Ergutid Reiko Sakk Mart Paul Preiman · Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi · Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku jalihastoonust · Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin · Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Miks kasutatakse erguteid · Annab treeninguteks lisaenergiat
depressandid (heroiin, alkohol, osad ravimid jt.) viivad organismi rahu ja lõõgastuse seisundisse. Meie organismi poolt toodetud rahusti- endorfiin on tunduvalt nõrgema toimega. · meelepetteid e. hallutsinatsioone tekitavad ained (LSD, PCP, fentsüklidiin jt.) kutsuvad ajus esile nö. "lühise"- kaob reaalsustaju, elatakse fantaasiamaailmas, kaob ohutunne jne. Seda tüüpi looduslikku ainet pole teadus veel organismist leidnud. Stimulant · Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin, · Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Depressant
Valmistamine Harilik kanep (sativa). Lõuna-Ameerikas kasvava Morfiini derivaat, kusjuures India kanep (indica). kokapõõsa lehtedest. morfiin ise on Metsik kanep (ruderalis). oopiumimoonist valmistatava oopiumi derivaat. Uimasti tüüp Depressant, Erguti. Narkootikum. hallutsinogeen. Manustamine Suitsetatakse tubakaga Peenestatakse ja Lahustatakse vedelikus ja segatult ja tõmmatakse ninna, süstitakse naha alla, lihasesse sigaretipaberisse harilikult läbi rulli keeratud või veeni. Nuusutatakse. keeratult. rahatähe, kõrre jne. Suitsetatakse fooliumkestas.
mõjub barbituraate rahustavalt , aga kui inimene võtab seda pidevalt, siis hakkab harjumus aine suhtes järjest kasvama ning ta vajab seda üha suuremel hulgal. Opiaadid Opiaadid alandavad tundlikkust. Opiaate kasutatakse meditsiinis valu leevendamiseks, kuid nad mõjutavavad ka inimeste meeleolu ja see on kaasa toonud nende ulatusliku tarvitamise. Oopium sisaldab uimastavaid ained morfiini ja kodeiini ning on aluseks sünteetilisele ainele heroiinile. Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihast oonust. Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Kofeiin Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks peetakse kofeiini mõjuadenosiini retseptoritele
ERGUTID Karl Johann Reitalu Riho Kirsipuu Mis on erguti? Stimulant Mõnuainete osa Ravimid Mida teevad ergutid? Tõstavad südame rümisagedust, vererõhku ja lihastoonust Tähelepanuvõime kasv Reaktsiooniaja pikenemine Suurendab aktiivsust Tekitab sõltuvust Peamised ergutid Kofeiin Nikotiin Kokaiin Kanep Inhalandid Amfetamiin Metamfatamiin Ecstasy GHB Kofeiin Mis see on? Mõju Nikotiin Mida endast kujutab? Mõju Kanep Mis see on ? Kanepi mõju Inhalandid Mis see on ? Mõju Amfetamiin Mida endast kujutab? Mõju
KOKAIIN Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses Kokaiin on taimse päritoluga uimasti, mida valmistatakse Lõuna-Ameerikas kasvava kokapõõsa lehtedest Kasutamine Meditsiinis tuimestusena (nina-,kurgu- ja silmaoperatsioonid) Uim...
KOKAIIN Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses Kokaiin on taimse päritoluga uimasti, mida valmistatakse Lõuna-Ameerikas kasvava kokapõõsa lehtedest Kasutamine Meditsiinis tuimestusena (nina-,kurgu- ja silmaoperatsioonid) Uim...
KAKAOPU U Marleen Zurihhina ja Taavi Rattasep Kakaopuust üldiselt Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kakaopuu saadusteks on kakaopuu seemned ja õied Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni sokolaadi ja teisi kakaotooteid Kakaopuu tunnused Tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. Õied on väikesed ja helekollased. Kakaopuu viljad on kollased, rohelised, pruunid või punakad. Kasvutingimused kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000 km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel ehk troopilises vöötmes Vajab: 1) palju valgust 2) sooja kliimat 3) palju niiskust Klassifikatsioon ehk taksonoomia riik - taimed hõimkond - õistaimed klass - kah...
