E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE (0)

TARTU ÜLIKOOL 
Sotsiaal- ja haridusteaduskond 
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL 
MAGISTRANTIDELE 
 
Magistritöö  
 
 
 
 
Autor: Triin  Tammert  
Juhendaja : Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 
2010 
1 
 
Sisukord 
Sissejuhatus ................................................................................................................................6 
1.  E- turundus  ...........................................................................................................................8 
1.1. 
Turundus  ja e-turundus .................................................................................................8 
1.2. 
E-turunduse võimalused ja  riskid  ..................................................................................9 
1.3. 
ICDT mudel ................................................................................................................ 11 
1.3.1. 
Virtuaalne  inforuum ............................................................................................. 13 
1.3.2. 
Virtuaalne kommunikatsiooniruum ...................................................................... 13 
1.3.3. 
Virtuaalne jaotusruum .......................................................................................... 14 
1.3.4. 
Virtuaalne tehinguruum ....................................................................................... 15 
2.  Strateegia ........................................................................................................................... 16 
3.   Sihtrühmad  ........................................................................................................................ 18 
4.  E-turunduse kanalid ja tegevused ....................................................................................... 22 
4.1.  Koduleht  ......................................................................................................................... 24 
4.1.1. Mis on koduleht? ...................................................................................................... 24 
4.1.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 24 
4.1.3. Näide ........................................................................................................................ 29 
4.1.4. Ülesanne .................................................................................................................. 29 
4.2. Kampaanialeht ................................................................................................................ 30 
4.2.1. Mis on kampaanialeht? ............................................................................................. 30 
4.2.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 30 
4.2.3. Näide ........................................................................................................................ 33 
4.2.4. Ülesanne .................................................................................................................. 33 
4.3.  Uudiskiri  ja meiliturundus ............................................................................................... 34 
4.3.1. Mis on uudiskiri ja meiliturundus? ............................................................................ 34 
2 
 
4.3.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 34 
4.3.3. Näide ........................................................................................................................ 38 
4.3.4. Ülesanne .................................................................................................................. 40 
4.4. Wikipedia ja Vikipeedia .................................................................................................. 41 
4.4.1. Mis on Wikipedia ja Vikipeedia? .............................................................................. 41 
4.4.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 41 
4.4.3. Näide ........................................................................................................................ 42 
4.4.4. Ülesanne .................................................................................................................. 42 
4.5.  Blogi  ............................................................................................................................... 43 
4.5.1. Mis on blogi? ........................................................................................................... 43 
4.5.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 44 
4.5.3. Näide ........................................................................................................................ 46 
4.5.4. Ülesanne .................................................................................................................. 47 
4.6.  Foorum  ........................................................................................................................... 48 
4.6.1. Mis on foorum? ........................................................................................................ 48 
4.6.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 48 
4.6.3. Näide ........................................................................................................................ 49 
4.6.4. Ülesanne .................................................................................................................. 50 
4.7. Mikroblogi ehk  Twitter  ................................................................................................... 51 
4.7.1. Mis on mikroblogi ehk Twitter? ............................................................................... 51 
4.7.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 51 
4.7.3. Näide ........................................................................................................................ 52 
4.7.4. Ülesanne .................................................................................................................. 53 
4.8.  Sotsiaalvõrgustik  ehk suhtlusvõrgustik ............................................................................ 54 
3 
 
4.8.1. Mis on sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik? ........................................................ 54 
4.8.2. Turundus sotsiaalvõrgustikus .................................................................................... 56 
4.8.3. Isikuturundus suhtlusvõrgustikus .............................................................................. 59 
4.8.4. Näide ........................................................................................................................ 60 
4.8.5. Ülesanne .................................................................................................................. 60 
4.9.  Fotode   jagamise   keskkonnad ........................................................................................... 61 
4.9.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ....................................................................... 61 
4.9.2. Näide ........................................................................................................................ 61 
4.9.3. Ülesanne .................................................................................................................. 61 
4.10. Videoklippide jagamise keskkonnad ............................................................................. 62 
4.10.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 62 
4.10.2. Näide ...................................................................................................................... 62 
4.10.3. Ülesanne................................................................................................................. 63 
4.11. Bännerid ....................................................................................................................... 64 
4.11.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 64 
4.12. Widgetid ehk vidinad .................................................................................................... 66 
4.12.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 66 
4.12.2. Näide ...................................................................................................................... 66 
4.12.3. Ülesanne................................................................................................................. 66 
4.13. Otsimootorite  optimeerimine  ehk SEO .......................................................................... 67 
4.13.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 67 
4.14. Mängud ........................................................................................................................ 70 
4.14.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ..................................................................... 70 
4.14.2. Näide ...................................................................................................................... 70 
4 
 
