E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE (0)

TARTU ÜLIKOOL 
Sotsiaal- ja haridusteaduskond 
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL 
MAGISTRANTIDELE 
 
Magistritöö  
 
 
 
 
Autor: Triin  Tammert  
Juhendaja : Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 
2010 
1 
 
Sisukord 
Sissejuhatus ................................................................................................................................6 
1.  E- turundus  ...........................................................................................................................8 
1.1. 
Turundus  ja e-turundus .................................................................................................8 
1.2. 
E-turunduse võimalused ja  riskid  ..................................................................................9 
1.3. 
ICDT mudel ................................................................................................................ 11 
1.3.1. 
Virtuaalne  inforuum ............................................................................................. 13 
1.3.2. 
Virtuaalne kommunikatsiooniruum ...................................................................... 13 
1.3.3. 
Virtuaalne jaotusruum .......................................................................................... 14 
1.3.4. 
Virtuaalne tehinguruum ....................................................................................... 15 
2.  Strateegia ........................................................................................................................... 16 
3.   Sihtrühmad  ........................................................................................................................ 18 
4.  E-turunduse kanalid ja tegevused ....................................................................................... 22 
4.1.  Koduleht  ......................................................................................................................... 24 
4.1.1. Mis on koduleht? ...................................................................................................... 24 
4.1.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 24 
4.1.3. Näide ........................................................................................................................ 29 
4.1.4. Ülesanne .................................................................................................................. 29 
4.2. Kampaanialeht ................................................................................................................ 30 
4.2.1. Mis on kampaanialeht? ............................................................................................. 30 
4.2.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 30 
4.2.3. Näide ........................................................................................................................ 33 
4.2.4. Ülesanne .................................................................................................................. 33 
4.3.  Uudiskiri  ja meiliturundus ............................................................................................... 34 
4.3.1. Mis on uudiskiri ja meiliturundus? ............................................................................ 34 
2 
 
4.3.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 34 
4.3.3. Näide ........................................................................................................................ 38 
4.3.4. Ülesanne .................................................................................................................. 40 
4.4. Wikipedia ja Vikipeedia .................................................................................................. 41 
4.4.1. Mis on Wikipedia ja Vikipeedia? .............................................................................. 41 
4.4.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 41 
4.4.3. Näide ........................................................................................................................ 42 
4.4.4. Ülesanne .................................................................................................................. 42 
4.5.  Blogi  ............................................................................................................................... 43 
4.5.1. Mis on blogi? ........................................................................................................... 43 
4.5.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 44 
4.5.3. Näide ........................................................................................................................ 46 
4.5.4. Ülesanne .................................................................................................................. 47 
4.6.  Foorum  ........................................................................................................................... 48 
4.6.1. Mis on foorum? ........................................................................................................ 48 
4.6.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 48 
4.6.3. Näide ........................................................................................................................ 49 
4.6.4. Ülesanne .................................................................................................................. 50 
4.7. Mikroblogi ehk  Twitter  ................................................................................................... 51 
4.7.1. Mis on mikroblogi ehk Twitter? ............................................................................... 51 
4.7.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 51 
4.7.3. Näide ........................................................................................................................ 52 
4.7.4. Ülesanne .................................................................................................................. 53 
4.8.  Sotsiaalvõrgustik  ehk suhtlusvõrgustik ............................................................................ 54 
3 
 
4.8.1. Mis on sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik? ........................................................ 54 
4.8.2. Turundus sotsiaalvõrgustikus .................................................................................... 56 
4.8.3. Isikuturundus suhtlusvõrgustikus .............................................................................. 59 
4.8.4. Näide ........................................................................................................................ 60 
4.8.5. Ülesanne .................................................................................................................. 60 
4.9.  Fotode   jagamise   keskkonnad ........................................................................................... 61 
4.9.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ....................................................................... 61 
4.9.2. Näide ........................................................................................................................ 61 
4.9.3. Ülesanne .................................................................................................................. 61 
4.10. Videoklippide jagamise keskkonnad ............................................................................. 62 
4.10.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 62 
4.10.2. Näide ...................................................................................................................... 62 
4.10.3. Ülesanne................................................................................................................. 63 
4.11. Bännerid ....................................................................................................................... 64 
4.11.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 64 
4.12. Widgetid ehk vidinad .................................................................................................... 66 
4.12.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 66 
4.12.2. Näide ...................................................................................................................... 66 
4.12.3. Ülesanne................................................................................................................. 66 
4.13. Otsimootorite  optimeerimine  ehk SEO .......................................................................... 67 
4.13.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 67 
4.14. Mängud ........................................................................................................................ 70 
4.14.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 70 
4.14.2. Näide ...................................................................................................................... 70 
4 
 
4.14.3. Ülesanne................................................................................................................. 70 
5. E-turunduse  seire  ................................................................................................................... 71 
6. Kriisikommunikatsioon internetis .......................................................................................... 74 
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 77 
Summary................................................................................................................................... 78 
Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 79 
Lisa 1 ........................................................................................................................................ 83 
 
5 
 
Sissejuhatus 
E-turunduse teemal on suhteliselt lihtne end internetis leiduvate materjalide abil harida, kui tead, 
mida otsid. Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus see, mis kehtis eile, ei pruugi 
enam täna 100% paika pidada, tasubki otsida kõige värskemat infot. Samas on siin äärmiselt 
oluline leida internetis laiali olevast infotulvast üles usaldusväärsed allikad ning tunda ka tausta – 
mida varem on tehtud, mis toimib ja mis mitte ning milliseid elus, äris, turunduses ja 
kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. 
Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei 
pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest. 
Vajadust e-turunduse  õppematerjali  järele näitab seegi, et mitmest Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja 
kommunikatsiooni instituudis valminud bakalaureusetööst on selgunud, et paljud Eesti ettevõtted 
tegutsevad internetis turundades üsna huupi ( Kirst  2007, Visnapuu 2008, Tammeoks 2010). 
Mõtlema paneb ka rohkem kui 80 riigis internetiturundusega tegeleva WSI esindaja väide 
Kommunikatsiooni Aastakonverentsil, et Eesti on Ameerika Ühendriikidest ja 
Ühendkuningriigist internetiturunduse arengus 2-3 aastat  maas  ( Tüll  2010). 
Selle õppematerjali eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni, 
suhtekorralduse ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades 
õppivatele tudengitele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta – vastused 
küsimustele, millised kanalid valida, mida, kuidas ja kellele seal teha ning kuidas aru saada, kas 
alltöövõtjad (veebiagentuur, reklaamiagentuur, kommunikatsioonibüroo, IT-firma jt) teevad head 
tööd. Ma ei luba, et pärast selle materjali läbilugemist saab kohe vingeks e-turundajaks või 
sotsiaalmeedia  spetsialistiks, küll aga on siia kokku kogutud vajalikud teadmised alustamiseks, 
teatav  raamistik , palju kasulikke nippe ning inspiratsiooni, et sel teemal ennast edasi harida ja 
tegutseda. Lisatud on ka Eesti näiteid ja praktilisi ülesandeid. Eesti autorilt ja Eesti näidetega on 
varem ilmunud minu teada vaid üks e-turunduse õpik – “E-turunduse alused” (Luik 2008). 
Õppematerjal annab ülevaate e-turunduse võimalustest ja riskidest, sihtrühmadest, seirest, 
kriisikommunikatsioonist sotsiaalmeedias, nõuandeid e-turunduse strateegia loomiseks ning 
praktilisi  soovitusi  praegusel hetkel kasutatavamates e-turunduse kanalites tegutsemiseks. 
6 
 
Õppematerjal on loodud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni  instituudi  
magistrantide e-turunduse kursuse tarbeks, aga see sobib ka iseõppeks. Õppematerjalile on 
lisatud süllabus (Lisa 1), mis pakub välja ühe  variandi , kuidas e-turunduse kursust läbi viia. 
Käesolevast magistritööst-õppematerjalist leiab palju minu isiklikke kogemusi – nii töö käigus 
kui ka ülikoolis õpitud nippe e-turundamisest, samuti näiteid –, aga ka teiste soovitusi, mille 
töökindluses olen oma kogemuse põhjal veendunud. 
Vormistusest: õppematerjal on praegu kujundamata, kui see läheb paberile või üles kodulehele, 
siis eri allikatest pärit kursiivis tekstilõigud lähevad eraldi tekstikastidesse, samuti lisandub 
pildimaterjali ja/või  linke . 
Olen e-turunduse ja sotsiaalmeediaga tööalaselt  tegelenud  aastast 2006, kui töötasin Forma 
Medias ajakirja Trend tegev- ja hiljem peatoimetajana ning avasime Trendi blogi. 2008. aasta 
alguses läksin tööle Estonian Airi, kus avasime koos uue kodulehega mai alguses Estonian Airi 
blogi. Sellele järgnes mõne aja pärast foorum ning 2009. aastal Estonian Airi leht Twitteris ja 
Facebookis . Tänaseks vastutan kogu Estonian Airi kommunikatsiooni eest sotsiaalmeedias. 
2008. aastal kaitsesin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni  osakonnas  
bakalaureusetöö  teemal “Isiklikud  blogid  Eestis” (juhendaja Pille Pruulmann-Vengerfeldt).  
Tänan oma töökaaslasi Estonian Airist ja kõiki neid, kelle inspireerivatest blogipostitustest ja 
mõtteavaldustest mul selle õppematerjali koostamisel abi oli (soovitan nende kirjutisi ja tegemisi 
ka edaspidi jälgida):  Kaupo  Kalda, Silver Hage,  Peep   Laja , Britte Maidra, Kairi-Ly Tammeoks, 
Triin Visnapuu, Kadri Kirst, Kim Nyberg, Anneli Ohvril, Armin Tüll, Mari-Liis Rüütsalu,  Lilian  
Viirma.  
Samuti tänan südamest oma suurepärast juhendajat Pille Pruulmann-Vengerfeldti! 
 
7 
 
1.  E-turundus 
1.1.  Turundus ja e-turundus 
―Turundus on tulusate kliendisuhete  haldamine . Turunduse eesmärk on luua väärtust klientidele 
ja saada sellest kasu.‖ ( Kotler  et al 2009) 
Turundusprotsessi olulised sammud on kliendi vajaduste mõistmine, kliendikeskse 
turundusstrateegia  ja –plaani loomine, kliendisuhte ehitamine ja ettevõttele kasu 
toomine.Tootekeskse “ valmista  ja müü” filosoofia asemel on oluline pigem kliendikeskne 
“mõista ja vasta” filosoofia – turundus pole “jahtimine”, vaid pigem”aiapidamine”. Ülesanne ei 
ole leida õiged kliendid oma toodetele, vaid luua õiged tooted oma klientidele (Kotler et al 
2009). 
 
Turundus tähendab üha vähem ühepoolseid sõnumeid ja üha rohkem kahepoolset 
kommunikatsiooni. Turundus ei käi enam ainult nelja või viie P (Product, Price, Place, 
Promotion; People) ümber, oluliseks on muutunud  vestlus  organisatsiooni ja sihtrühmade vahel.  
 
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e-
kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – 
pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte 
eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, 
trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis  internet  pakub oluliselt laiemaid võimalusi 
kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse 
turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu 
toomiseks. 
 
E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e-
turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust 
peetakse siiski pisut laiemaks – see hõlmab nii internetiturundust kui ka näiteks mobiilturundust. 
Kuigi m-turundust on  seostatud  peamiselt tekstisõnumite teel edastatavate turundussõnumitega, 
siis nüüd on üks kiiresti arenevaid trende see, et paljud inimesed  vaatavad  internetilehekülgi ja e-
kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 
8 
 
ja uudiskirjade optimeerimise  selliseks , et soovitud  sõnumid  jõuaksid kasutajani sõltumata 
sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. 
 
Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini 
kasvavaid valdkondi. 
―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist 
võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja 
väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad:  Facebook ,  Twitter, Youtube,  Orkut , 
Flickr , Digg,  Linkedin  jt. Samuti  foorumid , blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja 
eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni 
liidrikohta  hoidnud  pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 
 
1.2.  E-turunduse võimalused ja riskid 
Maailma ligi 6.8 miljardist elanikust kasutas 2009.aasta seisuga internetti 1,8 miljardit inimest  
ehk 26.6% (World…). Eestis kasutab internetti 70% elanikkonnast (15-74aastased), kellest 61% 
on kasutanud internetti viimase seitsme päeva jooksul. Ainult umbes 316 000 inimest on 
2007.aasta seisuga TNS Emori hinnangul interneti mittekasutajad (Pruulmann-Vengerfeldt & 
Kalvet 2008).  
2009.aastal oli Eestis ainult 13% selliseid ettevõtteid, kus ei olnud ühtegi arvutit (Arvutite hulk 
ettevõtetes ). 2009.aastal kasutas interneti püsiühendust arvutit omavatest ettevõtetest 99%, 
kodulehekülge omas 60% internetiühendust omavatest ettevõtetest,  kodulehe  vahendusel toote 
või teenuse müümise  kavatsus  oli 25 protsendil internetiühendust omavatest ettevõtetest 
(Internet). 
 
Nagu ülaltoodud faktidest näha, ei ole internet enam  ammu  ei maailmas ega Eestis vaid IT-
meeste pärusmaa – seal veedavad iga päev aega miljonid  tavalised  inimesed. Internetis toimuv 
mõjutab poliitikat, majandust ja ühiskonda ning vastupidi. Paljusid töid ja asjatoimetusi saab 
kõige lihtsamalt, mugavalt ja kiiremini teha interneti kaudu ning turundajatel ja 
9 
 
suhtekorraldajatel, kes tahavad, et nende sõnumid sihtgrupini  jõuaksid, on mõistlik  edastada  
neid seal, kus nende  sihtgrupp  aega veedab ehk siis muu hulgas ka internetis.  
E-turundusel on televisiooni-, raadio-, print- ja välireklaami ees see suur eelis, et see nõuab küll 
ehk veidi rohkem loovust ja töötunde, aga võib olla oluliselt  soodsam  ja  sealjuures  tulemuslikum 
kui turundus traditsioonilistes kanalites. Siiski ei tasu vähese otsese rahakulu peale luua 
illusioone, et turundus internetis on tasuta – see vajab palju inim- ja ajaressurssi (mis pole 
kumbki odavad) ning selle investeeringu mõistmist. Samuti vajab see suuremat põhimõttelist 
muutust, organisatsiooni toimimisloogika ümber mõtestamist, sest mis kasu on kahesuunalisest 
kommunikatsioonist, kui saadavat tagasisidet arvesse ei võeta? E-turunduse kanalites sündiv 
dialoog  peaks olema sisuline ja vastastikku rikastav, mitte nagu vestlus raadioga. 
Lisaks ei tähenda e-turunduse võidukäik kindlasti, et traditsioonilistest kanalitest tuleks  loobuda  
–  parima  tulemuse annab kindlasti traditsioonilise turunduse ja e-turunduse võimaluste 
kombineerimine ning läbimõeldud sõnumid kõikides kanalites! 
 
―Disaini vaatenurgast esitavad sotsiaalsed tehnoloogiad tootekujundajatele nii väljakutseid kui 
ka võimalusi. Sotsiaalsed tehnoloogiad võimaldavad inimestel uuel viisil osaleda toodete ja 
teenuste kujundamises ning pakuvad uusi  kanaleid , mille kaudu ettevõtted saavad suhelda 
olemasolevate ja potentsiaalsete kasutajatega.‖  (Hagen & Robertson 2009) 
Ideaal näebki välja ilmselt nii, et  organisatsioon   jagab  kasulikku infot oma toodete-teenuste 
kohta ja suhtleb, inimesed vastavad tagasisidega, millele vastavalt organisatsioon saab oma 
tooteid-teenuseid paremaks muuta, millele järgneb positiivne tagasiside. 
Kahesuunalise kommunikatsiooni võimalus internetis on nii e-turunduse võimalus kui ka risk: 
inimesel saavad anda kohe nii  positiivset  kui ka negatiivset tagasisidet, levitada kiiresti ja 
paljudele  häid või halbu uudiseid organisatsiooni kohta. Oluline on organisatsiooni esindajana 
olla kursis sellega, mida organisatsioonist räägitakse ja kus räägitakse, ning adekvaatselt 
reageerida.  
Proaktiivsete tegevuste puhul – näiteks postitades infot organisatsiooni blogisse või Facebooki 
lehele – tasub meeles pidada, et igasugust infot on meie ümber niigi väga palju, ning  suhtuda  
meie ühisesse  inforuumi  vastutustundlikult. Ehk siis eelistada info (ja kõige muu) puhul 
kvaliteeti kvantiteedile – inimeste vastuvõtuvõime on piiratud, nii et kõigi  eelduste  kohaselt on 
10 
 
nad enamikul juhtudel rõõmsad, kui jagate nendega vaid tõesti uudisväärtuslikku infot ja teete 
seda paar korda nädalas, mitte paar korda päevas.  
Lõpuks loeb eelkõige sõnum, see, mida ja kuidas te oma organisatsiooni esindajana ütlete. Kui 
eesmärk on see, et teie  klient  oleks õnnelik ja teil endal oleks ka hea elu, siis tuleb lihtsalt leida 
üles need kanalid, kus teie klient aega veedab ja ennast hästi tunneb, ning temaga seal soojalt ja 
sõbralikult suhelda. Ja vaadata, et see kõik oleks kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega 
ja organisatsiooni kommunikatsioonis  kehtivate  põhimõtetega, ning järgida ka lihtsalt 
universaalseid ilusaid põhimõtteid stiilis “käitu  teistega  nii, nagu sa tahaksid, et sinuga 
käitutaks”. 
 
1.3.  ICDT mudel 
Angehrn (1997) märgib, et interneti kiire levik ja areng sundis esimeses faasis ettevõtteid leidma 
viise, kuidas kasutada seda suhteliselt uut tehnoloogilist infrastruktuuri oma äriliste eesmärkide 
saavutamiseks. Peamiste põhjustena, miks seda tehti, oli hirm võimalus maha magada või 
ettevõtte mainet kahjustada. Mitmest uuringust on selgunud, et ettevõtted laiendasid esialgu oma 
tegevust internetis nn kullapalaviku mudeli järgi, omamata selget strateegiat. 
 
Leian, et see on võrreldav sellega, kuidas praegu paljud ettevõtted sotsiaalmeediasse (blogima, 
Facebooki) tormavad: mõeldakse, et kõik on seal, meie peame ka olema, samas enne paika 
panemata, mida, kuidas, kellele ja miks sinna tegema minnakse. E-turunduse tegevused ja 
kommunikatsioon internetis peaksid olema kooskõlas organisatsiooni üldise äri-, turundus- ja 
kommunikatsioonistrateegiaga ning osa sellest, mitte midagi eraldiseisvat. Internetti tuleks 
vaadelda lihtsalt ühe olulise kanalina või  kanalite  kogumina, unustamata samas traditsioonilisi 
kanaleid ja klienditeenindust. 
 
Angehrni (1997) järgi järgneb esimesele  faasile  uus, küps viis tehnoloogiat rakendada. Sellele 
faasile on iseloomulik:  
1) nõudmine, et internetiga seotud investeeringute tulemus oleks kas mõõdetav kasu ettevõttele 
või kulude vähenemine;  
11 
 
2) selge strateegia loomine, mis haakub konkreetsete äriliste eesmärkide ja väärtustega, et 
süstemaatiliselt suunata nende toodete ja teenuste liigi ja ulatuse identifitseerimist, mida on vaja 
arendada ja/või ümber disainida (interneti valguses). 
 
Angehrni (1997) ICDT mudeli nimi on pärit internetis tekkinud uute ärivõimaluste ruumi 
segmentimisega  neljaks  virtuaalseks ruumiks:  
1)  virtuaalne inforuum,  
2)  virtuaalne kommunikatsiooniruum,  
3)  virtuaalne jaotusruum,  
4)  virtuaalne tehinguruum. 
 
Joonis 1. ICDT mudel (Angehrn 1997, Kirst 2007: 10 kaudu)  
 
 
 
12 
 
1.3.1. Virtuaalne inforuum  
Virtuaalne inforuum ( virtual  information  space  ehk VIS) koosneb Angehrni (1997) järgi uutest 
internetikanalitest, mille kaudu saab kuvada infot enda ning oma toodete ja teenuste kohta. 
Toimides nagu suur teadetetahvel, millele pääseb ligi paindlikult, globaalselt ja soodsalt, on 
internet avanud uue turunduskanali kõikidele, alates suurtest ettevõtetest kuni üksikisikuteni. 
Tarbija vaatenurgast pakub virtuaalne inforuum efektiivset viisi infot koguda ja turul olevaid 
pakkumisi võrrelda. 
Paljud ettevõtted on alustanud virtuaalsesse inforuumi sisenemist 1) põhjalikult järele mõtlemata 
oma turundus- ja reklaamistrateegia üle ja 2) lähenedes internetile kui traditsioonilisele 
massiteabevahendile (nagu  televisioon , raadio, trükimeedia jne). Küpsema lähenemisena mainib 
Angehrn (1997) ettevõtteid, kelle strateegia uus virtuaalne inforuum enda ärieesmärkide 
saavutamiseks tööle panna on 1) internetikanalite integreerimine ettevõtte turundusstrateegiasse 
ja 2) interneti unikaalse omaduse – interaktiivsuse – ärakasutamine, et arendada efektiivse 
internetipõhise infovahetuse uusi vorme (Angehrn 1997). 
 
