Ükski S ei ole P (E) ja Mõni S on P (I). Käesolevas tekstis esineb esmakordselt otsustuse vorm "Antud S on P" ja "Antud S ei ole P", milles otsustuse subjekt on täismahus ja tähistab üksikut (konkreetset, ainukordset, individuaalset). Teatavasti loogika reeglid ja vorminõuded ei erista üksik- ja üldmõistet, mistõttu puudus seni vajadus seda iseärasust rõhutada. Vasturääkivuse vorme on kolm: 1) formaal-loogiline vasturääkivus, 2) dialektiline vasturääkivus ja 3) paradoksaalne vasturääkivus. Formaal-loogiline vasturääkivus kätkeb endas teineteist välistavaid otsustusi ühe arutluse piires. Käsitleme seda hiljem. Dialektiline vasturääkivus on teadmiste kujunemise ja arenemise seesmine "mootor" ja edasiviiv jõud, mille ülesandeks on paljastada oponendi seisukohtades vasturääkivusi (sokraatiline meetod), ja ületada
Kui vastus on eitav, siis kust mujalt me saame oma teadmised? Keda uskuda, mida uskuda? I väide: Enamik me arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide: Allikaid võib olla mitmeid, aga kindel ei või olla üheski - puudub kindel autoriteet. Argument: Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil III väide: Tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmiste allikate kohta Argument: Neid võiks võrrelda poliitikateooria traditsioonilise küsimusega “Kes peaks valitsema?”, mis eeldab autoritaarset vastust nagu “parim” või “targim” või “rahvas” või “enamik”.
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääki...
Totaliteet struktureerib iseennast. Ta on selbstreflektiert. Totalität ist die Beziehung zwischen Mannigfaltigkeit und Einheit (vist??????????) Mannigfaltigkeitis on kõik need Entgegenstzungid nagu valgus ja pimedus olemisne ja mitteolemine ja nii edasi. Das Werdeni ehk protsessi Einheit on Absoluut . Kõikide vastandite püüdlus Einheiti poole. Vielfaltigkeit Differenz in den Dingen. Protsessuaalsus ja Saamine . Kas on mingi vasturääkivus algse arvamuse filosoofia vahel ja selle vahel, milleni me nüüd jõudnud oleme, et filosoofia on protsess. Filosoofia instrument on Reflexion . Reality is a historical process, All heading towards a Goal, Changes by dialectical process , Goal is a conflict-free society, Condemned to alienation . Kodused märkmed Configuration piirjooned, üldkujutis Kahestumine on filosoofia vajaduse allikas Vaimu elavast originaalsusest tekib filosoofia vorm
Mõlemad lause pooled räägivad teisele vastu. Öeldakse, et tarkus on jumalikku päritolu. Sokratese ainus eesmärk oli kaaskodanike kõlbeline kasvatamine. See väide ei tähenda, et Sokrates ennast rumalaks pidas, vaid pani inimesi endast kriitilisemalt mõtlema. Teine lausepool räägib esimesele vastu, seega arendab see mõtlemist ja laiendab teadmisi, lõpmatult. Sealt tuleb ka ütlus ,,inimene õpib kogu elu". Mina arvan, et kui sellest tsitaadist mõelda, tekib kohe vasturääkivus iseendaga, mõeldes mida ma ikkagi tean ja mida mitte. See viib edasi arutlemiseni, mis nõuab poolt- ja vastuväiteid, et kummagi väite poolt olla. Usun, et sealt algab see hetk, kui inimesed muutuvad enesekriitilisemaks, sest seda tsitaati võiks analüüsida, võttes aluseks filosoofilised põhimõtted. Kuna filosoofias ei ole ühelgi küsimusel kindlat vastust, siis ei saagi leida seda kindlat vastust, mis tähendab, et inimesed pettuvad oma teadmistes ja võimetes mõtteid analüüsida.