4.14.3. Ülesanne................................................................................................................. 70 
5. E-turunduse  seire  ................................................................................................................... 71 
6. Kriisikommunikatsioon internetis .......................................................................................... 74 
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 77 
Summary................................................................................................................................... 78 
Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 79 
Lisa 1 ........................................................................................................................................ 83 
 
5 
 
Sissejuhatus 
E-turunduse teemal on suhteliselt lihtne end internetis leiduvate materjalide abil harida, kui tead, 
mida otsid. Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus see, mis kehtis eile, ei pruugi 
enam täna 100% paika pidada, tasubki otsida kõige värskemat infot. Samas on siin äärmiselt 
oluline leida internetis laiali olevast infotulvast üles usaldusväärsed allikad ning tunda ka tausta – 
mida varem on tehtud, mis toimib ja mis mitte ning milliseid elus, äris, turunduses ja 
kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. 
Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei 
pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest. 
Vajadust e-turunduse  õppematerjali  järele näitab seegi, et mitmest Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja 
kommunikatsiooni instituudis valminud bakalaureusetööst on selgunud, et paljud Eesti ettevõtted 
tegutsevad internetis turundades üsna huupi ( Kirst  2007, Visnapuu 2008, Tammeoks 2010). 
Mõtlema paneb ka rohkem kui 80 riigis internetiturundusega tegeleva WSI esindaja väide 
Kommunikatsiooni Aastakonverentsil, et Eesti on Ameerika Ühendriikidest ja 
Ühendkuningriigist internetiturunduse arengus 2-3 aastat  maas  ( Tüll  2010). 
Selle õppematerjali eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni, 
suhtekorralduse ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades 
õppivatele tudengitele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta – vastused 
küsimustele, millised kanalid valida, mida, kuidas ja kellele seal teha ning kuidas aru saada, kas 
alltöövõtjad (veebiagentuur, reklaamiagentuur, kommunikatsioonibüroo, IT-firma jt) teevad head 
tööd. Ma ei luba, et pärast selle materjali läbilugemist saab kohe vingeks e-turundajaks või 
sotsiaalmeedia  spetsialistiks, küll aga on siia kokku kogutud vajalikud teadmised alustamiseks, 
teatav  raamistik , palju kasulikke nippe ning inspiratsiooni, et sel teemal ennast edasi harida ja 
tegutseda. Lisatud on ka Eesti näiteid ja praktilisi ülesandeid. Eesti autorilt ja Eesti näidetega on 
varem ilmunud minu teada vaid üks e-turunduse õpik – “E-turunduse alused” (Luik 2008). 
Õppematerjal annab ülevaate e-turunduse võimalustest ja riskidest, sihtrühmadest, seirest, 
kriisikommunikatsioonist sotsiaalmeedias, nõuandeid e-turunduse strateegia loomiseks ning 
praktilisi  soovitusi  praegusel hetkel kasutatavamates e-turunduse kanalites tegutsemiseks. 
6 
 