Siia alla kuulub kanalitest näiteks koduleht, aga ka Wikipedia ja Vikipeedia. Oluline on mõista, 
et internetis on tegevuse järjepidevus palju tähtsam kui traditsioonilistes massiteabevahendites. 
Unarusse jäänud blogi või aegunud koduleht võib mainet pigem kahjustada, seega on eriti oluline 
tegutseda läbimõeldult ja järjepidevalt. Virtuaalse inforuumi pluss: see on rohkem 
organisatsiooni enda kontrolli all, nn “oma meedia”. 
 
1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum 
Virtuaalne kommunikatsiooniruum (virtual  communication  space ehk VCS) on Angehrni (1997) 
järgi traditsiooniliste ruumide laiendus, kus kohtutakse, et vahetada ideid ja kogemusi, mõjutada 
arvamusi , pidada läbirääkimisi potentsiaalsete koostööpartneritega, teha lobitööd, luua suhteid ja 
luua eri tüüpi kogukondi. Internet on laiendanud traditsioonilisi  ruume ,  pakkudes  uusi kanaleid 
ühiste  huvidega  virtuaalsete kogukondade loomiseks, mille liikmed saavad suhelda kiiresti, 
madalate kuludega ja laskmata end segada traditsioonilistest füüsilistest ja geograafilistest 
piirangutest. Selliste kanalite hulka kuuluvad lihtsad internetipõhised uudis- või kasutajagrupid, 
aga ka keerulised 3D ruumid, kus  indiviidid  “kohtuvad” selle sõna virtuaalses mõttes. Selle 
13 
 
tulemusena kasvanud globaalsel interaktsioonil on  ebaselge , aga  potentsiaalselt  oluline mõju 
toodete ja teenuste pakkujatele, vähemalt sedavõrd kui kommunikatsioonitegevused (peamiselt 
tarbijate vahel), mis selles virtuaalses kommunikasiooniruumis aset leiavad, mõjutavad turu- ja 
tööstustrende. 
Erinevalt virtuaalsest inforuumist on virtuaalne kommunikatsooniruum artikli kirjutamise ajal 
kõige vähem ettevõtete tähelepanu pälvinud, seda ilmselt seetõttu, et see ei vasta ühelegi 
traditsioonilisele funktsioonile (turundus, jaotus, tehing). Esimesed sammud, millest ettevõtted 
alustavad virtuaalses kommunikatsiooniruumis, on erinevate seiremehhanismide loomine, see 
viib  eeldatavasti  teises etapis strateegiate arendamiseni, mille eesmärk on proaktiivselt mõjutada 
kommunikatsioonitegevusi ja äriga seotud arvamuste kujundamise protsesse internetis (Angehrn 
1997). 
 
Just viimastel aastatel on virtuaalse kommunikatsiooniruumi kanalite osas toimunud tõeline 
plahvatus: siia alla kuuluvad blogid, mikroblogid, foorumid, sotsiaalvõrgustikud jne. Neid ruume 
iseloomustab ideaalis see, et seal toimub dialoog, aga nagu näiteks Kadri Kirsti (2007) ja Triin 
Visnapuu (2008) bakalaureusetööd näitavad, siis seda dialoogi toimumist sageli ei saavutata.  
 
1.3.3. Virtuaalne jaotusruum 
Virtuaalne jaotusruum (virtual distribution space ehk VDS) esindab Angehrni (1997) järgi uut 
jaotuskanalit, mis sobib erinevate toodete ja teenuste jaotamiseks. Esimene kategooria tooteid, 
mida saab efektiivselt levitada interneti kaudu, on hõlpsasti digitaliseeritavad ja arvutivõrgu 
kaudu edastatavad tooted. Elektroonilised raamatud, artiklid, pildid,  muusika  ja videoklipid 
kuuluvad sellesse kategooriasse, samuti  tarkvara  ja elektroonilised andmed (arvutimängudest 
andmebaaside haldamise süsteemideni). Teine  valdkond , milles internetti saab jaotuskanalina 
kasutada, on mittefüüsilised teenused: teksti-, hääle- või videopõhine  nõustamine  ja koolitamine. 
Kolmas: internetti saab kasutada, et pakkuda klientidele traditsioonilise toote või teenusega 
seotud abiteenuseid ja muuta nii traditsiooniline toode atraktiivsemaks (pakkudes 
konsultatsiooni, infot, koolitust ja  uuendusi ). 
 
14 
 
1.3.4. Virtuaalne tehinguruum 
Virtuaalne tehinguruum (virtual transaction space ehk VTS) koosneb Angehrni (1997) järgi 
uutest internetipõhistest kanalitest, mille kaudu saab teha formaalseid äritehinguid – tellimusi, 
arveid ja makseid. Olulised aspektid on siinjuures selle legaalsus, turvalisus ja  usaldusväärsus .  
 
15 
 
2.  Strateegia 
E-turunduse strateegia tasub küll eraldi kirja panna ja kindlasti tuleb läbi mõelda, mida sellega 
saavutada soovitakse, aga samas on oluline meeles pidada, et e-turunduse strateegia on osa 
turundusstrateegiast ning turundusstrateegia on osa ettevõtte üldisest äristrateegiast. Samuti 
peaksid e-turunduse tegevused olema kooskõlas organisatsiooni missiooni, visiooni ja 
väärtustega.  
Selle ühiseks nimetajaks võiks sobida Visnapuu (2010) magistritöö üheks  keskseks  mõisteks 
olev “integreeritud kommunikatsioon”, mis  laias  tähenduses hõlmab kõiki organisatsiooni 
tegevusi, mis on vajalikud organisatsiooni edukaks toimimiseks ning siht- ja sidusrühmadega 
suhtlemiseks. Oma töö kontekstis uurib ta siiski väikest osa integreeritud kommunikatsioonist 
ning peab eelkõige silmas omavahelises seoses olevaid väliskommunikatsioonitegevusi, et 
tagada efektiivseim  suhtlemine  organisatsiooni sihtrühmadega. 
 
Enne e-turundusega alustamist või näiteks sotsiaalmeediasse lehe loomist tuleks lisaks 
organisatsiooni analüüsimisele ning kas- ja miks-küsimuste küsimisele mõelda ka oma 
sihtgrupile ning vaadata internetis ringi: kas organisatsiooni sihtrühm üldse kasutab internetti, 
millistel  lehekülgedel nad aega veedavad, kas te saate luua neile mõnes kasutatavas keskkonnas 
lisaväärtust, kas ja miks te tahate meelitada nad oma organisatsiooni lehele või keskkonda – mis 
see annab neile ja mis see annab teile? 
 
Nagu igasuguse muu turundus- ja suhtekorraldustegevuse puhul, ei tasu hakata huupi tulistama, 
vaid alustada näiteks nii (Vos et al 2003):  
1)  Lahendust vajava probleemi leidmine või ülesande püstitamine 
2)  Situatsiooni analüüs 
3)  Kommunikatsiooni ja turundustegevuste analüüs 
4)  Sihtgruppide ja eesmärkide määratlemine 
5)  E-turunduse strateegia loomine ( osana  kommunikatsiooni- ja turundusstrateegiast)  
6)  Konkreetse tegevusplaani koostamine (eelarve, tulemuste hindamine jne) 
 
Olulised on kindlasti need küsimused: 
16 
 
1)  Mis on minu eesmärgid? Millist  seisundit  ma tahan saavutada?  
2)  Milliste tegevustega ma soovitud eesmärgi  saavutan ? 
3)  Milliseid kanaleid kasutades ma soovitud eesmärgi saavutan?  
4)  Kes on minu sihtgrupp? Milliste kanalite kaudu ma jõuan kõige efektiivsemalt oma 
sihtrühmani? Kuidas ma meelitan võimalikult suure osa oma sihtgrupist oma lehele? 
5)  Mis on minu sõnum? Kuidas ma saan oma sihtgrupile kasulik olla? Kuidas seda sõnumit 
võimalikult atraktiivselt esitada? 
 
Näide: eesmärk on saada oma valdkonna arvamusliidriks. Tegevused on sel juhul näiteks need: 
olen kursis oma valdkonnas toimuvaga, vahendan olulist ja kasulikku infot ka teistele ja 
kommenteerin seda asjatundlikult,  kirjutan  arvamuslugusid. Sobivaim  kanal  on ilmselt blogi, 
mida võiks toetada otsimootorite optimeerimine (et kui keegi otsib mõnda olulist selle valdkonna 
märksõna , siis ta satuks suure tõenäosusega teie blogisse) ning koduleht, ehk ka Twitter ja 
Facebook jne. Sihtgrupp võib olla näiteks (potentsiaalsed) kliendid, teised sama valdkonna 
esindajad ja ajakirjanikud, sh selle valdkonna ajakirjanikud. Konkreetne tegevuskava sõltub 
sellest, kus nad liiguvad, milliseid keskkondi internetis kasutavad, milliseid lehti  loevad  jne. 
Sellest näitest tuleb ka eriti selgelt välja sõnumi ja selle edastamise kvaliteedi olulisus – 
arvamusliidriks saamiseks oleks hea, kui teil oleks tõesti midagi öelda ja te teeksite seda hästi. 
 
Lisaks tasub panna paika kanalite kaupa:  
1)  Mis on selle kanali (blogi, Facebooki lehe vm) eesmärk? Mida ma tahan sellega 
saavutada? Millise olukorra? Kuidas mõõdetakse eesmärkide täitmist? 
2)  Kelle jaoks ma seda teen? Kellega me räägime?  
3)  Mida nad arvavad organisatsioonist praegu? Mida me tahame, et nad arvaksid? 
4)  Milliste tegevustega ma selle saavutan?  
5)  Milline on teemade ring ja sõnumi  formaat  selles  kanalis ?  
6)  Millise sagedusega ma sisu lisan?  
7)  Kes organisatsioonis vastutab selle kanali eest ja kes vajadusel aitavad? Kes vastab 
operatiivselt kommentaaridele? 
8)  Pikaajaline plaan ja eesmärgid ning tegevuskava lühemate perioodide kaupa. 
17 
 
3.  Sihtrühmad 
Kellele on suunatud e-turundus: 
  Paljuski on online-kanalid suunatud noorematele inimestele, aga ka igas vanuses 
kontoriinimestele, kes veedavad iga päev palju aega arvuti taga ja internetis ning 
suhtlevad palju internetis.  
  Online-kanalid on võimalus suhelda paljude  noorema  põlvkonna inimestega neile omases 
ja tuttavas keskkonnas. Paljud neist ei loe (enam) paberajalehti ja saavad osa või kogu 
oma info internetist.  
  70% elanikkonnast (15-74aastased) kasutab internetti, ainult umbes 316 000 inimest 
Eestis mitte. (Pruulmann-Vengerfeldt & Kalvet 2008)  
  60% ameeriklastest suhtleb ettevõtetega sotsiaalse meedia vahendusel. (Sotsiaalne… 
2008)  
  Kui palju on piisavalt palju unikaalseid külastajaid, regulaarseid lugejaid, jälgijaid või 
fänne kodulehel või mõnes sotsiaalmeedia kanalis?  See sõltub suuresti sellest, kui suur 
on ettevõtte sihtgrupp ja kliendibaas. Kuna sotsiaalmeedias on kontakt reeglina 
kvaliteetsem ja personaalsem, ei tasu lasta end heidutada sellest, kui need  numbrid  on 
oluliselt väiksemad kui näiteks kodulehe külastajate hulk.  
 
Internetikasutajad erinevates rahvarühmades  
  Naiste seas on 55% ja meeste seas 46% neid, kes on internetti kasutanud viimati 
vähemalt poole aasta jooksul. 
  15–19- ja 20–29- aastaste  seas on 96% internetikasutajaid. Vanimas, 60–74-aastaste 
rühmas on internetikasutajaid vaid 30%.  
  Mida kõrgem  haridus , seda suurem on selles rühmas internetikasutajate hulk, ulatudes 
põhiharidusega inimeste hulgas 63%-ni ja kõrgharidusega inimeste seas 86%-ni. 
  Väikseimas sissetulekurühmas (st kuni 2500 krooni kuus pereliikme kohta) on 72% 
internetikasutajaid, 2501–4000-kroonise kuusissetulekuga rühmas 64% ja järgmises 
rühmas (4001–6000 krooni pereliikme kohta) 62%. Kõrgema sissetulekuga rühmades on 
kasutajate osakaal jällegi kõrgem. See tulemus on osaliselt seletatav sellega, et 
18 
 
väikseimasse sissetulekurühma jääb palju lastega peresid, kelle seas on interneti 
kasutamine olulisem kui üksikute inimeste ja pensionäride seas, keda on rohkem 
järgmistes sissetulekurühmades. 
  Eesti internetikasutajate hulgas kõige levinumad internetis tehtavad  toimingud  on 
järgmised: netipanga kasutamine, suhtlemine sõprade ja tuttavatega ning praktilise info 
otsimine. Kõige vähem iseloomustavad Eesti elanike internetikasutust kodanikualgatustes 
osalemine, kultuuritarbimine ning osalemine foorumites, blogides, küsitlustes ja 
kommentaaride kirjutamine. Tegelik  digitaalne   kihistumine  ei toimu seega mitte 
internetikasutajate ja mittekasutajate vahel, vaid tuleneb paljuski ka erinevatest 
kasutusvõimalustest ja nende rakendamisest. 
  Eriti selgelt näeme tegevuste erinevusi, võrreldes erinevas vanuses internetikasutajaid. 
Kui nooremate inimeste internetikasutust iseloomustab kõige enam suhtlemine sõprade ja 
tuttavatega,  meelelahutuse  otsimine ning töö ja õpingutega seotud info otsimine, siis 
keskealiste veebikasutuse keskmes on noortega võrreldes enam internetipanga ja e-
teenuste kasutamine, riigiasutuste info otsimine ning tööalane suhtlus.  
  Internetikasutajate  uurimine  näitab, et kuigi viimase kuue aasta jooksul on interneti 
pakutavate võimaluse hulk märkimisväärselt laienenud, on kasutajate põhilised huvid – 
informatsioon ja  meelelahutus  – jäänud samaks. Oluline on aga, et suurema osa 
vastajate jaoks on tegemist kas ühe või teise kasutusviisi domineerimisega ning 
kujunemas on selgelt erinevad kasutuspraktikad.  
(Eesti Inimarengu Aruanne 2008) 
 
Internetikasutajate tüübid 
Küsitluse ―Mina. Maailm. Meedia‖ andmetest on otsitud internetikasutajate tüüpe juba 2002. 
aastast. Klasteranalüüsi abil on leitud kuus põhilist internetikasutaja tüüpi, mis on oma 
iseloomult võrdlemisi sarnasena püsinud läbi erinevate küsitluste. Tüüpe võib jagada  üldisemalt  
kaheks –  ühelt  poolt kolm aktiivsemat internetikasutaja tüüpi (mitmekülgne kasutus, praktiline-
pragmaatiline infokeskne kasutus, meelelahutusele ja suhtlemisele orienteeritud kasutus) ning 
teiselt  poolt kolm passiivsemat internetikasutaja tüüpi, kelle seas on samuti informatsioonile ning 
19 
 
meelelahutusele orienteeritud kasutajad ning vähekasutajad, kes puutuvad internetiga kokku nii 
harva, et pole võimalik eristada selgelt väljakujunenud praktikaid.  
Vaadeldavad tüübid erinevad ka internetikasutuse sageduselt. Üldiselt on internetikasutajate 
seas 96% neid, kes on viimase nädala jooksul internetti kasutanud. Kolme aktiivsema tüübi seas 
pole neid, kelle viimane kasutus  jääks  pikema aja kui viimase nädala taha. 
  Aktiivsed, mitmekülgsed internetikasutajad (14% internetikasutajatest) on kõikide 
internetikasutuse liikide osas aktiivsemad kui teised rühmad. Nende jaoks on internet 
keskkond, kus nad rahuldavad oma vajadust info, meelelahutuse, kuulumise ja osalemise 
järele. Selles tüübis on rohkem naisi, 20–39-aastaseid ning kõrgharidusega inimesi. 
  Meelelahutuse- keskne  aktiivne kasutaja (20%) keskendub ennekõike meelelahutuse 
otsimisele, tele- ja raadiosaadete vaatamisele/kuulamisele internetis, aga ka kultuuri 
tarbimisele. Samas on tegemist siiski üldiselt aktiivse kasutajaga, kes vajadusel otsib ka 
informatsiooni ning kasutab internetti praktiliste teenuste tarbimiseks. Selles rühmas 
leidub  muuhulgas  neid, kes peavad osalemist blogides ja foorumites oluliseks. Selliseid 
internetikasutajaid on kõige rohkem 15–29-aastaste seas ning pisut rohkem on neid vene 
keele kõnelejate hulgas. 
  Praktiline, tööalane kasutaja (22%) keskendub eelkõige info ja praktilise 
orientatsiooniga tegevustele, samuti on nad keskmisest oluliselt aktiivsemad e-teenuste 
kasutajad. Nende internetisuhtlus on ennekõike tööalane ja keskmisest tunduvalt vähem 
isiklik. Samuti otsivad nad keskmisest internetikasutajast märkimisväärselt vähem 
meelelahutust. Selles rühmas on oluliselt rohkem naisi, 30–49-aastaseid, rohkem 
kõrgharidusega ja eesti keelt kõnelevaid vastajaid, samuti on nad pigem keskmise või 
kõrgema sissetulekuga. 
  Passiivsematest internetikasutajatest suurim rühm on praktilise info keskne 
vähekasutaja (20%). Nende internetikasutust iseloomustab keskmisest mõnevõrra suurem 
praktilise info ja natuke suurem internetipanga kasutamine. Samas on nende 
internetitegevuste mitmekülgsus võrreldes järgmise tüübiga mõnevõrra suurem. Seda 
tüüpi esineb rohkem vanemate inimeste, naiste ning keskharidusega inimeste seas. 
  Meelelahutuse ja sõpradega suhtlemise keskse vähekasutaja (15%) internetikasutust 
iseloomustavad meelelahutuse otsimine ning sõprade ja tuttavatega suhtlemine, kuid 
20 
 
passiivne internetikasutus muude tegevuste osas. Selliseid inimesi on rohkem meeste seas, 
nooremates vanuserühmades ja sellest tulenevalt ka põhiharidusega inimeste hulgas ning 
kõige madalamas sissetulekurühmas. 
  Vähekasutajaid (10%) ei iseloomusta ükski konkreetne internetikasutuse praktika ning 
nende internetikasutus on üldiselt väljakujunemise  järgus . Nende seas on rohkem eakaid 
ning keskharidusega inimesi, samuti rohkem vene keele kõnelejaid. 
 (Eesti Inimarengu Aruanne 2008) 
 
Järgnev on minu spekulatsioon sel teemal, kuidas võiks ühele või teisele tüübile läheneda. 
Aktiivsed, mitmekülgsed internetikasutajad – tegutsevad aktiivselt sotsiaalmeedias ja on hästi 
tabatavad näiteks suhtlusvõrgustike kaudu, aga ka teiste kanalite kaudu. 
Meelelahutuse- kesksed  aktiivsed kasutajad – neid tasub püüda näiteks Youtube’i klippidega, 
samuti blogide ja foorumite kaudu. 
Praktilised, tööalased kasutajad – uudiskiri ja meiliturundus on head viisid selle kasutajani 
jõudmiseks. 
Praktilise info kesksed vähekasutajad – bänner internetipangas või mõnes muus praktilisema 
suunitlusega kanalis võib hästi toimida. 
Meelelahutuse ja sõpradega suhtlemise kesksed vähekasutajad – bänner MSN Messengeris, 
sotsiaalvõrgustikud, Youtube. 
Vähekasutajad – kodulehe ja teiste e-turunduse kanalite reklaamimine traditsioonilistes 
kanalites ja üritustel. 
 
