terms 2.1.2 Malle Krunksile leidsin 60 artiklit 2.2 2.2.1 http://search.proquest.com/docview/230171400/13CC363D7D13127162A/1? accountid=28786 a) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. he also serves as the product lifecycle management specialist for the PLM Evaluation Center at Technology Evaluation Centers in Montreal. b) kasutasin Advanced Search’i, sisestasin autoriväljale nime Jim Brown ning kasutasin märksõnadena tools ja jobs ning märkisin full text välja. Sain esimese hitina vajaliku artikli. 2.2.2 a) Laiad märksõnad: ecosystems, environment Kitsamad märksõnad: coral reefs, aquatic ecosystems, costal plains, arid zones, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga and tundra, terrestrial ecosystems, wetlands. b) Plotkin, Mark J. 2.3 Solar Energy Materials and Solar Cells (52), Thin Solid Films (50), (Journal of Non-
Rauno Juurikas istus klaveri taga. Toomas Rull kutsus kvarteti kokku aastal 2009 ning sellest ajast peale on nad koos tegutsenud. Kvarteti esmaseks eesmärgiks oli uue sooloalbumi ,,Tom-Tomm/Toomas Rull" ja Play Along trummiõpiku materjali salvestamine. Hiljem sai loogiliseks jätkuks selle projekti esitamine ja tutvustamine laiemale publikule. Toomas Rulli ja tema kvarteti muusikast võib rääkida lõunamaade meeleolus. Latin-funk-jazz-fusion, peaksid märksõnadena andma aimu värvist ja kõlast, mida kvartett pakub. Valdavalt temperamentne muusika paneb jala tatsuma ja vere ringlema. Lisaks mängitakse veel ka kvarteti liikmete poolt kirjutatud muusikat. Nagu eeldada võis, oli kontsert oli jazzi-teemaline. Muusikat esitati nii jazzi, svingi kui ka jazzi bipop zanris. Lood olid voolavad, mõnusaid jazzilikke imelikke rütme ja huvitavaid kõlasid täis. Mängiti nii audio-, kui ka visuaalefektidega. Jazz tundub minu
sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi valjaarendamine: 0p too ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst; 1p too on kirjeldava laadiga jutustus;
1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud; 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned; 4p-6p alateemad on avatud tasakaalustatult; arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed;
2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p - 6p alateemad on avatud tasakaalustatult arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed
Rüütlielu hiilgus ja viletsus Rüütlielule mõeldes tulevad inimestel ilmselt esimeste märksõnadena pähe vaprus, rikkus, osavus, daamide austamine. See võib tunduda inimesele, kes asjast palju ei tea, kadestusväärne elu. Teatud hetkedel nii see ka ilmselt oli. Kuid rüütlid pidid järgima kindlat reeglistikku, rüütliks treenimine võttis aastaid ja mees pidi varuma kannatlikkust, et temast kord rüütel saaks. Rüütlikslöömise päev oli aga eriti oluline ja püha. Edasine elamine uue staatusega tõi kaasa palju uut- nii katsumusi kui õnnehetki.
käega katsutavat, pärast kooli, pärast tunde Kogu aeg, minu meelest – lahku TEE NII: ● Mõtlega hoolega läbi, mis teemal sa oskaksid kõige paremini kaasa rääkida, millise puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua. ● Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted jne sul antud teemaga seoses meenuvad. ● Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda – millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne. ● Kirjuta valmis sissejuhatus. ● Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega
Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita. TEE NII: Mõtlega hoolega läbi, mis teemal sa oskaksid kõige paremini kaasa rääkida, millise puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua. Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted jne sul antud teemaga seoses meenuvad. Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne. Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha). Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel.
