi. Boole'i otsing fraasiotsing lähedaste sõnade otsing otsing päringuoperaatorite abil metamärgiga otsing pesastamine operaator AND kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad mõlemat sõna (otsingumootorid lisavad automaatselt) operaator NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse operaator OR kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna Fraasiotsing on kindla väljendi otsinguks. Enamus veebiotsivahendeid nõuab fraasiotsingul jutumärkide kasutamist. Sellisel juhul vaadeldakse otsingu käigus kõiki
enamast sõnast, näiteks keilakool.kovtp.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna internetti on ühendatud miljonid arvutid ja Internetis leiduva teabe hulk on mõõtmatu ning seda lisandub iga päev üha rohkem ja kiirenevas tempos. See on muutnud interneti võimsaimaks infokogumiks. Kuna internetis leidub tohutul hulgal erinevaid materjale, siis on loodud selles infotulvas orienteerumiseks nn. otsingumootorid. Nende abiga on võimalik otsida vajaminevat informatsiooni paljudest maailma serveritest, mis sisaldavad sadu ja miljoneid dokumente. Üldjuhul tuleb nendesse sisestada võtmesõnad otsitava materjali kohta. (4.) 4 Interneti ajaloost Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust
18.Mis on infootsingu taktika? Kindlaksmääratud samme, mida kasutatakse infootsingu strateegia rakendamiseks, nimetatakse infootsingu taktikaks. 19.Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid? Boole'i otsing, fraasiotsing , lähedaste sõnade otsing, otsing päringuoperaatorite abil, metamärgiga otsing, pesastamine 20.Mis on Boole`i otsing? operaator AND kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid,mis sisaldavad mõlemat sõna (otsingumootorid lisavad automaatselt); mida rohkem on päringus otsisõnu, seda kitsam on otsingupiirkond operaator NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse operaator OR kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba-kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna; laiendab otsingut, kuna otsitakse igat üksikut sõna; on mõttekas kasutada sünonüümide, erinevate nimekujude, pseudonüümide korral 21
või e-postiga. Lihtsam oleks infot jagada kodulehel. Mida rohkem informatsiooni kodulehel on, seda vähem sa aega raiskad klientide küsimustele ja nende nõustamisele. *Koduleht on 24/7 kättesaadav. Koduleht koos teenust tutvustava infoga on alati kättesaadav nii püsiklientidele kui ka potensiaalsetele uutele klienditele. *Kliendid on alati hästi informeeritud. Kodulehe pidev uuendamine ja muutmine annab mitu eelist. Esiteks on kliendid alati hästi informeeritud ning teiseks otsingumootorid tõstavad kodulehe otsingutulemustes ettepoole. Kodulehte on palju lihtsam uuendada, kui paberist kataloogi või reklaamvoldikuid. Kui prinditud reklaamid muutuvad kiiresti vanaks, siis kodulehel olevat reklaami ning uudiseid saad uuendada igal ajal. Võidavad mõlemad pooled, nii klient kui ettevõtja. *Võimalik haarata laiemat turgu. Kodulehe saab teha mitmekeelse, et see aitaks kaasa oma teenuste tutvustamisel välismaa klientidele.
enamast sõnast, näiteks keilakool.kovtp.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna internetti on ühendatud miljonid arvutid ja Internetis leiduva teabe hulk on mõõtmatu ning seda lisandub iga päev üha rohkem ja kiirenevas tempos. See on muutnud interneti võimsaimaks infokogumiks. Kuna internetis leidub tohutul hulgal erinevaid materjale, siis on loodud selles infotulvas orienteerumiseks nn. otsingumootorid. Nende abiga on võimalik otsida vajaminevat informatsiooni paljudest maailma serveritest, mis sisaldavad sadu ja miljoneid dokumente. Üldjuhul tuleb nendesse sisestada võtmesõnad otsitava materjali kohta. (4.) 1.1 Interneti ajaloost Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1969