21 
 
4.  E-turunduse kanalid ja tegevused 
E-turunduse peamised kanalid 
  Koduleht  
  Kampaanialeht  
  Uudiskiri ja meiliturundus  
  Wikipedia ja Vikipeedia  
  Blogi  
  Foorum  
  Mikroblogi ehk Twitter  
  Sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik  
  Fotode jagamise keskkonnad  
  Videoklippide jagamise keskkonnad  
  Bännerid  
  Widgetid ehk vidinad  
  Otsimootorite optimeerimine ehk SEO  
  Mängud  
 
Tabel 1. Virtuaalsed kanalid kui traditsiooniliste kanalite edasiarendused 
Traditsiooniline kanal 
Virtuaalne kanal 
Kontor /esinduskauplus/ajutine müügilett  Koduleht/veebipood/kampaanialeht  
Entsüklopeedia 
Wikipedia/Vikipeedia 
Kliendileht/otsepostitus 
Blogi/uudiskiri/meiliturundus 
Telegramm 
Mikroblogi 
Klienditoe telefon 
Foorum  
Inimestevaheline näost näkku suhtlus 
Sotsiaalvõrgustik  
Fotoalbum/pildiveerg ajakirjas 
Fotode jagamise keskkonnad  
Televisioon/raadio 
Videoklippide jagamise keskkonnad  
Reklaam  traditsioonilises meedias 
Bännerid online meedias 
Suunaviidad tänaval 
Otsimootorite optimeerimine ehk SEO 
 
 
22 
 
Turunduskommunikatiivseid tegevusi käsitlen kanalite peatükkides, siin siiski põgus  loetelu  
Visnapuult (2008: 8), kes on jaganud turunduskommunikatsiooni strateegiad ülevaatlikumateks 
gruppideks: 
  tarbijale info jagamine: tõsta tarbija teadlikkust, teda teavitada ning harida, mõjutada 
tarbijat ostma; 
  tarbija motiveerimine: hoida tarbijat rahuloleva/õnnelikuna, tarbijat premeerida, 
ergutada, saada tarbijat vastama; 
  tarbija kuvand ettevõttest: tarbija taju muutmine, tarbija lojaalsuse parandamine, 
lubaduse andmine, lubaduse täitmine, konkurentsis püsimine, konkurentidest ette 
jõudmine. 
(Sihilikult on jäetud välja ―saada tarbija ostma‖ – seda seetõttu, et  kaudselt  on see igasuguse 
turundustegevuse eesmärk, kuid blogosfääris tuleb müüki tehes olla väga ettevaatlik.) 
 
23 
 
4.1. Koduleht 
4.1.1. Mis on koduleht? 
Koduleht ehk  kodulehekülg  ehk  veebileht  on organisatsiooni kodu internetis – umbes nagu 
kontor või esinduspood reaalses maailmas. Kodulehekülg on tänapäeval organisatsioonile ja/või 
kaubamärgile peaaegu kohustuslik – eriti noorema põlvkonna puhul esineb suhtumist “kui sind ei 
ole internetis, ei ole sind olemas”. Igal juhul lisab kodulehekülg – eriti kui see on hästi teostatud 
– usaldusväärsust ning garanteerib, et suurem hulk huvilisi ja potentsiaalseid kliente leiab tee 
organisatsiooni ning selle toodete-teenuste juurde.  
 
4.1.2. Kuidas seda kasutada? 
Usalduse loomine on äärmiselt oluline. Seega tasub luua kas või imelihtne, ainult ettevõtte 
tegevusala  ja kontaktandmeid sisaldav koduleht. Põhjalik ja läbimõeldud kodulehekülg on 
muidugi parem, sest tegevus paljudes teistes e-turunduse kanalites muutub vähem tulemuslikuks, 
kui koduleht, kuhu potentsiaalsed kliendid jõuavad, on nõrk ega  teeni  organisatsiooni eesmärke. 
Legendaarne müügiguru Zig Ziglar ütles, et inimesed keelduvad ostust vaid neljal  põhjusel : 
  pole raha  
  pole vajadust  
  pole kiiret  
  pole usaldust  
Ja see viimane põhjus - usalduse puudumine - on kõige levinum põhjus ostust keeldumiseks. 
Kolme esimese põhjuse suhtes me saame minimaalselt midagi ära teha, aga usalduse loomine on 
peaaegu tervenisti meie kätes. (Laja 2010) 
Soovitan kindlasti kasutada professionaalide tehtud pildimaterjali (fotograafidelt, pildipankadest) 
ja professionaalset kujundajat – kokkuhoid nende pealt paistab sageli kaugele ega tasu end pikas 
perspektiivis ära.  
24 
 
Usalduse loomist on uuritud tõsiselt Stanfordi Ülikooli Persuasive  Technology  Labi 
poolt. Sellest uuringust tulid välja mitmed väikesed ja suured asjad, mis võivad asja sinu kasuks 
või sinu kahjuks pöörata. Näiteks kirjavigade sage esinemine tekstides võib sinu usaldusväärsuse 
kiirelt põhja viia. 
Uuringust tuli välja, et kõige olulisemad usaldust mõjutavad  faktorid  on järgmised: 
  kiire vastamine klientide päringutele  
  täielik ja selge informatsioon ettevõtte ja toodete kohta  
  veebilehe omaniku täielikud  kontaktandmed  on selgelt esitatud  
  privaatsuspoliitika on selgelt inimestele arusaadavalt välja toodud  
  veebilehel on  otsingumootor   
  külastaja on enne näinud veebilehe reklaami kuskil  
  veebilehel on teemakohased  reklaamid   
  professionaalne kujundus  
  eelnev positiivne kogemus veebilehega  
(Laja 2010) 
Kodulehe puhul on lihtsus ja läbipaistvus sageli suur eelis. Vastupidiselt levinud arvamusele ei 
pea olema selleks IT-haridusega veebipetsialist, et hinnata kodulehe kvaliteeti. Hea kodulehe 
tegemiseks ja kasutusmugavuse hindamiseks  piisab   lihtsatest  küsimustest mõnele tavakasutajale, 
kes organisatsiooniga seotud pole (see võib olla kas või mõni ausam ja otsekohesem sõber): 
  Kas kodulehte on mugav kasutada? (Kas tekst on mõistliku suurusega ja mugavalt  loetav , 
pildimaterjal ja kujundus atraktiivne, aga samas ettevõtte profiilile vastav, kas lehekülg 
avaneb  kiiresti?) 
  Mis tõmbab lehel kõige enam tähelepanu ja kas see kattub sellega, millele organisatsioon 
soovib, et kliendi tähelepanu keskenduks? (Kui kodulehel on ka müügikeskkond, siis kas 
klient satub  sujuvalt  sinna ostu  sooritama ? Kas ettevõtte  logo  asub silmapaistvas kohas 
nii esilehel kui ka alalehtedel?) 
25 
 
  Kas oluline info organisatsiooni ning selle toodete-teenuste kohta on lihtsalt leitav?  
  Kas organisatsiooni kontaktandmed on lihtsalt leitavad? 
Kui vastus nendele küsimustele on ei ning olulise info leidmiseks peab pidevalt hiirega allapoole 
kerima või palju klikke tegema, aga teie kodulehe tegemise eest vastutava ettevõtte projektijuht 
väidab, et tegemist on hea kodulehega, on ilmselt aeg teenusepakkujat vahetada… 
Kui analüüsida erinevaid kodulehekülgi ja selle põhjal anda vaid üks soovitus, siis minu oma 
oleks järgmine: ärge ajage asja liiga keeruliseks – lehel ei tohiks kokku olla üle kolme taseme, 
kuhu saab edasi minna, ja peamenüü peaks alati  jääma  lehekülje  servas  nähtavaks, sest see 
lihtsustab olulisel määral kasutaja jaoks leheküljel orienteerumist. Kui infot on rohkem (suurtel 
riigiasutustel, ülikoolidel jt), siis tuleb rohkem vaeva näha sellega, et info loogiliselt grupeerida 
ning ikkagi võimalikult selgelt ja hästi esitada.   
Lihtsaid ja tasuta võimalusi kodulehe loomiseks pakuvad näiteks Eesti päritolu Edicy 
( http://www.edicy.co m) ja Wordpress ( http://www.wordpress.co m).  
 
Britte Maidra (2010) toob oma bakalaureusetöös välja (Jakob Nielseni, Steve Krugi, Lena 
Claxtoni ja Alison Woo põhjal), milline peab olema kasutajale mugav koduleht. 
1.  Kodulehekülg peab olema  lihtsasti  leitav  
2.  Logo ja/või ettevõtte nimi peab lehel ja alalehtedel olema näha kogu aeg 
3.  Leht peab olema haaratav ja arusaadav 
Kohe, kui klient kodulehe satub, peab olema selge, millega ettevõte tegeleb, mis kusagil asub, 
millised on võimalused sellel koduleheküljel: kas klient saab infot toodete kohta, kas ta saab 
neid  osta  jne.  Mis  on  reklaam,  millised  on  klikitavad   lingid ,  kust  klient  saab  edasi  minna 
alapealkirjade juurde jne.  
4.  Leht peab avanema kiirelt 
5.   Menüü  kuldreegel: nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik 
26 
 
Optimaalne  on  hoida  viite  kuni  seitset  alapealkirja,  mis  vajadusel  võivad  omakorda 
alateemadeks  jaguneda  kui  neile  klikata  –  näiteks:  avaleht,  uudised,  toode/teenus, 
klienditugi, kontakt. 
Menüül  on  kaks  peamist   asukohta :  horisontaalselt  lehe   ülaservas   või  vasakul  ülevalt  alla 
vertikaalis. Tähelepanu saamise mõttes väga erinevust ei ole, kuna inimesed loevad Nielseni 
eye-tracking uuringu kohaselt F-tähe kujuliselt, seega nii horisontaalne menüü  üleval  kui ka 
vertikaalne vasakus servas on õigustatud, tihti on ka mõlemad ära kasutatud.  
6.   Kodulehekülje  suurus 
Oluline  on  ka  see,  kas  esileht   mahub   tervenisti  ekraanile  võib  tuleb  kogu  lehe  nägemiseks 
lehte allapoole kerida. 80% veebikülastaja tähelepanust saab lehekülje ülemine osa ehk see, 
mida  ei  tule  alla  kerida,  mis  paistab  ekraanil  kohe  ja  vaid  20%  vaadatakse  seda,  mis  jääb 
sellest allapoole. Seega tuleb kõik oluline kindlasti ära öelda lehe ülaosas. 
7.   Otsingumootori  olemasolu ja asukoht kodulehel 
Otsingumootorid, mis asuvad veebi alaosas, saavad vähe tähelepanu. Veel enam, kui selleni 
jõudmiseks peab lehekülge kerima allapoole, muutub otsingumootor praktiliselt mõttetuks.  
8.  Milline pealkiri või  link  avaneb sellele klikkides? 
Kuna  teksti  kodulehel  on  palju,  peavad  kliendi  jaoks  selgelt  eristuma  sõnad,   pealkirjad , 
pildid, millele klikkides saab rohkem lugeda-vaadata. Selleks sobivad allajoonitud pealkirjad 
või veel otsesem on nupp teksti kõrval, millele kirjutatud ―loe rohkem― või ―otsi― jne.  
9.  “Tagasi“ ja “Avalehele“ nupud 
Kuna  palju  külastajaid  tuleb  koduleheküljele  hoopis  mõne   otsingusse   pandud  sõna  kaudu, 
siis ei pruugi nad sattuda ettevõtte avalehele,  eeldusel  aga, et saadud info on huvipakkuv ja 
klient  soovib  rohkem  selle  ettevõtte,  toote  või  teenuse  kohta  teada  saada,  peab  tal  olema 
võimalus minna esilehele.  
10. Numbrid ja fondid 
Tekstisiseselt tuleb kindlasti arvulised näitajad esitada numbritena: tekst on lühem ja seega 
lihtsam lugeda. Fontidest on kõige parem kasutada Ariali, Helveticat või Verdanat, mis kõik 
töötavad nii PC kui ka Maci puhul. 
27 
 
11. Hea kodulehekülg ei väsita lugeja silmi 
See  tähendab,  et  kasutatud  värvid  ei  tohiks  olla  liiga  erksad,  kirjutatud  tekst  peab  olema 
piisavalt kontrastse taustaga, et seda oleks võimalik eristada ja lugeda. Vilkuvad ja liikuvad 
bännerid  samuti  väsitavad  lugeja  silmi  ning  seetõttu  lühendavad  oluliselt  kodulehe 
külastusaega.  
12. Pildid 
Kehtib siingi   vanasõna , et  üks pilt  räägib  rohkem kui  tuhat sõna. Kuna  veebis  lugemine on 
väsitav  ja aeganõudev tegevus, siis tasub teksti ilmestada piltidega.  
13. Mitmekeelsus 
Valitavad keeled peavad olema selgelt märgistatud, olgu see siis lühend vastavas keeles või 
riigilipuga  ikoon , kindlasti peab see valikuvõimalus olema näha lehe ülaservas.  
14. Portfoolio 
Kuna  veeb  on  ettevõtte  kontor  internetis,  siis  nii  nagu  tekitatakse  usaldus  eeskujuliku 
kontoriruumi  või  kauplusega,  pakkudes  tasemel  teenindust,  tuleb  ka  veebis  usaldus  välja 
teenida. Seetõttu  ei  tohiks ettevõtted olla tagasihoidlikud, vaid  peaksid  näitama tehtud  töid, 
usaldusväärseid  koostööpartnereid,  kaubamärke  –  kõike,  mis  kinnitab  kliendile,  et  ta  on 
õiges kohas.  
15. Võimalus, aga mitte kohustus liituda uudiskirjaga ja võimalus anda tagasisidet 
Uudiskiri on üks väga kindel viis tuua ikka ja jälle külastajad tagasi oma veebi. Luua kontakt 
ja pikaajaline suhe, pakkudes soodustooteid, uudiseid, muid lisaväärtusi. Ja ettevõttel on tark 
kuulata oma klienti – jälgida lisaks otsingumootoritele ka klientidelt saadavat tagasisidet.  
16. Kergesti leitavad kontaktandmed 
Kui  klient  otsib  kontaktandmeid, siis ei  loe ta neid  ajaviiteks, vaid  tõenäoliselt on tal mingi 
mure,  info,  mida  soovib  edasi  anda,  või  ostusoov.  Seega  on  ettevõtte  huvides  teha 
kontakteerumine ettevõttega võimalikult lihtsaks ja mugavaks.  
(Maidra 2010) 
28 
 
 
4.1.3. Näide 
Estonian Airi kodulehe avalehel ( http://www.estonian-air.ee ) on  fookus  lennupiletite  ostmise  
rakendusel (vasakul), paremal on näha eripakkumised. Lehekülje vasakul ülemises servas, kust 
inimese pilk reeglina liikumist alustab, on Estonian Airi logo. Lehekülje ülaservas on veel lingid 
Estonian Airi sotsiaalmeedia kanalitele, samuti laste seas ülipopulaarsesse Turbiinipoisi 
keskkonda. Üldine info organisatsiooni kohta, mis müügi seisukohalt on vähetähtis, aga samas 
peaks lihtsalt leitav olema, on lingi “Ettevõttest” all. 
 
4.1.4. Ülesanne 
Leia üks tõeliselt halb koduleht (amatöörlik, odava välimusega, ebamugav kasutada, segase 
ülesehitusega) ja üks tõeliselt hea koduleht ( ülevaatlik , selgelt esitatud  infoga , professionaalse 
kujunduse ja asjakohase pildimaterjaliga) ning analüüsi, millised elemendid mängivad võtmerolli 
üldmulje loomisel.  
 
29 
 
4.2. Kampaanialeht 
4.2.1. Mis on kampaanialeht? 
Kampaanialeht on kodulehe alaleht ja nagu nimigi ütleb, enamasti ajutine, tehtud mõne 
konkreetse kampaania ajaks. Kampaanialehele võib inimesed suunata näiteks siis, kui nad mõnes 
teises keskkonnas (uudisteportaalis, sotsiaalvõrgustikus) organisatsiooni reklaamile klikivad ja 
eesmärk on nad kohe ostu sooritama suunata või siis edastada neile oluline sõnum, mida te siiski 
oma kodulehe tavapärasele esilehele suurelt panna ei saa ega taha. 
 
4.2.2. Kuidas seda kasutada? 
Kampaanialehe puhul on eriti oluline mõelda läbi, mida tahetakse, et sinna sattunud inimene 
teeks  – liituks uudiskirjaga, sooritaks ostu vms. 
Tegevus, mida sa  tahad , et külastajad teeks, peaks olema vaid ühe hiireklõpsu kaugusel. 
Kui sinu eesmärk on saada inimesi  liituma  sinu postiloendiga, siis pane nähtavale kohale 
silmatorkav registreerimisvorm. Kui  tahad  inimesi saada tellima hinnapäringut, registreerima 
proovisõidule või muud taolist – sama lugu. Kui sinu eesmärk on müüa mingit toodet (ja 
reklaam, millel nad klikkisid, reklaamis just seda konkreetset toodet), siis pane selle toote 
ostmine ühe  kliki  kaugusele. 
Kuna kogu sinu kampaanialehel on vaid üks eesmärk, mis realiseerub mingi ostu või 
reageerimise  kaudu, siis on sinu huvides panna see tegevusele suunatud element nähtavale 
kohale ja disainida see nii, et see torkaks silma. Kindlasti peaks see olema näha ILMA alla 
kerimata kuhugi. (Laja 2010) 
Pisiasjad – lehtede pealkirjad, samas  võtmes  kujundus reklaambänneril ja kampaania- või 
kodulehel jms – mängivad vahel suuremat rolli kui me arvata  oskame . 
Erinevad testid ja uuringud on näitanud, et isegi selliste väikeste asjade muutmine nagu 
oma reklaami (kuhu kasutaja klikib) ja kampaanialehe pealkirjade samaks muutmine tõstab 
30 
 
inimeste hulka, kes sellel kampaanialehel sinu soovitud tegevust teevad, kuni 50%. Inimesed 
tahavad, et asjad oleks seotud ja relevantsed. 
Müügitekstide lühendamine, selge fookuse seadmine kampaanialehele ja segavate linkide 
eemaldamine võib tulemuslikkust tõsta veelgi rohkem kui kaks korda. 
Arvestades neid arve võiks ju arvata, et enamik ettevõtteid kasutab spetsiaalselt loodud 
kampaanialehti oma kampaaniate tarbeks – aga ei. Suur osa hoopis suunab kasutajad oma veebi 
avalehele, mis on meeletu raiskamine. Nende nõrkus on aga sinu tugevus. 
Miks nii paljud siis ignoreerivad ülal väljatoodud põhimõtteid? Tehakse liiga palju idealistlikke 
eeldusi  ja ei testita, mis tegelikult töötab. Paljud  ettevõtjad  ei taha linkidega menüüd maha võtta, 
sest äkki inimene ikka tahab lugeda meie kohta ja meie inimeste kohta ja siis hakkab meie firmat 
armastama . Paraku see nii ei ole. Sa pead meelde jätma, et inimesed ei ole huvitatud sinust, vaid 
iseendast ja sellest, mis neile kasulik on. Kui nad su lehel ringi surfavad ja 10 sekundi jooksul ei 
leia midagi huvipakkuvat, nad  lahkuvad . 
Paljudele ettevõtjatele tundub ka spetsiaalsete kampaanialehtede loomine liiga suur ekstra  vaev  
– sai ju kunagi juba kodulehe jaoks neid  tekste  kirjutatud ja pealkirju välja mõeldud. See on 
äärmiselt rumal  lähenemine  asjale. Kui võtad vaevaks endale reklaamikampaaniat teha, siis 
spetsiaalse kampaanialehe loomine peaks olema kohustuslik. Pealegi – kui sa kord proovid 
kampaanialehe efektiivsust, siis sa enam tagasi ei lähe. (Laja 2010) 
 
Praktilised nipid, kuidas luua kampaanialehte 
1)   Defineeri  oma sihtgrupp. Kellele see kampaanialeht on suunatud? Kust nad tulevad?  
2)  Defineeri oma Enim Soovitud Tegevus. Mida on see üks ja ainus tegevus, mida sa 
tahad, et külastajad su lehel teeksid?  
3)  Defineeri oma sõnum. Sul vaid loetud sekundid huvi äratamiseks. Mida sa tahad 
kasutajatele öelda, millise köitva lubaduse sa neile teed? Sõnum peaks  viitama  peamisele 
kasule või eelisele, mis tuleb sinu toote kasutamisest.  
31 
 
4)  Kujunda oma kampaanialeht. Siia punkti jõudes on sul selge, kes on su sihtgrupp (ja 
mida nad tahavad), sul on kindlaks määratud enim soovitud tegevus ning loodud sõnum, 
mis motiveerib neid tegutsema. Kuidas nüüd luua selle ümber kujundus, mis tooks 
parimaid tulemusi?  
 
Mida su kampaanialeht peaks sisaldama:  
  registreerimisvorm (kus küsid 1-3 asja) või ―osta‖ nupp (sõltuvalt sinu enim 
soovitud tegevusest)  
   viide  privaatsuslehele (parem, kui sa paned pikema privaatsuslehe pop-upiks, et 
hoida inimesi kampaanialehelt lahkumast)  
  sinu logo  
  kiire ülevaade sinu pakkumisest, mis oleks kohe silmaga haaratav (ilma et peaks 
kerima)  
  keerulisema toote puhul pikem  selgitus  allpool  
  pilt promotavast tootest (kõige tulemuslikumad on vasakule asetatud pildid)  
 
Mida su kampaanialeht EI TOHIKS sisaldada:  
  menüüd või muud navigatsiooniriba  
   viiteid  teistele lehtedele  
  pilte, mis pole seotud selle pakkumisega (tõmbavad asjatut tähelepanu)  
  liiga väikest teksti (miinimum 12px)  
  viiteid ―kliki siia, et rohkem lugeda‖ või muid taolisi elemente. Kõik peab ilma 
klikkimata olema saadaval.  
  liiga pikka registreerimisvormi (ära küsi üle 3 asja!)  
32 
 
Väga oluline on ka see, et kampaanialehe sisu vastaks sellele reklaamile, kuhu inimesed klikkisid 
kampaanialehele tulekuks. Kui kampaanialehe tekst ei vasta täpselt reklaami sisule, siis 
inimestele tundub, et see pole nende jaoks relevantne ja paljud lahkuvad. 
Teine väga oluline asi meeles pidamiseks on see, et kõik  kriitilise  tähtsusega elemendid 
(registreerimisvorm, pealkiri, peamised kasud ja eelised) peavad nähtaval olema kohe – ilma, et 
peaks allapoole kerima või midagi. Kogu vajaliku toimingu peaks saama kohe ära teha. Kui sul 
on rohkem selgitavat teksti, siis pane lisainformatsioon allapoole. Sellisel juhul pane oma 
kampaanialehe lõppu veel üks registreerimisvorm ja üleskutse tegutsemisele. (Laja 2010) 
 
4.2.3. Näide 
Estonian Air on kasutanud kampaanialehti reeglina sünnipäevakampaania (detsembris) ja 
Touresti (veebruaris) ajal. 
 
