Lingi salvestamisel pakutakse tavaliselt võimalust kirjeldada seda linki märksõnadega, mis kasutaja arvates selle veebilehe kohta kõige paremini sobivad. Tihti on võimalik ka linke hinnata ning lisada lühikirjeldusi. Märgendite järgi on hea linke kategoriseerida ning hiljem olulisi linke üles leida. Iga märgend moodustab omaette kategooria ning üks veebiviide võib kuuluda kuitahes paljudesse kategooriatesse. Sellist märgendite süsteemi kutsutakse folksonoomiaks (ingl folksonomy). Folksonoomia defineeritakse kui kasutajate poolt loodud taksonoomia, mida kasutatakse näiteks veebilehtede, fotode, linkide ja muu veebisisu kategoriseerimiseks märgendite abil. Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud), kus enimkasutatud märgendid on suurema fondiga kui ülejäänud
linkida end blogi uudisvoo „jälgijaks“. Sotsiaalvõrgustikud Sotsiaalvõrgustikud koondavad suurel hulgal erinevate huvidega indiviide. Registreerudes sotsiaalvõrgustiku kasutajaks avaneb võimalus jagada oma mõtteid, huvisid ja tegevusi ning leida mõttekaaslasi. Kasutajatevaheline suhtlus toimub läbi kommentaaride, teadete ja kirjade kaudu. Olles sotsiaalvõrgustiku kasutaja, saab oma profiili täiendada fotode, audio- ja videoklippidega. Folksonoomia Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu. Kaks kõige tuntumat folksonoomial põhinevat rakendust on ilmselt fotoportaal Flickr ja ühisjärjehoidja Delicious. Esimene võimaldab kasutajatel üles laadida fotosid ning kirjeldada neid märksõnadega (ingl. k. tag), mis teistel fotosid leida aitavad. Kõik märksõnad töötavad
Võrdle Veeb 1.0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused? Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud, et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks
0, Veeb 2.0 ja Veeb 3.0: mis on peamised erinevused? Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud, et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: 2 Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid
annaabi.ee 