liialdatud. Kultuuri ja kunstide seos tekkis alles 19. sajandil, nagu kirjutab Ilmar Raag. Siis toimus esimene suurem üldistamine ja mõiste laienes, hõlmates peale harimise enda alla ka kõike muud, mida ,,inimene võib omandada ühiskonna liikmena". Sealt sai alguse ka arusaam, et kultuursed inimesed on head, mittekultuursed aga väljakannatamatud. Arvestades seda, et igaüks elab teatud kultuuris, on eelnimetatus vasturääkivus. ,,Inimesed käituvad harva vastupidiselt nende loomusele" väitis Ilmar Raag, kuid tegelikult on kultuurne inimene sama ettearvamatu kui metslane, sest näiteks sõltuvalt tujust võib talle ühel päeval klassikaline muusika meeldida, teisel aga mitte, hoolimata lapsepõlvest alanud lembusest klassikalise muusika vastu. Lihtsalt pole tahet selle kuulamiseks. Siinkohal kultuuri ja helikunsti vaheline seos on kui tühi hulk, kuna inimene ei hari ennast tegevusetusega.
Teises peatükis tutvustab autor viievõistluste ajalugu ning seal on sõnastus: ,,Moodsa viievõistluse rajajaks tuleb pidada kaasaegsete olümpiamängude rajajat Pierre de Coubertani. Coubertan lõi uue kompleksspordiala, mis ühendab mitut kaasajal harrastatud ala. Sellest tuleneb ka viievõistluse nimetus. " Autor kahtleb esimes lauses, kes on moodsa viievõistluse rajaja. Kuid teises lauses väidab, et Coubertan lõi uue kompleksspordiala. Tektsis esineb vasturääkivus. Siit tekib küsimus, kumb siis õige on? Kas autor pole faktides kindel või pole kontrollinud fakte rohkematest allikatest. Autor tutvustab moodsa viievõistlusi alasid hästi, teeb lühikokkuvõtte nii, et isegi lugeja, kes alast midagi ei tea, saab aru autori eesmärkidest. Samuti on arusaadav, kus on autori enda tekst ning, milline osa pärineb mõnest allikast. Autor võrdleb 2012/2013 õ.a küsimustiku TDL'i gümnaasiumiõpilaste vastuseid 2009/2010 õ.a küsimustiku vastustega
kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: ,,Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks. Kuigi meie arvukus just ei suurene, ei ole murdnud Maarjamaa rahvast ei sirp ja vasar ega Ruhnu karugi mitte. Teatud vasturääkivus tekib siin kasvatusteadlase Peeter Põllu 1933. aastast pärit väitega, nagu oleks eestlaste häda traditsioonide puudus, see tähendab kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Irratsionaalsena tunduv ütlus ei seleta mitte kuidagi ehteestlaslikku tava pidada laulupidusid või heisata veebruarikuu kahekümne neljandal päeval Sinimustvalge. Täielikult immanentsena näivad traditsioonid omandavad Põllu seisukohast lähtudes hoopis tühise mõõtme
3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu, eriti kui tunnistust kasutatakse põhjendamaks väidet, mis on tõesti põhjendamist väärt. Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. 2) Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi 3) Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga. 4
väheneb seinale joonistatud graffitiroppuste hulk kuni nende täieliku puudumiseni. Ta leidis, et graffiti ei ole vaid sodimine, see eisindab ühiskonnagrupi ühiseid vaateid ja väärtusi. 5 Ley: ,,Igal indiviidil on oma ajalugu ja geograafia, mis suunab teda elu jooksul, nii saab alguse vasturääkivus loovuse ja determinismi vahel, võib ka öelda, et algab vasturääkivus kontrolli ja vabaduse vahel. 6 2. Kontrolli ja vabaduse erinevad tahud Kõige uuemad teooriad on hakanud uurima vasturääkivust kontrolli ja vabaduse vahel. Need on näidanud, et on olemas jada väga keerulisi geograafiaid, kus piiri kontrolli ja vabaduse vahel on raske määratleda. See on osalt sellepärast, et ühes ruumis võib paikenda nii piiramine kui ka