4.2.4. Ülesanne 
Vali üks organisatsioon ja kampaania ning defineeri sihtgrupp, defineeri soovitud tegevus (mida 
tahad, et klient teeks), pane paika põhisõnum ning visanda lihtsa ja tõhusa kampaanialehe 
ülesehitus.  
33 
 
4.3. Uudiskiri ja meiliturundus 
4.3.1. Mis on uudiskiri ja meiliturundus? 
Uudiskirju ja meiliturundust peetakse üheks efektiivsemaks e-turunduse viisiks – põhimõtteliselt 
on tegemist (potentsiaalsele) kliendile saadetava isikliku kirjaga. Kui palju sellest e-kirjast kasu 
on ja kas inimene üldse loeb seda, sõltub sellest, milline see kiri välja näeb, kas ta on selle 
uudiskirja saajate nimekirjaga ise liitunud, kuidas ta suhtub kirja saatnud organisatsiooni ja kui 
palju inimene iga päev (soovimatut) rämpsposti saab. Kahte esimest saab organisatsioon otseselt 
mõjutada, koostades visuaalselt atraktiivseid ja ladusas keeles uudiskirju ning kutsudes ja 
innustades inimesi ise uudiskirja saajate nimekirjaga liituma. 
 
4.3.2. Kuidas seda kasutada? 
Kui organisatsioonil on kliendileht, siis võiks see olla üleval ka kodulehel (näiteks pdf-ina) ja 
seal juures võimalus  tellida  uudiskiri uue numbri ilmumise kohta (koos sisuülevaate või terve 
lehe sisuga) oma meiliaadressile.  
Uudiskirja saajate ringi laiendades on oluline optimaalne andmete kogumine – mõtle läbi, kas ja 
milliseid andmeid on vaja ja küsi kasutajatelt nii vähe kui võimalik. Vähem täitmist vajavaid 
lahtreid = rohkem kasutajaid, kes viitsivad vormi lõpuni täita. Võimalusel piirdu näiteks nime ja 
meiliaadressiga. 
 
Kuidas koguda inimeste andmeid? 
Võti on tähelepanu köitvates ja tellimisele õhutavates registreerimisvormides, mis 
küsivad inimese nime ja kontaktandmeid. Registreerimisvorm on üks olulisimaid veebilehe osi, 
sest see annab sulle vahendid muuta külastaja potentsiaalseks kliendiks. Sel hetkel, kui 
külastajad registreerimisvormi täidavad, annavad nad sulle loa ja võimaluse dialoogi alustada – 
see tähendab pikaajalist suhet, mis loodetavasti millalgi müügiks pöördub. 
34 
 
Seepärast ongi nii oluline kujundada piisavalt atraktiivne registreerumisvorm, mis innustaks 
külastajaid sulle oma nime ja e-posti aadressi andma. See peab pakkuma lisaväärtust ja looma 
usaldust. 
Registreerumisvormi kujundamine ei pruugi olla nii põnev kui animeeritud videote tegemine või 
erinevate veeebilehe küljendustega katsetamine, kuid sellega täppi panemine on kaugelt 
olulisem. Registreerumisvormid on väga olulised veebipõhise turunduse  tööriistad  ja 
moodustavad reeglina värava, läbi mille käive kujuneb. 
Ma olen näinud registreerumiste kaheksaprotsendilist tõusu pelgalt tänu mõnele lihtsale 
parandusele registreerumisvormis. (Laja 2010) 
 
Lihtsad põhimõtted: 
  Registreerumisvorm peaks püüdma lehel tähelepanu ehk siis paistma silma – värvi, pildi 
või muuga. 
  Vorm peaks olema lihtne ja nõudma võimalikult väheste andmete sisestamist (nimi, 
meiliaadress). 
  Paku inimesele tema väärtuslike andmete eest midagi vastu – tasuta teadmisi, abi või 
soodustusi, samuti kindlustunnet, et tema andmeid hoitakse hästi. 
 
NB! Juriidilised piirangud 
Uudiskirja võib saata inimestele, kes on selleks soovi avaldanud ja ise oma andmed andnud, 
valimatu spämmimine on Eesti Vabariigi seaduste järgi karistatav (selliste  teadete  saatmist 
reguleerivad Infoühiskonna teenuse seadus ja  Võlaõigusseadus ). 
 
 
35 
 
Peeter Marveti koostatud standardvastus spämmijatele 
Lugupeetud spämmija 
Minu  isiklikku  e-postkasti saabus e-kiri, mida mul on alust käsitleda soovimatu 
pakkumise, kommertsteadaande ehk lihtsamalt spämmina. Selliste teadete saatmist reguleerivad 
Infoühiskonna teenuse seadus ja Võlaõigusseadus ning sooviksin käesolevaga teada teie 
seisukohta, kumma alusel neist on teil huvi saada kohtusse kaevatud. Alustuseks 
Võlaõigusseaduse §60,  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13113422   
 
———– 
 
§ 60. Sidevahendi kasutamise piirangud 
Pakkumise võib edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või elektronpostiaadressile 
üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid 
võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud. 
 
§ 61. Sätete rikkumise keelamine 
Seaduses sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda pakkujalt, kes on 
rikkunud käesolevas jaos sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. 
 
———– 
 
Kui see teile mingil põhjusel ei sobi, võiks luua pretsedendi Infoühiskonna teenuse seaduse abil, 
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12894694   
 
———– 
 
§ 5. Kommertsteadaanne 
(1) Kommertsteadaanne on  igat  liiki teabe edastus, mis on kavandatud otseselt või kaudselt 
edendama teenuse  osutaja  nimel kaupade või teenuste pakkumist või tõstma teenuse osutaja 
mainet. 
36 
 
 
(2) Kommertsteadaanne peab: 
1) olema selgelt tuvastatav kommertsteadaandena; 
2)  võimaldama  selgelt tuvastada isikut, kelle nimel kommertsteadaanne esitatakse; 
3) võimaldama selgelt tuvastada müügiedenduspakkumisi, sealhulgas allahindlusi, autasusid ja 
kingitusi ning müügiedendusvõistlusi- ja mänge; 
4) selgelt esitama käesoleva lõike punktis 3 nimetatud müügiedenduspakkumiste ja 
kaubanduslike loteriide osalemistingimusi. 
 
(3) Kommertsteadaanne ei ole: 
1) teave, mis võimaldab otsest juurdepääsu füüsilise või juriidilise isiku tegevusele, sealhulgas 
domeeninimi või elektronposti aadress; 
2) teenuse osutaja maine kohta või teenuse osutaja pakutava kauba või teenuse kohta teenuse 
osutajast sõltumatult esitatud teave. 
 
§ 6. Kommertsteadaande  edastamine  
(1) Teenuse osutaja võib saata füüsilisele isikule üldkasutatava andmesidevõrgu abil 
digitaalkujul kommertsteadaannet vaid järgmistel tingimustel: 
1) adressaadi eelneval nõusolekul; 
2) kui adressaadile antakse selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas edaspidi kommertsteadaannete 
saamisest keelduda; 
3) kui adressaadile tagatakse võimalus üldkasutatava andmesidevõrgu abil oma keeldumisõigust 
realiseerida. 
 
(2) Teenuse osutaja peab registreerima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud adressaadi 
nõusoleku või keeldumise. 
 
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus 
on teenuse osutajal. 
 
37 
 
(4) Adressaadi keeldumise korral ei tohi teenuse osutaja digitaalkujul kommertsteadaandeid 
temale edastada. 
 
———– 
 
Ja kui teile mingil põhjusel jääb segaseks Infoühiskonna TS §6 lõigus 1 toodud loetelu mõte, siis 
olgu  öeldud , et täidetud ei pea olema mitte mõni, vaid kõik seal toodud tingimused, sest Euroopa 
Liidus kehtib spämmi osas nn ―opt-in‖ põhimõte, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja 
nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ artiklis 13  http://eur -
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:13:29:32002L0058:ET:PDF  
 
Suurima lugupidamisega 
..... 
(BC 2009) 
 
4.3.3. Näide 
  Mari-Liis Rüütsalu, Estraveli turundus- ja kommunikatsioonijuht, kommenteerib 
meiliturundust  intervjuus  Best Marketingile. 
Kas oled nõus  väitega , et kõige tõhusam  turunduskanal  on e-mail?  
Eks see oleneb ju tootest või teenusest, mida pakutakse. Võin siinkohal rääkida siiski 
ainult reisiteenuste turundamisest. Jah, ma pean selle väitega nõustuma, et meie puhul on 
kõige kuluefektiivsem kanal e-mail. See ei tähenda, et me muid kanaleid ei hindaks või ei 
kasutaks. Oleme tõeliselt õnnelikud, et meie kasutada on niivõrd võimas  relv  – oleme 
oma aadressbaasi kasvatanud aastate vältel ja hoolikalt. Efektiivsus tuleneb minu arvates 
ka paljuski sellest, et meie  andmebaas  on ülimalt kvaliteetne. Nn prügiaadresse me ei 
kasuta.  
E-kiri peab olema hästi koostatud ning Estraveli e-kirjad seda on. Oleme selle nimel 
sihipäraselt koos professionaalidega vaeva näinud. See ei tähenda, et asi nüüd nii 
38 
 
jääkski. See on valdkond, mis iga päevaga aina areneb ja muutub ja alati tuleb sammu 
võrra ees olla. Meie e- kirjade   toimetaja  teeb igakuist analüüsi mitmel tasandil – mis 
müüs, mis mitte, milline pealkiri oli efektiivseim, mis päeval ja mis kell peab e-maile 
laiali  saatma  jne jne.  
Näiteks teisipäeva hommik kl 11 on üks neist headest  aegadest , mil e-uudiskirju laiali 
saata. Kõrgema avamisreitingu saavad alati sissetöötatud, kirjasaajale tuttavad 
kampaaniad.  Kusjuures  Vene ja Eesti kliendid käituvad siinkohal erinevalt –  venelased  
vaatavad kõik pakkumised üle, eestlased valivad ühe konkreetse huvipakkuva välja ja 
keskenduvad sellele. (Oja 2010) 
 
  Peep Laja toob näite koolitustoodete müümise valdkonnast. 
The One Question aitab inimestel leida oma kirge ja elu eesmärki. Veebileht teeb raha 
koolitustoodete müügiga: e-kursused ja e-raamatud, mis aitavad inimestel leida rahuldust 
pakkuvat tööd, mõista iseend paremini ja leida elu mõtet. Selle asemel, et kohe neid 
koolitustooteid müüa külastajatele, pakutakse hoopis tasuta nõuandeid sel teemal, mille 
saamiseks peab registreerima: 
Mitte keegi, kes pole teemast huvitatud ei siseta sinna vormi oma andmeid. Aga need, kes on 
teemast huvitatud, teevad seda ja automaatselt tekib veebilehe omanikele nimekiri tulevastest 
ostjatest (müügikontaktid). Tänu sellele, et müügikontaktidele  saadetakse  tasuta nõuandeid, 
luuakse  usaldust ja ehitatatakse üles oma mainet, et see veebileht on oma teemas pädev. 
Nüüd kui hiljem e-posti teel tehakse pakkumisi osta koolitustooteid, siis esiteks kirja saaja avab 
selle palju tõenäolisemalt, sest  saatja  on tuttav ja usaldusväärne ning teiseks on see 
müügikontakt palju varmam ka selle pakkumise vastu võtma kui see inimene, kel eelnev suhe The 
One Question veebilehega puudub. 
Sellel, kuidas panna inimesi oma andmeid sulle andma, pole  piire . Ükskõik milline su äri ka 
poleks, alati on võimalik välja mõelda midagi, mida sinu sihtgrupp tahab ja mille saamiseks nad 
39 
 
on valmis sulle oma kontaktandmed andma. Sina pead vaid hoolitsema selle eest, et see poleks 
midagi, mis sulle väga palju maksaks (näiteks informatsioon), aga siiski oleks väärtuslik 
tellijatele. Ühekordne suurem kulu on õigustatud (näiteks mingi funktsionaalsuse 
programmeerimine ) siis, kui kavatsed seda funktsionaalsust kasutada oma müügikontaktide 
genereerijana pikema perioodi vältel. (Laja 2010) 
 
4.3.4. Ülesanne 
Leia üks halb ja üks hea uudiskiri ning võrdle neid: kujundust,  fotosid /pildimaterjali, 
sõnumeid/sisu ja keelekasutust. 
 
40 
 
4.4. Wikipedia ja Vikipeedia 
4.4.1. Mis on Wikipedia ja Vikipeedia? 
Wikipedia (ingl k,  http://www.wikipedia.org ) ja Vikipeedia (eesti k, 
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ) on internetientsüklopeedia. Ühelt poolt nagu päris 
teatmeteos, aga tegelikult hoopis teistsuguste põhimõtete järgi koostatud ning seetõttu üldse 
mitte nii usaldusväärne kui traditsioonilised teatmeteosed – seda tuleks alati meeles pidada.  
 
4.4.2. Kuidas seda kasutada? 
Kui sisestada Google’i otsingumootorisse näiteks sõnad “Tartu Ülikool viki”, siis tulebki otsingu 
esimeseks  vastuseks  Vikipeedia lehekülg, kus on info Tartu Ülikooli ja selle ajaloo kohta.  
Vikipeedia sisu loovad, toimetavad ja täiendavad vabatahtlikud tasuta ning  ehkki  see on mugav 
ja väga kasutatav info  hankimise  koht, ei pruugi info seal alati 100% täpne ja korrektne olla. 
Seetõttu tasub ise infot  otsides  kontrollida igaks juhuks alati ka ametlikke allikaid ning e-
turundajana tuleks alati vaadata, kas keegi on sinu organisatsiooni või kliendi kohta 
Vikipeediasse midagi kirjutanud ning kas see info vastab tõele. Korrektsetele faktidele saab e-
turundaja alati ise lisada positiivseid fakte, edulugusid ja muud, mis üldmuljet organisatsioonist 
parandavad. Samas eetilise  inimesena  tuleks piirduda siiski tõe, tõe ja ainult tõega. 
Maailmas on olnud ka juhtumeid, kus ühe või teise teema eest võitlevad mittetulundusühingud 
(näiteks keskkonnaaktivistid või suurkorporatsioonide lobistid) on kirjutanud Wikipediasse hulga 
enda seisukohti toetavaid artikleid. Miks? Sest teatud ajakirjanike puhul, kes kasutavad info 
hankimiseks Wikipediat, näeb edasine protsess (väga lihtsustatuna) välja nii:  
1) Keegi püüab ajakirjanikku veenda, et X on paha ja et sellest tuleks artikkel kirjutada.  
2) Laisemat tüüpi ajakirjanik vaatab info kontrollimiseks, mida kirjutab Wikipedia, ning avastab, 
et seal on mitu põhjalikku kirjatükki mitmelt kasutajalt, et X on hea.  
3) Ajakirjanik ütleb allikale, et ta ei kirjuta lugu, et X on paha, sest see ei vasta tõele. 
 
41 
 
4.4.3. Näide 
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi e-turunduse kursuse (2008/2009 
õppeaastal) raames laste- ja noorsookirjaniku  Aidi  Vallikuga koostöös tema kohta kirjutatud 
sissekanne  Vikipeedias ( http://et.wikipedia.org/wiki/Aidi_Vallik ) annab ülevaate tema eluloost 
ja loomingust. 
 
4.4.4. Ülesanne 
Vaata, mida ütleb Wikipedia/Vikipeedia mõne mittetulundusliku teema kohta, mis sulle korda 
läheb ja millega hästi kursis oled. Kui leiad Wikipedia/Vikipeedia selleteemalistes postitustes 
lünki, siis täienda ja paranda infot või loo uus  postitus .
42 
 
4.5. Blogi  
4.5.1. Mis on blogi? 
Sõna ―blogi‖ (ingl k ―blog‖) on kombinatsioon sõnadest ―veeb‖ (ingl k ―web‖) ja 
―logi‖ (ingl k ―log‖). Tulemuseks ―veebipäevik‖ ehk ―ajaveeb‖ (ingl k ―weblog‖) ehk blogi. 
Verb: blogima. Nimisõna: blogi. See, kes blogib, on blogija. (Cohen 2005) 
 
Sünteesides erinevaid definitsioone, on blogi minu jaoks kasutajasõbralik spetsiaalset 
RSS-vormi (arhiveerimine) pakkuva sisuhaldusprogrammiga veebileht, mis on  tagurpidi  
kronoloogiliselt jaotatud postitusteks ning postitused omakorda on jaotatud teemadeks. Oluline 
on, et postitused oleksid regulaarsed, lingitud, sildistatud, lugejatele kommenteeritavad ning 
sisult uudsed ja isiklikud (autori nägu, esindades ainult enda ja mitte kellegi teise vaateid). (Kirst 
2007: 23) 
 
Lähtudes  mainitud  definitsioonidest leian, et blogi  olulisteks  tunnusteks on: 
1) kindlat tüüpi sisuhaldusprogramm; 
2) tagurpidi kronoloogilises järjestuses (uuemad  eespool  ehk ülevalpool), kuupäevalised, 
regulaarsed, lingitud, sildistatud, lugejatele kommenteeritavad ja autori vaateid esindavad 
postitused. (Tammert 2008: 7) 
 
Kirst (2007: 24) määratleb neli tunnust, mis ühendavad ettevõtteblogisid: 
1) blogija(te) seotus organisatsiooniga (on ettevõtte  töötaja (d), kasutab/ -vad blogimiseks 
firma serveriruumi, avalikkus teab teda/neid ettevõtte  töötaja (te)na vms) 
2) blogi tunnustamine organisatsiooni poolt 
3) kasulikkus ettevõttele, blogi peab organisatsioonile midagi juurde andma, kui seda 
eesmärki ei saavutata, siis blogi tõenäoliselt kustutakse (või jäetakse  pooleli , parimal juhul 
muudetakse) 
4) blogisisu otsene või kaudne seotus organisatsiooni, selle tegevuste ja eesmärkidega 
(ettevõtteblogijad räägivad enamasti ikka firmat puudutavatel  teemadel  ning kui ei, siis on 
blogil mõni teine ülesanne – kujundada ettevõttest inimlikku pilti, võita usaldust, luua sooje 
43 
 
sõbralikke suhteid oma sihtrühmadega vms ja sel juhul on ka see ettevõttega kooskõlastatud). 
 