Õppematerjal on loodud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni  instituudi  
magistrantide e-turunduse kursuse tarbeks, aga see sobib ka iseõppeks. Õppematerjalile on 
lisatud süllabus (Lisa 1), mis pakub välja ühe  variandi , kuidas e-turunduse kursust läbi viia. 
Käesolevast magistritööst-õppematerjalist leiab palju minu isiklikke kogemusi – nii töö käigus 
kui ka ülikoolis õpitud nippe e-turundamisest, samuti näiteid –, aga ka teiste soovitusi, mille 
töökindluses olen oma kogemuse põhjal veendunud. 
Vormistusest: õppematerjal on praegu kujundamata, kui see läheb paberile või üles kodulehele, 
siis eri allikatest pärit kursiivis tekstilõigud lähevad eraldi tekstikastidesse, samuti lisandub 
pildimaterjali ja/või  linke . 
Olen e-turunduse ja sotsiaalmeediaga tööalaselt  tegelenud  aastast 2006, kui töötasin Forma 
Medias ajakirja Trend tegev- ja hiljem peatoimetajana ning avasime Trendi blogi. 2008. aasta 
alguses läksin tööle Estonian Airi, kus avasime koos uue kodulehega mai alguses Estonian Airi 
blogi. Sellele järgnes mõne aja pärast foorum ning 2009. aastal Estonian Airi leht Twitteris ja 
Facebookis . Tänaseks vastutan kogu Estonian Airi kommunikatsiooni eest sotsiaalmeedias. 
2008. aastal kaitsesin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni  osakonnas  
bakalaureusetöö  teemal “Isiklikud  blogid  Eestis” (juhendaja Pille Pruulmann-Vengerfeldt).  
Tänan oma töökaaslasi Estonian Airist ja kõiki neid, kelle inspireerivatest blogipostitustest ja 
mõtteavaldustest mul selle õppematerjali koostamisel abi oli (soovitan nende kirjutisi ja tegemisi 
ka edaspidi jälgida):  Kaupo  Kalda, Silver Hage,  Peep   Laja , Britte Maidra, Kairi-Ly Tammeoks, 
Triin Visnapuu, Kadri Kirst, Kim Nyberg, Anneli Ohvril, Armin Tüll, Mari-Liis Rüütsalu,  Lilian  
Viirma.  
Samuti tänan südamest oma suurepärast juhendajat Pille Pruulmann-Vengerfeldti! 
 
7 
 
1.  E-turundus 
1.1.  Turundus ja e-turundus 
―Turundus on tulusate kliendisuhete  haldamine . Turunduse eesmärk on luua väärtust klientidele 
ja saada sellest kasu.‖ ( Kotler  et al 2009) 
Turundusprotsessi olulised sammud on kliendi vajaduste mõistmine, kliendikeskse 
turundusstrateegia  ja –plaani loomine, kliendisuhte ehitamine ja ettevõttele kasu 
toomine.Tootekeskse “ valmista  ja müü” filosoofia asemel on oluline pigem kliendikeskne 
“mõista ja vasta” filosoofia – turundus pole “jahtimine”, vaid pigem”aiapidamine”. Ülesanne ei 
ole leida õiged kliendid oma toodetele, vaid luua õiged tooted oma klientidele (Kotler et al 
2009). 
 
Turundus tähendab üha vähem ühepoolseid sõnumeid ja üha rohkem kahepoolset 
kommunikatsiooni. Turundus ei käi enam ainult nelja või viie P (Product, Price, Place, 
Promotion; People) ümber, oluliseks on muutunud  vestlus  organisatsiooni ja sihtrühmade vahel.  
 
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e-
kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – 
pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte 
eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, 
trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis  internet  pakub oluliselt laiemaid võimalusi 
kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse 
turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu 
toomiseks. 
 
E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e-
turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust 
peetakse siiski pisut laiemaks – see hõlmab nii internetiturundust kui ka näiteks mobiilturundust. 
Kuigi m-turundust on  seostatud  peamiselt tekstisõnumite teel edastatavate turundussõnumitega, 
siis nüüd on üks kiiresti arenevaid trende see, et paljud inimesed  vaatavad  internetilehekülgi ja e-
kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 
8 
 
ja uudiskirjade optimeerimise  selliseks , et soovitud  sõnumid  jõuaksid kasutajani sõltumata 
sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. 
 
Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini 
kasvavaid valdkondi. 
―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist 
võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja 
väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad:  Facebook ,  Twitter, Youtube,  Orkut , 
Flickr , Digg,  Linkedin  jt. Samuti  foorumid , blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja 
eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni 
liidrikohta  hoidnud  pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 
 
