Interneti turundus (2)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Turunduse õppetool

Interneti turundus

Referaat turundusest
Juhendaja : dots. Ann Vihalem
Tallinn 2004
Sissejuhatus
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus . Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud.
Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai hoo sisse pärast Netscape browseri turule ilmumist. Suuresti tänu Netscape graafilisele ja lihtsalt käsitsevale browserile sai alguse turunduse võimalikkus Internetis. Internet on turunduse jaoks atraktiivne peamiselt selle poolest, et kusagil mujal ei ole võimalik saavutada niivõrd suurt hulka potentsiaalseid kliente niivõrd väheste kulutustega kui Internetis. Teoreetiliselt võib Interneti kodulehekülg tagada tuntuse üle kogu maailma.
Võib väita, et turundus on Internetis veel alles suhteliselt uus mõiste ja ta tähtsus kasvab pidevalt. Edukaks Interneti turundustegevuseks oleksid vajalikud nii turunduse kui ka informaatika alased teadmised, ning piisav Interneti kasutamise kogemus. Selleks et kavandada edukat turundust Internetis on tarvilik teada, mis on üldse tehniliselt võimalik teostada ja mis on hetkel veel utoopia . Kuna Internet muutub ja areneb pidevalt ja lakkamatult, siis võib väita, et juba umbes viie aasta pärast on Internet tänasega võrreldes suuresti erinev ja kümne aasta pärast käesolevaga võrreldes ilmselt täiesti tundmatuseni muutunud. Sellest tulenevalt peab Internetis turundustegevust viljelev isik olema progressiivse mõttelaadiga ja pidevalt oma teadmisi täiendama.
Kuna Eestis on Internet täpselt samasugune kui mujal maailmas, siis ei tohiks ka Interneti turundus erineda muu maailma omast erilisel määral. Teadaolevatel andmetel pole tänu Interneti turundusele veel Eestis keegi juriidiline või ka eraisik üleöö hiigelvarandust teeninud ja ega maailmamastaabis ka selliseid näiteid kindlasti massiliselt tuua pole võimalik. Võib ilmselt väita, et Eestlased pole Interneti turunduse vallas midagi kardinaalselt uut leiutanud ja järgivad neid tõdesid ja eeskujusid mida saadakse muust maailmast, põhiliselt just Ameerika Ühendriikidest. Juba antud ajahetkel on Internet küllaltki paljudele firmadele tähtsaks turundusinstrumendiks, kuid tulevikus peaks ta osakaal veelgi suurenema.
1. Interneti kaubandus
On väidetud, et 1998 aastal oli Interneti kaubanduse kogumahuks kusagil 500-600 miljonit dollarit. 1999 aasta kohta väidetakse, et see arv oli tunduvalt suurem, ulatudes 24 miljardi dollarini. Päris täpseid andmeid on ilmselt võimatu saada ja tõenäoliselt ei tea mitte keegi maailmas kui suur see number tegelikult olla võiks. Praeguseks prognoositakse USA-s 2003.aasta internetikaubanduse käibeks 16,8 miljardit dollarit (kasv 2002.aastaga võrreldes on 21%). Eesti kohta ilmselt vastavasisulised andmed puuduvad, kuid arvata võib et need numbrid ei oleks kuigi suured. Eestis on üritatud avada spetsiaalseid küber kaubamaju, kuid midagi eriti mõistlikku ja tulusat nendest arvatavasti välja pole tulnud. Nii mõnedki arvutifirmad Eestis pakuvad võimalust osta kaupa läbi Interneti, kuid üldjuhul vaadatakse neilt lehekülgedelt ennekõike hindasid ja ostud sooritatakse siis kõige soodsamaid pakkumisi teinud firmast sinna ise füüsiliselt kohale minnes.
Paljudele meeldib e-kaubanduse juures see, et ostja ja müüja ei pea enam kokku puutuma – inimesed saavad ostud sooritada anonüümselt. Samuti ei pea klient ostu sooritamiseks enam ootama, millal avatakse pood, vaid võib osta kellaajast sõltumata.
Negatiivsete momentidena mainitakse, et ostjad soovivad kaupa vaadata ja katsuda. Paljud tarbijad lähevad poodi siis, kui midagi vajatakse kiiresti, internetist tellides võtab soovitu kohaletoimetamine paratamatult aega. Seetõttu on kauba kätteviimise kiirus muutunud klientide ligimeelitamise võtmesõnaks. Selleks, et meelitada ostma toidukaupu internetist, lubavad paljud USA firmad enne keskpäeva antud tellimused toimetada adressaadini veel samal päeval.
2002 aastal osteti USAs läbi Interneti ennekõike turismireise, aktsiad ja erinevaid tarbekaupu. Suurt osatähtsust omas firmalt-firmale turundus, mis ületas tunduvalt lõpptarbijale suunatud turunduse. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamikke firmadevahelisi tehinguid teostatakse juba ammu kaugete vahemaade tagant ning Internetile üleminek on tuttava asja lihtsalt mugavamaks muutnud. Kui varemalt arvati et Interneti kaudu on edukas müüa laiatarbekaupu, siis tegelikkuses on osutunud hoopis edukaks kindlalt teatud niššile spetsialiseerunud kauplused.