Co-ordinator ... Nerve-wracking Närvesööv Council Nõukogu Opposition Opositsioon, vastuseis Course Kurss, suund Paddle Lauatennisereket Crane Kurg, kraana Paralympics Paraolümpiamängud Crush up ... Participate Osalema Crutch Tugi, erguti Pitch Heitma, püstitama Cue Kii Positive Positiivne Custom Tava, komme Present Praegune Daredevil Hulljulge Propery developer ... Daring Kartmatu Punch Rusikahoop Descend Laskuma Range Ulatus, vahemik
Mainstream rock- algupärane rock. Sting, pink floyd... House- disco järglane. Esimene tantsumuusika mida oli võimalik teha ka kodus, koduarvutil Heavy metal- Tõsine, mittemeelelahutuslik. Mõjutajateks punk ja Briti rock Teen-pop- praeguste poisetebandide otsene eelane. 80ndate l6pu POP-plahvatus Uus plahvatuslik suund: E-ROCK(ecstacy järgi) Ilmse viitega 60ndatesse. Buum puhkes 1988. Aasta suvel. Stiililiselt HOUSE+TECHNO. Kuna erguti ECTASY oli veel keelustamata siis oli teda ka laialt saada. Pidusid hakkati kutsuma Warehouse raves. 1989. aastal suured. Kuni 20 000 osavõtjaga rave peod. Rave partyde keskuseks Matchester.
lihtlipiidid 2. liitlipiidid 3. tsüklilised lipiidid Rasvade funktsioon: 4. põhiülesandeks on energia saamine ja selle säilitaminene 5. võtavad osa kasvuprotsesside ka muu elutegevuse reguleerimisestainevahetuslik funktsioon 6. varuaine funktsioon 7. kaitse funktsioon 8. lahusti funktsioon 9. bioregulatoorne funktsioon 10. termokaitseline soojusisolatsioon 11. põrutuste amortiseerimine 12. metaboolse vee tekitamine 13. sapi sünteesi erguti ja sapi väljuti 14. naha happelise pH väärtuste kujundamine Kus paiknevad inimorganismis? Nad paiknevad kõikides kudedes ja rakkudes, suuremas osas leidub neid närvikoes ja ajurakkudes. Mida põhjustab rasvade tarbimine? · suhrutõve · ateroskleroosi · südamehaigusi · naha kiiremat vananemist Millistes toiduainetes leidub rasvu? Rasvu leidub margariinis, kohukeses, kondiitritoodetes, küpsetistes, lihas, õlis,
Alkaloidid ja Kofeiin AL ja KFP Mis on alkaloidid? Alkaloidid on aluseliste omadustega ja koos hapetega vees lahustuvaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes. Tuntuimad on kofeiin, nikotiin, morfiin. Ligi 10% tänapäeva ravimitest baseerub alkaloididel. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Nikotiin Kasulikud ja ohtlikud alkaloidid Kasulikud: Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis mõjub otse kesknärvisüsteemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja. Solaiin on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kohvi omadused or...
Alk Joobunu muutub sageli vägivaldseks, riskialtiks, vaimselt ohol tasakaalutuks Muudab joobunu iseloomu paheliseks min Annab põhjust enesetapumõtetele, julgustab ellu viima u Pikaajalisel tarvitamisel põhjustab tervisehädasid, rahalisi keh raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi, erimeelsusi sõprade/omastega as Paneb mõtlematult tegutsema Alkoholi olemus Närvisüsteemi depressant Usutakse, et on erguti Mõjub ajule tuimastavalt Võimendab alkoholieelset meeleolu Mõõdukal tarvitamisel vähendab ärevustunnet, tagasihoidlikkust Organismil kulul ühe alkoühiku töötlemiseks u üks tund Alkoholide jaotus Kanged alkohoolsed joogid Alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti Viin, viski, rumm, liköör Lahjad alkohoolsed joogid Alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti Vein, vermut Vähese alkoholisisaldusega joogid Alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti Õlu, siider
Kokaiin Kokaiin vikipeedia Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiins silma -, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism. Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi Ulysses S. Grantini. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka tu...