Kohtu otsuse kohaselt kehtib see juhtudel, kui andmed on «ebapiisavad, ebaolulised või olulisuse kaotanud, ülemäärased eesmärgi suhtes, milleks neid avaldati, ning arvestades aja möödumist». Kohus leidis, et Euroopa Liidu praeguste andmekaitsenormide kohaselt vastutab «interneti otsingumootor isikuandmete töötlemise eest» . (kohtuasi C-131/12) See on positiivne märk sellest, et järjest enam hakkavad regulatsioonid mõjutama ka seni puutumatuks jäänud tehnoloogiavidinaid nagu otsingumootorid, sest seni on itimehed öelnud “mis internetti paned, see sinna ka jääb”, kuid sarnaste kohtuotsuste toel muutub internetimaailm pisutki kontrollitavamaks. Aga kui rääkida YouTube’ist või mõnest muust sotsiaalselt tekkinud internetikeskkonnast, siis tasub ennast kujutava video leidmisel pöörduda selle maha võtmiseks esmalt inimese poole, kes selle üles laadis. Viidata tuleks isikuandmete kaitse seaduse rikkumisele ja nõuda video eemaldamist
Kasutatakse aruannete koostamiseks ja andmeanalüüsiks. 39. Mis on andmeturg ja millistel juhtudel on andmeturu kasutamine mõistlik? Andmeturg on väike andmeladu, mis on disainitud strateegilise osakonna kasutajate vajadusi silmas pidades. Odavam kui andmeladu. Mõistlik siis kui tekib vähem andmeid ning vajalik on saada kiiremaid vastuseid päringutele. 40. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse informatsiooni avastamiseks? · Otsingumootorid võimaldavad otsisõnade alusel leida informatsiooni (google), metaotsingumootorid kasutavad otsingul erinevaid otsingumootoreid (zoo.com), · Veebilehtede tõlkemootorid (Translate.Google.com) · Portaalid - Veebipõhine personaliseeritud juurdepääs kindlat tüüpi infole (Lycos) 41. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse suhtluseks? · Meilipostkastid · Veebipõhised kõnekeskused klienditugi
andmed organiseeritakse lõppkasutaja jaoks arusaadavalt. 39. Mis on andmeturg ja millistel juhtudel on andmeturu kasutamine mõistlik? - Väike andmeladu, disainitud strateegilise osakonna kasutajate vajadusi silmas pidades, suunatud kindlale kasutajate grupile, odavam kui andmeladu, kiirem juurutus, vähem andmeid -> kiiremad vastused päringutele, lihtsam õppida. 40. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse informatsiooni avastamiseks? - Otsingumootorid (Google.com, Yahoo.com, Ask.com), metaosingumootorid (Zoo.com, Mamma.com, KartOO.com), tõlkemootorid (Translate.Google.com), portaalid (Lycos.com, Techweb.com) 41. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse suhtluseks? - Meilipostkastid, veebipõhised kõnekeskused klienditugi, jututoad , Skype. 42. Mis on koostööd võimaldavate rakenduste iseloomulikud funktsionaalsused? Mis kasu on organisatsioonil koostööd võimaldavate rakenduste kasutamisest? - Funktsionaalsused:
lämmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga või sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine päripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1, M2 ja M3 vardaid. Sulavelektroodiga keevitatakse samuti päripolaarse alalisvooluga. Elektroodid tehakse vasktraadist (M1) või pronkstraadist. Gaaskeevitust rakendatakse vase puhul kõige enam. Kuni 5 millimeetri paksuse vase keevitamisel on lisametalliks vask M1, M2 või M3. 4 Otsingumootorid 4.1 Google Google Inc. on multinatsionaalne tehnoloogia- ja tarkvaraettevõte, mille asutasid 1998. aasta 7. novembril Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin. Google Search on selle ettevõtte poolt arendatav maailmas enim kasutatav interneti otsingumootor, Google'i esimene ja tähtsaim toode. Google'i poolt sõnastatud ettevõtte missioon on "kogu maailma info organiseerimine ning kõigile ja kõikjal kättesaadavaks ja kasulikuks muutmine".
1) Ligipääsetavus 2) Lingid (kõrge page rank´iga lehtedelt) 3) Märksõnad (nt mänguasjadele orienteeritud => kaisukaru) 4) Lehesisesed tehnilised tegurid Lehekülje pealkiri - Igal leheküljel oluline osa, mis kuvatakse veebilehitseja ülaosas kui kokkuvõte veebilehe sisust. Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu. Metamärksõnad ja –kirjeldus - Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad - Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks.