4.5.2. Kuidas seda kasutada? 
Oluline on sisu: Wordpress ( http://www.wordpress.co m) ja Blogger ( http://www.blogger.co m) 
pakuvad lihtsaid blogimiskeskkondi, kus saab valida hulga valmis kujunduste vahel, millele saab 
lisada ka isikupäraseid elemente või täiesti oma kujunduse. Ei ole mõtet hakata 
tarkvaralahendust ise leiutama, pigem keskendu sõnumile. Samas võib blogi  rahulikult  pidada ka 
kodulehe osana (näiteks Edicyl on olemas blogi loomise võimalus), aga oluline on, et blogi 
annab sellist RSS-väljundit, mis on täistekstina nähtav. 
RSS ehk  Really  Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et eraldi programmi või 
veebilehitseja abil tuuakse informatsioon otse arvutikasutajani, ilma et too peaks seda veebi 
otsima  sukelduma. RSS  feed , mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida 
sõnaga «uudistevoog», võimaldab kokku hoida aega ning muuta infoühiskonda veel kiiremini 
toimivaks. 
Otsest kasu on rakendusest neile, kes veebist uudiseid otsivad. Et uudisekanaleid on kümneid, 
tähendab vajaliku info hankimine paljude internetilehekülgede külastamist. Uudistevoog toob 
lugude pealkirjad ja juhtlõigud otse  arvutisse , igaüks saab ise otsustada, kas lugeda  artiklit  
veebilehelt edasi või tunnistada info endale mittevajalikuks. (Ilves 2005) 
Pahatihti võib aga näha blogides, et feedis on ainult pealkiri ja alguslõik – või isegi vaid 
pealkiri. Kui ma Google Readeris sellist feedi näen, siis pole enamasti pikemat  juttu  – see blogi 
lahkub  minu poolt loetavate seast. /…/ Miks nii? Pole ju kuigi raske klikkida pealkirjal ja lugeda 
seda postitust teises tab’is? Aga see on raske. Eelkõige seetõttu, et mind  sunnitakse  lugema 
postitust sageli ebamugavas kujunduses ja ebamäärase fondiga, pahatihti kitsa ribana külgmiste 
tekstide vahele topituna.  
/…/ Mitte keegi ei tule sinu blogisse kujundust imetlema. Nad tulevad sisu pärast – nad soovivad 
huvitavaid ja informatiivseid postitusi lugeda, tekste mis panevad neid naerma, nutma, imestama 
või lihtsalt teevad neid targemaks. Sinu lehe kõige tähtsam  komponent  on sisu. Mitte selle 
44 
 
kujundus, mitte tracker, mitte hosting, mitte lehe kiirus, fancy JavaScript või kellegi käest 
varastatud  ikoonid. Sinu leht on selle sisu. (Dukelupus 2010) 
Blogimisel on oluline ka järjepidevus: inimesed tulevad uuesti ja uuesti tagasi blogisse, mida 
vähemalt paar korda nädalas uuendatakse ja mille sisu neid huvitab.  
2-4 lõiku on ühele postitusele hea pikkus, üle ühe A4 (1800 tähemärki koos tühikutega) 
postitused on juba liiga pikad – enamik inimesi ei viitsi neid lugeda. 
Postitades tasub arvestada sellega, et internet on avalik ruum – sinna kirjutatut võib kasutada 
meedia ning lugeda väga erinevad võõrad ja tuttavad inimesed. 
Postituste toon ja sisu võiks olla selline, nagu kirjutaksid sõbrale – väga ametlik toon jäägu 
pigem pressiteadetesse. Kommentaaridele tuleks vastata ja olla avatud diskussioonile – kui seda 
mitte teha, ei toimu kahesuunalist kommunikatsiooni, mis on üks blogi eesmärkidest. 
Blogimine suurendab nähtavust otsingumootorites – kui keegi trükib sinna teie nime, 
organisatsiooni nime või mõne sõna, mida on blogis palju mainitud, satub teie blogi esimeste 
hulka, mida näiteks Google näitab. 
Blogimine on  suurepärane  viis selgitada oma seisukohti, täpsustada meedias ilmunud infot, tuua 
end lugejatele lähemale, suhelda nendega kahepoolselt. Kui mõnes teises blogis või 
ajakirjanduses  kirjutatakse  organisatsioonist halvasti, siis tasub igal juhul reageerida – kas oma 
nimega (koos ettevõtte nime ja ehk ka oma ametinimetusega) kommentaarides või kui teema on 
selline, et vajalik on pikem selgitus, siis oma blogis. Viimasel juhul tasub jätta link originaalloo 
juurde ja võib linkida originaallugu ka oma blogipostituses. Selliste asjade leidmisest ja 
märkamisest pikemalt 5. peatükis, mis räägib e-turunduse seirest. 
Oma blogi tasub suurema nähtavuse ja külastatavuse huvides registreerida Eesti blogisid 
ühendavasse portaali Blogtree ( http://blog.tr.ee ) – siis  ilmuvad  ka seal nähtavale uued postitused, 
samuti saab mobiiltelefonilt  saadetud  tekstisõnumiga tasudes oma postituse TOPis nähtavamale 
kohale tõsta. 
 
45 
 
4.5.3. Näide 
  Poliitiline kommunikatsioon: Marko Mihkelsoni blogis 
( http://markomihkelson.blogspot.co m) on alates aastast 2006 igas kuus 15-41 postitust.  
  Üks esimestest postitustest, mis Estonian Airi blogis ( http://blog.estonian-air.ee ) avaldati 
ja mis selle  kuulsaks  tegi, autoriks Estonian Airi  president  ja juhatuse esimees Andrus 
Aljas. 
“Roostes” poldist ja usaldusest 
Viimastel  päevadel  on meie klientide usaldus Estonian Airi lennugraafikute paikapidavuse 
vastu jällegi oluliselt kõikuma löönud. Just selle usalduse tekitamine on olnud meie viimaste 
aegade esimene prioriteet ning ka senine statistika näitab, et enamasti oleme suurepäraselt oma 
lubaduste täitmisega hakkama saanud. Kahjuks peab tunnistama, et viimastel päevadel on 
klientide pahameel igati õigustatud. Prooviks siin blogis asja lihtsalt ja selgelt lahti rääkida, et 
saaksite jällegi aru, milliste valikute ees lennufirmad erinevate tehniliste probleemide ilmnemisel 
on. 
Asi sai alguse korrosioonijälgedega poldist. Nimelt läbivad  lennukid  perioodiliselt väiksemaid ja 
suuremaid  tehnohooldusi. Suuremad toimuvad ligikaudu sama põhimõtte järgi nagu autodel – 
iga 10 000 või 15 000 km tagant. Oleneb muidugi ka margist… Loomulikult on hoolduse iseloom 
lennukitel hoopis teistsugune ja tõsisem kui autodel. 
Tavaliselt võtavad need hooldused aega ca 10-14 päeva ning planeeritakse nad lennugraafikusse 
ilusasti sisse, nii et klient ühe lennuki lühiajalist puudumist tähele ei paneks. 
Seekordsel planeeritud hooldusel aga  ilmnes , et ühel meie lennukil on ühel poldil ja selle pesal 
korrosioonijäljed… Jättes üksjagu mitteolulisi tehnilisi üksikasju vahele, tähendas see seda, et 
vastavalt kindlatele lennuki hooldusstandarditele pidime me selle poldi vahetamiseks pöörduma 
Boeingu tehase poole, kus iga sellist juhtumit käsitletakse individuaalselt ning koostatakse 
üksikasjalik töökäsk probleemi lahendamiseks. Pluss tellida tuleb  spetsiaalsed  tööriistad ja nii 
edasi.  Niimoodi  käitutakse lennunduses alati (vähemalt enamikus lennufirmadest), et reisijate 
ohutus ka 0,00000000000000000… % riski  olemasolul  100% tagatud oleks. 
46 
 
Meile aga tähendas see polt, et lennuk, mis pidanuks pärast tehnohooldust juba ammu rivis 
olema, ootab kogu selle masinavärgi käivitumist ühe ―tühise‖ poldi vahetamiseks… 
Ja siis probleemid algasidki. Kuue lennuki asemel on meil kuuele lennukile mõeldud tööd hetkel 
tegemas viis lennukit. Sellest siis hilinemised ja üksikud lendude tühistamised. Estonian Airi on 
süüdistatud, et me oleme nii vaene firma, et meil ei ole igaks elujuhtumiks ―parklast‖ 
asenduslennukit võtta. Juba ainuüksi ühe asenduslennuki liisingukulud aastas on suurusjärgus 
kümned miljonid kroonid, rääkimata muudest  kuludest . Sellist luksust ei saa endale lubada keegi. 
Suuremad firmad oma suurte lennukiparkidega on oluliselt paindlikumad ning saavad 
probleemid kergemini ära hajutada väiksemate hilinemistega. Meie võimalus väikese firmana on 
kasutada asenduslennukeid, mida kahjuks aga suvehooaja alguses enam nii lihtsalt turult saada 
ei ole. Siiski anname me parima ning palume klientidelt siiralt vabandust, et see  õnnetu  polt ka 
neile peavalu põhjustab. Meist  endist  rääkimata… 
Mida saab kindlasti oluliselt paremini teha, on klientide teavitamine. Tänapäeva  tehnoloogia  
juures saame olla ja peame olema oluliselt operatiivsemad. Aga sellest juba järgmistes 
postitustes… (Aljas 2008) 
 
4.5.4. Ülesanne 
Vali üks organisatsioon ning kaardista teemad, millest selle organisatsiooni blogi võiks kirjutada. 
Kirjuta lühike näidispostitus ühel valitud teemadest.
47 
 
4.6. Foorum 
4.6.1. Mis on foorum? 
Foorumite ja blogide ühiste joontena võiks välja tuua tehnoloogilisi  sarnasusi  vestluse ja 
kogukonnatunde tekitamises. Kuid juba tarkvaraliselt on blogi oluliselt edasiarenenum (on ju 
foorumid olnud olemas peaaegu sama kaua kui veeb ise). Üks olulisi erinevusi seisneb selles, 
et foorumitel on (tihti karmikäelised) moderaatorid, kes jälgivad, et arutelu püsiks teemas, 
inimesed käituksid korralikult ning aitavad tehniliste probleemidega. Blogi pakub oma 
lugejaile üht konkreetset (tsenseerimata) vaatenurka, autori(te) oma, ei ole vaja kirjutada 
etteantud teemal. Lisaks ei ole  foorumi  sissekannetel unikaalset aadressi, mille otsingumootor 
tuvastada ning kuvada suudaks (blogidel on). Blogide tarkvara võimaldab lehe RSS’i ja 
trackback’imist ning sisaldab arhiveerimis- ja filtreerimissüsteeme ning otsingumootorit (Kirst 
2007: 24). 
 
Internetis on palju teema- ja üldisi foorumeid. Eestis on laia teemaderingiga foorumitest 
suuremad ja tuntumad Delfi foorum ja Perekooli foorum, lisaks on oma foorumid auto- ja 
arvutihuvilistele, akvaariumipidajatele ( http://foorum.akvarist.ee ), fotograafidele, 
muusikasõpradele ( http://www.rada7.ee ) ja paljudele teistele. 
 
4.6.2. Kuidas seda kasutada? 
E-turundaja jaoks on seoses foorumitega olulised järgmised küsimused: 
1)  Kas internetis on foorumeid, kus käivad koos minu organisatsiooni tegevusalast huvitatud 
inimesed? Kas ja mida seal (samuti üldistes foorumites) minu organisatsioonist 
räägitakse? 
Kui vastus esimesele küsimusele on jah, siis tasub foorumitel pilk peal hoida (RSS-i abil või 
lihtsalt sinna regulaarselt vaadates) ning kui seal on midagi negatiivset, siis võimalusel enda ja 
oma organisatsiooni nime alt vastata, vabandust paluda, selgitada ja lahendusi pakkuda. 
Positiivsete kommentaaride puhul võib tänada, see on ka ilus komme.  
48 
 
Samas peaks kindlasti  vältima  kellegi teise või väljamõeldud nime alt oma organisatsiooni 
kiitmist – see nähakse reeglina kiiresti läbi ja jätab organisatsioonist erakordselt halva mulje. 
 
2)  Kas mulle annab midagi see, kui loon oma organisatsiooni kodulehele foorumi? Kas see 
annab midagi mu klientidele? Kas mul on piisavalt inim- ja ajaressurssi, et foorumiga 
tegeleda? Kas mul on piisavalt kliente/kasutajaid/huvilisi? 
Foorumi haldamine võib olla paljude kasutajate olemasolul päris ajamahukas töö. Kui siduda 
foorum klienditeenindusega ja garanteerida see, et inimene saab kiire vastuse oma murele, võib 
see vähendada kõnekeskuse koormust ning mõjuda organisatsiooni mainele ja klienditeeninduse 
kvaliteedile väga hästi. Kui aga on ette näha, et foorumit ei jõua hallata,  tasuks  selle loomist 
pigem vältida, vastasel juhul võib kahju palju suurem olla.  
Samuti on üsna kurb vaatepilt selline foorum, kus midagi ei toimu – kuhu keegi ei tule ja kus 
keegi midagi ei küsi, nii et väiksema külastatavusega kodulehe puhul tasub kaaluda pigem blogi 
loomist – see suurendab kodulehe külastatavust, parandab nähtavust otsimootorites ning 
inimestel on seal samuti võimalus kaasa rääkida, kommenteerida,  ettepanekuid  teha ja  küsimusi  
esitada. 
 
4.6.3. Näide 
Lilian Viirma, Elioni avalike suhete juht kommenteerib Elioni plaane sotsiaalmeedias, sh Elioni 
foorumiga. 
Inimestel on alati Elioni kohta oma arvamus olnud ja on ka edaspidi. See on ka loomulik, 
sest  Elion  puudutab väga paljusid Eestis elavaid inimesi oma suure kliendibaasi ning laia 
teenuste valikuga. Kui veel mõni aeg tagasi avaldati arvamust lugejakirjade kaudu ajalehtedes, 
siis nüüd on need sotsiaalmeediasse üle kolinud. Elion läks sotsiaalmeediasse eesmärgiga 
lahendada inimeste probleeme ja teenindada kliente. Meie esmane eesmärk ei ole kasutada neid 
kanaleid turunduse ja mainekujunduse eesmärgil. 
49 
 
2008. aasta novembris alustas Elion sotsiaalmeedia monitooringuga. Kaardistati blogid (saja 
ringis ), foorumid. Lisaks jälgitakse sõnumeid teistes kanalites nt Facebookis, Twitteris. Elionil 
on paika pandud ka teatud reeglid: kui sotsiaalmeedias ettevõtte nimel kõneleme, teeme seda 
oma nime ja näo alt.  
Alustasime  foorumite ja blogidega ning  hakkasime  nende kanalite kaudu  lahendama  klientide  
probleeme ja vastama küsimustele. Siis tuli Twitter, kusjuures Twitteris on Elioni avalike suhete 
juht Lilian Viirma oma isikliku nimega, ehkki esindab Elioni.  
Sotsiaalmeediaga on suured plaanid – Elionis töötab 1200 inimest, kellest 400 on teeninduses. 
Eesmärk on kaasata teeninduse inimesi sotsiaalmeediasse ja siduda Elioni foorum e-maili 
teenindajate grupiga. 
Oleme teinud arvutused kõikide klienditeeninduse kanalites toimunud kontaktide maksumuse 
kohta, sh ühe kõne maksumus klienditeeninduse lühinumbrile 165, vastamine [email protected] 
tulnud päringule, e-teenindusse sisselogimine, ühe kliendikontakti maksumus Elioni esindustes 
jne. 
See analüüs on näidanud, et e-kanalid, sh sotsiaalmeedia on oluliselt soodsam võimalus klientide 
teenindamiseks, mistõttu on eesmärgiks võetud ka kliendisuhtluse juhtimine  selliselt , et see 
võimaldaks  kulusid  kokku hoida. Hetkel oleme tegelenud selle teemaga veel suhteliselt  lühikese  
perioodi jooksul, mistõttu on  praegu keeruline  vähenenud  kulusid hinnata, aga eesmärgid oleme 
selles osas seadnud. (Viirma 2010) 
 
4.6.4. Ülesanne 
Leia üks hea näide, kus organisatsioon on foorumis professionaalselt ja meeldivalt lahendanud 
kliendi mure. Analüüsi, mis tehti õigesti. Leia ka üks halb näide, kus organisatsioon ei ole 
reageerinud või on teinud seda mitteprofessionaalselt.
50 
 
 
4.7. Mikroblogi ehk Twitter 
4.7.1. Mis on mikroblogi ehk Twitter? 
Twitter ( http://www.twitter.co m) on mikroblogimiskeskkond, kus sõnum on piiratud 140 
tähemärgiga – sõnumeid kutsutakse “siutsudeks” või “säutsudeks”. Igaüks saab valida, kelle 
siutse ta oma  konto  kaudu jälgib. Siutse saab jälgida ka kasutajaks registreerimata, minnes 
lihtsalt isiku või organisatsiooni Twitteri-lehele. Siutsuda võib ühel kindlal või paljudel 
erinevatel teemadel, väga oluline on ka suhtlemine teistega.  
Või nagu ütlevad  Asur  ja Huberman (2010): 13.07.2006 sündinud Twitter on ülipopulaarne 
mikroblogimiskeskkond internetis. Jaanuaris 2010 oli Twitteril 23 miljonit unikaalset kasutajat. 
Seda võib lugeda suunatud sotsiaalvõrgustikuks, kus igal kasutajal on infovoo tellijad, keda 
nimetatakse jälgijateks. Iga kasutaja sisestab perioodilisi uuendusi oma kontole, mida 
nimetatakse siutsudeks või säutsudeks (tweets), mis koosnevad lühikestest sõnumitest (max 140 
tm). Tüüpiliselt sisaldavad need postitused isiklikku infot kasutaja kohta, uudiseid või linke 
fotodele, videoklippidele ja artiklitele. Kasutaja tehtud postitused on näha kasutaja profiili lehel 
ning tema jälgijate uudisvoos. Võimalik on saata otsesõnumeid teisele kasutajale, need eristuvad 
selle poolest, et sisaldavad elementi “@teise kasutaja nimi”, kellele sõnum on suunatud. Retweet 
on kellegi teise tehtud postitus, mille kasutaja edastab ka oma siutsude lehel (tähistatud 
tähekombinatsiooniga RT). Retweetid on  populaarne  vahend levitada huvitavaid postitusi ja linke 
Twitteri kogukonnas. Twitter on pälvinud palju tähelepanu ka organisatsioonidelt selle tohutu 
potentsiaali pärast, mis sellel on viirusturunduseks (viral  marketing ) soodsa keskkonnana. Kuna 
Twitteri ulatus on üüratu, kasutavad seda palju ka uudisteorganisatsioonid. Paljud ettevõtted ja 
organisatsioonid  kasutavad Twitterit või sarnaseid mikroblogimiskeskkondi, et reklaamida oma 
tooteid ja levitada infot sidusgruppidele. 
 
4.7.2. Kuidas seda kasutada? 
Kuna sotsiaalmeediat saab tõlgendada ka kollektiivse tarkuse ühe avaldumisvormina, otsustasid 
Asur ja Huberman (2010) uurida selle mõju reaalse maailma tulemustele. Nad avastasid 
51 
 
üllatusega, et jutuvada selles kogukonnas saab tõesti kasutada, et teha ootamatult täpseid 
kvantitatiivseid ennustusi. Autorid uurisid  filmide  piletitulu suuruse ennustamise võimalusi 
Twitteri abil. Nad põhjendasid seda sellega, et filmide teema on sotsiaalmeedia kasutajate seas 
märkimisväärselt populaarne ning et piletimüügi tulemused päris maailmas on kergesti 
jälgitavad. Nad püstitasid hüpoteesi, et filme, millest palju räägitakse, ka vaadatakse palju. Nad 
analüüsisid  miljoneid  siutse 24 filmi kohta, mis esilinastusid kolme kuu jooksul. Analüüsi 
tulemused andsid ühese vastuse: sumin ja  kuulujutud  sotsiaalmeedias võivad olla täpsed 
indikaatorid tuleviku tulemuste kohta. Asur ja Huberman märgivad, et sotsiaalmeedia jõudu 
illustreerib fakt, et lihtne lineaarne regressioonivõrrand, mis võtab arvesse ainult siutsude hulka 
filmi kohta, suudab prognoosida tulemusi paremini kui kunstlikud rahaturud (nt Hollywood 
Stock Exchange, mille abil samuti filmide kassaedu ennustatakse). Autorid leiavad, et meetodit 
saab laiendada paljudele teistele teemadele ja valdkondadele (uute toodete edu ja 
valimistulemuste ennustamine jne). Sügavamal tasandil näitab nende töö, kuidas sotsiaalmeedia 
väljendab kollektiivset tarkust, mis annab väga võimsa ja täpse indikaatori tulemuste 
prognoosimiseks. 
 
Organisatsiooni Twitteri konto haldajana on oluline (nagu ka teiste kanalite puhul) mõõdutunne 
ja empaatiavõime oma jälgijate suhtes – siutsu sellest, millest inimestel võiks kasu olla, ja tee 
seda mõõduka sagedusega, ära spämmi ohjeldamatult, see sunnib inimesed pigem jälgijate 
hulgast lahkuma. Üks hea  indikaator  selle kohta, milline on organisatsiooni tegemiste kvaliteet 
Twitteris (ja mujal), on arvud, kui palju on organisatsioonil jälgijaid ja kui paljusid 
organisatsioon ise jälgib. Kui esimene arv on suurem, võib endale tunnustavalt õlale patsutada. 
 
4.7.3. Näide 
  Poliitiline kommunikatsioon: USA president Barack Obama kasutas efektiivselt Twitterit 
oma valimiskampaanias ning jätkas siutsumist ka pärast valimisi (vaata 
http://twitter.com/BarackObama ). Vaata ka näiteks  http://twitter.com/keitpentus. Miks on 
mikroblogimine poliitikule hea: kui  poliitik  postitab Twitterisse nii eraelulisi kui ka 
tööalaseid siutse selle kohta, mis ta parasjagu teeb, toob see ta inimestele lähemale, 
52 
 
muudab nende silmis inimlikumaks ning samuti annab aimu, mille kasulikuga poliitik 
tegeleb ja kuidas oma päevi veedab. Inimesel on võimalik esitada avalikult küsimusi ja 
suhelda – tal tekib tunne, et ta saab kaasa rääkida ka igapäevapoliitikas, mitte ainult kord 
mõne aasta tagant oma hääle anda. 
  Ehkki ainult otseseid müügisõnumeid Twitteris edastada ei  soovitata , teeb näiteks 
Estravel  seda väga meeldivalt, kombineerides pakkumisi kasuliku reisiinfoga: 
http://twitter.com/estravel_pakub  
 
4.7.4. Ülesanne 
Mõtle välja loov ja originaalne mäng, millega kutsuda rohkem inimesi mõne organisatsiooni 
Twitteri kontot jälgima. 
53 
 
4.8. Sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik 
4.8.1. Mis on sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik? 
Sotsiaalvõrgustikud on  veebilehed , mis lubavad inimestel: 1) konstrueerida avaliku või 
poolavaliku profiili  piiritletud  süsteemi sees, 2) koostada nimekirja teistest kasutajatest, kellega 
nad on ühendatud ja 3) vaadata ja laiendada enda ja teiste kontaktide nimekirja. 
Sotsiaalvõrgustikud muudab ainulaadseks mitte see, et nende kaudu saavad inimesed võõraid 
kohata, vaid pigem see, et need võimaldavad kasutajatel näidata oma sotsiaalseid võrgustikke. 
See võib küll viia ühendusteni inimeste vahel, mida muidu poleks ehk tekkinud, aga see pole 
sageli eesmärk, kontaktid tekivad pigem olemasolevate reaalse elu ühenduste baasil, inimestega, 
kes on juba osa nende laiendatud sotsiaalsest võrgustikust (Boyd & Ellison 2007). 
 