Petlikult hea enesetunne võib panna inimest tegema valesid otsuseid näiteks tarbima veel alkoholi või istuma autorooli. Kuna kofeiin sarnaselt alkoholiga on vee väljutaja, siis väheneb sellise kokteili joomisel inimorganismi veesisaldus, mistõttu suurenevad vere alkoholisisaldus ja joove veelgi. Energiajooke ja alkoholi soovitatakse üheaegselt mitte tarbida. Energiajoogi tarbimine võib lõppeda surmaga Energiajook on küll hea looduslik erguti, kuid liigse tarbimise ja alkoholiga segijoomise korral võib muutuda eluohtlikuks. Maailmast on teada juhuseid, kus üleliigne energiajoogi tarbimine on lõppenud surmaga. Iirimaal jõi üks 18aastane üliõpilane enne korvpallitreeningut ära neli purki (1,2 liitrit) Red Bulli energiajooki ja sellele ei pidanud vastu isegi noore treenitud mehe süda. Populaarsemad energiajoogid Red Bull Battery Monster Hustler Starter Dynamit Burn Rockstar Kasutatud materjalid http:// www
suurem kalduvus kuulda hääli ja näha olematuid asju kui neil, kes on pruukinud kofeiini võrdelises koguses poole tassi oakohviga (ühe tassi lahustuva kohviga). Teadlaste kasutatud andmete kohaselt sisaldavad seitse tassi lahustuvat kohvi kokku 315 milligrammi kofeiini. See teeb sama palju kui umbes kuus tassi kanget teed, üheksa purki koolajooki, neli purki Red Bulli või poolteist tassi kohvikukohvi. Kofeiin on kesknärvisüsteemi erguti, mis peletab ajutiselt unisust ja taastab erksust. 90% Põhja-Ameerika elanikkonnast tarvitab kofeiini mingil kujul iga päev; uurijate sõnul on see maailmas kõige laiemalt kasutatav narkootikum Kofeiin imendub maos ja peensooles täielikult kolmveerand tundi pärast tarvitamist. Üks võimalik selgitus on, et kofeiin võimendab stressi füsioloogilisi mõjusid. Pingelises olukorras vallandab organism stressihormooni kortisooli. Pärast kofeiini manustamist vallandub nimetatud hormooni
Minu jaoks väga huvitav raamat, mis rääkis erinevatest teaduslikest katsetest ning toodetest, mida tarbides on inimesed korduvalt petta saanud või eksiteele viinud. Kohati oli raske lugeda ja aru saada, kuna paljud näited olid nii teaduslikult põhjendatud. Esimestes peatükkides tuli juttu sellest, kuidas tehti katseid platseebotablettidega. Need on tabletid, millel pole mingeid farmakoloogilisi omadusi. Näiteks anti neid tablette kolledziõpilastele ja räägiti, et tegemist on erguti või uinutiga. Neile anti üks või kaks roosat või sinist tabletti ja öeldi, et nad saavad kas ergutit või uinutit. Õpilased said kõik erinevat värvi platseebot. Pärast mõõdeti katsealuste ärksust ja muid subjektiivseid tunnuseid ning leiti, et kaks tabletti avaldasid suuremat mõju, kui üks tablett, nagu võiski oodata. Leiti ka, et tablettide värvus mõjutas nende toimet. Roosa ergas ja sinine jahe. Samuti räägiti veel sellest, kuidas tervenemisel avaldab mõju see, mida arst
KOHV Kohv ei ole ainult hommikune ärataja. Autor väidab, et kofeiin on ksantiini alkaloid. Kofeiini on kasutatud juba ammustest aegadest erguti, mürgi või ravimina. Seda on leitud paljudest taimedest. Kohvi kofeiini sisaldus sõltub valmistamisest. Kofeiini pikaajalise tarbimisega võivad ilmneda ka tervisehäired. Huvitavat Teadlased on uurinud ja arvanud, et aastas tarbitakse umbes 120 000 tonni kofeiini, sellest 90% on kohvis ja tees. Tumeröstitud kohvis on kofeiinisisaldus väiksem, kui kergelt röstitud kohvis. Tees on ühe tassi kohta kofeiini poole vähem, kui kohvis. Kofeiin on ka karastusjookides ja energiajookides
ja süsivesikutega üsna palju energiat. Alkohoolsed joogid jagatakse klassikaliselt etanooli sisalduse alusel kolme gruppi: 1. õlu sisaldab keskmiselt 46% puhast etanooli, 2. vein sisaldab ligikaudu 12% puhast etanooli, 3. kange alkohol sisaldab ligikaudu 40% puhast etanooli. Alkoholi toime Juba mõne minuti järel pärast imendumist seedetraktist jõuab alkohol ajju ja hakkab mõjutama inimese käitumist kui erguti, rahuti, antidepressant või uinuti seda sõltuvalt annusest ja isikuomadustest. Esialgu muutub inimene jutukaks, tekib heaolutunne, isegi eufooria. Mõõdukas koguses kasutatuna võib alkoholil olla hirmu ja pingeid vähendav toime. Üldiselt hakkab siis tasapisi kaduma ümbruse suhtes adekvaatne reaktsioon, enesekontroll väheneb või kaob, kõnnak muutuv vaaruvaks, teravamalt elatakse läbi isiklikke
väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo 2011). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.
Kofeiin on levinuim psühhoaktiivne aine maailmas Kofeiini laialdasele levikule on kaasa aidanud tema võime kultuuriliselt adapteeruda, mis annab talle laiema tähenduse, kui see tuleneb tema farmakoloogilisest rakendusest Kofeiin on ksantiini alkaloid Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad taimsed ühendid taimede biokeemilise ainevahetuse jäägid, mis mõjutavad tugevalt loomorganismide elutegevust Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond tarvitanud juba ammustest aegadest kas erguti, mürgi või ravimina Kofeiin Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos Kofeiini on leitud rohkem kui 60 taimes ja arvatakse, et see toimib kui looduslik pestitsiid Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin Nii teofülliin kui teobromiin on struktuurilt ja toimelt
ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Referaat Tallinn 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. ...
toodete turule toomisel kõmu tekitamiseks, kus on võimalus luua mõnda suhtlusportaali temaatiline kommuun, ning anda sealtkaudu edasi informatsiooni, teateid, uurida ja küsida, jagada infot ürituste kohta, teha sooduspakkumisi jpm. Meetodi kasutustihedus Mida tihedamini kasutatavat suhtlusmeetodit tarvitada, seda lühem on viiteaeg ning mida lihtsam on sõnumit edasi saata, seda kiiremini ta levib. Erguti olemasolu ja suurus Mida ahvatlevam on erguti, seda kiiremini sõnum levib. Erguti olemasolu ei tohi alahinnata. Selleks võib olla näiteks täiesti mittemateriaalne suhtlemissoov või rõõmu valmistamine tuttavatele, ent samas võib olla ka soov võita auhind Pühendunud fännide olemasolu Mida emotsionaalsem on toode, seda enam kaldub sellisel tootel olema andunud fänne, kes ise vabatahtlikult levitavad sõnumit toote headuse kohta. Liikmete ja kasutajate suur arv on hea eeldus sõnumi levikuks 47
juhul ka kangemad ained, näiteks oopium/opiaadid ning kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad depressandid tekitavad ka väikestes kogustes tarvitamisel eufooriat, alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega. Suuremad kogused muudavad ka kõne segaseks ja võivad tarvitaja teadvusekaotuseni viia. Kui mitmeid depressante koos tarvitada, siis nad võimendavad üksteise mõju. Stimulandid Stimulant on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi, teisisõnu erguti. Üldjuhul tõstavad ergutid südame rütmisagedust ning vererõhku. Stumilantidest tuntuimad on kofeiin, nikotiin ja narkootilistest ainetest kokaiin ning amfetamiin. Stimulantide tarvitamisel tõuseb tähelepanuvõime, kuid pikeneb reaktsiooniaeg. Üldjoontes parandavad meeleolu ja vähendavad väsimust. Kuigi mõnele võivad ergutite nähud positiivsena näida, siis tegelikkuses on nad samuti ohtlikud ained. Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale
Alkohol Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkoholsed joogid. Alkoholsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH 3CH2OH). Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohol on sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid. Alkohol tõstab dopamiini taset, seetõttu põhjustab see erutust ja elevust. Alkohol tõstab endorfiinide taset, mis vähendab valu tajumist. Alkoholi toime oleneb inimese organismist. Looduses esineb alkoholi vähe, sest ta on madalal temperatuuril kergesti lenduv. Alkoholi sisaldavad ka denaturaat, odekolonn ja kosmeetika tooted ning lisaks veel mitmesugused lahustid, puhastusvahendid ja ka vedelkütused. Alkoholi ajalugu: Nimetus pärineb...