1.2.  E-turunduse võimalused ja riskid 
Maailma ligi 6.8 miljardist elanikust kasutas 2009.aasta seisuga internetti 1,8 miljardit inimest  
ehk 26.6% (World…). Eestis kasutab internetti 70% elanikkonnast (15-74aastased), kellest 61% 
on kasutanud internetti viimase seitsme päeva jooksul. Ainult umbes 316 000 inimest on 
2007.aasta seisuga TNS Emori hinnangul interneti mittekasutajad (Pruulmann-Vengerfeldt & 
Kalvet 2008).  
2009.aastal oli Eestis ainult 13% selliseid ettevõtteid, kus ei olnud ühtegi arvutit (Arvutite hulk 
ettevõtetes ). 2009.aastal kasutas interneti püsiühendust arvutit omavatest ettevõtetest 99%, 
kodulehekülge omas 60% internetiühendust omavatest ettevõtetest,  kodulehe  vahendusel toote 
või teenuse müümise  kavatsus  oli 25 protsendil internetiühendust omavatest ettevõtetest 
(Internet). 
 
Nagu ülaltoodud faktidest näha, ei ole internet enam  ammu  ei maailmas ega Eestis vaid IT-
meeste pärusmaa – seal veedavad iga päev aega miljonid  tavalised  inimesed. Internetis toimuv 
mõjutab poliitikat, majandust ja ühiskonda ning vastupidi. Paljusid töid ja asjatoimetusi saab 
kõige lihtsamalt, mugavalt ja kiiremini teha interneti kaudu ning turundajatel ja 
9 
 
suhtekorraldajatel, kes tahavad, et nende sõnumid sihtgrupini  jõuaksid, on mõistlik  edastada  
neid seal, kus nende  sihtgrupp  aega veedab ehk siis muu hulgas ka internetis.  
E-turundusel on televisiooni-, raadio-, print- ja välireklaami ees see suur eelis, et see nõuab küll 
ehk veidi rohkem loovust ja töötunde, aga võib olla oluliselt  soodsam  ja  sealjuures  tulemuslikum 
kui turundus traditsioonilistes kanalites. Siiski ei tasu vähese otsese rahakulu peale luua 
illusioone, et turundus internetis on tasuta – see vajab palju inim- ja ajaressurssi (mis pole 
kumbki odavad) ning selle investeeringu mõistmist. Samuti vajab see suuremat põhimõttelist 
muutust, organisatsiooni toimimisloogika ümber mõtestamist, sest mis kasu on kahesuunalisest 
kommunikatsioonist, kui saadavat tagasisidet arvesse ei võeta? E-turunduse kanalites sündiv 
dialoog  peaks olema sisuline ja vastastikku rikastav, mitte nagu vestlus raadioga. 
Lisaks ei tähenda e-turunduse võidukäik kindlasti, et traditsioonilistest kanalitest tuleks  loobuda  
–  parima  tulemuse annab kindlasti traditsioonilise turunduse ja e-turunduse võimaluste 
kombineerimine ning läbimõeldud sõnumid kõikides kanalites! 
 
―Disaini vaatenurgast esitavad sotsiaalsed tehnoloogiad tootekujundajatele nii väljakutseid kui 
ka võimalusi. Sotsiaalsed tehnoloogiad võimaldavad inimestel uuel viisil osaleda toodete ja 
teenuste kujundamises ning pakuvad uusi  kanaleid , mille kaudu ettevõtted saavad suhelda 
olemasolevate ja potentsiaalsete kasutajatega.‖  (Hagen & Robertson 2009) 
Ideaal näebki välja ilmselt nii, et  organisatsioon   jagab  kasulikku infot oma toodete-teenuste 
kohta ja suhtleb, inimesed vastavad tagasisidega, millele vastavalt organisatsioon saab oma 
tooteid-teenuseid paremaks muuta, millele järgneb positiivne tagasiside. 
Kahesuunalise kommunikatsiooni võimalus internetis on nii e-turunduse võimalus kui ka risk: 
inimesel saavad anda kohe nii  positiivset  kui ka negatiivset tagasisidet, levitada kiiresti ja 
paljudele  häid või halbu uudiseid organisatsiooni kohta. Oluline on organisatsiooni esindajana 
olla kursis sellega, mida organisatsioonist räägitakse ja kus räägitakse, ning adekvaatselt 
reageerida.  
Proaktiivsete tegevuste puhul – näiteks postitades infot organisatsiooni blogisse või Facebooki 
lehele – tasub meeles pidada, et igasugust infot on meie ümber niigi väga palju, ning  suhtuda  
meie ühisesse  inforuumi  vastutustundlikult. Ehk siis eelistada info (ja kõige muu) puhul 
kvaliteeti kvantiteedile – inimeste vastuvõtuvõime on piiratud, nii et kõigi  eelduste  kohaselt on 
10 
 