OKIA blogi annab Facebooki näitel üsna ülevaatliku vastuse küsimusele, mida tehakse 
suhtlusvõrgustikes. 
Tegevused: otsid tuttavaid, lisate üksteist sõbraks, suhtled, näed esilehel, mida sinu 
sõbrad on teinud (kommenteerinud, pilte lisanud, kedagi sõbraks määranud, mõne fännilehega 
liitunud jms). Facebooki oluline osa on ka fännilehed (nii äri- kui ka sotsiaalteemalised), 
foorumilaadsed grupid jms. 
Turundamisel Facebookis kasutatakse üldiselt fännilehti, korraldatakse mänge (viral) ja 
jagatakse fännidele auhindu (eriti  massiline  viimasel ajal), tehakse sihitud bännerlahendusi. Ka 
välisturule suunatud turundust on Facebookis hea katsetada, sest saad kasutada asukoha filtrit 
(Kalda: Õppematerjal… 2009). 
Kuna suhtlusvõrgustike ehk sotsiaalvõrgustike seas on selle õppematerjali kirjutamise hetkel 
selgelt kõige suurema kasutajate hulgaga ja ka turundajate seas populaarseim Facebook (nii 
Eestis kui ka maailmas), siis räägin sotsiaalvõrgustikest Facebooki näitel. Et asi aga ühekülgseks 
ei jääks, siis annan ülevaate ka teistest, samuti püüan siin peatükis välja tuua eelkõige 
universaalsed põhimõtted, mis kehtivad igas suhtlusvõrgustikus. 
54 
 
  Facebook. “Kui Eestis räägitakse turundamisest sotsiaalses meedias, siis suurema osa 
sellest haarab endale Facebook, natuke ka Twitter, murdosa ülejäänud. Rääkides 
erinevate turundusjuhtidega on selgelt näha, et Facebook on hetkel peamine 
sotsiaalmeedia keskkond, mida 2010. aastale vastu minnes tõsiselt võetakse, Twitter on 
pigem väike  toetav  asjake mille mõttest väga aru ei saada.” (Kalda: Õppematerjal… 
2009) 
  Orkut. Enne Facebooki  levimist  üks kõige populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke eestlaste 
seas. Samas näiteks Soomes täiesti tundmatu ning ilmselt nime soomekeelse tähenduse 
tõttu isegi natuke kahtlaseks peetav. Facebookiga võrreldes staatilisem ja igavam, ehkki 
paljud funktsioonid on mõlemas olemas.  
   Rate . Eesti oma ja esimene suhtlusvõrgustik, enne Orkuti levikut kõige populaarsem. 
Praeguseks pigem noorema vanuserühma mängumaa. 
  LinkedIn. Ühendab eri alade professionaale. kriitikud on aga nimetanud (nii Eestis kui 
ka välismaal) LinkedIni portaaliks, kus meil kõigil on konto, aga kus siiski midagi ei 
toimu. 
  MySpace, Badoo, Bebo, Classmates, Hi5, Netlog jpt. 
 
Statistikat Facebooki kohta kevad 2010 seisuga (Facebook Statistics 2010): 
  Üle 400 miljoni aktiivse kasutaja. 
  50% aktiivsetest kasutajatest logib Facebooki iga päev. 
  Keskmiselt on ühel kasutajal 130 sõpra.  
  Inimesed kulutavad üle 500 miljardi minuti kuus Facebookis.  
Eestlasi on Facebookis Facebakersi lehe andmetel 209 560 (11.mai 2010 seisuga) ja oleme 
riikide arvestuses kasutajate hulga poolest 92.kohal. Esiviisikus on Ameerika  Ühendriigid , 
Suurbritannia , Indoneesia, Türgi ja Prantsusmaa (Facebook Statistics – Countries on Facebook 
2010). 
55 
 
Facebooki fännilehtede statistikat, nagu ka kodulehtede ja Twitteri lehtede statistikat  kogub  
Eestis Metrix ( http://metrix.station.ee/?act=facebook ). Metrix on statistikalehekülg, mille 
Facebooki fännilehtede alajaotuses moodustub kodumaistest fännilehtedest edetabel fännide arvu 
järgi.  
 
4.8.2. Turundus sotsiaalvõrgustikus 
Suhtlusvõrgustikku saab luua organisatsiooni lehe, millega saavad liituda organisatsiooni 
töötajad, kliendid, samuti koostööpartnerid ja inimesed, kellele on lihtsalt organisatsioon 
sümpaatne. 
Üks oluline aspekt suhtlusvõrgustikes on ka “ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sina” 
põhimõte – tehes  valikuid , keda oma sõbraks lisada ja millise organisatsiooni leht oma 
(avalikesse) lemmikutesse märkida, konstrueerivad inimesed mõnes mõttes oma identiteeti.  
Kaupo Kaldalt OKIA blogist 15 nõuannet Facebookis turundamise teemal. 
On mõned väikesed nõuanded mida ikka ja jälle kordan. Võtan mõned nn korduma 
kippuvad küsimused suhteliselt kaootilises järjekorras siia artiklisse kokku. 
1.  Oma ettevõtte turundamiseks loo Facebookis fännileht, mitte tavaline kasutajakonto või 
grupp. See on kõige efektiivsem, samuti reeglitekohane. 
Kommentaar: soovitan fännilehte (ja üldse reeglite järgi mängimist) ning soovitan vältida 
organisatsioonile tavalise kasutajakonto tegemist. Viimasega lisandub see nüanss, et hulk inimesi 
võib keelduda teie sõbrakutsest, kuna sõpradele on reeglina nähtavad inimese postitused (kui 
inimene pole just loonud eraldi gruppe ja määranud, kes mida näeb), ta ei pruugi aga olla 
huvitatud oma isikliku info jagamisest organisatsiooniga. Fännileht pakub ka rohkem võimalusi 
kui grupp. 
2.  Integreeri oma sotsmeedia kanalid – nende hulgas Facebook – üksteise, kodulehe, 
uudiskirja, töötajate meilisignatuuride, printreklaamide ja muu säärasega. Selgelt, 
nähtavalt, läbimõeldult. Vt näiteks meie blogi paremat  ülemist  serva. 
56 
 
Kommentaar: absoluutselt nõus! Estonian Airi kodulehe ülaservas on lingid, mille kaudu pääseb 
otse blogisse, Estonian Airi Twitteri ja Facebooki lehele, foorumisse. Kui kujundus lubab, siis on 
väikesed ikoonid ehk veel paremadki. Reklaamime oma sotsiaalmeedia kanaleid ka uudiskirjas, 
meilisignatuurides, printreklaamides ja pressiteadetes. 
3.  Lisa oma fännilehele vasakule pildi alla ka oma veebi url. Vt näiteks OKIA Facebooki 
lehte. Urle kasutades – fännilehel, tekstides, kommentaarides – alusta seda alati täiskujul 
http:// vastasel juhul ei ole url klikitav. 
4.  Info sisestamisel ära kasuta (RSS) automaatikat. Lisa lühike kokkuvõttev kirjeldus ja link 
käsitsi, siis tekib ka kena silmatorkavam minipilt postituse juurde. Vastasel juhul kaod 
tapeedimustrina infomürasse. 
5.  Veidi sõltub küll valdkonnast, kui arvesta, et 99% Facebooki külastajaid ei ole seal 
selleks, et ahmida turundusinfot. Seetõttu ole mõistlik oma fännilehele info lisamisel – 
max 2-3 korda nädalas. Hästi hoitud kommuun on pikalt püsiv, lahkujaid on ca 1%. 
6.  Arvesta, et sinu fännilehele sisestatud info "liigub ajateljel eest ära" ca 4h jooksul, sealt 
edasi on tähelepanu marginaalne. Kasuta erinevaid päevi ja kellaaegu erinevate inimeste 
rutiinide tabamisel. Kuigipalju aitab sind ajateljel  pildis  hoida ka see kui  fännid  su 
sissekannet kommenteerivad. 
7.  Kui lood fännilehe – palu ka oma töötajad "fänniks", suurem võrgustik toniseerib 
iseeneslikku viral-efekti. Eriti peen võte on saada fännid sinu postitust "Jaga" nupu abil 
oma seinale levitama, see suurendab sinu postituse nähtavust iga fänni puhul ca 25 
inimesele keskmiselt. 
8.  Paku fännilehel lisaväärtust, mitte ainult seda infot mida ja mis hinnaga müüd. Loo blogi 
või nõuanderubriik, jaga väärt infot, leia nišš.  Peegelda  infot Facebooki ja loo selle 
kaudu kommuun. 
9.  Ära hõiska iga natukese aja tagant oma fännilehel stiilis "juhhei, meil on 200 fänni, 
soovita sõpradele, siis paneme teistele ära". See pole tark tegu – kedagi ei huvita ja mõjub 
lapsikult.  Okei , mingi suure verstaposti mahahüüdmine pole nii halvamaiguline, aga 
"hurraa, meil on 200 fänni" näitab sinu võhiklikkust stiilis "täna kõndis beebi oma 
esimesed sammud" :) 
57 
 
10. Täna on hea aeg kasvatada Facebookis tulevikuks vundamenti, kuid suure massi 
püüdmiseks miksi juurde ka teisi (sots)meediakanaleid – foorumid, Youtube, 
meiliturundus (!), otsimootorite märksõnad (Google Adwords,  Neti ) , bännerivõrgustikud, 
klassikalised bänneripinnad jms. Üha enam leviv trend: võid suunata mujalt 
reklaamikanalitest osa külastajaid veebilehe asemel otse FB fännilehele. 2010. aasta 
lõpuks on eestimaalaste arv Facebookis juba 300-400 000 vahemikus, tõustes praegu ca 
15 000 inimese võrra kuus. Pane ka tähele, et need igakuised uued 15 000 on need kes 
pole sinu  eelmiste  kuude tegevust Facebookis näinud. 
11. Kas Facebook on jätkusuutlik? Pikas perspektiivis – raske ennustada. Lähemad paar 
aastat on ta kindlasti tugevas  fookuses , olles suurtest sotsmeedia kanalitest tõenäoliselt 
pikka aega konkurentsitu liider. Mis siis, et Orkut ja Rate langevad, see ei tähenda, et 
Facebookiga peaks (lähiaastatel) sama juhtuma. Teatav küllastumise oht küll on. Täna 
on Facebook aga siiski efektiivne sotsmeedia kanal ning populaarsus jätkuvas tõusus. 
12. Segmenteeri Facebooki reklaambännereid, katseta soo- ja vanusegruppide puhul 
erinevaid sõnumeid. Mujal maailmas saad valida ka piirkondi/linnu (näiteks Soomes). 
Kas teadsid, et saad bännersõnumeid sihtida ka ainult oma fännilehe liikmete sõpradele? 
"Ütle mulle kes on su sõbrad ja ma ütlen kes oled sina". 
13. Eksiarvamus: sotsmeedia ei ole tasuta, kui soovid tõsiselt läbi lüüa. Sinna kulub sinu/su 
kolleegide aega (mis on ka kulu, leia see aeg muude seniste turundustegevuste arvelt, 
ajad on muutunud), reklaamiraha (näiteks bännerid), soovitatavalt ka kogenud veebi- või 
reklaamiagentuuri aega ( kontseptsioon , ideed,  konsultatsioon , bännerite-
kampaanialehtede loomine) jne. Rakenda sotsiaalmeediasse arvestatav, mitte 
minieelarve, vastasel juhul võib sinu jaoks olla sotsmeedia lihtsalt mull. Sotsiaalmeedia 
meediapinnad (näiteks Facebooki bännerid) on küll reeglina soodsad, kordades kuni 
kümnetes kordades võrreldes kohalike klassikaliste internetimeediapindadega. 
14. Jälgi teiste tegemisi. Üks hea võimalus on hoida silm peal Metrix. Station .ee FB 
jaotusel või Facebakers.com lehel maailma suurimatel fännilehtedel. 
15. Kui sa seda veel ei tee – jälgi meie internetiturunduse blogi. Jagame siin tasuta väärt ja 
praktilist infot igapäevastest kogemustest. Kõige lihtsam: haagi end meie Facebooki lehe 
58 
 
külge. Vaata ka artiklit "Facebooki turundamise õppematerjalid kõik ühes kohas". Jaga 
neid teadmisi ka kolleegidega. (Kalda: 15 nõuannet… 2010) 
 
Bännerid Facebookis 
Lisaks  heale  sisule ja mängudele tasub Facebookis kasutada bännereid. Facebooki bännerid 
töötavad hästi ja sobivad hinna poolest ka väiksematele ettevõtetele. 
Bännereid on Facebookis kahte tüüpi 
  Tavalised bännerid 
Viitavad  mingile urlile, näiteks sinu kampaanialehele 
  Spetsiaalsed fännilehtede ja ürituste bännerid 
Kutsuvad  inimesi su fännilehega liituma ja saavutama sellega oluliselt pikemat kontakti. 
Iga bänneri all on ka spetsiaalne "Hakka fänniks" nupuke, seega liitumine fännilehega on 
tõeliselt lihtne (Kalda: Õppematerjal… 2009). 
 
4.8.3. Isikuturundus suhtlusvõrgustikus 
Poliitikuna tasub teha endale konto Facebooki, suhtlusvõrgustikke on veel palju, aga mõistlik on 
keskenduda oma sihtgrupi seas levinumatele. Suure tõenäosusega leiate sealt eest sõpru-
tuttavaid, keda sõbraks lisada ja nii oma võrgustikku laiendada. 
Samasse keskkonda tasub luua ka erakonna fännileht, millega saavad liituda teised erakonna 
liikmed, samuti valijad, toetajad ja inimesed, kellele on lihtsalt teie vaated sümpaatsed. 
Lehega liitunutele ning oma sõpradele-tuttavatele võib saata  suhtlusvõrgustiku  kaudu ka uudiseid 
ja infot oma kampaaniate ja ürituste kohta. Sõpradelt võib selle peale siiski mõnikord tulla 
nurinat ja võõrad võivad teie sõprade hulgast lahkuda. 
 
59 
 
4.8.4. Näide 
Estravel korraldas mais 2010 ülieduka Facebooki-kampaania: kõigi vahel, kes jagasid oma 
sõpradega villapuhkust reklaamiva kampaania virtuaalset flaierit või bännerit, loositi välja 
romantiline villapuhkus kahele Prantsusmaal. Estravel kasvatas vähem kui kuu  ajaga  oma lehe 
jälgijate arvu kaheksa korda (umbes 2000 fännilt ligi 16 000 fänni peale). Samuti kasvatas 
kampaania oluliselt villapuhkuste müüki.  
“Kui rääkida protsentidest ainuüksi villapuhkuse osas, siis müük on kasvanud 1500%. Aga ma 
rõhutan, et meil on tehtud ka muid tegevusi kasvatamaks villapuhkuse müüki. Messil olime 
spetsiaalsete pakettidega väljas, mõningad printpinnad, PR-tegevus (lood, kirjeldused jne), oma 
listis promomine. Kõik kokku on tõstnud müüki umbes 1500%. 
Ja lisaks ainult villatoote müügile olen ka muudes aspektides väga rahul antud kampaaniaga. 
Saame kliendiga vahetult suhelda, tekib arukaid keskustelusid, saame end positsioneerida läbi 
kvaliteetsete ja eristuvate toodete. Lisaks suur tugi kampaaniatele (lisaks oma kanalitele hoiame 
ilmselt iga kampaaniaga kokku umbes 50 000-100 000 krooni reaalset raha). Eriti hea oli 
TopToursi kriisi ajal kommunikeerida läbi tugevate oma kanalite (Facebook, list, veeb) 
positiivseid uudiseid. Ja lisada veel PR ning muid kanaleid vaja polegi.” (Rüütsalu 2010) 
 
4.8.5. Ülesanne 
Vali Metrixi lehelt ( http://metrix.station.ee/?act=facebook ) üks kümnest kõige suurema 
jälgijaskonnaga Facebooki fännilehest ning analüüsi, mis võib olla selle organisatsiooni või 
liikumise suure edu põhjuseks.
60 
 
4.9. Fotode jagamise keskkonnad 
4.9.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? 
Flickr ja teised fotode jagamise keskkonnad internetis on oma põhimõttelt virtuaalsed 
fotoalbumid. Sinna on lihtne luua oma konto, kuhu siis suurem või väiksem hulk tehtud 
digifotosid üles  laadida  ja neid huvilistega jagada. Kui tahate jagada vaid ühte või kahte fotot, 
tasub need pigem panna blogisse või Facebooki, aga kui fotosid on rohkem, on mõistlik kasutada 
fotode jagamise keskkonda ja linkida seal asuvaid albumeid ettevõtte kodulehel, blogis, 
Facebookis ja/või Twitteris. 
 
4.9.2. Näide 
Monton  näitab oma fotosessioonide telgitaguseid (fotograafi, modelli meikimist jms) Flickris 
( http://www.flickr.com/photos/montonfashion ). Inimesel on tunne, et tal lastakse piiluda kauni 
fassaadi taha, samas kontrollib siiski ettevõte seda, millist “musta materjali” ta välja annab 
(erinevalt juhtumitest, kui see satub avalikkuse ette kolmandate osapoolte käe läbi). 
 
4.9.3. Ülesanne 
Tööta välja idee, kuidas vabalt valitud organisatsioon saaks fotode jagamist kasutada osana oma 
turundusest. 
 
61 
 
4.10. Videoklippide jagamise keskkonnad 
4.10.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? 
Youtube on keskkond, kus igaüks saab luua oma kanali ja sinna videoklippe üles laadida. 
Videoklipp ei pea olema kallis ega pikk, küll aga mänguline ja  lõbus . Silmapaistvalt erilise video 
puhul pole palju muud vajagi – inimesed, kes on seda vaadanud, hakkavad seda ise sõpradele-
tuttavatele edasi saatma ja linkima (MSNis, Skype’is, Facebookis, Twitteris). Muidugi tasub 
Youtube’i või mõnda teise videoklippide jagamist võimaldavasse keskkonda (Vimeo võidab ka 
populaarsust) üles laetud videot ka ise organisatsiooni blogis, Facebooki ja Twitteri kontol ning 
mujal linkida.  
 