Tartu Kommertsgümnaasium Alkaloidid Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Alkaloide 3. Narkootikume 4. Sõltuvus 5. Üledoos 6. Heroiin,kokaiin 7. Nikotiin 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Alkaloidid grupp looduslikult esinevate keemiliste ühendite, mis enamasti sisaldavad põhilisi lämmastiku aatomitest .Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, alkaloidid võivad sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvem teisi elemente, nagu kloori, broo...
mõistlikuma, tervistsäästvama ja mõõdukama alkoholitarbimiskultuuri juurdumine. 1 MIS ON ALKOHOL Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol
aastasena juhuslikult sai maitsta puskarit ning pärast seda elas üle meeldivat lõbususe tunnet. Kuna poiss elas vanaisa juures, kellel oli kogu aeg puskarit kodus, siis ta hakkas seda tasapisi jooma ning harjus sellega ruttu, umbes kahe kuu jooksul. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse. (2) · Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. · Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. · Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena.
Stress What is stress? Physiologists define stress as how the body reacts to a stressor, real or imagined, a stimulus (erguti) that causes stress. Acute (terav) stressors affect an organism in the short term; chronic stressors over the longer term. The term stress was first employed in a biological context by the endocrinologist Hans Selye in the 1930s The effects of stress: Alarm is the first stage. When the threat or stressor is identified or realized, the body's stress response is a state of alarm. During this stage adrenaline will be produced in order to bring about the fight-or-flight response (võitle või põgene) Resistance is the second stage. If the stressor persists (püsib), it becomes necessary to attempt some means of coping (toimetulemisega) with the stress. Although the body begins to try to adapt (kohanduma) to the strains (pinge) or demands (nõudmistega) of the environment, the body cannot keep this up indefinitely (m...
...................5 6.Kahjustused...............................................................................5 7.Sõltuvused.................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................8 2 Kokaiin Kokaiin on kanepiürdi ja kanepivaigu järel kõige laialdasemalt kaubitsetav uimasti kogu maailmas. Ta on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis tarbides loob eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi ainet kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine ning levitamine on üle maailma keelatud. Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest.