[1] Tiiu Erelti arvates läks kohanimede surumine väiketähelisteks käändumatuteks omadussõnadeks aga kahjuks algusest peale libedamini. Seda raskem on olnud ka sellele protsessile tagasikäiku anda. 1976. a ÕSis on siiski selge sõnaga öeldud: "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites," ning näidete hulgas on ka väljend Gordioni sõlm. Suur algustäht on ka "Eesti ortograafias" ja "Eesti keele käsiraamatus". Märksõnadena selliseid väljendeid 1976. a ÕSis aga ei olnud ning inimesed ei pruukinud reegli tähendusest täpselt aru saada. [1] 3 Samuti on ka kohanimelise täiendiga väljendid kasutusel võrdlustena: Sissekukkumise korral satuks ta aastateks Rootsi kardinate taha. Ortograafia seisukohalt ei ole vahet, kas kanname meie päevadesse üle nt isikunimelise või kohanimelise täiendi. [1] Stratigraafia ja õigekiri
pigem sõdade ja pimeduse sajandiks. Ajaloo arutluse hindamisjuhend. Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 2p - ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p - ajaline määratlus; 1p - ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p - kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p - teema element 1p - teema element 1p - teema element 1p - teema element 1p - teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 4p - 6p - alateemad on avatud tasakaalustatult; arutlus on analuusiva iseloomuga: võrdlus, seosed; probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused. 3 punkti konkreetsed näited/faktoloogia: 3p - esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks;
1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer Naer Lõpueksamid MINA Väsimus, tüdmus Sõbrad
"haridus", vaid "puudulik haridus", mitte "informatsioon", vaid "halb ligipääs informatsioonile". Samuti on oluline, et probleemide sõnastus oleks kõigi jaoks nähtav. Mõned tehnilised näpunäited: 14 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT kirjutage iga probleem lühidalt või märksõnadena eraldi sedelile kinnitage sedelid nähtavale pinnale (sein, tahvel või suur laud) jälgige, et sedelid oleksid piisavalt suured ja ka paari meetri kauguselt näha jälgige, et tekst oleks kirjutatud nähtavalt, soovitavalt jämedaotsalise kirjutusvahendiga Selliselt vormistatud probleemisedeleid on kerge näha, käsitleda ja ümber paigutada ning see omakorda õhutab protsessis osalejaid aktiivsusele. Probleemide seoste määramine
kuid tark ja õiglast otsus.Me kõik kasutame neid piltlike väljendeid oma igapäeva elus.Väljendades tundeid ja otsuseid. Vatakaid arvamusi on aga pakunud reegel ,mis käib kohanimeliste täiendite kirjutamise kohta "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites." 1976. a ÕSi reeglistikus lk 880.Kui teisitarvajad eksivad sest just seesugune reegel on see mille järgi peaks talitam ka 1999. a ÕS esitab kõige levinumad piltlikud väljendid märksõnadena: Gordioni sõlm, mis tähendab otsetõlkes lahendamatuna näivt probleemi . Autor on ka toonud näite Hiina ime mis tähendab Hiina mõistatust. Vahel tunduvad need sõnapildidi ilusate kõnekeelt kaunistavate ülemisten ,võttes näiteks väljendi Rootsi kardinad vanglatrellide tähenduses.Kuid siiski ,kas neid väljendid tänapäeva noorte seas kasutust leiavad ,või kus ja millises tähenduses neid kautadatakse pole teada .
suhtlemise vajadus klientide ja töötajatega, üritused loovad selleks aga ideaalsed võimalused. Broadline.events'i juhatuse liige Janek Reimal leiab, et hea kliendisuhtluse aluseks on personaalne ning isiklik lähenemine. Väiksemate kliendiürituste puhul saab kokku kutsuda kliendigrupid, kellel on sarnased huvid või eriala. «Mis võiks olla suurem üllatus kui see, et klient kutsutakse tegelema oma lemmikharrastusega, näiteks fotograafia või ralliga,» ütleb Reimal. Selliste ürituste märksõnadena toob ta välja võimaluse edastada kliendile konkreetne sõnum, arvestada tema spetsiifiliste vajadustega ning ürituse kaudu ennetada võimalikke probleeme. (viide 4) 5. Turunduse roll ja võimalused käesoleval säästuajal Turundus muutub loomingulisemaks - Aegade jooksul on kogemus näidanud, et kui firma tahab olla jätkusuutlik, siis ajutine kokkuhoid turunduskulude pealt võib tulevikus kurjalt kätte maksta