nad enamikul juhtudel rõõmsad, kui jagate nendega vaid tõesti uudisväärtuslikku infot ja teete 
seda paar korda nädalas, mitte paar korda päevas.  
Lõpuks loeb eelkõige sõnum, see, mida ja kuidas te oma organisatsiooni esindajana ütlete. Kui 
eesmärk on see, et teie  klient  oleks õnnelik ja teil endal oleks ka hea elu, siis tuleb lihtsalt leida 
üles need kanalid, kus teie klient aega veedab ja ennast hästi tunneb, ning temaga seal soojalt ja 
sõbralikult suhelda. Ja vaadata, et see kõik oleks kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega 
ja organisatsiooni kommunikatsioonis  kehtivate  põhimõtetega, ning järgida ka lihtsalt 
universaalseid ilusaid põhimõtteid stiilis “käitu  teistega  nii, nagu sa tahaksid, et sinuga 
käitutaks”. 
 
1.3.  ICDT mudel 
Angehrn (1997) märgib, et interneti kiire levik ja areng sundis esimeses faasis ettevõtteid leidma 
viise, kuidas kasutada seda suhteliselt uut tehnoloogilist infrastruktuuri oma äriliste eesmärkide 
saavutamiseks. Peamiste põhjustena, miks seda tehti, oli hirm võimalus maha magada või 
ettevõtte mainet kahjustada. Mitmest uuringust on selgunud, et ettevõtted laiendasid esialgu oma 
tegevust internetis nn kullapalaviku mudeli järgi, omamata selget strateegiat. 
 
Leian, et see on võrreldav sellega, kuidas praegu paljud ettevõtted sotsiaalmeediasse (blogima, 
Facebooki) tormavad: mõeldakse, et kõik on seal, meie peame ka olema, samas enne paika 
panemata, mida, kuidas, kellele ja miks sinna tegema minnakse. E-turunduse tegevused ja 
kommunikatsioon internetis peaksid olema kooskõlas organisatsiooni üldise äri-, turundus- ja 
kommunikatsioonistrateegiaga ning osa sellest, mitte midagi eraldiseisvat. Internetti tuleks 
vaadelda lihtsalt ühe olulise kanalina või  kanalite  kogumina, unustamata samas traditsioonilisi 
kanaleid ja klienditeenindust. 
 
Angehrni (1997) järgi järgneb esimesele  faasile  uus, küps viis tehnoloogiat rakendada. Sellele 
faasile on iseloomulik:  
1) nõudmine, et internetiga seotud investeeringute tulemus oleks kas mõõdetav kasu ettevõttele 
või kulude vähenemine;  
11 
 
2) selge strateegia loomine, mis haakub konkreetsete äriliste eesmärkide ja väärtustega, et 
süstemaatiliselt suunata nende toodete ja teenuste liigi ja ulatuse identifitseerimist, mida on vaja 
arendada ja/või ümber disainida (interneti valguses). 
 
Angehrni (1997) ICDT mudeli nimi on pärit internetis tekkinud uute ärivõimaluste ruumi 
segmentimisega  neljaks  virtuaalseks ruumiks:  
1)  virtuaalne inforuum,  
2)  virtuaalne kommunikatsiooniruum,  
3)  virtuaalne jaotusruum,  
4)  virtuaalne tehinguruum. 
 
Joonis 1. ICDT mudel (Angehrn 1997, Kirst 2007: 10 kaudu)  
 
 
 