4.10.2. Näide 
  Montoni kanal Youtube’is:  http://www.youtube.com/user/Montonbrand  
  Estonian Airi uue lennuki kujundamine:  http://vimeo.com/11104018  
  Poliitiline kommunikatsioon: Indrek Tarandi eurovalimisteks tehtud klipp “Vali inimene, 
mitte part”:  http://www.youtube.com/watch?v=MwHlaIN-5CY  
  Mänguline näide Rootsist: oma foto lisamise võimalusega (sarnast formaati on kasutanud 
Eestis  Reformierakond ):  http://en.tackfilm.se/?id=1272233326625RA83  
  Mittetulunduslik: “Jah jõulutundele!” video: 
http://www.youtube.com/watch?v=oN7QSSWQqCI  
  Mittetulunduslik: 2008. aastal toimus edukas prügikoristuskampaania Teeme Ära, milles 
üle 50 000 inimese tõid metsadest ja kraavidest välja üle 10 000 tonni prügi. Tänaseks on 
see inspireerinud oma riiki koristama juba rohkem kui 460 000 inimest Portugalis, 
Sloveenias, Indias, Leedus ja Lätis. Inimesed teistes riikides said selle idee Youtube’i 
lisatud videost, mida inimesed üksteisele levitasid ja omaalgatuslikult ka näiteks 
portugali ja  hispaania  keelde tõlkisid:  http://www.youtube.com/watch?v=A5GryIDl0qY 
(Ohvril 2010). 
62 
 
 
4.10.3. Ülesanne 
Leia Youtube’ist mõne organisatsiooni videoklipp, mis on hästi teostatud ja mida on palju 
vaadatud, analüüsi seda; leia mõne organisatsiooni kanal mõnes videoklippide jagamise 
keskkonnas ja analüüsi selle tugevaid ja nõrku külgi. 
63 
 
4.11. Bännerid 
4.11.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? 
Bänner ehk reklaamiriba ehk ribareklaam on reklaampind internetiportaalis või mõnel muul 
internetilehel – virtuaalmaailma kõige lähedasem  vaste  traditsioonilisele reklaamile ajalehes või 
ajakirjas või tänavanurgal.  
OKIA blogi on kirjutanud seoses online-reklaami ehk displeireklaamiga bänneripimedusest. 
" Banner  blindness" ehk bänneripimedus iseloomustab külastajate käitumist veebilehtedel 
bänneritega: veebibännereid ignoreeritakse, märgatakse ja klikatakse üha vähem. Võta näiteks 
Delfi või  Postimees : lähed lehele ja tead ette, kus on sisuosa, silm liigub sinna automaatselt. 
Jüri kirjutas sellest  hiljuti  artiklis "Bännerid ei ole klikkimiseks", tsiteerin: 92% inimestest ei 
kliki peaaegu kunagi ja 84% mitte kunagi. Veebibännerite mittemärkamise ja -klikkimise 
tendents on süvenev, seda näitavad üha langev CTR (click trough rate) kui ka  otsesed  mõõtmised 
eye-trackingu abil. 
Vastumürgi retsepti tegelikult eriti ei teata ning praegu soovitatakse arvestada, et bännerid 
toimivad  eelkõige branding-vahendina, pikaajaliselt ning viis selle efektiivistamiseks on püüda 
vaataja tähelepanu võimalikult pikaks ajaks (loovad interaktiivsed bännerid jms). Tsiteerides 
veel Jüri artiklit: "Positiivse poole pealt selgus, et kuni 30% bänneri nägijatest külastas lähima 3 
kuu jooksul bänneritel reklaamitud saite" ja "Bännerreklaami kampaaniaid kaubanduse sektoris 
uurides selgus, et 82% bännerkampaaniate puhul tõusis reaalne offline müük". (Kalda: Mis on 
bänneripimedus… 2009) 
Üks lahendus võib olla tegevusele kutsuvad bännerid. Kaupo Kalda kirjutab OKIA blogis, mida 
tähendab “ call  to  action ” internetiturunduses. 
Nagu ikka on see turundajale väga oluline temaatika. Näide: Klikivabrik on keskkond, 
mis liidab enda alla kümneid veebiportaale ja müüb neisse läbivalt reklaami. Hiljuti muudeti 
taktikat: veebikeskkondi tasustatakse edaspidi mitte näitamiste arvu vaid klikkimiste alusel: iga 
klikk  on väike raha portaalile. Veebiportaalide jaoks oli see katastoofiline muutus, sest käibed 
64 
 
kukkusid kolinal, halvemal juhul kümneid  kordi . Paljuski on siin põhjuseks ka kehvad bännerid, 
tihti "call to action" elementide puudumine. Kõik  kaotavad . 
See on vaid üks näide elust, "call to action" on sama oluline ka  veebilehtede  puhul. Tõlkes 
tähendab see "kutse tegevusele", ehk kasutaja mitte ei vaata lihtsalt  ilusat  pilti vaid teda 
suunatakse eesmärgistatud tegevustele. 
Näiteks OKIA blogis on "call to action" nupukesed paremal üleval pruunis kastis ja iga 
blogipostituse lõpus. "Liitu meie RSS-vooga", "Jälgi meid Twitteris" jne. Lisaks kontakti ja 
teenuste lehel väike kontaktivorm "Võta ühendust" (mis muide toimib hästi). Tasub tähele panna, 
et tekst pole mitte "Twitter" vaid "Jälgi meid Twitteris",  teisisõnu  õhutab konkreetsele 
tegevusele, mitte pole staatiline. 
"Call to action" elementidega võib kardinaalselt mõjutada ka bännerreklaami klikitavust. Sul on 
kena bänner,  vinge  sõnum, aga kui seal pole peal võimalikult ahvatlevat "Kliki siia" või veel 
parem mingit boonust pakkuvat "Osale auhinna loosimisel siit »" stiilis nupukesi on nende 
efektiivsus tihti lausa kordades madalam. 
Tegin  2 primitiivset bännerinäidet. Mis  arvad , kumba klikitaks rohkem? 
 
"Call to action" tegevusi mõõdetakse tavaliselt ka Google Analyticsi abil, sest need on tihti 
külastajate tegevuste eesmärkideks ("goals"). "Goals’idest" räägin juba mõnes järgnevas 
artiklis. (Kalda: Mida tähendab… 2009) 
 
65 
 
4.12. Widgetid ehk vidinad 
4.12.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? 
Widgetid ehk vidinad on bännerite sarnased ilusasti kujundatud kodulehe disainielemendid, mis 
levivad viirusturunduse põhimõttel – igaüks võib neid võtta ja oma kodulehele lisada. Kui 
tegemist on ilusate ja inimestele meeldivate asjakestega, siis pannakse neid oma kodulehele või 
blogisse hoolimata sellest, et need tegelikult reklaamivad mõnda organisatsiooni või selle 
toodet/teenust/sündmust ja viivad külastaja, kes selle peal klikib, organisatsiooni kodulehele. 
Lisaks ilule võivad widgetid olla ka praktilised – näiteks ilm24.ee tasuta widget, mille saab oma 
kodulehele lisada, näitab järgmise päeva ilmaprognoosi. 
 
4.12.2. Näide 
“Jah jõulutundele!”:  http://joulutunne.blogspot.com/2008/12/bnnerid.html  
 
4.12.3. Ülesanne 
Mõtle välja mõne organisatsiooni, toote või teenusega seotud ja sellise funktsiooniga widget, 
mida meelsasti ka ise kasutaksid ja levitaksid. 
 
66 
 
 
4.13. Otsimootorite optimeerimine ehk SEO 
4.13.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? 
Otsimootorite – eelkõige Google’i, aga ka Neti – optimeerimine aitab kaasa sellele, et 
organisatsiooni koduleht satub organisatsiooni  tegevusega  seotud märksõnu otsingumootorisse 
sisestades mõnele esimestest vastuseks tulnud lehtedest ja seeläbi jõuab rohkem inimesi 
organisatsiooni kodulehele. Lühend SEO tuleb sõnadest search engine optimization ja see 
tähendab otsimootorite robotitele atraktiivsemaks muudetud lehekülge. Head abivahendid selleks 
on blogid ja mikroblogid ning seal soovitud võtmesõnade seostamine organisatsiooni veebilehe 
aadressiga. 
Optimeerimine toob inimesed organisatsiooni kodulehele, aga see, kui paljud neist saavad 
klientideks, sõltub juba kodulehe kvaliteedist, nii et oluline on pöörata tähelepanu selle 
kasutusmugavusele. 
 
Peep Laja on  pannud  olulisema ülevaatlikult kirja. 
1. Viidete arv sinu leheküljele 
Mida rohkem teisi veebilehti viitavad sinu koduleheküljele, seda rohkem see näitab 
otsimootoritele, et sinu veebileht on tähtis. Kui mitte keegi ei lingi sinu lehele, siis on loogiline 
järeldada, et selle sisu on nii vilets, et pole mõtet viidata. 
Oma lehekülje positsiooni tõstmiseks otsimootorites peamine ülesanne on tekitada võimalikult 
palju linke teistelt veebilehtedelt sinu lehele. Kõige parem viis seda teha on luua oma 
koduleheküljele niivõrd väärt sisu, et inimesed vabatahtlikult hakkavad sellele viitama. See ei 
teki üleöö, ent on kõige  kindlam  pikaajaline strateegia. Hea mõte on ka hakata kirjutama 
regulaarselt artikleid, milles sisaldub ka link sinu veebilehele, ning neid artikleid levitada nii, et 
neid avaldataks teistel veebilehtedel. Selleks otsi üles vastavad artikliturunduse veebilehed 
(näiteks  http://www.artiklid.eu ), temaatilised foorumid ja netiväljaanded. 
67 
 
Pea meeles, et viite loomisel oma lehele kasuta ankruteksti, millele sa tahad, et sinu veebileht 
hea positsiooni saaks otsingutulemustes. Näiteks kui tahad optimeerida oma lehte võtmesõna 
―sülearvutid‖ jaoks: 
Hea näide (ehk tee nii): Sülearvutid 
Halb näide (ära nii tee): OÜ Firma 
2. Võtmesõna esinemine lehekülje pealkirjas 
Veebilehe pealkiri (HTML  märgistus) on see, mida sa näed oma veebilehitseja (Internet 
Explorer, Firefox jne) ülal vasakus  nurgas . Otsingutulemustes kuvatakse samuti lehekülge 
pealkiri tulemuste järjestuses. Veebilehe pealkiri on võtmetähtsusega ja see näitab just seda, et 
millest sinu leht räägib. 
Kui  soovitav  võtmesõna esineb sinu lehekülge pealkirjas, siis see tähendab, et see leht on selle 
võtmesõna jaoks oluline. Hea mõte on lisada pealkirja mitmed erinevad võtmesõnad, aga on 
tähtis, et selle kogupikkus ei ületaks 60 tähemärki. Proovi luua lehe pealkiri ka sellisel moel, et 
see kutsuks enda peal klikkama. 
Hea näide:  
Halb näide:  
Selle näiteks esimene sisaldab kolme võtmesõna: ―sülearvutid‖, ― arvutid ‖ ning ―parimad 
arvutid‖. Hea mõte on lisada soovitud võtmesõnale omadussõna või mingi täiend, mida keegi 
samuti võib kasutada otsingus. Alumises ehk  halvas  näites on kasutatud ettevõtte nime, mis on 
täiesti kasutu, sest keegi seda ei otsi. 
3. Võtmesõnade tihedus lehe sisus 
Kolmas oluline faktor on see, kui sageli esineb soovitud võtmesõna sinu lehekülge sisus. Väldi 
kujundusi, kus tavalist teksti polegi ning kõik on arvutigraafika (tekst on pildi kujul) või  flash -
lehekülgi. Otsimootorid suudavad mõista ja lugeda vaid tavalist teksti. 
Kui sinu lehekülje sisus otsitavat võtmesõna ei leidugi, siis see näitab otsimootoritele, et see leht 
pole oluline selle võtmesõna puhul. Võtmesõna, millele mingit konkreetset lehte optimeerid peaks 
esinema igal sinu lehel 1%…3% kogu teksti mahust (tiheduse mõõtmiseks on internetis mitmeid 
tasuta tööriistu, näiteks:  http://www.submitexpress.com/analyzer/ ). Siinkohal oleks oluline 
68 
 
märkida, et need protsendid on lihtsalt suurusjärgust arusaamiseks:  peaasi , et see oleks 
vähemalt 1% ja mitte üle 3%. Ei ole olemas mingit ideaalset sõnatiheduse protsenti. 
4. Optimeeri oma veebiaadressid 
Google ja teised määravad ühe lehekülje olulisust ka veebiaadressi (URL) järgi. Kui võtmesõna, 
millele sa oma lehte optimeerid, sisaldub ka selle konkreetse lehe aadressis, siis see aitab tublilt 
kaasa. Näiteks: 
http://www.sait.ee/index.php?lk=3434&ala=23&teenus=5 ei ütle aadressis mitte midagi selle 
sisu kohta, samas kui  http://www.sait.ee/koolitused/ või http://www.sait.ee/koolitused.html ütleb 
täpselt, millega tegu. Optimeeri oma veebilehe kõik lehed selliseks, et need sisaldaks nendel 
lehtedel sisalduva infoga seotud võtmesõna. 
Kui sa ei ole ka veel oma domeeninime ostnud, siis alati on hea mõte sinu valdkonna enimotsitud 
võtmesõna lisada ka domeeni nimesse. See aitab sinu positsiooni tõsta kuni 25%. Näiteks kui 
müüd kuldehteid, siis kuldehted.ee oleks väga sobilik. 
5. Rõhuta oma võtmesõnu 
Positsiooni tõstmisele aitab tublilt kaasa, kui soovitud võtmesõna esineb lehel ka rasvases kirjas 
(bold) ja erinevates suurustest pealkirjades (ehk headings: H1, H2, H3 jne). Kasuta H1 tagi 
ainult ühe korra ja seda oma kõige tähtsama võtmesõna puhul. Teise ja kolmanda astme 
pealkirju võid kasutada mitmeid kordi. 
Samuti kui lehe sees esineb viide mingile teisele lehele sinu veebis, kus ankrutekstina kasutatakse 
võtmasõna. Näiteks kui viitad oma müügikoolituste lehele, siis see link näeb välja nii: 
müügikoolitused. 
Kasuks tuleb ka, kui võtmesõna, mille jaoks oma lehte optimeerid, esineb kohe lehe alguses - 
seda nimetatakse võtmesõna prominentsuseks. Hea mõte on lehe ülaosasse luua suurem pealkiri, 
mis sisaldab soovitud võtmesõna. Näiteks: Sülearvutid parima hinnaga. 
Otsingumootorite jaoks optimeerimisel on mitmeid teisi faktoreid, aga need 5 on kõige 
olulisemad. Tee need 3 asja hästi ning sinu koduleht tõuseb otsingutulemustes 30 päeva jooksul. 
(Laja 2010) 
 
69 
 
4.14. Mängud 
4.14.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? 
Mängud võivad olla ajutised (kampaanialehega seotud) ja auhinnalised, et meelitada inimesi läbi 
meelelahutuse oma kontaktandmeid  jagama  ja uudiskirjaga liituma, aga ka näiteks lihtsalt lastele 
või huvilistele meelelahutusena mõelduna (kaugema eesmärgiga organisatsioonile sihtgruppi 
kasvatada) kogu aeg kuskil kodulehel olemas.  
Eraldi kategooria on arvutimängud ja internetipõhised mängukeskkonnad. 
 
4.14.2. Näide 
  Välisministeeriumil on Eesti saatkond mängukeskkonnas Second Life, mis on tasuta 3D 
virtuaalmaailm, kus kasutajad saavad suhelda, ühenduses olla ja luua kasutades tasuta 
hääl- ja tekstsõnumeid.  
  Estonian Airi kodulehel on lisaks seal olnud ajutise iseloomuga jaanipäevamängudele ja 
sünnipäevamängudele olemas lastele mõeldud hariv ja meelelahutuslik Turbiinipoisi 
keskkond, mis on läbi aegade pidevalt suurima külastajate arvuga kodulehe osa: 
http://kids.estonian-air.ee/  
 
4.14.3. Ülesanne 
Leia internetist veel toredaid mänge, mis toetavad organisatsiooni ärilisi ja mainekujunduslikke 
eesmärke. 
70 
 
5. E-turunduse seire 
Ehkki tegemist on üsna ajamahuka tööga, tuleks olla pidevalt kursis mitte ainult sellega, mis 
toimub organisatsiooni kodulehel ja teistes organisatsiooni oma kanalites (kus kiire vastamine on 
elementaarne), vaid ka sellega, mida räägitakse organisatsioonist mujal –  avalikes  foorumites, 
online-meedia kommentaarides, teiste blogide kommentaarides, suhtlusvõrgustikes. Kui sellest 
veel üks samm edasi minna, siis tegelikult tasub kursis olla ka sellega, kus ja mida räägitakse 
konkurentidest ning kuidas nemad teevad e-turundust ja e-suhtekorraldust. 
Seire eesmärk on ühelt poolt vältida võimalikku mainekujunduslikku kahju, kui organisatsioonist 
internetiavarustes räägitakse, aga organisatsioonis keegi ei tea sellest, ning teiselt poolt kasutada 
kõiki võimalusi, mida igasugune tagasiside pakub: positiivseid kommentaare saab kasutada oma 
töötajate innustamiseks, negatiivne kommentaar on sageli suurepärane võimalus taastada või 
luua head suhted (aga et seda võimalust kasutada, ongi vaja teada saada, et see kommentaar 
kuskil internetiavarustes on, ja professionaalselt enda ja organisatsiooni nime alt reageerida), aga 
ka koht, kus järele mõelda, kas organisatsiooni tooteid või teenuseid saaks kuidagi paremaks ja 
kasutajasõbralikumaks muuta. 
Suurtel ja tuntud, pideva avalikkuse tähelepanu all olevatel organisatsioonidel tasub kaaluda 
seireteenuse ostmist – näiteks ETA  Monitooring  pakub ettevõtetele blogide seiret kindlate 
märksõnadega, sotsiaalmeedia seiret pakub Eestis ka Freqmedia.  
Sotsiaalmeedia monitoorimise võimalustest annab hea ülevaate ka allpool olev postitus OKIA 
blogist.  
Juba aastaid on inimesed foorumites ja blogides brändide kohta arvamust avaldanud, 
kuid eelmisel aastal populaarsust kogunud Twitter kiirendas seda protsessi kordades. "Tänu" 
Twitteri survele on varem kinnised sotsiaalsed võrgustikud nagu Facebook järjest enam 
muutumas avalikumaks, mis omakorda loob olukorra, kus info (nii positiivne kui ka negatiivne) 
liigub viiruslikult aina kiiremini ja kaugemale. Kas sa tead, mida sotsiaalmeedias sinu brändist 
räägitakse?  
Üldine idee 
71 
 
Sotsiaalmeedia  monitooring  ei  ole  raketiteadus  –  algsel  tasemel  käib  see  nii,  et  paned  eri 
sotsiaalmeedia  vormides  (Twitter,  blogid  jne)  paika  otsingud  oma  brändinimega  ja  siis  jälgid 
otsitulemusi ühes kindlas kohas (e-mail, Google Reader vms). 
Google Alerts 
Google Alerts on Google'i teenus, mis annab teada, kui mingi otsitav märksõna on indekseeritud 
Google'i  otsingumootori  poolt.  Kuna  Google  indekseerib  ka  sotsiaalmeedias  toimuvat,  siis 
peaksid kindlasti määrama mõned teated oma brändi kohta. /…/ 
Twitter 
Twitter on Eestis aina enam populaarsust kogumas ja seega on mõtekas jälgida seal toimuvat. 
Mine Twitteri otsingusse ja löö oma brändi nimi sisse. 
Kuna Twitteri otsing pole (veel) nii tark kui Google'i oma, tuleb otsingusse märkida ka erinevad 
käändelõpud  kasutades "OR"  sõna.  Näiteks  otsing  "bränd  OR  brändist  OR  brändile  OR 
brändis". Kui oled teinud rahuldava otsingu vali paremalt Feed for this query ja kopeeri see RSS 
voo aadress.  
Twitter'is tasub ka jälgida, kas keegi lingib su kodulehele. Selleks on hea kasutada Backtweetsi. 
Mine lihtsalt Backtweetsi lehele,  sisesta  kodulehe aadress ja siis kopeeri RSS voo aadress. 
Facebook 
Võrreldes Twitteriga  on Facebook võrdlemisi  kitsi  oma info jagamisega teistele (näiteks ei  saa 
sa  tellida  otsingutulemusi  RSS'iga)  ja  lisaks  on  siiani  enamus  inimeste  profiilid  kinnised. 
Facebooki  monitooringu  jaoks  peab  natuke  manuaalset  tööd  tegema:  mine  Facebooki 
otsingusse, löö  sisse oma brändinimi ja  vali vasakult kõige viimane valik "Posts by Everyone". 
Kuna  otsitulemusi  Readerisse  ja  emailile  tellida  ei  saa,  peab  lihtsalt  mingi  aja  tagant 
kontrollima seda. Nagu  eelpool  öeldud, pole enamus inimeste profiilid veel avalikud, seega on ka 
otsingutulemuste arv tõenäoliselt väga väike. 
72 
 
Teised kohad 
Ülalnimetatud  vahendid  peaks   katma   paljude  esialgsed  vajadused,  sest  idee  järgi  peaks  suure 
osa  eelnimetatud  tööst  ära  tegema  Google  Alerts,  kuid  kuna  Google  indekseerib  eri  lehti  eri 
kiirusega, võib juba indekseerimise hetkel reageerimisega olla hiljaks jäädud. Seega võiks pilku 
peal hoida ka erialastel foorumitel, blogidel (kasutades näiteks blog.tr.ee otsingut), väiksematel 
sotsiaalsetel võrgustikel  ja  ka uutel sotsiaalmeedia vormidel  (alles tulnud  Google Buzz'il on ka 
näiteks otsing ja näiteks hiljuti sai seal Eesti Posti koduleht kriitika  osaliseks ). 
Monitooring 
Efektiivne  viis  sotsiaalmeedia  monitooringuks  on  kasutada  Google  Reader'it.  Sisesta  eelnevalt 
saadud  Google  Alerts'i,  Twitter'i  otsingu  ja  Backtweets'i  RSS  voogude  aadressid  Reader' isse  
kasutades  üleval  paremal  asuvat  Add  a  subscription  kasti.  Kui  kõik  RSS  vood  on  ilusti 
imporditud Reader'isse, siis tõsta kõik vood ühte kausta ülevaatlikumaks  jälgimiseks .  
Kui  sa  pole  Reader'i  aktiivne  kasutaja  on  tõenäoliselt   targem   tellida  tulemused  oma  emailile. 
Google Alertsil oli kohe see võimalus olemas, Twitter'i ja BackTweets'i jaoks soovitaks kasutada 
mõnda lihtsat rss-to- email  teenust. Feed My Inbox on näiteks ok variant. 
Kui  Twitter  on  tähtsal  kohal  sinu  sotsiaalmeedia  strateegias  või  kui  sinu  brändist  räägitakse 
Twitter'is  aktiivselt,  võib  Reader'i  või  emailiga  monitooring  liiga  aeglaseks  osutuda.  Sel  juhul 
tasub kasutada otsingut mõnes Twitter'i  kliendis  (näiteks Tweetdeck või Seesmic Desktop ). 
Loomulikult on olemas ka spetsiaalsed sotsiaalmeedia monitooringu rakendused, mis kasutades 
semantilist  analüüsi,  kuvab  sulle  nii  graafikuid  kui  ka  klientide  positiivselt/negatiivselt 
meelestatust.  Tasuta  variantideks  on  näiteks Socialmention ja  Filtrbox - nendega  soovitan 
kindlasti ka katsetada (Hage 2010). 
Ja kindlasti tasub enne oma internetiäri, aga ka enne mõne uue e-turunduse kanali käivitamist 
end kurssi viia, kui palju organisatsiooni tegevusalaga seotud otsinguid üldse internetis ja seal 
keskkonnas iga päev tehakse, samuti teha kindlaks, kas on olemas kindlad veebilehed või 
foorumid, kus sihtgrupp juba koos käib (Laja 2010).
73 
 
6. Kriisikommunikatsioon internetis 
Kriisikommunikatsiooni plaan või  käsiraamat  10 erinevaks kriisiks on organisatsiooni jaoks nagu 
kindlustus – selle koostamisega on tüütu tegeleda, aga kriisisituatsioonides, mida võib ette tulla, 
tasub see kuhjaga ära (Nyberg 2010). 
Paljudel organisatsioonidel on kriisikommunikatsiooni plaan olemas, aga sageli aegunud. Igal 
juhul tasub läbi mõelda ja sinna lisada kodulehe, blogi, foorumi, mikroblogi ja suhtlusvõrgustike 
võimalik roll kriisikommunikatsioonis – eriti juhul, kui need kanalid on juba olemas, sest suure 
tõenäosusega otsivad inimesed infot kõigepealt just sealt.  
Võimalikult adekvaatselt ja professionaalselt reageerimiseks on oluline: kriis ära tunda ja mõista 
põhjuseid, leida lahendused, panna paika põhisõnumid, kanalid ja inimesed, kes sõnumeid 
edastavad, hea, kui oleks teada, kust saada vajadusel abijõude. 
 