kärbib juba eos võimaliku tootmismahu taastumist ja kasvu tulevikus. (Noppel 2014) 5. Millised ettevõtluskeskkonna tegurid (juhitamatud mõjurid) avaldavad ettevõttele mõju erinevate arengualternatiivide korral? Kuna kohalikel tootjatel ja töötlejatel puudub investeerimiseks vajalik finantsvõimekus, siis saab Eesti piimatööstuse arengu suureks mõjutajaks uue eelarveperioodi Maaelu arengukava 2014–2020, mille olulisemate piimandust puudutavate märksõnadena võiks välja tuua: Teadmussiirde ja innovatsioon Toiduahela korraldamine (sh. töötlemine) ja turustamine Ressursitõhususe edendamine Sotsiaalne kaasamine, maapiirkondade majanduslik areng (Põllumajandusministeerium 2014) EL uutel liikmesriikidel on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid
jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. * Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. * Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel:
jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. *Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. *Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel:
Informatsiooni kogumine antud teemavaldkonna ja konkurentide kohta · Presentatsiooni ettevalmistamine Läbi mõelda alustamine, keskpaik ja lõpetamine. Alguses äratada publiku tähelepanu (tutvustatakse seda, millest hiljem juttu tuleb). Presentatsiooni käigus tutvustatakse sõnumit,mida soovitakse publikule teadvustada. Presentatsiooni lõpul uuritakse,kas sõnum on jõudnud publikuni ja tehakse kokkuvõte · Sõnad Sõnavõtu jaoks panna tekst esmalt märksõnadena kirja · Ajakava koostamine Tuleb arvestada,et kogu plaanitud tegevus mahuks ajakava sisse. · Töögrupid Valida, kas piirdutakse vaid ettekandega või lastakse osa tööd ära teha ka auditooriumil. · Toimumiskoht Valida välja ruum ja kontrollida selle tehnilisi võimalusi. · Hääl Rääkida selgelt ja mõõduka kiirusega. INTERVJUUD
0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalustatult 5p arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed
Küsimuste koostamine: fakti- ja leiab lõigu kesksed mõtted; fantaasiaküsimused. järjestab teksti põhjal Küsimustele vastamine sündmused, määrab nende tekstinäitega või oma sõnadega. toimumise aja ja koha; Teksti kavastamine: kavapunktid detail, konflikt, kirjeldab loetud tekstile väidete ja märksõnadena. kõrvaltegelane, tuginedes tegelaste välimust, Lõikude kesksete mõtete peategelane, iseloomu ja käitumist, analüüsib otsimine. Teksti teema probleem, nende omavahelisi suhteid, sõnastamine. Arutlemine mõne sündmustik, hindab nende käitumist, võrdleb teoses käsitletud teema üle. Oma teema, iseennast mõne tegelasega;
Selles uurimistöö osas kirjeldatakse keskkooli õpilaste seas läbi viidud küsitluse tulemusi ja analüüsitakse neid. Tulemuste kirjeldamisel on parema ülevaate saamiseks kasutatud ka sektor- ja tulpdiagramme. Uuringus osales kokku 64 gümnaasiumiõpilast. Tulemused näitasid, et vastanutest enamus ehk 79,7% on kogenud koolistressi. Vähem oli neid õpilasi, kes ei ole koolistressi kogenud, kuid siiski teadsid mis see on. Oluliste märksõnadena toodi välja pikad koolipäevad, ülekoormus, üleväsimus ning motivatsiooni puudus. Uuringust ilmnes, et õpilased teavad, mis on koolistress ning enamasti oskavad ka sellega toime tulla. Enimlevinud toimetulekuviisideks oli muusika kuulamine, sõpradega olemine, huviringid, üksi olemine ning looduses viibimine. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks oli, et koolistressi küüsis vaevlevleb rohkem kui pooled gümnaasiumiõpilastest. Autori poolt püstitatud hüpotees leidis läbi viidud