12 
 
1.3.1. Virtuaalne inforuum  
Virtuaalne inforuum ( virtual  information  space  ehk VIS) koosneb Angehrni (1997) järgi uutest 
internetikanalitest, mille kaudu saab kuvada infot enda ning oma toodete ja teenuste kohta. 
Toimides nagu suur teadetetahvel, millele pääseb ligi paindlikult, globaalselt ja soodsalt, on 
internet avanud uue turunduskanali kõikidele, alates suurtest ettevõtetest kuni üksikisikuteni. 
Tarbija vaatenurgast pakub virtuaalne inforuum efektiivset viisi infot koguda ja turul olevaid 
pakkumisi võrrelda. 
Paljud ettevõtted on alustanud virtuaalsesse inforuumi sisenemist 1) põhjalikult järele mõtlemata 
oma turundus- ja reklaamistrateegia üle ja 2) lähenedes internetile kui traditsioonilisele 
massiteabevahendile (nagu  televisioon , raadio, trükimeedia jne). Küpsema lähenemisena mainib 
Angehrn (1997) ettevõtteid, kelle strateegia uus virtuaalne inforuum enda ärieesmärkide 
saavutamiseks tööle panna on 1) internetikanalite integreerimine ettevõtte turundusstrateegiasse 
ja 2) interneti unikaalse omaduse – interaktiivsuse – ärakasutamine, et arendada efektiivse 
internetipõhise infovahetuse uusi vorme (Angehrn 1997). 
 
Siia alla kuulub kanalitest näiteks koduleht, aga ka Wikipedia ja Vikipeedia. Oluline on mõista, 
et internetis on tegevuse järjepidevus palju tähtsam kui traditsioonilistes massiteabevahendites. 
Unarusse jäänud blogi või aegunud koduleht võib mainet pigem kahjustada, seega on eriti oluline 
tegutseda läbimõeldult ja järjepidevalt. Virtuaalse inforuumi pluss: see on rohkem 
organisatsiooni enda kontrolli all, nn “oma meedia”. 
 
1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum 
Virtuaalne kommunikatsiooniruum (virtual  communication  space ehk VCS) on Angehrni (1997) 
järgi traditsiooniliste ruumide laiendus, kus kohtutakse, et vahetada ideid ja kogemusi, mõjutada 
arvamusi , pidada läbirääkimisi potentsiaalsete koostööpartneritega, teha lobitööd, luua suhteid ja 
luua eri tüüpi kogukondi. Internet on laiendanud traditsioonilisi  ruume ,  pakkudes  uusi kanaleid 
ühiste  huvidega  virtuaalsete kogukondade loomiseks, mille liikmed saavad suhelda kiiresti, 
madalate kuludega ja laskmata end segada traditsioonilistest füüsilistest ja geograafilistest 
piirangutest. Selliste kanalite hulka kuuluvad lihtsad internetipõhised uudis- või kasutajagrupid, 
aga ka keerulised 3D ruumid, kus  indiviidid  “kohtuvad” selle sõna virtuaalses mõttes. Selle 
13 
 
tulemusena kasvanud globaalsel interaktsioonil on  ebaselge , aga  potentsiaalselt  oluline mõju 
toodete ja teenuste pakkujatele, vähemalt sedavõrd kui kommunikatsioonitegevused (peamiselt 
tarbijate vahel), mis selles virtuaalses kommunikasiooniruumis aset leiavad, mõjutavad turu- ja 
tööstustrende. 
Erinevalt virtuaalsest inforuumist on virtuaalne kommunikatsooniruum artikli kirjutamise ajal 
kõige vähem ettevõtete tähelepanu pälvinud, seda ilmselt seetõttu, et see ei vasta ühelegi 
traditsioonilisele funktsioonile (turundus, jaotus, tehing). Esimesed sammud, millest ettevõtted 
alustavad virtuaalses kommunikatsiooniruumis, on erinevate seiremehhanismide loomine, see 
viib  eeldatavasti  teises etapis strateegiate arendamiseni, mille eesmärk on proaktiivselt mõjutada 
kommunikatsioonitegevusi ja äriga seotud arvamuste kujundamise protsesse internetis (Angehrn 
1997). 
 
Just viimastel aastatel on virtuaalse kommunikatsiooniruumi kanalite osas toimunud tõeline 
plahvatus: siia alla kuuluvad blogid, mikroblogid, foorumid, sotsiaalvõrgustikud jne. Neid ruume 
iseloomustab ideaalis see, et seal toimub dialoog, aga nagu näiteks Kadri Kirsti (2007) ja Triin 
Visnapuu (2008) bakalaureusetööd näitavad, siis seda dialoogi toimumist sageli ei saavutata.  
 