Hoolimata e-kaubanduse küllaltki kiirest arengust ja pakkujate rohkusest, sooritatakse enamik tehinguist siiski ühtedelt ja samadelt lehekülgedelt. USA-s on populaarsemad kauplemiskohad Amazon (www.amazon.com) AOL Shopping Channel (www.aol.com/shopping), Barnes & Noble (www.barnesandnoble.com), CDNow (www.cdnow.com) ja oksjonite korraldamisele keskendunud Ebay (www.ebay.com).
Interneti kaubanduse puhul on tähtis turvalisuse probleem. Interneti kaudu rahaülekannete sooritamine tundub paljudele inimestele liialt riskantse tegevusena . Tulevikus, kui juurutatakse ühtne Interneti raha, peaks kaubanduse maht kasvama tunduvalt. Praegusel ajal oma krediitkaardi andmeid Internetti saates ei või kunagi täiesti kindlalt teada, kuhu need tegelikult lõpuks välja jõuavad ja mis nendega võidakse peale hakata. Internetis kaubandusteenuste pakkujana esineja võib olla kurjade kavatsustega, isik kes ei kavatsegi osutada teenust mille eest maksti. Samuti võib täiesti ausa kaupmehe süsteemidesse sisse murda häkker ja suuri kahjusid tekitada. Enamus Interneti kaupmehi reklaamib oma teenuste turvalisust ja väidab selle sissemurdmiskindla oleva, kuid tegelikkuses päris 100 % turvalisust saavutada on ilmselt võimatu. Kui turvasüsteemid väga võimsad ja keerulised teha, kujuneks nende hind aga nii suureks ja hooldus nii kulukaks, et kannataks majanduslik efektiivsus. Vastavalt ameerika turuuuringutefirma "Inteco" uuringule, pooldab 72 % Interneti kasutajatest valitsuse sekkumist Interneti turvalisuse küsimuste osas. Kuidas siis toimub ostu eest tasumine? Kõige tavalisem ja lihtsam maksmisviis internetist ostmisel on tasumine krediitkaardiga. Ka Eesti kaupmehed nõuavad reeglina krediitkaarti ning seda, et ostja registreeruks enne ostu sooritamist nende kliendiks. Kuna paljud krediitkaardiga ostu sooritanud ei ole veendunud selle maksmisviisi turvalisuses, otsivad firmad võimalusi turvalisuse suurendamiseks . Vaigistamaks tarbijate kahtlusi krediitkaardiga maksmise turvalisuse üle, krüpteerib näiteks maailma suurim raamatukaubamaja Amazon kliendi sisestava krediitkaardi numbri turvakeskuses. Kui inimene kardab ka sellest hoolimata sisestada oma krediitkaardi numbrit, siis pakub Amazon võimalust, et sisestatakse krediitkaardi viis viimast numbrit. Pärast tellimuse vormistamist antakse talle Amazoni telefoninumber, millele helistades küsitatakse ka krediitkaardi esimesi numbreid. Sel juhul saab klient olla kindel, et tema krediitkaardi numbrit kasutatakse ainult konkreetse ostu autoriseerimisel. Kuid mis saab siis, kui kellelgi on kõikidest abinõudest hoolimata õnnestunud kasutada võõrast krediitkaarti? Amazon tagab sel juhul, et tasub ise kuni 50 USA dollari ulatuses teie krediitkaardiga sooritatud ostude eest.
Infotehnoloogiliste uuringute läbiviimisele keskendunud firma Dataquesti uuringute kohaselt ületab e-kaubanduse maht 12,2 miljardit dollarit ning ligi 2/3 tehingutest sooritavad USA kodanikud. Interneti kaubandust uurides on jõutud järeldusele, et 79% Interneti kaudu ostjatest on mehed. Kuigi ülemaailmselt on täheldatud naiste osakaalu kasvu Interneti kasutajate hulgas, ei kajastu see Interneti kaudu kaubandustehinguid tegijate hulgas. Sama allikas väidab, et tüüpiline Interneti kaudu kaubandustehinguid teostav isik on 38 aastane valgenahaline mees, kelle aastane sissetulek on 75000 dollarit. Samuti kulutavad mehed rohkem raha Interneti ostude peale kui naised, vastavalt siis 176 dollarit naiste 98 dollari vastu.

2. Kodulehekülgedega seonduvad asjaolu

Kui ükskõik kas keegi eraisik või mõni firma soovib kas tegeleda turundustegevusega Internetis, või kasutada seda ühe turunduskanalina siis on loogiline, et ta vajab oma kodulehekülge. Kodulehekülje võib teha ise, või selle kellegi teise käest tellida . Kui plaanitava lehekülje sisu ja kujundus ei ole liiga keerulised, siis oleks ilmselt arvutit mõõdukalt tundval inimesel mõttekas koostada oma lehekülg ise. Sel juhul tuleb siiski eeldada, et konkreetne firma on suhteliselt väikese suurusega ja isik, kes lehekülje koostab, omab vähemalt paari aastast Interneti kogemust. Suurtel ja prestiizhetel firmadel oleks mõttekas lehekülg tellida professionaalidelt. Kodulehekülje halb teostus võib Internetile kui firma potentsiaalsele turunduskanalile kriipsu peale tõmmata.