Kurb tõde on aga see, et sajandeid hiljem on sellesama talupoja järeltulijad, veendununa, et jonn on edasiantav geenide kaudu, sama ilmega. Ainukese erandiga, et tegu on eksitusega ja vahva talupoja järeltulijad ei ole enam suutelised konkreetselt oma religioonialaseid mõtteid väljendama - mis ei takista neil muidugi raevukalt teisi ründamast. Või - mistõttu nad teisi just ründavadki. Veidemann nimetab eesti kultuuri mõistmiseks oluliste märksõnadena ära eesti keele ja geograafilise asendi kõrval ka pürgimust täiuse poole, lisades sinna juurde märkuse - mida muidugi ei saavutata ning see põhjustab rahulolematust ja kibestumist. Võibolla seetõttu ongi tekkinud väärastunud nägemus sellest, et tippu jõudmiseks ei tule pingutada mitte ennast, vaid piisab sellest, et teisi enda kõrvalt alla tõugata? See süsteem aplitseerub üks-üheselt ka religiooni- ja ateismitemaatikale ja selgitab nii mõndagi
Metaotsingusaidid konsolideerivad informatsiooni teistelt otsilehtedelt, analüüsivad seda, eemaldavad kordused ning koostavad selle põhjal otsitulemuste nimekirja. Kuidas klassikalised otsingusaidid kodulehtedelt andmeid koguvad ja kuidas nende järgi kodulehti pingeritta reastavad? Klassikalised otsingusaidid koguvad lehekülgedelt infot automaatsete otsirobotite vahendusel. Robotid liiguvad mööda lehekülgi nagu tavakülastajad ning indekseerivad leitud sisu märksõnadena oma andmebaasis. Märksõnade esinemissageduse, sisu struktuuri ja väliste viidete hulga põhjal arvutatakse lehekülje usaldusväärsuse indeks, mille alusel määratakse kodulehe positsioon tulemuste pingereas. Kuidas märksõnu kodulehel kasutada nii, et see tõstaks kodulehe positsiooni otsimootori päringute pingereas? Märksõnad tuleks ära tuua kodulehekülje metaosas ning neid ei tohiks olla rohkem kui 20. Vältida tuleks nende kordumist enam kui 3-4 korda.
elektronkataloog 4. mitmesuguste dokumentide 6. muud elektroonilised andmebaasid märgendamine, nt. standardid, 7. interneti inforessursid uurimistööd 5. elektronkataloog 6. muud elektroonilised andmebaasid 7. interneti inforessursid Märksõnastamise rakendusalad: Märksõnade liigid: · Tähenduse järgi: o teemamärksõnad tähistavad teaviku teemat o nimed märksõnadena ainult juhul, kui isikust või institutsioonist on kirjutatud, mitte ei otsita nagu autorit 33 o kohamärksõnad juhul kui teavik on sellest kohast kirjutatud, mitte seal ilmunud o ajamärksõnad o vormimärksõnad · Tähtsuse järgi o põhimärksõnad tähistavad teemat o allmärksõnad täpsustamiseks
Küsimuste tulemused võetakse kokku statistilises analüüsis, küsimustiku ankeedi täitja jääb anonüümseks. Küsimustikus on kahte tüüpi küsimusi: 1. valikvastustega, mille puhul tuleb valida Sinu arvates sobivaim/sobivaimad vastusevariant/variandid ning märgistada need. Kui loetelus puudub Sinu arvates sobivaim variant, siis võid selle ise lisada. 2. avatud küsimused, mille puhul palun ise välja kirjutada Sinu arvates "õigeim" vastus märksõnadena. Küsimustiku lõpus on võimalik avaldada ka oma arvamust dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise korralduse kohta vabas vormis. Küsimustele vastamiseks kulub kõige rohkemalt pool tundi, mis loodetavasti ei sega oluliselt igapäevaseid toimetusi. Ette tänades! Mari Hõbemäe Tallinna Ülikooli Dokumendihalduse magistrant 89 Küsimused 1. Asutus ......................................
väljendamiseks kasutatakse. Neid sobib vasteks kirja panna alati. 2. Uudisterminid on muidu terminiks sobivad keelendid, mis kinnistunud ei ole ja mis sõnastikus on mõeldud kas koostaja või muu keelekorralduslikult ambitsioonika isiku soovitusena, kuidas erialast suhtlust selles keeles parandada. Vasteks sobib neid samuti alati esitada, eeldusel muidugi, et erialal ei juhtu olema midagi paremat juba kasutusel. Kahtlane on nende esitamine märksõnadena, kui sõnastiku keelesuunda vahetades satub korraldatav keel lähtekeeleks, sest alles pakutavat terminit ei oska ju keegi sõnastikust otsida. Samuti on veidi kahtlane ilmutada keelekorralduslikke ambitsioone võõrastes keeltes. Ainus legitiimne koht selle te- gemiseks on Eesti-spetsiifiliste asjade (seadustiku, rahvakultuuri elementide vms) nimetamine mõnes olulises võõrkeeles. On tõesti
annaabi.ee 