teaduse, peamiselt mineraloogia, geoloogia ja bioloogiaga. Tal küll ei saanud mingit teaduslikku treeningut, kuid tal oli originaalsem lähenemine. Morfoloogiast sai tema peamine tegevusala. Aastal 1874 avastas ta näiteks inimese lõualuuvahelise killu, küll väikese anatoomilise detaili, mis on aga tänaseni seotud tema nimega. Tema meetod oli aga vähem asjakohane tema peamises töös - “värviteoorias”, töös optikaalal, millel Goethe töötas kaks kümnendit ja milles tal oli vasturääkivus Newtoniga. Uudishimulikuna, pidas Goethe oma värviteooriat tema tähtsaimaks tööks ning eelistas seda kõikidela oma kirjandustöödele. Alguses ei tundunud see õige, olla Weimaris, arvestades tema kirjanduslikke plaane. Charlotte von Steini näol sisenes Goethe ellu naine, kes hõivas selle koha mitmeteks aastateks, nagu ei keegi teine. Charlotte von Stein, seitse aastat vanem kui Goethe, oli Weimari tallimeistri naine, tark, haritud daam, kes oli samuti tegeles kirjutamisega
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad andsid maailmale, vaid ka iseendid, mõistaksime halvemini, mis on filosoofia, teadus, kunst, poeesia, inspiratsioon, mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud. Elulugu Pärit Ateena aristokraatide pere...
teadmiste allikas. Võime öelda, et “Physical Review’s” avaldatud töödest on mõni autoriteetsem kui teine ning teatud füüsikaprobleemi puhul allikana eelistatavam kui “The Times’i” või Encyclopaedia samateemaline artikkel. Kuid oleks täiesti vale arvata, et “Physical Review” artikkel põhineks ainult – või ka osaliselt – vaatlusel. Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi. 4. Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõest lugu pidama. 5
2) ,,võime öelda, et ,,The Times" on teadmiste allikas. Võime öelda, et ,,Physical Review's" avaldatud töödest on mõni autoriteetsem kui teine ning teatud füüsikaprobleemi puhul allikana eelistatavam kui ,,The Times'i" või Encyclopaedia samateemaline artikkel. Kuid oleks täiesti vale arvata, et ,,Physical Review" artikkel põhineks ainult või ka osaliselt vaatlusel. Allikas võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi. 3)Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teretulnud on iga allikas, iga oletud, ning iga allikat ja oletust võib kriitiliselt uurida. Ajalooteadus välja arvatud, uuritaksegi tavaliselt pigem fakte endid kui teabeallikaid.
Albert Camus ,,Sisyphose müüt" Enesetapp, absurd, elu mõtte otsinguil, donzuanism, jumala olemasolu, Sisyphose müüt. [ -- ] ,,See on absurd," tähendab ,,see on võimatu", aga ka ,,selles on vasturääkivus". Kui ma näen, et keegi ründab külmrelvaga kuulipildujarühma, leian ma, et tema tegu on absurdne. Niisamuti võime absurdseks lugeda mõne kohtuotsuse, vastandades seda otsusele, mida faktid pealtnäha oleksid eeldanud. Absurdsus on seda suurem, mida suuremaks paisub vahe võrreldavate objektide vahel. Absurdsus sünnib võrdlusest. Ta tekib mingi situatsiooni ja mingi kindla realiteedi võrdlemisest, mingi teo ja maailma võrdlemisest, mis sellele teole ei vasta. Absurd on oma olemuselt lõhe. Ta ei ole ühes ega teises võrreldavas elemendis. Ta sünnib nende vastandamisest. Aru tasapinnal võib seega öelda, et absurd ei ole mitte inimeses ega...