Kodulehekülje puhul tuleks arvestada sellega, et leheruumi kasutataks võimalikult kompaktselt. Potentsiaalne lugeja ei ole huvitatud galligraafiliselt kujundatud hulgaliselt tühikuid sisaldavat lehekülge pidevalt edasi tagasi kerida, et teksti sisu jälgida. Veel tasuks mitte ühegi firma kodulehekülje teostust üks ühele kopeerida, vaid jäljendada teiste parimaid omadusi. Ebaratsionaalse ja amatöörliku kujundusega kodulehte omavad firmad ei tohiks suuri panuseid Internetile kui nende turunduskanalile teha. Mis kõige tähtsam, kodulehekülg peab tekitama kliendis usalduse.
2.1 Kodulehekülje reklaamimine
Paljud Interneti turundusega tegelejad arvavad ekslikult, et piisab vaid teha valmis kodulehekülg, ning potentsiaalsed kliendid hakkavad kohe seda külastama. Tegelikkuses on olukord vastupidine, et kui lehekülge ei ole reklaamitud, siis tavaliselt eriti palju isikuid seda ei külasta. Interneti lehekülg on pigem passiivne reklaami vorm kui aktiivne . Kui tehakse valmis uus Interneti lehekülg, peab selle sisu olema selline, et potentsiaalsetel külalistel oleks põhjust seda külastada.
Kui Interneti kodulehekülg on valmis tehtud, oleks mõttekas see registreerida erinevate directorite ja otsingumootorite andmebaasides. Tuntuim directory ehk eestipäraselt kataloogipuu on Yahoo . Directorite eripära on selles, et erinevalt otsingumootoritest nad ise lehekülgi ei otsi. Kõige lihtsam oma lehekülge registreerida oleks kasutades teenust "SubmitIt!". See lehekülg pakub võimaluse registreerida oma kodulehekülg umbes 15 tähtsama otsingumootori juures. Registreerimisteenust väikese tasu eest pakuvad ka näiteks "Websitepromote" ja "Webpromote", ning veel mõningad ettevõtted. Eestist pakub sarnast teenust näiteks firma "IT Meedia". Tegelikult võib ka ise oma lehekülge tähtsamate otsingumootorite juures registreerida, mis on ka kõige odavaim meetod. Erinevaid otsingumootoreid ja directoreid on Internetis kokku mitusada. Tuntumad neist on "Yahoo", "Excite", "Hotbot", "Alta Vista ", "WebCrawler", "MetaCrawler", "Looksmart", "Lycos", "InfoSeek", " Magellan ", "OpenText", "WebWombat" ja teised, ning Eestis " Neti ", "Eesti WWW Wärk", "In_dex" , "XXL" ja Microlingi "Search.ee".
Interneti otsingumootorid töötlevad teatud ajavahemiku järgi ( tavaliselt paar nädalat ) läbi Interneti lehekülgi, kasutades selleks spetsiaalset tarkvara ( Spider , Bot ), ning koostavad kõigist Interneti lehekülgedest indeksi oma andmebaasi jaoks. Kasutaja saab esitada oma päringu läbi vastava otsingumootori sisestades mõned märksõnad. Kui otsida süsteemist "Hotbot" näiteks märksõna Internet järgi, saame vastuseks 1.458.535 lehekülje aadressi, ning sõna marketing järgi otsides 460.760 aadressi. Tõenäoliselt ei viitsi tüüpiline Interneti kasutaja peale paarikümne järjekorras esimesena esinenud lingi läbi käia. Juhul kui nüüd teatud firma kodulehekülje aadress asub kasvõi kusagil teise saja lõpus, siis on see peaaegu sama hea nagu poleks sellist lehekülge olemaski. Tuleb osata oma lehekülje sisu ja tutvustus teha otsingumootoritele meelepärasemaks. Sageli piisab selleks vaid kasvõi sõnade mõningasest muutmisest ja üldjuhul drastilist ümberkujundamist pole vaja teostada.
Oma lehekülje tutvustamiseks oleks kasulik, et link vastava ettevõtte lehele asuks mõnes selle tegevusalale pühendatud leheküljel. Näiteks kui on tegemist hotelliga, siis oleks kasulik omada head linki leheküljel "All the Hotels on the Web" etc.
