takistustega inimesed on võimelised teatud lehte kasutama. Hea juurdepääsetavuse puhul on veebilehel kasutatud viipekeelt, audiokirjeldusi, subtiitreid, suuremat teksti ja ka paljusid teisi kasutajaid abistavaid elemente. Halval veebilehel on juurdepääsetavust halb ning takistustega inimestel lehte võimalik kasutada pole. Halb veebileht on aeglane ega näe profesionaalne välja, puudub juurdepääsetavus ning kohalduvus. Kasutajakogemus on negatiivne ning aeganõudev, vastupidiselt heale veebilehele, mida kasutades on inimene rahul ning jõuab soovitud tulemusteni kiiresti. Heal veebilehel on paigutus ja tekst arusaadav ning veebilehte saavad sujuvalt kasutada kõik inimesed.
Samas kasutavad disainerid ka trende, mis ulatuvad mitmete aastate taha. Alati ei ole vajalik hakata leiutama jalgratast uuesti. Üheks näiteks võiks siinkohal tuua login mudeli. Login mudel jääb login mudeliks ning siin jääb innovatsioonile vähe ruumi. UI mustrid peaksid läbi sujuva kogemuse kasutajaid suunama, mistõttu on veel palju, millega disainerid peavad vaeva nägema, et saavutada täiuslik kasutajakogemus. Kasutajakogemused ongi määravaks, kuhu poole edasi minna, seda enam, et praegusel ajal kasutatakse veebi palju ka läbi nutiseadmete. Järgnevalt toon ma välja oma uurimuse tänapäeva veebilehtede trendidest. Toon välja mõned huvitavamad veebilehed, kus uusi ja trendikaid mustreid on kasutatud ja lisan juurde enda poolsed kommentaarid. Ikka veel käib eksperimenteerimine navigatsiooni ja menüüdega ning ikka veel püüavad
tegemist on internetiaadressiga ja küsib, kas sa tahad seda lehte külastada? Kasutaja jaoks jällegi mugav, sest ta ei pea käsitsi aadressi telefoni trükkima. Kampaanialeht oli disainitud mobiilist vaatamiseks ja ega seal palju peale ühe reklaamvideo hetkel ei olnud. Video hakkas mängima ja 3G võrgus tegi ta seda koheselt ning videopilt isegi ei hakkinud. Videoklipp oli optimiseeritud telefoniekraanide tarbeks. Väga mugav ja hea kasutajakogemus iseenesest. Samuti oli seal võimalus koheselt seda QR koodi teistega jagada ning postitada see oma Facebooki või Twitteri seinale. Innovatsioon turunduses (http://oliver.tele2.ee/calvin-klein-jeans-uncensored-qr-code-mobiilireklaam/ Calvin Klein Jeans Replaces Racy Billboards with QR Codes) Põhimõtteliselt võimaldab QR-kood kliendil salvestada või ühendust võtta toote või reklaami koostajaga kindlal eesmärgil
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARKVARATEADUSE INSTITUUT Ainetöö õppeaines "Kasutajamugavus ja kasutajakogemus" Autor, üliõpilaskood, õpperühm: Jelena Turbina 153396, IABM Savva Mirosnikov 178819, IABM20 Konstantin Burdakov 164846, IAPB Juhendaja: Jekaterina Tsukrejeva TALLINN 2018 Ülesande püstitus Antud projekti põhieesmärgiks on veebilehe www.apotheka.eedisaini analüüs.
Seega tarkvaras võivad peale selle avaldamist ilmneda kriitlilise tähtsusea turvaaugud jm vead, mille parandamata jätmise korral võib programmi jätkuv kasutamine tekitada kasutajaile reaalselt kahju. Tarkvara elutsükkel on lühem kui tavalistel kirjandusteostel, sest tarkvara iganeb märksa kiiremini. Tarkvara puhul toimub pidev koodi edasiarendus. Koodi parandatakse, et tagada parim kasutajakogemus. Tarkvara võib olla nii vigane, et lõpuks loobutakse üldse selle parandamisest. Tänapäeva ühiskonnas toimub pidev uute programmide loomine, sest tehnika areng nõuab seda. 20. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (esseeküsimus)
Võrdle Veeb 1.0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused? Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud, et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks
0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: 2 Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks
prioriteediga. Riski ID Riski nimetus Prioriteet Vastuvõtutesti ID R01 Klient ei saa rakendusega ühendust IE, Chrome, madal VT05 Firefox, Opera või Safari veebilehitsejaga. R02 Ebameeldiv kasutajakogemus madala jõudluse keskmine VT07 tõttu (rakendus on ülekoormatud) R03 Kasutaja andmete leke kõrge VT06 R04 Andmebaasi riknemine kriitiline VT01
Eestis on levinud väiksemahulised müügitoetusrakendused ja olemas on teeninduse juhtimiseks vajalik juhtimis- ja jälgimiskeskkond. Täiemahulisi ja integreeritud lahendusi ei ole veel kasutusel. Põhjuseks on kliendilahenduste kõrge hind, juurutamise keerukus ja vähene konkurents klienditeeninduse valdkonnas. Põhilised probleemid, mis esinevad CRM'i projektide juurutamisel on vähene eeltöö ja valed ootused, vähesed investeeringud ja seetõttu kohmakas kasutajakogemus. Eelkõige on tegemist suhtumise muutmisega ja kliendile orienteeritusega, mida selle puudumisel on raske leida ja hoida. Kliendihaldus on lisatöö ilma milleta on hakkama saadud, kuid see toob tulemusi ainult siis, kui seda teha targalt ja õigete klientide suunas (Paananen 2002). 2.10. 10 peamist põhjust, miks CRM projekti juurutamine ebaõnnestub 1. Juhtkonnas puudub kliendikeskne mõtteviis või oskus klientidega suhtlemisel. Tihti puudub ka kliendistrateegia; 2