kasutatavus. Andmete kvaliteet: Asukohatäpsuskui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. Andmete kogumise tehnoloogia täpsus. Looduslike piiride määramise täpsus. Sõltub ülesandest, kallis Atribuuditäpsusõigsus, klassifitseerimine, mõistmine Esitustäpsusnumbrite puhul nt kümnendkohtade arv, tekstiväärtuste puhul klassifitseerimine Loogiline kooskõlavastavus tegelikkusele - Atribuutandmetel nt vasturääkivus: maja ehitusaasta 1996, remondiaasta 1967 1 -Graafilistel andmetel võivada objektid vastata asukohatäpsusele (nt 5m), kuid hoone satub järve Täielikkusvastavus valikukriteeriumitele, nt kaardistada kõik üle 50 ha suurused järved. Paberkaardil on täpsus ja täielikkus mõõtkavaga seotud. Kui kõik objektid õigesse kohta ei mahu, siis nihutatakse. Ajakohasusandmete vastavus kasutamishetkel looduses eksisteerivale ning andmete
kuidas kodanikke gruppidesse jaotatakse. Palju on räägitud, et äkki peaks valimisõiguse vanusepiiri tooma 16. eluaastale. Põhimõtteliselt on selles vanuses inimesel käeas põhiharidus ning selle hulka kuulub ka ühiskonna alaste teadmiste omandamine. Mina näen probleemi selle täitmises mitte nii väga haridustasemes, kui vastutamises. Selleks, et muuta 16-aastane võrdseks mõne 40 aastasega, eeldaks see, et 16-aastane suudab sama palju vastutada. Siinkohal tekib vasturääkivus seaduses. 16 aastane inimene ei ole enda tegude eest veel täielikult vastutav, ta peab omama seaduslikku eeskostjat. Kuidas saab ta siis valida, kui seaduse silmis ei ole kohustatud oma tegude eest vastutama. Ei ole ju mõeldav, et lapsevanemad vastutavad lapse poliitilise valiku eest. Samuti pole neil õigust oma veendumusi, sest see ei oleks vabaduse ja võrdsuse koha pealt õige. Ühesõnaga on see surnud ring. Nooruk valib, vanemad on aga kohustatud vastutama
Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. ...
Artemis Artemis sündis Kynthose mäel Delose saarel. Ta oli Apolloni kaksikõde ning Zeusi ja Leto tütar. Ta oli metsloomade emand ning kõige kõrgem kütt jumalaist. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; ta oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Peale selle valvas ta laste ning nende sünnitamise üle. Samuti esines temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lasknud kreeklaste laevastikul Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdati neitsi. Ka paljudes teises lugudes esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Kuid teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Artemises ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi.Artemise sümboliteks on vibu ja nool ja tema püha loomaks nimetati põtra. Artemise auks oli
Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist- küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ometi esineb temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks (Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene- kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga
Nad olid koondunud kinnisse usulisse liitu, milles pöörati erilist tähelepanu kõlbelistele küsimustele. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Eleaadid - Selle koolkonna tähtsaim esindaja oli Parmenides. Eleaadid väitsid, et maailma olemuseks on muutumatu, ühtne ja jagamatu olemine, seevastu paljus ja liikumine on üksnes näilikkus ja pettekujutlus. Selle teesi paradoksaalsus ja kogemustele vasturääkivus sundis eleaate Zenonit ja Melissost arendama terav- meelset mõistete dialektikat. Pütagoorlased ja eleaadid väljendasid eelkõige Kreeka linnriikide aristokraatlike ringkondade tõekspidamisi. Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest käsitas joonlane Herakleitos maailma olemust tema igavese muutumisena, vastandite ühtsuse ja pideva võitlusena, mis toimub ühtse, kõiki nähtusi hõlmava seaduse (logos) järgi
Artemis Artemis sündis Kynthose mäel Delose saarel. Ta oli Apolloni kaksikõde ning Zeusi ja Leto tütar. Ta oli metsloomade emand ning kõige kõrgem kütt jumalaist. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; ta oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Peale selle valvas ta laste ning nende sünnitamise üle. Samuti esines temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lasknud kreeklaste laevastikul Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdati neitsi. Ka paljudes teises lugudes esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Kuid teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Artemises ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi.Artemise sümboliteks on vibu ja nool ja tema püha loomaks nimetati põtra
küllaldaste tingimuste vahel on erakordselt oluline. Üks levinumaid vigu on paratamatu tingimuse pidamine küllaldaseks tingimuseks. propositsioon lause tähendus sama propositsiooni on võimalik öelda, mis tahes keeles või ühes keeles erinevatel viisidel: nt. ,,Socrates is mortal", ,,Socrate est kortel", ,,Sokrates on surelik", ,,Sokrates sureb ära" vastandlikkus kui kaks väidet ei saa olla mõlemad tõesed. mõlemad väärad võivad olla. vasturääkivus kaks väidet ei saa olla tõesed ega valed ühel ajal.. üks võib olla tõene teine vale.