Võimalik on osta reklaame populaarsetes mailing listides. Näiteks firma "Infobeat" saadab soovijatele tasuta E-mail kaudu iga päev erinevaid uudiseid, väärtpaberite kursse ja muud sarnast. Iga E-mail päises on reklaamid , mille eest erinevad firmad on maksnud. Antud viisil on võimalik reklaami sihtgruppi segmenteerida. Näiteks rahandusuudiste tellijatele pakkuda finantsmaailmaga seotud reklaami, ja miks ka mitte reklaami luksuslike kaupade kohta, sest tõenäoliselt isikud kes tunnevad huvi aktsiate vastu, on piisavalt maksujõulised. Meelelahutusuudiste tellijatele saab reklaamida videolaenutusi, cd-rom'e, raamatuid ja muud sellesarnast. Iga firma võib pakkuda huvilistele välja ka iseenda mailing listi, kus muu huvitava materjali kõrval reklaamida ennast. Mailing listi puhul tuleb silmas pidada, et selle sisu oleks piisavalt huvitav, et kasutajad selle tellimisest ei loobu. Võib tuua ka näiteid, kus mailing listi sõnumite sisu on väga lakooniline . Näiteks "Applied Derivatives Trading Magazine" teatab oma mailing listis ainult, et nende ajakirja uus number on nüüdsest valmis nende koduleheküljel. Selline Interneti turundusstrateegia teostus on küllaltki efektiivne, sest taolise maili sisu koostamine ei nõua peaaegu mingeid kulutusi ega aega. Samas tuletab kord kuus väljasaadetav mail kasutajatele meelde selle firma aadressi. Kui kasutaja kord ennast sellisesse mailing listi on kirja pannud , siis tõenäoliselt ei viitsi ta ennast hakata sellest maha võtma isegi siis, kui ta selle sisust eriti huvitatud pole. Kui aga saata kasutajale välja teda eriti mittehuvitav mail iga päev, võib kindel olla, et sellest listist ennast eemaldatakse.
Üheks kurikuulsaks viisiks ennast Internetis tutvustada, on seda teha hulgipostituse teel. Vastava tarkvara abil on võimalik näiteks poole tunni jooksul postitada oma sõnum anonüümselt 10000 uudistegruppi. Vastavatelt firmadelt on võimalik osta teenust, kes siis postitavad tellija reklaami mitmekümnele tuhandele inimesele. Põhiliselt reklaamivad ennast sellel teel kahtlase väärtusega ettevõtted, näiteks erinevad püramiidiskeemid ja muud sarnased. Internetist võib leida väga erinevaid vastukajasid hulgipostituse kohta. Alates äärmiselt positiivsetest ja lõpetades tõsise kriitikaga selle aadressil. Selle töö autori arvates võiks hulgipostitust kasutada küll, kuid seda tohiks teha ainult firma, kellel ei ole mitte midagi kaotada, see tähendab ettevõte kellel puudub hea nimi, tuntud kaubamärk ja prestiizh. Tuntumad firmad võivad hulgipostitust kasutades sattuda väga halba valgusesse ja saada oodatava kasu asemel hoopis kahju.
Enda lehekülje tutvustamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et ükskõik kui huvitav virtuaalne maailm ka ei oleks, veedavad inimesed suurema osa oma ajast reaalses maailmas. Seega ükskõik mida ka Internetis oma lehekülje tutvustamiseks ei tehta, ei ole see täiuslik ilma Interneti välise toetuseta. Näiteks reklaamis ennast Eestis hiljuti ettevõte "In_dex" Tallinna linnatänavatel reklaamiplakatitel. Reklaami sisuks oli ainult ettevõtte nimi ja ta Interneti aadress. Selle reklaami tulemusena peaks nüüd suurem osa Eesti Interneti kasutajatest vähemalt teadma selle ettevõtte olemasolust. Tõenäoliselt oleks sellist tuntust olnud väga raske kui mitte võimatu saavutada ainult Internetis ennast tutvustades. Kõikidel firmadel oleks kasulik lisada oma e-mail ja Interneti aadress oma kirjatarvetele, kassatshekkidele, arvetele, reklaamidele ja muule sellisele. Juhul kui inimesed arvavad, et nad saavad firma kodulehelt midagi sellist teada, mida nad mujalt ei saa, siis nad tavaliselt külastavad seda. Juhul kui täidetakse müügitellimusi Interneti abil, võib reklaamida firmat 24 tundi ööpäevas töötavana. Juhul kui firmal on olemas füüsiline pood, võib ta sinna panna üles arvuti koos Interneti ühendusega ja lasta huvilistel tutvuda oma koduleheküljega. Samuti võib sellist meetodit kasutada erinevatel messidel ja muudel sarnastel üritustel.
Vastupidiselt eelnevale võib väita, et kasulik on tutvustada ka oma füüsilist poodi Internetis. Sageli aitab teadmine sellest, et firmal on olemas ka füüsiline tegevuskoht, suurendada tunduvalt antud ettevõtte usaldusväärsust. Kui firmal on olnud oma lehekülg Internetis juba näiteks kauem kui aasta aega, siis võiks ka selle ära märkida, sest see lisab samuti usaldusväärsust klientide hulgas. Samuti võib lisada Interneti lehele oma telefoninumbri. Sageli seda ei tehta, sest arvatakse, et e-maili aadress peaks olema piisav, kuid mõningatel klientidel võib olla helistamine meelepärasem tegevus kui elektronposti saatmine. Tuleb arvestada, et kõik inimesed ei oskagi e-maili saata. Kui Interneti lehele lisada firma füüsiline aadress, siis näiteks võib huviline kasutaja teiselt poolt maailma firmat külastada kasvõi näiteks ärireisil olles.
