Interneti turundus (2)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Turunduse õppetool

Interneti turundus

Referaat turundusest


Juhendaja : dots. Ann Vihalem





Tallinn 2004



Sissejuhatus
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus . Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud.
Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai hoo sisse pärast Netscape browseri turule ilmumist. Suuresti tänu Netscape graafilisele ja lihtsalt käsitsevale browserile sai alguse turunduse võimalikkus Internetis. Internet on turunduse jaoks atraktiivne peamiselt selle poolest, et kusagil mujal ei ole võimalik saavutada niivõrd suurt hulka potentsiaalseid kliente niivõrd väheste kulutustega kui Internetis. Teoreetiliselt võib Interneti kodulehekülg tagada tuntuse üle kogu maailma.
Võib väita, et turundus on Internetis veel alles suhteliselt uus mõiste ja ta tähtsus kasvab pidevalt. Edukaks Interneti turundustegevuseks oleksid vajalikud nii turunduse kui ka informaatika alased teadmised, ning piisav Interneti kasutamise kogemus. Selleks et kavandada edukat turundust Internetis on tarvilik teada, mis on üldse tehniliselt võimalik teostada ja mis on hetkel veel utoopia . Kuna Internet muutub ja areneb pidevalt ja lakkamatult, siis võib väita, et juba umbes viie aasta pärast on Internet tänasega võrreldes suuresti erinev ja kümne aasta pärast käesolevaga võrreldes ilmselt täiesti tundmatuseni muutunud. Sellest tulenevalt peab Internetis turundustegevust viljelev isik olema progressiivse mõttelaadiga ja pidevalt oma teadmisi täiendama.
Kuna Eestis on Internet täpselt samasugune kui mujal maailmas, siis ei tohiks ka Interneti turundus erineda muu maailma omast erilisel määral. Teadaolevatel andmetel pole tänu Interneti turundusele veel Eestis keegi juriidiline või ka eraisik üleöö hiigelvarandust teeninud ja ega maailmamastaabis ka selliseid näiteid kindlasti massiliselt tuua pole võimalik. Võib ilmselt väita, et Eestlased pole Interneti turunduse vallas midagi kardinaalselt uut leiutanud ja järgivad neid tõdesid ja eeskujusid mida saadakse muust maailmast, põhiliselt just Ameerika Ühendriikidest. Juba antud ajahetkel on Internet küllaltki paljudele firmadele tähtsaks turundusinstrumendiks, kuid tulevikus peaks ta osakaal veelgi suurenema.