Hea näide on tuhakriis, millega tegelesid sotsiaalvõrgustikes aktiivselt nii Estravel, Estonian Air 
kui ka Välisministeerium. Kuna olin ise sellega tihedalt seotud, siis kirjeldan, kuidas Estonian 
Air tegutses. 
Estonian Air hakkas Facebooki lehel infot jagama ja inimeste küsimustele vastama juba 
neljapäeval (15. aprillil 2010), kui Islandil purskama hakanud vulkaanist tulnud tuhapilv järk-
järgult suurema osa Euroopa õhuruumist lennuliikluseks sulges – sündmus, mis 
lennukompaniide ja reisifirmade jaoks kvalifitseerus selgelt  force  majeure'i põhjustatud kriisiks. 
Inimesed hakkasid kohe oma muredega lisaks klienditeeninduse telefonile Estonian Airi 
Facebooki lehele pöörduma. Arusaamine, et tegemist on kriisiga, hakkas kohale jõudma reedel, 
kui klienditeeninduse telefonile tuli mitu korda rohkem kõnesid, kui vastu võtta suudeti. 
Facebookis suhtlemine ilmselt mõnevõrra leevendas klienditeeninduse koormust. 
Kõige intensiivsem ja raskem oli periood reedest esmaspäeva õhtuni – kaks muude tööülesannete 
kõrvalt sotsiaalmeediaga tegelevat inimest pluss veel paar vabatahtlikku vastasid abivajajatele 
Estonian Airi lehel varahommikust hilisõhtuni ja seda päevi järjest – ka nädalavahetusel tuli 
74 
 
palju küsimusi. Ja loomulikult ei olnud me selleks kuidagi valmistunud, õnneks said aga terve 
ettevõtte jaoks kiiresti paika põhisõnumid: 
1) Tühistatud lendude reisijad suunasime kodulehele piletitagastusvormi täitma või pileti 
muutmiseks klienditeenindusse. Palju tuli teha ka lihtsalt selgitustööd (et kuna on eriolukord, 
saavad kõik sõltumata piletiklassist ja tavareeglitest 100% raha tagasi; miks saab broneeringut 
muuta ainult kõnekeskuse kaudu jne). 
2) Neile, kes olid kuskil Euroopas lõksus, ei olnud meil head lahendust, kuni me ei  teadnud , 
millal õhuruum avatakse ja lennuliiklus taastub. Samas tundus, et inimeste jaoks tähendas palju 
ka see, et nendega lihtsalt suheldi. Enamik inimesi olid mõistvad, toetavad ja tänulikud, ilmselt 
see on mõnes mõttes "mida annad, seda saad" reegel – kuna meie olime hoolivad ja püüdsime 
tõesti aidata nii palju kui võimalik,  saime  emotsionaalselt ka palju vastu. 
  
Õppetunnid: 
   Suhtle  ja reageeri – kui ei teagi kohe vastust, siis kas või ütle, et uurid/otsid/tegeled – 
muidu võib inimesele jääda mulje, et keegi ei hooli ja see võib kriisiolukorras sügavalt 
haavata. 
  Mõtle läbi, kas suudad hallata kõiki oma kanaleid ning millistele keskenduda. (Estonian 
Airi puhul uuendas PR-direktor kodulehele ja ajakirjanikele minevat infot, kaks inimest 
tegelesid Facebooki lehel inimestele vastamise ja info jagamisega, lisaks jälgisin 
foorumit (kuna foorumi eest vastutav inimene oli  Brüsselis  tuhalõksus), panin infot 
Twitterisse. Blogis oli pigem vaikne – lisasime sinna kasulikke linke ja pärast kriisi lõppu 
kirjutas Estonian Airi president Andrus Aljas postituse tuhast ja lennuohutusest, mis 
selgitas tehtud otsuste tagamaid ja sai palju positiivset tagasisidet, lisaks noppis selle 
kohe üles Äripäev ja avaldas oma lehel.) 
  Mõtle ka mitteametlikele kanalitele. (Näiteks ühel teisel lennukompaniil on Facebookis 
ametlik fännileht, kus nad andsid infot, ja  mitteametlik , millega nad ei tegele (kuulub 
ilmselt kellelegi teisele), aga kus oli ka palju küsimusi ja muresid – vastamata, väga kurb 
vaatepilt.) 
 
75 
 
  Otsi abijõude organisatsiooni seest ning tööta vahetustega. (Meie seda algul ei teinud, nii 
et mõnele inimesele vastasime topelt ja uue nädala alguseks ülemäära puhanud ka ei 
olnud.) 
 
Võimalikud kriisid ja nendele reageerimise viisid sõltuvad otseselt organisatsiooni tegevusalast 
ja spetsiifikast. Minu sõnum siin on eelkõige see, et mõelge mitu sammu ette, et te suudaksite 
hallata kõiki organisatsiooni kommunikatsioonikanaleid ning pöörata kõik raskused 
võimalusteks ja need enda kasuks tööle panna.
76 
 
Kokkuvõte 
Käesoleva töö eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni, suhtekorralduse 
ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades õppivatele tudengitele 
ja teistele huvilistele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta. 
E-turundus ja suhtekorraldus sotsiaalvõrgustikes on nii kiiresti arenevad valdkonnad, et see, mis 
peab paika täna, ei pruugi olla tõde homme. Samas annab see õppematerjal  teatava  laiema 
raamistiku ja lähtekohad, kust alustada, samuti inspiratsiooni strateegia koostamiseks, kanalite 
valikuks, sihtgruppide ja tegevuste planeerimise osas. Näidete all on ära toodud hulk edulugusid 
Eestist, lisatud on ülesandeid. 
Õppematerjal on üles ehitatud järgmiselt: esimene peatükk positsioneerib e-turunduse 
organisatsiooni äristrateegia, turundus- ja kommunikatsioonistrateegia kontekstis, räägib e-
turunduse riskidest ja võimalustest ning annab ülevaate ICDT mudelist. Teine peatükk 
keskendub strateegiale, kolmas sihtrühmadele ning neljas e-turunduse kanalitele ja tegevustele. 
Neljanda peatüki alapeatükid annavad ülevaate olulisematest kanalitest, mille hulka kuuluvad 
koduleht, kampaanialeht, uudiskiri ja meiliturundus, Wikipedia ja Vikipeedia, blogi, foorum, 
mikroblogi ehk Twitter, sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik, fotode jagamise keskkonnad, 
videoklippide jagamise keskkonnad,  bännerid, widgetid ehk vidinad, otsimootorite 
optimeerimine ehk SEO ja mängud. Viies peatükk on pühendatud e-turunduse seirele ja kuues 
peatükk kriisikommunikatsioonile internetis. 
Tööle on lisatud e-turunduse kursuse süllabus, mis pakub välja ühe variandi, kuidas 
vastavasisulist kursust läbi viia. 
 
77 
 
Summary 
My master’s thesis “E-marketing handbook” focuses on e-marketing and online PR knowledge 
and tools that are necessary to people who  work  in marketing and communication, and also to 
students studying those subjects and everybody else who is interested in internet marketing and 
new  social  media  channels . 
E-marketing and online PR in social networks are developing rapidly.  However , this educational 
work aims to provide a broader framework for e-marketing and the starting point to all 
practitioners, as well as inspiration to create a  strategy , to select channels, target groups and plan 
actions.  There  are also many examples and e-marketing success stories from Estonia, and 
assignments. 
The  first  chapter discusses the position of e-marketing in an organization’s business strategy, 
marketing and communication strategy as well as the  risks and opportunities of e-marketing, and 
provides an overview of ICDT model. The second chapter focuses on strategy, the third chapter 
on target groups, the fourth chapter on e-marketing channels and activities. Chapter four 
provides also an overview of the main e-marketing channels and tools, which  include  homepage, 
campaign site, newsletter and e-mail marketing, Wikipedia, blog, forum, microblog, social 
network ,  photo  sharing and video-sharing environments, banners, widgets or gadgets, search 
engine optimization or SEO, and games. The fifth chapter is devoted to the monitoring of e-
marketing, and the sixth chapter to crisis communication in the internet. 
In  addition  the thesis includes syllabus for a course in e-marketing. 
Keywords: e-marketing, internet marketing, handbook, online PR, social network, social media, 
communication, internet, strategy, homepage, campaign site,newsletter, e-mail marketing, 
Wikipedia, blog, forum, microblog, photo, video, banner, widget, gadget, SEO, games. 
78 
 
Kasutatud allikad 
-  Aljas, A. (2008). “Roostes” poldist ja usaldusest, URL (kasutatud mai 
2010)  http://blog.estonian-air.ee/%E2%80%9Eroostes%E2%80%9C -
poldist-ja-usaldusest/.  
-  Angehrn, A. (1997). Designing Mature Internet Business Strategies: The 
ICDT Model. European Management  Journal , 15 (4): 361-369. 
-  Arvutite hulk ettevõtetes. TNS Emori uuring "Info - ja 
kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine Eesti ettevõtetes". URL 
(kasutatud mai 2010) 
http://www.riso.ee/et/files/Emor_Arvutid_Eesti_ettevotetes_2003 -
2009.pdf. 
-  Asur, S. & B. A. Huberman. (2010). Predicting the Future With Social 
Media. 
-  BC. (2009). Vastus spämmijale, URL (kasutatud mai 2010) 
http://voyag.blogspot.com/2009_04_01_voyag_archive.html.  
-  Boyd, D. M. & N. B. Ellison. (2007). Social Network Sites: Definition, 
History, and Scholarship. 
-  Cohen, K. R. (2005). What Does The Photoblog Want? Media, Culture & 
Society, 27 (6) 883–901. 
-  Dukelupus. (2010). RSS-voo õige kasutamine, URL (kasutatud mai 2010) 
http://dukelupus.wordpress.com/2010/04/01/rss-voo-ige-kasutamine/. 
-  Eesti Inimarengu Aruanne 2008. (2009). URL (kasutatud mai 2010) 
www.kogu.ee/public/EIA08_est.pdf.  
-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu  direktiiv  2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, 
milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset 
elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet 
käsitlev direktiiv). URL (kasutatud mai 2010)  http://eur -
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:13:29:32002L0058:ET:
PDF. 
79 
 
-  Facebook Statistics – Countries on Facebook. (2010). URL (kasutatud mai 
2010)  http://www.facebakers.com/countries-with-facebook/.  
-  Facebook Statistics. (2010). URL (kasutatud mai 2010) 
http://www.facebook.com/press/info.php?statistics. 
-  Hage, S. (2010). Sotsiaalmeedia monitooring ehk mida sinu brändist 
sotsiaalmeedias räägitakse, URL (kasutatud mai 2010) 
http://www.okia.ee/blog/2010/02/sotsiaalmeedia-monitooring-ehk-mida -
sinu-brandist-sotsiaalmeedias-raagitakse/. 
-  Hagen, P. & T. Robertson (2009). Dissolving boundaries: social 
technologies and participation in design. ACM 2009: 129-136. 
-  Ilves, H. (2005). Uudistevoog aitab säästa aega internetist info hankimisel. 
Sakala, 13.juuli, URL (kasutatud mai 2010) 
http://www.sakala.ajaleht.ee/130705/esileht/5016817.php. 
-  Infoühiskonna teenuse seadus (14.04.2004) RT I 2004, 29, 191; viimati 
muudetud 22.11.2007. URL (kasutatud mai 2010) 
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12894694.  
-  Internet. TNS Emori uuring "Info - ja kommunikatsioonitehnoloogia 
kasutamine Eesti ettevõtetes". URL (kasutatud mai 2010) 
http://www.riso.ee/et/files/Emor_Internet_Eesti_ettevotetes_2004 -
2009.pdf. 
-  Kalda, K. (2009). Mida tähendab “call to action” internetiturunduses? 
URL (kasutatud mai 2010)  http://www.okia.ee/blog/2009/10/call-to -
action/. 
-  Kalda, K. (2009). Mis on bänneripimedus (banner blindness)? URL 
(kasutatud mai 2010)  http://www.okia.ee/blog/2009/11/mis-on -
banneripimedus-banner-blindness/.  
-  Kalda, K. (2009). Mis on sotsiaalne meedia ja turundamine 
sotsiaalmeedias? URL (kasutatud mai 2010) 
http://www.okia.ee/blog/2009/11/mis-on-sotsiaalne-meedia-ja -
turundamine-sotsiaalmeedias/. 
80 
 
-  Kalda, K. (2009). Õppematerjal: kuidas turundada Facebookis, URL 
(kasutatud mai 2010)  http://www.okia.ee/blog/2009/12/oppematerjal -
kuidas-turundada-facebookis/.  
-  Kalda, K. (2010). 15 nõuannet Facebookis turundamisel, URL (kasutatud 
mai 2010)  http://www.okia.ee/blog/2010/04/15-nouannet-facebookis -
turundamisel/. 
-  Kirst, K. (2007). Ettevõtteblogid Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 
ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. 
-  Kotler, P. & G. Armstrong & R. Brennan ja M. Harker. (2009). 
Marketing: An Introduction. Harlow: Pearson Education Limited. 
-  Laja, P. (2010). Internetitaktikad.  
-  Luik, E. (2008). E-turunduse alused. Tallinn: Erti Luik. 
-  Maidra, B. (2010). Toidukaupluste kodulehekülgede kasutamine ja 
võimalused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja 
kommunikatsiooni instituut. 
-  Nyberg, K. (2010). Muutused kommunikatsiooni juhtimise trendides. 
Ettekanne. X Kommunikatsiooni Aastakonverents. Tallinn, 7. mai. 
-  Ohvril, A. (2010). Kuidas panna sotsiaalvõrgustikud enda kasuks tööle? 
Ettekanne. X Kommunikatsiooni Aastakonverents. Tallinn, 7. mai. 
-  Oja, S. (2010). Mari-Liis Rüütsalu, Estraveli turundus- ja 
kommunikatsioonijuht: ''Kõige kuluefektiivsem turunduskanal e-mail'', 
URL (kasutatud mai 2010)  http://est.best -
marketing.com/?lang=est&main_id=156&id=57. 
-  Pruulmann-Vengerfeldt, P. & T. Kalvet (2008). Infokihistumine: interneti 
mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud. Praxise 
toimetised nr 41. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 
-  Rüütsalu, M. (2010). Autori  intervjuu . Tallinn, 31. mai. 
-  Sotsiaalne meedia ON oluline. Eriti firmadele. (2008). URL (kasutatud 
mai 2010)  http://www.kommunikatsioon.com/2008/10/sotsiaalne-meedia -
on-oluline-eriti.html.  
81 
 
-  Tammeoks, K. (2010). Turundus sotsiaalmeedias: eesti ettevõtete 
kogemus – põhjused, info ja tulemused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 
ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 
-  Tammert, T. (2008). Isiklikud blogid Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu 
Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 
-  Tüll, A. (2010). Mis toimub sotsiaalvõrgustikes, millised on  arengud  ning 
võimalused. Ettekanne. X Kommunikatsiooni Aastakonverents. Tallinn, 7. 
mai. 
-  Viirma, L. (2010). Autori intervjuu. Tallinn, 31. mai. 
-  Visnapuu, T. (2008). Eesti ettevõtteblogide kirjutamise viisid, sihtrühmad 
ja põhjused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja 
kommunikatsiooni instituut. 
-  Visnapuu, T. (2010). Integreeritud kommunikatsiooni roll sihtrühmade 
kaasamisel Eesti Rahva Muuseumis. Magistritöö. Tartu Ülikool, 
ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. 
-  Vos, M. & J. Otte & P. Linders. (2003). Setting up a Strategic 
Communication Plan. Utrecht: Lemma Publishers. 
-  Võlaõigusseadus (26.09.2001) RT I 2001, 81, 487; viimati muudetud 
10.12.2008. URL (kasutatud mai 2010) 
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13113422. 
-  World Internet Usage Statistics News and World Population  Stats . URL 
(kasutatud mai 2010)  http://www.internetworldstats.com/stats.htm.  
82 
 
Lisa 1 
E-turunduse kursuse süllabus 
 
Kursus  koosneb neljast kohtumisest (kokku kaheksast 1,5-tunnisest loengust). 
Kursuse läbimise  eelduseks  olevad  projektid  tuleb läbi viia rühmatööna (rühmade suurus 4-5 
inimest). 
 
Loeng 
Teema 
Kodune ülesanne 
Õpikust ülesanded 
1-2 
Sissejuhatus 
Loengus toimub 
2.kohtumiseks: 
Mis on e-turundus? 
rühmadeks 
jagage rühmas ära 
E-turunduse võimalused ja riskid 
jagunemine; iga rühm 
ülesanded 
E-turunduse strateegia osana 
valib projekti ja 
peatükkidest 4.1.-4.5. 
ettevõte äristrateegiast ning 
koostab 
ja vastake lühidalt 
kommunikatsiooni- ja 
2.kohtumiseks 
(max 1 lk). 
turundusstrateegiast 
esialgse strateegia. 
 
3-4 
Ülevaade sihtgruppidest, kanalitest 
Rühmad alustavad 
3.kohtumiseks: 
ja tegevustest 
projektide 
jagage rühmas ära 
Projektide ja strateegiate arutelu ja 
realiseerimist ja 
ülesanded 
vajadusel täpsustamine, kanalite 
koostavad 
peatükkidest 4.6.-
valik 
3.kohtumiseks 
4.10. ja vastake 
 
ülevaate tehtust ja 
lühidalt (max 1 lk). 
selle käigus õpitust. 
 
5-6 
E-turunduse seire  
Rühmad viivad 
4.kohtumiseks: 
Kriisikommunikatsioon 
projektid lõpuni ning 
jagage rühmas ära 
sotsiaalmeedias 
koostavad 
ülesanded 
Projektide hetkeseis 
lõpuseminariks 
peatükkidest 4.11.-
Tekkinud küsimuste arutelu 
ülevaate tehtust 
4.14. ja vastake 
83 
 
 
(esitlus max 8 slaidi + 
lühidalt (max 1 lk). 
ettekanne), samuti 
analüüsivad, mis läks 
hästi ja mida oleks 
pidanud teisiti 
tegema. 
 
7-8 
Ettekanded ja arutelu 
Kursuse hindamine 
 
Kokkuvõte 
 
 
Kursuse edukalt läbinud: 
1. Omavad baasteadmisi e-turunduse võimaluste, riskide, kanalite ja tegevuste kohta ning 
oskavad neid rakendada. 
2. Oskavad analüüsida ja planeerida e-turunduse tegevusi organisatsiooni strateegia ning 
kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia kontekstis. 
 
Hindamine 
Ülesannete eest on võimalik saada max 3x 5 punkti 
Projekti  läbiviimine , ülevaade, esitlus, eneseanalüüs – max 45 punkti 
51-60 p - A 
41-50 p – B 
31-40 p – C 
21-30 p – D 
11-20 p – E 
0-10 p – F  
84