3. Lühiülevaade mõningatest Interneti vahendusel äri tegevatest ettevõtetest
Kõige lihtsam viis Internetis kaupluste otsimiseks, on seda teha otsingumootorite kaudu. Otsingumootoreid kasutades ei ole vaja kaupa spetsiaalselt isegi otsima hakata, sest ükskõik mis sõna kohta päring esitada, üritatakse sulle huvipakkuvad kaupu pakkuda. Koos vastustega päringule genereerib otsingumootor ka viited aadressidele kust otsija võiks midagi oma päringuga seotut osta. Loomulikult on kaupmehed selle eest tasunud, et kasutajaid nende lehekülgedele juhatatakse.
Igal suuremal otsingumootoril on olemas ka oma katalogiseeritud indeks, milles on toodud ära hulgaliselt virtuaalkauplusi. Näiteks otsingumootoril "Excite" on Internetis kauplejad jagatud kaheksateistkümnesse eri kategooriasse. Esindatud on autod, elektroonika , raamatud , arvuti riist - ja tarkvara, kosmeetika, lilled, kontoritarbed , toiduained, sporditarbed, muusika , filmid, mängud ja mänguasjad. Võib vist väita, et suurem osa asju, mida vastav huviline osta sooviks, on võimalik ka Internetist leida.
Külastades esmalt ühte tuntumat Interneti kauplust "Amazon.com", pakutakse juba pealeheküljel hulgaliselt erinevaid bestsellereid ja päevakajalist kirjandust, ning cd-rom'e. Lehe ülemises osas on ka link esmakordsete kasutajate jaoks. "Amazon.com" kiituseks võib märkida, et esmakasutajatele mõeldud õpetus on piisavalt arusaadav, ning selles sisaldub isegi õpetussõnu Interneti üldise kasutamise kohta. Amazon.com pakub üle 3 miljoni erineva nimetuse raamatuid, cd plaate , cd-rom'e, dvd plaate, arvutimänge ja muud sellesarnast. Firmal on üle 3 miljoni kliendi. Kliente üritatakse meelitada suure valiku ja soodsa hinnaga, väidetavalt kuni 40 % odavamaga kui tavalistes poodides. Suurem osa tellimusi täidetakse 24 tunni jooksul USA piires, välisriikide puhul umbes nädala aja jooksul. Osta on võimalik nii krediitkaardi kui ka pangaülekande teel. Sageli tuuaksegi "Amazon.com" näiteks, kui firma kelle ainsaks turunduskanaliks on Internet.
Eestis pakub raamatuid Interneti teel näiteks "Raamat Postiga ". Sarnaselt firmaga "Amazon.com" pakutakse ka selle pealeheküljel kohe hulgaliselt soodushinnaga raamatuid. "Raamat Postiga" sortiment on umbes 600 nimetust , mis on siis vastavalt viis tuhat korda väikesem, kui "Amazon.com" oma. "Raamat Postiga" pakub võimalust astuda raamatuklubi liikmeks, ning saada sel juhul iga ostetud raamatu kohta viis protsenti soodustust. Raamatuklubi liikmetele pakutakse ka võimalusi osa võtta viktoriinidest ja loosimistest. Soovijatele pakutakse ka võimalust tellida tasuta ajakiri "Raamat Postiga". Informatsioon ajakirja tellimise kohta on leheküljel ära toodud suure ja värvilisena, ning selles on mainitud, et uus number on peaaegu otsakorral ja soovijatel palutakse see kiiresti tellida. Tellimise jaoks tuleb täita ankeet , kus tuleb ära märkida ees- ja perekonnanimi , E-mail aadress, aadress, telefon ja sünniaeg, ning lisaks palutakse veel arvamusi ja kommentaare lehe kohta. Turunduslikust seisukohast vaadatuna, on tegutsetud küllaltki arukalt, sest üritatakse endale püsikliente leida pakkudes neile esmalt midagi tasuta, siis rõhutakse tasuta asja piiratud arvule, millega loodetakse inimene panna tellimust tegema kohe, see tähendab enne kui ta jõuab leheküljelt lahkuda ja selle olemasolu unustada. Ankeedi andmete põhjal võib teostada turu-uuringut ja teha prognoose. Tellijate tagasisidet kasutades, on võimalik saada asjalikke nõuandeid ja tähelepanekuid täiesti tasuta, ning samas teostada uuringuid tarbijate maitse kohta. Lehekülje allosas asuvad ammendavad andmed ettevõtte kohta tõstavad firma usaldusväärsust tarbijate seas.