Otsimootoriturunduse käigus püütakse kasvatada lehe populaarsust ja usaldusväärsust otsimootorite silmis, et seeläbi jõuda otsingutulemustes võimalikult ettepoole. Lehekülje pealkiri Igal leheküljel oluline osa, mis kuvatakse veebilehitseja ülaosas kui kokkuvõte veebilehe sisust. Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu. Metamärksõnad ja -kirjeldus Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst
10 kuulutus sisaldab detailideni töökirjeldust aga on ka lihtsamaid postitusi stiilis: ,,Otsin tööd ehitusvaldkonnas, palun kirjutage postkasti".9 3.2 Võimalused läbi otsingumootorite ning tööportaalide Kui inimene silmab mõnda tööpakkumist, kui soovib rohkem infot näiteks ettevõtte, tööandja või tegevusvaldkonna kohta, siis on kasulik kasutada otsingumootoreid nagu Google, Bing jt. Lisaks annavad otsingumootorid ka viiteid erinevatele tööportaalidele. Kui kirjutasin Google.com'i otsingusse tööpakkumised, sain palju erinevaid veebilehti kuid populaarsemad neist on: cv.ee, cvkeskus.ee ning tootukassa.ee.10 Cv.ee ning cvkeskus.ee on oma olemuselt üsna sarnased ning lihtsa ülesehitusega tööportaalid, kus on võimalik lisada oma kuulutus nii tööandjana, kui ka võimalus vaadata erinevaid tööpakkumisi ja nendele kandideerida läbi antud keskkonna. Võimalik on koostada oma isiklik CV
firma "IT Meedia". Tegelikult võib ka ise oma lehekülge tähtsamate otsingumootorite juures registreerida, mis on ka kõige odavaim meetod. Erinevaid otsingumootoreid ja directoreid on Internetis kokku mitusada. Tuntumad neist on "Yahoo", "Excite", "Hotbot", "Alta Vista", "WebCrawler", "MetaCrawler", "Looksmart", "Lycos", "InfoSeek", "Magellan", "OpenText", "WebWombat" ja teised, ning Eestis "Neti", "Eesti WWW Wärk", "In_dex" , "XXL" ja Microlingi "Search.ee". Interneti otsingumootorid töötlevad teatud ajavahemiku järgi ( tavaliselt paar nädalat ) läbi Interneti lehekülgi, kasutades selleks spetsiaalset tarkvara ( Spider, Bot ), ning koostavad kõigist Interneti lehekülgedest indeksi oma andmebaasi jaoks. Kasutaja saab esitada oma päringu läbi vastava otsingumootori sisestades mõned märksõnad. Kui otsida süsteemist "Hotbot" näiteks märksõna Internet järgi, saame vastuseks 1.458.535 lehekülje aadressi, ning sõna marketing järgi otsides 460.760 aadressi.
sisestamist küll muud peale legaalsete reklaami või tehnilise toe lehekülgede midagi pakuta (või kaob see muu infotulva sisse lihtsalt ära), aga jällegi paari kokkuleppe kohaselt päringut formeerides on võimalik vägagi pikk nimekiri saada. Tüüpiliselt modifitseeritakse sõna näiteks niimoodi, et lõpus asuv "s" asendatakse "z"-ga. Vähe sellest, on omakorda ilmunud lausa spetsiaalsed ainult piraatkoopiatele, registreerimisnumbritele, jms orienteeritud otsingumootorid. See pole ehk küll sekretärile jõukohane neid "ande" kasutada, ent arvutispetsil pruugib sisuliselt vaid käsi välja sirutada ja võtta. Piraatluse vastu Piraatluse vastu võitlemine ei ole kerge töö. Nagu näha, ei ole tehnilised abivahendid programmide juures - koopia legaalsuse kontrollimine jne - piisavad abivahendid. Ainuke efektiivne vahend on rakendada karme meetmeid piraatide vastu ja samas selgitada, et
eriülesanne: ―Pean meeles‖; 10) Õpilasele tuleks anda orjenteeruv ajamäär ülesande sooritamiseks.‖ Joh. Käisi tööjuhatuste metoodilised nõuded on koostatud umbes seitsekümmend aastat tagasi, kuid on tänapäeval ikkagi kasutatavad (Kampmann, 01). Töö – ja tehnoloogiaõppes on need aga vägagi päevakohased. Siin on siiski tegu ühe mööndusega. Kaasaeg on loonud uue väljakutse interneti näol. Üha võimsamad otsingumootorid on muutnud arusaamist teabetehnoloogiast. Eestis on õpetajad kaasatud õppevara loomisse, näiteks kursustel ―Arvuti Koolis‖. Esmatähtsaks on saanud õpioskused, mis hõlmavad teabe leidmist ja kriitilist valikut. Nii tuleks, Joh. Käisi tööjuhatuse nõudesse, et tööjuhendis peaks kõik teabeallikad ära märkima /3/, suhtuda mööndustega. -11- II S ü n t e e s 2..1. Tööhüpotees teema empiiriliseks uurimiseks 2.1.1