üks vanem hakata otsima lohutust alkoholist ● uimastite kasutamine sõpruskonnas Uimastisõltuvus: erinevad ained Eksamil: uimastid on närvisüsteemi pärssivad, ergutavad või hälvivad. Pärssivad - aeglsutavad südame rütmi, aitavad lõõgastuda Ergutavad - panevad vaimu tööle Hälvivad - muudavad taju Metüülfenidaat sisaldab amfetamiini ja sellega ravitakse Eestis ADHDd. Sudafed on erguti lol. Impulsiivus ja madal vaimne võimekus on riskifaktorid sõltuvuse tekkes. Eestis on 3 nimekirja: I nimekiri - Eestis keelatud ained II nimekiri - Eestis narkootilise ravimi retsepti alusel III nimekiri - arsti retsepti alusel ● Antidepressandid - ei tekita sõltuvust, aga ravimitest loobumisel on võõrutusnähud. Ärevushäired, depressioon. ● Tümostabilisaatorid - ei põhjusta sõltuvuse teket. Bipolaarne häire
Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad ergutava toimega uimastid on: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, Ecstasy. Kokaiin: Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin on enamasti valge, lõhnatu, tihti lund meenutava pulber. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud
väga raske magama jääda kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa (Narko: 2008). 2.1.3 Kokaiin Ajalugu Kokaiini valmistatakse Lõuna-Ameerika mägedes metsikult kasvava kokapõõsa lehtedest. 1855.aastal avastati moodus lehtedest kokaiini eraldamiseks. Euroopas sai kokaiinist kiiresti populaarne erguti ja toonusetõstja. Meditsiinis kasutati kokaiini kohaliku tuimestina. 1970.aastal sai kokaiin kuulsaks kui ,,rikka mehe narkootikum", kuna see oli niivõrd kallis (Ganeri 2000: 35). Välimus Valge pulber, mis koosneb tillukestest sätendavatest kristallidest. Tavaliselt pisikestes paberümbrikes või kilekotikestes (Narko: 2008). Tarvitamine Mõnikord, siiski harva, kokaiini süstitakse, ja mõnikord suitsetatakse või hõõrutakse igemetesse.
valitsus pani selle maksu alla. Samas aastast pärineb ka teepiibel "Klassikalisi lugusid teest", mille autor Lu Yu kirjeldab kõike, mida tol ajal tee kohta teati, muuhulgas töötas ta ka välja teejoomistseremoonia, mille järgi läks näiteks pärastlõunatee joomiseks vaja tervelt 24 eset. Jaapanisse saabus tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Nimelt leidsid mungad, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. Jaapanis hakati innukalt teepõõsaid istutama ja 13. sajandil töötati välja oma variant teetseremooniast, mida nimetati 'cha-no-yu'. Sellest terminist tuleneb venekeelne sõna tee kohta 'tsai'. Lääneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vürtsidest , huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit võis teed Euroopas kohata ainult õukondlaste või
Samas aastast pärineb ka teepiibel "Klassikalisi lugusid teest", mille autor Lu Yu kirjeldab kõike, mida tol ajal tee kohta teati, muuhulgas töötas ta ka välja teejoomistseremoonia, mille järgi läks näiteks pärastlõunatee joomiseks vaja tervelt 24 eset. Jaapanisse saabus tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Nimelt leidsid mungad, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. Jaapanis hakati innukalt teepõõsaid istutama ja 13. sajandil töötati välja oma variant teetseremooniast, mida nimetati 'cha-no-yu'. Sellest terminist tuleneb venekeelne sõna tee kohta 'tsai'. Lääneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vürtsidest, huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit võis teed Euroopas
alustavad 14.aastaselt alkoholi tarbimist on suurem tõenäolsus alkoholismile. Peamiselt alustatakse joomisega sõprade ajendil või suurest uudishimust. Mõne jaoks on see ka nagu keelatud vili, mis on nii magus, et ei suuda sellest ära öelda. Suitsetamine ja nikotiinisõltuvus Nikotiin on tubaka aktiivne sisaldis, mida omastatakse siis kas suitsetades või närides. Tänapäeval on olemas ka mokatubakas, mis on vähendanud närimistubaka kasutamist. Nikotiin on toksiline erguti, mis samamoodi alkoholiga ergutab meeli, vähendab söögiisu, võib hõlbustada õppimist ja meeldejäämist. Enamik inimesi alustab suitsetamist juba puberteedieas, mis on sageli tingitud teiste õhutamisest või lihtsalt "parema" maine saavutamisest. Sigarettide tõmbamine on kõige ohtlikum ja kulukam viis kõigist sõltuvuse liikidest. See ei tekita küll koheseid vigastusi, kuid tekitab ulatuslikku kahju pika aja vältel.
oopium jt opiaadid, kanepitooted.Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni.Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin,Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks
Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest ning uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on legaalne meelemürk; sisaldab etanooli, mis mõjutab meie kesknärvisüsteemi. Kanged (viin, viski, tequila), lahjad (vein, kangemad õlled) ja vähese alkoholisisaldusega joogid (long drink, siider, õlu). Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks või enam: a. toote h...