Pakutav sortiment 600 ühikut on Eesti tingimustes suhteliselt soliidne arv, sest ilmselt pole see suurem ka füüsilistes raamatupoodides, vaid pigem võiks väita, et paljud kodumaised raamatupoed on üsna väikesed. Raamatutega Interneti vahendusel kauplemisel on positiivseks asjaoluks aspekt, et raamatuid ostavad igas vanuses inimesed, samas kui näiteks CD plaate ostavad põhiliselt noored inimesed. "Raamat Postiga" peaks eriti huvi äratama Eesti keelt kõnelevates inimestes, kes elavad Eestist väljas, sest et nende jaoks on see ilmselt odavaim viis Eesti raamatuid osta. Tõenäoliselt kõige lojaalsemateks ja tulutoovamateks klientideks kujunevadki välisriikides elavad kodanikud, sest neile on internet ainukeseks kergeks võimaluseks osta Eesti kirjandust. Kodumaistel tarbijatel on võimalus osta raamatuid ka füüsiliselt poodi minnes, mida suurem osa inimesi ka teeb, selle asemel, et Interneti abi kasutada. Selleks et Eestis elav inimene meelitada Interneti kaudu raamatut ostma, peab talle soodsat hinda pakkuma. "Raamat Postiga" kaudu ostes lisandub tellitud raamatu hinnale 35 krooni ja tellimus täidetakse kahe nädala jooksul. Tasuda tuleb tellimuse kätte saades. Võib oletada, et sellisel viisil Interneti vahendusel raamatuid ostes tasub eeskätt osta kallimaid eksemplare, sest ilmselt saab neid sellisel teel soetades soodsamalt kui poest ostes.
Peale "Raamat Postiga" (www.raamatud.ee), on Eestis teisigi Interneti kaubamaju. Eesti suurim arvutikauplus "PC Kaubamaja" (www.pckaubamaja.ee) omab arvestatavat Interneti kaubamaja. Laserplaate on võimalik osta firma "Aonline" vahendusel. CDROM'e ja CD plaate pakub "Beesting". Samu kaupu, mida pakub "Anttila" postimüügikataloog, saab osta ka Interneti vahendusel. Toidu ja tarbekaupu on võimalik osta firmast "Interneti kaubamaja".   OÜ Krisostomusele kuuluva virtuaalse raamatukaupluse www.kriso.ee turundusdirektori Martin Laiapea sõnul suureneb nende klientide arv pidevalt. Inimesed otsivad internetileheküljelt neile huvipakkuva trükise ja esitavad tellimuse. Kui soovitakse laos olevat raamatut, postitatakse see 24 tunni jooksul. Kui soovitud trükist laos hetkel ei ole, tuleb see tellida välispartneritelt. Sel juhul saab raamat kätte 4–6 nädala jooksul. Tellitud raamatute eest peab tasuma pärast kättesaamist. Maksevahendina aktsepteerib Krisostomus kõiki Eestis kehtivaid pangakaarte. Eesti e-kaubandusega tegelejatest paistab silma ka Tartus asuv Reinu Pizza, kelle koduleheküljel www.reinupizza.ee lubatakse klientidele pitsa koju toimetada 45 minutiga, kusjuures internetist tellides tuuakse kaup Tartu piires koju tasuta. Lisaks nendele on Eestis veel erinevaid Interneti kaubandusega tegelejaid. Võib väita, et erinevate Eesti virtuaalkaupluste asukohta Internetis pole sugugi lihtne leida. Tõenäoliselt lähtutakse seisukohast, et kui kauplus on püsti pandud, siis kliendid tulevad iseenesest. Võib öelda, et virtuaalkaupluseid tekib Eestis ja ka mujal maailmas pidevalt juurde ja samas läheb neid ka pidevalt pankrotti .
Heaks äriideeks Interneti kaubanduse vallas on pakkuda klientidele selliseid kaupu, mis on raskelt kättesaadavad. Näiteks firma " Reel .com" tegeleb Interneti vahendusel filmida müümise ja laenutamisega, olles spetsialiseerunud kunstiliste, klassikaliste, haruldaste ja raskesti kättesaadavatele filmidele. Interneti vahendusel filmide rentimisel on "Reel.com" peaaegu et ainukene arvestatav ettevõte ( hiljuti lisandus "Bigstar" ). "Reel.com" omab maailma suurimat müügiks pakutavate filmide nimekirja, seda 85000 nimetusega, mis on tüüpilise ameerika "Video Superstore" valikust seitse korda suurem. Rentimiseks pakutakse 35000 filmi, mis on samuti maailma suurim valik. "Reel.com" kaupleb ka uute kassaedukate filmidega, kuid pühendab suurema tähelepanu just raskesti kättesaadavatele filmidele. Selle põhjuseks on asjaolu, et raskesti kättesaadavate filmide ostmisel on tarbija vähem hinnatundlik . Hetkel kuulsaid filme saab huviline osta kasvõi lähimast supermarketist, kuid kasvõi vaid kümmekond aastat vanade filmide leidmine ei ole sugugi nii lihtne. Võib väita, et "Reel.com" ongi enamvähem ainukeseks võimaluseks soetada endale film , mis pole antud hetke kuulsus. Sellise äriidee väljamõtlemine ei ole just eriti vaevanõudev, kuid selle teostamine pole kaugeltki odav. "Reel.com" asukoht on California, ja sellega on ka tegelikult kõik öeldud. Ilmselt ei saagi sellise tegevusalaga firma asukoht ollagi kusagil mujal, ehkki Interneti kasutaja jaoks on firma füüsiline asukoht suhteliselt vähetähtis.