1.3.3. Virtuaalne jaotusruum 
Virtuaalne jaotusruum (virtual distribution space ehk VDS) esindab Angehrni (1997) järgi uut 
jaotuskanalit, mis sobib erinevate toodete ja teenuste jaotamiseks. Esimene kategooria tooteid, 
mida saab efektiivselt levitada interneti kaudu, on hõlpsasti digitaliseeritavad ja arvutivõrgu 
kaudu edastatavad tooted. Elektroonilised raamatud, artiklid, pildid,  muusika  ja videoklipid 
kuuluvad sellesse kategooriasse, samuti  tarkvara  ja elektroonilised andmed (arvutimängudest 
andmebaaside haldamise süsteemideni). Teine  valdkond , milles internetti saab jaotuskanalina 
kasutada, on mittefüüsilised teenused: teksti-, hääle- või videopõhine  nõustamine  ja koolitamine. 
Kolmas: internetti saab kasutada, et pakkuda klientidele traditsioonilise toote või teenusega 
seotud abiteenuseid ja muuta nii traditsiooniline toode atraktiivsemaks (pakkudes 
konsultatsiooni, infot, koolitust ja  uuendusi ). 
 
14 
 
1.3.4. Virtuaalne tehinguruum 
Virtuaalne tehinguruum (virtual transaction space ehk VTS) koosneb Angehrni (1997) järgi 
uutest internetipõhistest kanalitest, mille kaudu saab teha formaalseid äritehinguid – tellimusi, 
arveid ja makseid. Olulised aspektid on siinjuures selle legaalsus, turvalisus ja  usaldusväärsus .  
 
15 
 
2.  Strateegia 
E-turunduse strateegia tasub küll eraldi kirja panna ja kindlasti tuleb läbi mõelda, mida sellega 
saavutada soovitakse, aga samas on oluline meeles pidada, et e-turunduse strateegia on osa 
turundusstrateegiast ning turundusstrateegia on osa ettevõtte üldisest äristrateegiast. Samuti 
peaksid e-turunduse tegevused olema kooskõlas organisatsiooni missiooni, visiooni ja 
väärtustega.  
Selle ühiseks nimetajaks võiks sobida Visnapuu (2010) magistritöö üheks  keskseks  mõisteks 
olev “integreeritud kommunikatsioon”, mis  laias  tähenduses hõlmab kõiki organisatsiooni 
tegevusi, mis on vajalikud organisatsiooni edukaks toimimiseks ning siht- ja sidusrühmadega 
suhtlemiseks. Oma töö kontekstis uurib ta siiski väikest osa integreeritud kommunikatsioonist 
ning peab eelkõige silmas omavahelises seoses olevaid väliskommunikatsioonitegevusi, et 
tagada efektiivseim  suhtlemine  organisatsiooni sihtrühmadega. 
 
Enne e-turundusega alustamist või näiteks sotsiaalmeediasse lehe loomist tuleks lisaks 
organisatsiooni analüüsimisele ning kas- ja miks-küsimuste küsimisele mõelda ka oma 
sihtgrupile ning vaadata internetis ringi: kas organisatsiooni sihtrühm üldse kasutab internetti, 
millistel  lehekülgedel nad aega veedavad, kas te saate luua neile mõnes kasutatavas keskkonnas 
lisaväärtust, kas ja miks te tahate meelitada nad oma organisatsiooni lehele või keskkonda – mis 
see annab neile ja mis see annab teile? 
 
Nagu igasuguse muu turundus- ja suhtekorraldustegevuse puhul, ei tasu hakata huupi tulistama, 
vaid alustada näiteks nii (Vos et al 2003):  
1)  Lahendust vajava probleemi leidmine või ülesande püstitamine 
2)  Situatsiooni analüüs 
3)  Kommunikatsiooni ja turundustegevuste analüüs 
4)  Sihtgruppide ja eesmärkide määratlemine 
5)  E-turunduse strateegia loomine ( osana  kommunikatsiooni- ja turundusstrateegiast)  
6)  Konkreetse tegevusplaani koostamine (eelarve, tulemuste hindamine jne) 
 
Olulised on kindlasti need küsimused: 
16 
 
1)  Mis on minu eesmärgid? Millist  seisundit  ma tahan saavutada?  
2)  Milliste tegevustega ma soovitud eesmärgi  saavutan ? 
3)  Milliseid kanaleid kasutades ma soovitud eesmärgi saavutan?