Samast aastast pärineb ka teepiibel "Klassikalisi lugusid teest", mille autor Lu Yu kirjeldab kõike, mida tol ajal tee kohta teati, muuhulgas töötas ta ka välja teejoomistseremoonia, mille järgi läks näiteks pärastlõunatee joomiseks vaja tervelt 24 eset. Jaapanisse saabus tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Nimelt leidsid mungad, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. Jaapanis hakati innukalt teepõõsaid istutama ja 13. sajandil töötati välja oma variant teetseremooniast, mida nimetati 'cha-no-yu'. Sellest terminist tuleneb venekeelne sõna tee kohta 'tsai'. Lääneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vürtsidest, huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit võis teed Euroopas
Sobib eriti kirglikele toodetele ning uute toodete turule toomisel kõmu tekitamiseks, kus on võimalus luua mõnda suhtlusportaali temaatiline kommuun, ning anda sealtkaudu edasi informatsiooni, teateid, uurida ja küsida, jagada infot ürituste kohta, teha sooduspakkumisi jpm. Meetodi kasutustihedus Mida tihedamini kasutatavat suhtlusmeetodit tarvitada, seda lühem on viiteaeg ning mida lihtsam on sõnumit edasi saata, seda kiiremini ta levib. Erguti olemasolu ja suurus Mida ahvatlevam on erguti, seda kiiremini sõnum levib. Erguti olemasolu ei tohi alahinnata. Selleks võib olla näiteks täiesti mittemateriaalne suhtlemissoov või rõõmu valmistamine tuttavatele, ent samas võib olla ka soov võita auhind Pühendunud fännide olemasolu Mida emotsionaalsem on toode, seda enam kaldub sellisel tootel olema andunud fänne, kes ise vabatahtlikult levitavad sõnumit toote headuse kohta. Liikmete ja kasutajate suur arv on hea eeldus sõnumi levikuks
Teised selle rühma ained on MDA, MDEA, MMDA ja TMA.( joonis 4 ) Esialgu tähendas slängisõna ecstasy vaid MDMAd, ent ajapikku hakati sõna kasutama terve rühma kohta. Kõik nimetatud ained on valged pulbrid, mida võetakse sisse tablettidena või kapslitena. Muid manustamisviise tuleb ette harva. Ecstasy põhitoime on sama mis amfetamiinil, st et ta on tugev erguti. Suured annused kutsuvad esile hallutsinatsioone, mille tõttu joove võib meenutada LSD-joovet. Ecstasy kasutaja tunneb end tihti olevat otsekui teises maailmas ja ta muutub väga aktiivseks. Joobe mõju all viibides võib inimene tantsida mitu tundi järjest ilma väsimust tundmata. Ecstasy on
väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga. (Oolo jt 2010). Erinevad uuringud on näidanud, et kui noor inimene ei tarbi alkoholi, siis on tema suhted vanemate ja sõpradega head ja üleüldiselt on vähem probleeme. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi ja kui palju õpilasi alkoholi tarbivad. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. (Alkoinfo 2011.). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.(Vessik 2006.)
KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna............................................................... Kasutatud kirjandus....................................
Iisopiteed juuakse lonkshaaval kogu päeva jooksul 1-3 tassitäit. Keemiline koostis Iisop on väga rikas eeterlike õlide poolest, eriti enne õite puhkemist. Eeterlikud õlid sisaldavad tugevatoimelist kamfeeni, pineeni, tsimooli, limoneeni. Taimes on rohkesti parkaineid (8%), pigmente, glükosiide, mõruaineid, flavonoide, orgaanilisi happeid ja C-vitamiini (170 mg%). Eeterlikke õlisid on rohkem valgeõielistes sortides. Iisopi ravitoime Rahvameditsiinis on iisop tuntud kui erguti, teda soovitatakse eakatele inimestele üldtugevdava vahendina. Iisop, ergutades hormonaalsüsteemi, vähendab üleminekuvaevusi, eeskätt öist higistamist, hingematmistunnet, väsimust. Ta toob kergendust kroonilise bronhiidi, astma ja üldise hingamisteede häirete korral. Mõjub toniseerivalt seedimisele ja sobib kasutada soolekatarri puhul. Välispidiselt tarvitatakse iisopitõmmist kuristamiseks kurgupõletiku puhul ja ka juuste pesemiseks (ergutab juuste kasvu).