eriülesanne: Pean meeles; 10) Õpilasele tuleks anda orjenteeruv ajamäär ülesande sooritamiseks. Joh. Käisi tööjuhatuste metoodilised nõuded on koostatud umbes seitsekümmend aastat tagasi, kuid on tänapäeval ikkagi kasutatavad (Kampmann, 01). Töö ja tehnoloogiaõppes on need aga vägagi päevakohased. Siin on siiski tegu ühe mööndusega. Kaasaeg on loonud uue väljakutse interneti näol. Üha võimsamad otsingumootorid on muutnud arusaamist teabetehnoloogiast. Eestis on õpetajad kaasatud õppevara loomisse, näiteks kursustel Arvuti Koolis. Esmatähtsaks on saanud õpioskused, mis hõlmavad teabe leidmist ja kriitilist valikut. Nii tuleks, Joh. Käisi tööjuhatuse nõudesse, et tööjuhendis peaks kõik teabeallikad ära märkima /3/, suhtuda mööndustega. -11- II S ü n t e e s 2..1. Tööhüpotees teema empiiriliseks uurimiseks 2.1.1
• Clipping, TV ja Raadio monitooring, artiklite kokkuvõtted, andmebaas, analüüsid, tõlked postituses või kellegi teise ajaveebis. • MÄRKSÕNA: Märksõnade abil kaardistatakse kliendi monitooringu diapasooni ja klienti huvitava Blogosfäär – blogide sisust koosnev ‚universum‘ infosfäär, mida erinevad otsingumootorid nt. valdkonnaga seonduvad mõisted. Technorati.com märksõnade alusel kasutavad. Tekstil põhinev sotsiaalne tarkvara. • RTV: Raadio ja televisiooni lühend. Wiki on inimeste koostöös valmiv ja täienev veebileht, kuhu kasutajad saavad kiirelt sisulisada, muuta ja • ON-LINE: Interneti teel edasiantavad materjalid
· võimalus loobuda õppematerjalide tasustamise probleem, publitseerimisest paberkandjal, · e-õppega tegelevaid õppejõude on vähe, · sunnib õppejõudusid kirjutama korrektseid · e-õpikeskkondade keerukus õppejõududele ja loengumaterjale ja täiendama end üliõpilastele, infotehnoloogias, tekib õppematerjalide · puuduvad andmebaasid ja otsingumootorid info konkurents, leidmiseks e-kursuste kohta, · võimalus kasutada võõrkeelset e-kursust · puudub side eri e-õppekeskkondade vahel, välismaises, õppetöös, võimatus saada vahetult e-õpikeskkonnas viibides · võimalus töötada üliõpilasega läbi koduarvuti, infot teadusajakirjade, e-raamatute, · võimalus õppetöö tagasideme lihtsustamiseks, e-loengutektside, e-väitekirjade
Otsimootoriturunduse käigus püütakse kasvatada lehe populaarsust ja usaldusväärsust otsimootorite silmis, et seeläbi jõuda otsingutulemustes võimalikult ettepoole. Lehekülje pealkiri Igal leheküljel oluline osa, mis kuvatakse veebilehitseja ülaosas kui kokkuvõte veebilehe sisust. Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu. Metamärksõnad ja -kirjeldus Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst
Õppimise koolkonnad Statistika, Neurovõrgud IBM Watson on tehisintellekt, mis on võimeline vastama inimkeeles esitatud küsimustele. Nimetatud IBM juhi Watsoni järgi. IBM Watson - 2011 võidab Jeopardy mälumängu Wolfram Alpha – otsingusüsteem, mis arvutab vastused küsimustele ise välja sisseehitatud andmete põhjal, mitte ei otsi neid suurtest andmebaasidest, nagu teeb Google ja teised tänapäevased otsingumootorid. Sobib kasutamiseks teadlastele, üliõpilastele, ekspertidele, tavatoimingute jaoks liialt keerulised vastused. 13. nädal • Eksamiks: Arendusprotsessi kohta loengumaterjalidest küsimusi ei tule. Küll aga on küsimused allpool kohustuslike artiklite kohta. P2P teemadel: peamised P2P liigid, milleks on / mida optimeerib Bittorrent, darkneti / TORi põhiideed, mis ja milleks on