"Reel.com" põhjal on ilmekalt näha, et üldjuhul peab Internetis suures mahus kaubandus teenuseid pakkuv firma omama tugevat tausta suurte korporatsioonide näol. Paljalt äriideed ja vähest algkapitali omades on väga raske läbi lüüa. Suuremal osal vähese kapitaliga alustajatel peakski kasulikum olema pakkuda mingit kindlat nišši toodet väikeses või keskmises mahus. Ilmselt on Interneti kaubandust kergem alustada Ameerika Ühendriikides, sest seal on sellist tüüpi äriplaanidele tunduvalt lihtsam rahastajaid leida, kui näiteks Eestis, kus tõenäoliselt oleks võimatu mõnest pangast virtuaalkaubamaja avamiseks laenu saada. Samas võib väita, et väiksemat sorti suurusega Interneti kaubamaja avamine peaks olema odavam, kui füüsilise poe avamine. Näiteks pakutakse Eestis Interneti kaubamaja baasprogrammi müüa umbes viie tuhande krooni eest, ning konfigureerimise ja kujundamise töötund maksab umbes viissada krooni. Kaupluse hoidmine serveris maksab sada krooni esimese megabaidi eest, ning kümme krooni iga järgneva pealt. Vähegi tõsiseltvõetavatel firmadel peaks olema isiklik Interneti püsiühendus, mille maksumus on keskmiselt kümne tuhande krooni ulatuses.
Üksiküritajast tarkvara müüja saaks läbi ka tunduvalt väiksemate kulutustega. Programmeerimisoskustega isik võib ka ise lihtsama kaubamaja leheküljed kujundada. Tarkvaraga Internetis kauplejal ei pea tingimata oma isiklikku kodulehekülge olemagi, vaid ta võib endakirjutatud programmid saata mõne teise isiku või firma leheküljele. Internetis on hulgaliselt jaosvara pakkuvaid ettevõtteid, mis pakuvad oma lehekülgedel erinevaid programme, mille autoritelt ei võeta tasu selle eest, et nende toodangut seal tutvustatakse. Jaosvara programmeerija ainukeseks tegevuseks oleks registreerimistasu maksjatele seriaalnumbrite väljastamine. Suure osa Internetis kauplejate tegevus just selliste iseloomujoontega ongi.
Võiks oletada, et Interneti vahendusel on kõige tõenäolisem rikastuda tarkvara kaubandusega. Seda väidet võiks põhjendada asjaoluga, et kui näiteks inimene soovib süüa osta, läheb ta ilmselt poodi, kui aga on soov tarkvara soetada, siis minnakse Internetti.
4. Interneti kui turundusinstrumendi tulevik maailma mastaabis
Kõik e-kaubanduse suundumusi uurinud firmad on veendunud e-kaubanduse kiire arengu jätkumises. Nende sõnul seisneb fenomen selles, et teenus on kasulik nii müüjale kui ka ostjale. E-kaubandus võimaldab nii müüjal kui ka ostjal vähendada kulusid . Just kulude kokkuhoid on mootor, mis kiirendab e-kaubanduse levikut.
Dataquesti hiljutise uuringu kohaselt ulatub selle aasta lõpul e-kaubanduse maht 31,2 miljardi dollarini ja juba aastaks 2003 peaks see 12-kordseks muutuma (380 miljardit dollarit). Enamik internetikaubandusest toimub nii praegu kui ka tulevikus ärisektoris (business-to-business sector ). Dataquesti ennustuse kohaselt suureneb lähiajal väga kiiresti ka erasektori (business-to-consumer sector) aktiivsus e-kaubanduses, kuid enamiku e-kaubanduse mahust annavad siiski firmade omavahelised tehingud.
Hoolimata e-kaubanduse kiirest võidukäigust, ei kao ka tavalised poed. Virtuaalne kaubamaja on paslik koht raamatute ja CD-de ostmiseks/müümiseks (võimalik ostja saab kuulata CD-l olevate lugude katkendeid), kuid see ei sobi kinnisvara soetamiseks (kinnisvara puhul sõltub selle väärtus paljuski asjaoludest, mida ei ole võimalik internetis adekvaatselt kirjeldada).
4.1. Interneti kui turundusinstrumendi tulevik Eestis
Kui Interneti kasutajate arv kasvab Eestis umbes kaks korda aastas, siis peaks ka virtuaalse kaubanduse osatähtsus kasvama. On selge, et lõpmatuseni kahekordne kasvutempo jätkuda ei saa, ning see seiskub mingi kindla piiri peal. Selleks et Internet leviks Eestis laiadesse massidesse, on arvatavasti vaja kvalitatiivset hüpet. Mõned tähtsamad punktid oleksid: 

• Interneti kasutamine peab muutuma sama lihtsaks kui on televiisori kasutamine. 
  
• Interneti kasutamine peab muutuma odavamaks. Kindla soodsa hinna eest peaks olema võimalik kasutada Internetti piiramatu ajaga . 
  
• Interneti ühendusekiirus peab muutuma oluliselt suuremaks . 
  
• Lisavõimaluste arv peab tunduvalt kasvama. 
  
• Raha ülekandmistehingud peavad muutuma Interneti vahendusel igapäevasteks.
  
• Kasutusele peaks tulema Interneti raha või midagi taolist. 