sest ta on agressiivne ja samal ajal valu suhtes tundetu. Seetõttu on teda raske talitseda. Ecstasy teisendid. MDMA (metüleendioksimetamfetamiin) on ühe hallutsinogeenide rühma tüüpiline aine, mille peamine koostisaine on amfetamiin. Teised selle rühma aind on MDA, MDEA, MMDA ja TMA. Kõik nimetatud ained on valged pulbrid, mida võetakse sisse tablettidena või kapslitena. Muid manustamisviise tuleb harva ette. Ecstasy põhitoime on sama mis amfetamiinil, st et ta on tugev erguti. Suured annused kutsuvad esile hallutsinatsioone, mille tõttu joove võib meenutada LSD-joovet. Ecstasy on muutunud populaarseks tänapäeva tantsukultuuris (tehno ja reiv). Tantsimisega kaasnev kehaline pingutus suurendab ülepingutuse ja kuumarabanduse ning halvemal juhul äkksurma ohtu. Arvatakse, et ecstasy süvendab seksuaalelamusi, ent pideva manustamise korral tabab kuritarvitajat emotsionaalne läbipõlemine. Droogi on kasutatud inimese uimastamiseks,
Alkohol on ka teerajaja terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele. Enamiku inimeste jaoks ei tekita tagasihoidlike alkoholikoguste regulaarne tarvitamine probleeme. Paljudel inimestel võib aga joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal tekivad kas joomahood; pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus. 1.1.3 Alkoholi olemus Alkohol on olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremates kogustes) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mida inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juures kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena.
joomahood, pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus. · Näiteks Suurbritannias vajab ekspertide hinnangul iga 17. inimene päeva möödasaatmiseks alkoholi. Sellisel sõltuvusel on oluline mõju ka alkoholi tarbija perekonnale, sõpradele ja partneritele. Alkoholi olemus · Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi rahusti. · Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. · Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena.
(„Tee“ K. Kroon; A. Kang) „Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud – oletatakse selle põlvnemist Kagu- Hiinast. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel.“ (Wikipedia) Jaapanisse jõudis tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Mungad leidsid, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. „Euroopasse jõudis tee esmakordselt tänu araablastele, kes valitsesid tol ajal kogu Kagu-Ida vahelist kaubandust. Kõrgemalt hinnati kaamelikaravaniga mitu aastat läbi kõrbe rännanud brikett-teed kui purjelaeva trümmide niiskuses loksunud teed.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Euroopas liikus tee algselt Hollandisse sealt edasi nii Saksamaale, Inglismaale, Prantsusmaale ning seejärel Euroopast Ameerikasse
lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus- voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades koormust tuleb vähendada ka ergutusvoolu (kõver 2). Alanev haru paikneb tõusvast madalamal, mis seletub masina magnetringi jääkmagnetismi suure- nemisega tõusva haru ülesvõtmisel. Keskmist kõverat 3 nim. praktiliseks reguleerimiskarakteristikuks. Peamiseks puuduseks on välise alalisvoolu allika erguti vajadus. Samas jälle pinge reguleerimise võimalus suurtes piirides ja suhteliselt jäik väliskarakteristik on väärtuslik omadus. 26. Rööpergutusega alalisvoolugeneraator (lk 92) G endaergutus põhineb asjaolul, et kord magneetitud masina pooluste südamikud ja ike säilitavad teatava jääkmagnetismi magnetvoo rem (remanents). Ankru pöörlemisel indutseerib rem ankrumähises EMJ, mille mõjul tekib ergutusmähises nõrk vool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