Informatsiooni vastuvõtt: · visuaalne · auditiivne · audiovisuaalne · taktiilne (kombitav, pimedate kiri) Informatsiooni analüüsi tase: 6 · algallikad · vahendusallikad vahendavad dokumentide mudeleid (kirje, sisu kokkuvõte) vahendavad fakte (teatmeteosed) vahendavad Interneti ressursse (teemaväravad, otsingumootorid) · kirjeid sisaldavad vahendusallikad Veel üks võimalik liigitus: · Algdokumendid: publitseeritud · teaduslikud raamatud · ajakirjad · leiutiste kirjeldused · standardid · infolehed publitseerimata · trükis avaldamata teadustööd · artiklite käsikirjad · teaduslike tööde aruanded · Vahendusdokumendid: bibliograafilised nimestikud
Google) Iga internetisessioon sisaldab vähemalt kahte põhiõiguse teostamist inimõiguste konventsiooni art 10 tuleneva informatsiooniõiguse rakendamist, aga paraku ka inimõiguste konventsiooni art 8 rikkumist, sest iga internetikülastus toob lisaks ammutatud informatsioonile kaasa ka isikuandmete töötlemise, sageli viisil ja mahus, millest internetikasutaja endale sootuks aru ei anna. Isikuandmed internetis sotsiaalvõrgustikud ja otsingumootorid Suur kontaktide arv vastutav töötleja Otsingumootrite kasutamine Logifailid konkreetse üksikisikute otsinguteenuse logifailid eeldusel, et neid ei ole anonüümseks muudetud- on kõige tähtsamad isikuandmed, mida otsinguteenuse osutajad töötlevad. IP-aadressid Veebiküpsised Andmesubjekti õigused Otsinguteenuse osutaja peab austama andmesubjektide õigust tutvuda nende kohta talletatud teabega ning õigust teavet vajadusel parandada või kustutada.
6. Kodulehekülje suurus Oluline on ka see, kas esileht mahub tervenisti ekraanile võib tuleb kogu lehe nägemiseks lehte allapoole kerida. 80% veebikülastaja tähelepanust saab lehekülje ülemine osa ehk see, mida ei tule alla kerida, mis paistab ekraanil kohe ja vaid 20% vaadatakse seda, mis jääb sellest allapoole. Seega tuleb kõik oluline kindlasti ära öelda lehe ülaosas. 7. Otsingumootori olemasolu ja asukoht kodulehel Otsingumootorid, mis asuvad veebi alaosas, saavad vähe tähelepanu. Veel enam, kui selleni jõudmiseks peab lehekülge kerima allapoole, muutub otsingumootor praktiliselt mõttetuks. 8. Milline pealkiri või link avaneb sellele klikkides? Kuna teksti kodulehel on palju, peavad kliendi jaoks selgelt eristuma sõnad, pealkirjad, pildid, millele klikkides saab rohkem lugeda-vaadata. Selleks sobivad allajoonitud pealkirjad
arvutivõrgus piisavalt nähtav ja äratuntav. Nähtavus on võimalik saavutada selgesõnaliste suhtlus- ja teavituspõhimõtete abil, näiteks saates pressiteateid ajakirjanduskeskustele, sõnumeid otse uudisevahendajatele ja mõttevahetuskohtadesse ning ühtselt kirjeldades veebisaidi ülesehitust. On soovitatav võtta kasutusele kirjeldamiskeel (näiteks metaandmed, mis on omavahel seotud Dublin Core'i töörühma eeskirjade järgi), mis tagab, et otsingumootorid suudavad kultuuriüksusi üles leida ja tuvastada. Metaandmete (nii kohustuslike kui ka vabatahtlike) kogumi määratlemise saab ülesandeks teha selleks loodud töörühmale. Äratuntava olemuse tagab veebisaitide nimetamise süsteem, mis kindlustab ühemõttelise ühtekuuluvuse kindla kultuurivaldkonnaga. Selleks on soovitatav võtta kasutusele üladomeen, näiteks ".museum"(muuseum); või seada üladomeeni ".eu" (EL) sisse aladomeen, nagu näiteks ".arts" (kunst) või "
Info külluse puhul pole probleemiks see, kas vajalik info leitakse, vaid pigem see, kui palju aega nõuab info leidmine ja süstematiseerimine. Enamasti alustatakse võimalike tarnijate otsimist internetist. Siinjuures on abiks erine- vad otsingumootorid, mis toovad esile tooteid või teenuseid pakkuvate ettevõtete kodulehekül- jed. Tuleb arvestada võimalusega, et kogu veebilehtedel tarnijate kohta sisalduv info ei pruugi olla värske ja tõene. Arvutiekraanil võidakse kuvada tooteid ja teenuseid, mida tegelikult enam ei pakuta
annaabi.ee 