1. Interneti kaubandus
On väidetud, et 1998 aastal oli Interneti kaubanduse kogumahuks kusagil 500-600 miljonit dollarit. 1999 aasta kohta väidetakse, et see arv oli tunduvalt suurem, ulatudes 24 miljardi dollarini. Päris täpseid andmeid on ilmselt võimatu saada ja tõenäoliselt ei tea mitte keegi maailmas kui suur see number tegelikult olla võiks. Praeguseks prognoositakse USA-s 2003.aasta internetikaubanduse käibeks 16,8 miljardit dollarit (kasv 2002.aastaga võrreldes on 21%). Eesti kohta ilmselt vastavasisulised andmed puuduvad, kuid arvata võib et need numbrid ei oleks kuigi suured. Eestis on üritatud avada spetsiaalseid küber kaubamaju, kuid midagi eriti mõistlikku ja tulusat nendest arvatavasti välja pole tulnud. Nii mõnedki arvutifirmad Eestis pakuvad võimalust osta kaupa läbi Interneti, kuid üldjuhul vaadatakse neilt lehekülgedelt ennekõike hindasid ja ostud sooritatakse siis kõige soodsamaid pakkumisi teinud firmast sinna ise füüsiliselt kohale minnes.
Paljudele meeldib e-kaubanduse juures see, et ostja ja müüja ei pea enam kokku puutuma – inimesed saavad ostud sooritada anonüümselt. Samuti ei pea klient ostu sooritamiseks enam ootama, millal avatakse pood, vaid võib osta kellaajast sõltumata.
Negatiivsete momentidena mainitakse, et ostjad soovivad kaupa vaadata ja katsuda. Paljud tarbijad lähevad poodi siis, kui midagi vajatakse kiiresti, internetist tellides võtab soovitu kohaletoimetamine paratamatult aega. Seetõttu on kauba kätteviimise kiirus muutunud klientide ligimeelitamise võtmesõnaks. Selleks, et meelitada ostma toidukaupu internetist, lubavad paljud USA firmad enne keskpäeva antud tellimused toimetada adressaadini veel samal päeval.
2002 aastal osteti USAs läbi Interneti ennekõike turismireise, aktsiad ja erinevaid tarbekaupu. Suurt osatähtsust omas firmalt-firmale turundus, mis ületas tunduvalt lõpptarbijale suunatud turunduse. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamikke firmadevahelisi tehinguid teostatakse juba ammu kaugete vahemaade tagant ning Internetile üleminek on tuttava asja lihtsalt mugavamaks muutnud. Kui varemalt arvati et Interneti kaudu on edukas müüa laiatarbekaupu, siis tegelikkuses on osutunud hoopis edukaks kindlalt teatud niššile spetsialiseerunud kauplused.
Hoolimata e-kaubanduse küllaltki kiirest arengust ja pakkujate rohkusest, sooritatakse enamik tehinguist siiski ühtedelt ja samadelt lehekülgedelt. USA-s on populaarsemad kauplemiskohad Amazon (www.amazon.com) AOL Shopping Channel (www.aol.com/shopping), Barnes & Noble (www.barnesandnoble.com), CDNow (www.cdnow.com) ja oksjonite korraldamisele keskendunud Ebay (www.ebay.com).
Interneti kaubanduse puhul on tähtis turvalisuse probleem. Interneti kaudu rahaülekannete sooritamine tundub paljudele inimestele liialt riskantse tegevusena . Tulevikus, kui juurutatakse ühtne Interneti raha, peaks kaubanduse maht kasvama tunduvalt. Praegusel ajal oma krediitkaardi andmeid Internetti saates ei või kunagi täiesti kindlalt teada, kuhu need tegelikult lõpuks välja jõuavad ja mis nendega võidakse peale hakata. Internetis kaubandusteenuste pakkujana esineja võib olla kurjade kavatsustega, isik kes ei kavatsegi osutada teenust mille eest maksti. Samuti võib täiesti ausa kaupmehe süsteemidesse sisse murda häkker ja suuri kahjusid tekitada. Enamus Interneti kaupmehi reklaamib oma teenuste turvalisust ja väidab selle sissemurdmiskindla oleva, kuid tegelikkuses päris 100 % turvalisust saavutada on ilmselt võimatu. Kui turvasüsteemid väga võimsad ja keerulised teha, kujuneks nende hind aga nii suureks ja hooldus nii kulukaks, et kannataks majanduslik efektiivsus. Vastavalt ameerika turuuuringutefirma "Inteco" uuringule, pooldab 72 % Interneti kasutajatest valitsuse sekkumist Interneti turvalisuse küsimuste osas. Kuidas siis toimub ostu eest tasumine? Kõige tavalisem ja lihtsam maksmisviis internetist ostmisel on tasumine krediitkaardiga. Ka Eesti kaupmehed nõuavad reeglina krediitkaarti ning seda, et ostja registreeruks enne ostu sooritamist nende kliendiks. Kuna paljud krediitkaardiga ostu sooritanud ei ole veendunud selle maksmisviisi turvalisuses, otsivad firmad võimalusi turvalisuse suurendamiseks . Vaigistamaks tarbijate kahtlusi krediitkaardiga maksmise turvalisuse üle, krüpteerib näiteks maailma suurim raamatukaubamaja Amazon kliendi sisestava krediitkaardi