  
• Kui Interneti kasutamine muutub sama igapäevaseks kui televiisori vaatamine, muutuvad ka Internetiga seotud turunduse oskused tähtsaks. Tõenäoliselt kümne aasta pärast on Internet arenenud piisavalt palju, et olla laiade masside seas igapäevane asi. Sellisel juhul võib kaubelda Internetis edukalt ükskõik milliste kaupadega ja loota edule. Praegusel hetkel on siiski riskantne kaubelda Interneti vahendusel laiatarbekaupadega, sest enamus inimestele ei ole Interneti vahendusel ostutehingute sooritamine veel igapäevaseks rutiinseks tegevuseks kujunenud. Praegusel ajamomendil on mõttekas kaubelda Internetis spetsiifiliste toodetega, mis on suunatud kindlale turu niššile ja mis rahuldava teatud segmendi vajadusi.
  

Varem või hiljem ühilduvad nii televiisor , arvuti, stereokeskus kui ka telefon üheks ainsaks seadmeks. Kui selline olukord muutub reaalsuseks, siis pole võimatu, et kaob ka ära Interneti mõiste. Uue tehnoloogia taseme saavutamisega võib kaasneda ka uus mõiste. Kuna Eesti on suuruselt väike, on tal lihtsam kaasa minna tehniliste uuendustega , kui mõnel suurriigil.
Eesti Telefoni andmesideteenuste osakonnajuhataja Mait Heidelbergi sõnul on internet üha enam muutumas äritegevuse keskkonnaks ning nendel firmadel, kes ei paku toodangut internetis, on väga raske püsida konkurentsis firmadega internetist. Heidelbergi sõnul on praegu väga suured käärid soovide ja tegelikkuse vahel. "E-kaubanduses on veel lahendamata paljud juriidilised ja logistilised probleemid, mis muudavad tehingud pikaks ja keerulisteks. Enne nende probleemide lahendamist ei saa rääkida ka e-kaubanduse plahvatuslikust arengust".
Hoolimata nimetatud takistustest e-kaubanduse arendamisel, peaksid Eesti ettevõtjad juba praegu valmistuma oma firma viimiseks internetti. Esialgu polegi oluline toodete/teenuste müük internetis, vaid see, et sealt oleks võimalik leida teavet ettevõtte kohta. Esimene samm tehtud, võib ajapikku muuta ettevõtte kodulehekülje ka e-kaubanduse arendamise tandriks.
Kokkuvõte
Interneti turundus on uus mõiste, mis pole käibel olnud veel ühte kümnenditki. Seoses sellega areneb see pidevalt. Kuna Interneti turundus on tihedalt seotud tehnoloogia arenguga, siis peab Internetis turundustegevusega tegelev isik olema progressiivse maailmavaatega, ning omama piisavalt teadmisi nii marketingi kui ka informaatika alal. Selleks et mitte jääda ajast maha, oleks kasulik jälgida teiste isikute ja organisatsioonide tegevust ning võtta üle nende parimad ideed.
Internetti turundusinstrumendina kasutades, oleks enamvähem üldjoontes vajalik omada pilti Interneti kasutajate demograafilisest koosseisust, sotsiaalsest staatusest, maitseeelistustest ja muust sellesarnasest. Ilmtingimata ei oleks vaja hakata sooritama kalleid turuuuringuid selles vallas, vaid on võimalik olemasolevaid andmeid lihtloogikast lähtudes tõlgendada.
Suurt tähtsust omab kodulehekülje kujundus ja tehniline teostus, sest kui seal esineb vajakajäämisi, siis on vähetõenäoline loota suurt edukust. Põhinõuded koduleheküljele ei ole ülemäära keerulised, ega raskesti teostatavad, kuid samas eiratakse neid küllalt sageli.
Kuna Internet on väga suurte mõõtmetega, siis omab äärmiselt suurt tähendust oma ettevõtte tutvustamine, sest vastasel juhul jäetaks lihtsalt ilma mingi tähelepanuta üheks tuhandete hulgast.
Interneti turundus ei seisne vaid virtuaalses kaubandustehingute sooritamises, vaid ka enese tutvustamises, äripartnerite otsimises, informatsiooni otsimises ja muus sellesarnases.
Internet pakub innovatiivsetele inimestele ja firmadele hea võimaluse pakkuda konkurentsi välismaa firmadele. Interneti ja Interneti turunduse tähtsus kasvavad pidevalt ja kasvutempo kiireneb kogu aeg.
Kasutatud kirjandus:
1. Allen Matt. Interneti turundus. [WWW]
http://www.hot.ee/allen/turundus.ht m ( 05.01.2004)
2. Äri internetis. [WWW]
http://www.hot.ee/ebusiness/ (29.12.2003)
3. Kokerov, M. Majandus e-kommertsi epohhi alguses : võrgutatud ärimaailm // Ärielu (1999) nr. 10, lk. 44-46.
4. Püüeldes rahuloleva kliendi poole: internet kui turundusvahend. [www] http://www.marketing.ee/index.php3?cat=5&foo=1&show_message_id=112 (05.01.2004)
5. Kõiv, M. E-kaubandus asub võidukäigule //
Ärielu (1999) nr. 11, lk 82-83.