Arutluse hindamine seisneb järgnevas: 1) Otsustamine, kas selle eeldused on tõesed. 2) Otsustamine, kas selle järeldus on tõene 3) Otsustamine, kas eelduste ja järelduste vahelised seosed on loogiliselt kehtivad. (A2) E1: Rooma keiser Marcus Aurelius oli naine E2: Kõik Rooma keisrid olid mehed J: Rooma keiser Marcus Aurelius ei olnud naine. Seda arutlust hinnates osutame järgmisele: 1) Eeldused: E1 on väär; E2 on tõene 2) Järeldus: on tõene 3) Seosed: vasturääkivus E1 ja J vahel. Et me aga saaksime mingis tekstis olevat argumentatsiooni hinnata, tuleb ta eelnevalt rekonstrueerida. Viimane tegevus ei seisnegi muus kui arutluse viimises standardkujule. Ometi võib see tegevus praktikas osutuda väga raskeks ning päris lollikindlat juhist selle edukaks sooritamiseks polegi. Saab anda mõned soovitused, mida tekstide puhul tähele panna ning kust alustada arutluse rekonstrueerimist.
kohtumõistmist kujutatakse allegooriliselt naise kujul, kel on silmad seotud ja kaalud käes, lootuse allegooria on ankur Paradoks vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurde väide, lühike, tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele jõuad; elu on liiga tõsine, et seda surmtõsiselt võtta. "See, kes jõudu kasutab, näitab oma nõrkust." (R. Tagore) Oksüümoron mõttekas mõttetus, tähenduslik vasturääkivus, stiilikujund, milles ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuste paradoksaalne iseloom. Nt õnnelik õnnetus, helisev vaikus, olemise talumatu kergus, õpetatud loll, mittemidagiütlevalt paljulubav, valge pimedus, elav laip, kõik ja ei midagi Sünesteesia on eri meelte aistinguid märkivate sõnade ühendamine. N päike kõliseb (nähtav ja kuuldav), vihmajärgne leige lõhn (temperatuuri- ja lõhnaaisting), karjuvroosa kleit.
Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist- küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ometi esineb temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks (Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene- kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga
kindlustab organisatsioonide strateegia või kas neid on võetud rohkemvõi vähem suvaliselt mis puutub strateegiasse. Strateegia eesmärk on olemas sellepärast mitte parimad kavandatud terminid sellest kokkupõrkest ,,otsustav hetk." Selle eest seda saab identifitseerida rohkem operatiiv terminitesse nagu sättida suunda äris ja saavutada konsentreerumine ja järjepidavalt üritada. Sellisel teel vasturääkivus seadistus on lühike võimaluse termin.lühikese võimaluse termin on ära hoitav ja äri kogemused ja juhtimisoskused saab üles ehitada. Lõpuks strateegia eesmärki peab samuti kindlustama teadlikustams kui muutus on vajalik ja seega võimalus olla painduv. Juhtimine eesmärkide kaudu 8 2. Otsustamise käsitlemise suunad Kõigi otsustamise käsitlemise suundi võib ühendada kaheks peasuunaks. Peasuunad
Tallinna Nõmme Gümnaasium Filosoofia referaat ,, George Berkeley" Koostaja: Hele-Mai Haavandi Tallinna Nõmme Gümnaasium Klass:12 B 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................... 3 2. Elulugu.......................................................................................4 3. Berkeley eksperimentaalfilosoofia.............................................6 4. Kasutatud kirjandus...................................................................12 Sissejuhatus: Antud referaadi eesmärk on tutvustada Iirimaalt pärit teoloogi ja filosoofi Geor...
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
Vanemate ülesanne on muuta see üleminek võimalikult sujuvaks ja valutuks.22 Olles irdunud laste keskkonnast, kuid leidmata veel täit tunnustust täiskasvanutelt, püüab teismeline ise alla kriipsutada oma mehisust ja iseseisvust. Ta püüab teadlikult, enamasti aga ebateadlikult kogu oma oleku, hääle, kommete ja käitumisega tõmmata piirjoont enda ja laste vahele, üritades paista võimalikult täiskasvanuna. Sellest on tingitud mõningane kunstlikkus ja vasturääkivus tema käitumises.23 Kui täiskasvanud püüavad teismelise tungi iseseisvusele piirata, siis reageerib ta sellele kas jõhkruse, turtsakuse, ülbusega, negativismiga (eitab ja kritiseerib soovitusi), ulakustega (tähelepanu võitmine) või siis üksindusse tõmbumisega.24 Noorukiiga on seotud ka identiteedikriisiga. Laps hakkab huvi tundma iseenda elamuste vastu ning alguse saab ,,mina" otsimine. See on aeg, kus esitatakse endale küsimusi: kes ma olen,
Tingimused ei ole ebatavalised ei vormilt ega sisult. 1 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Tingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad ei ole niivõrd ebatavaline ega arusaamatu, et tingimuse olemasolu ei saanud mõistlikku põhimõttest tulenevalt oodata või ilma olulise pingutuseta mõista (37 lg) 3) Puudub tüüptingimuste vasturääkivus ehk kollisioon VÕS § 40 lg 1 mõttes: P 18 ja p 19 ei ole omavahel vastuolus Järeldus: p 18 ja p 19 on saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi 3. Kas lepingupunktid 18 ja 19 on tühised VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel? Lepingupunkt 18 on tühine, sest välistab vastutuse ka siis, kui kahju tekitatakse tahtilult või raskest hooletusest. Samuti on tühine p 19, sest vastutust piiratakse juhuks, kui kahjustatakse teise poole tervist.
Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemise teiseks nimeks on antud Kynthia, mis anti Kynthose mä Delose saare järgi.Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest. Tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ometi esineb temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga
Me oleme kui laevnikud, kes peavad oma laeva avamerel ümber ehitama, ilma et oleks võimalust seda dokki viia ja parimatest osadest uuesti ehitada. /.../ Kui meile esitatakse uus väide, siis me võrdleme seda süsteemiga, mis meil olemas on, ning kontrollime, kas uus väide on süsteemiga vasturääkivuses või mitte. Kui see väide on süsteemiga vasturääkivuses, siis võime ta kui kõlbmatu ("väära") kõrvale jätta...või siis võtta ta omaks ning muuta süsteemi nii, et vasturääkivus kaoks. Uut lauset nimetame siis tõeseks. Ka protokoll- lausele võib saada osaks saatus, et ta kustutatakse maha." Jutt on siin sellest, et kahtluse alla võib sattuda praktiliselt iga väide- isegi väide, mida on peetud puhtaks faktiväiteks. Tõe koherentsiteooria pooldaja võib öelda, et väiteid saab võrrelda ainult teiste väidetega, mitte aga reaalsuse ehk tegelikkusega. Alati saab ju võrrelda vaid asju, mis mingis mõttes ikkagi sarnased on; väidete ja reaalsuse
Tema isa oli olnud õpetaja neljale printsessile. Ta sündis sügavat austust preisi kuninga vastu, kelle järgi sai autor ka nime. Seitse aastat õpetas ta kreeka keelt ühes pedagoogiumis viimase klassi õpilastele. Need, kes olid laiskvorstid, said karistada. Samas peab autor kaastundlikkust suureks vooruseks. Nendel inimestel on annet peita ära oma häbi, teatud asjaolude sunnil suudavad nad oma saatust muuta. Tema arvates on kõige suurem vasturääkivus siis, kui vaikitakse. Autor räägib veel, mida tähendab tema jaoks haige olemine. Tema arvates on see üks salaviha liike. Et haigust ravida on mitte midagi vastu võtta. See pärsib tervist väga, mis võib muutuda ka eluohtlikuks. Viha, mis sündis nõrkusest, kahjustab eelkõige nõrka ise. Oma loomuselt on autor väga sõjakas, talle meeldib rünnata võrdväärset vastast. Ta toob välja oma ründamise neli punkti: esimeseks on rünnata võidukaid asju; teiseks võidelda
käskijanna. Koduloomi hooletusse jättes solvasid lihtsurelikud jumalatari. Artemis nautis ka tantsimist ja laulmist ning nümfide seltskonda. Ta valvas laste sünnitamise, kasvamise ning naise peamiste arenguetappide, samuti meeste täiskasvanukssaamise riituste üle. Ta tõi jõukust ja pikka iga lihtsurelikele, keda soosis, ent neile, kes talle meelehärmi valmistasid, langesid osaks haigus ja halb õnn.(Chaline 2005:38) Ometi esineb temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita enne, kui talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunud Artemise hõbenoole ohvriks. Temale olid pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder.(Hamilton 1975:26) 9.Aphrodite Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav
Kasutades loogilise ruudu omadusi, püüdke leida kõikide väidete tõeväärtused. Selgitage, milliseid omadusi Te kasutasite. Näitelause tõeväärtus on ette antud. 3.2.1. Kõik ei ole enda teha. (tõene). Lahendus: Lause on osaeitav (O): O Mõned [asjad] ei ole enda teha. A Kõik [asjad] on enda teha. E Miski [Ükski asi] pole enda teha. I Mõndagi [Mõned asjad] on enda teha. Tõeväärtused: O 1 (tõene). (Ette antud.) A 0 (väär). Vasturääkivus (kontradiktoorsus): Kui O=1, siis A=0. E määramatu. Alluvus (subordinatsioon): tõesest osaeitavast ei järeldu üldeitava tõesus, see võib olla nii tõene kui väär. Vastandus (kontraarsus): Kui üldjaatav on väär, siis üldeitav võib olla tõene, aga ka väär, sest nad võivad olla mõlemad väärad. I määramatu. Osavastandus (subkontraarsus): Kui osaeitav on tõene, siis osajaatav võib olla väär, kuid võib olla ka tõene, sest nad võivad olla mõlemad tõesed
Üks lause on analüütiline kui tema tõesuse üle saab otsustada keele tähenduste ja loogika alusel. Sünteetiline on kahe loogiliselt sõltumatu mõiste ühendamine ehk predikaat ei sisaldu subjekti mõistes(näite puhul: keha(subjekt) ei ole alati raske(predikaat)). Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise, et mis kord on kehtinud, siis kehtib ka edasi – universaalne paratamatus. Analüütiline otsustus on eelistatad, mis annab üldisi ja paratamatuid teadmisi. Sünteetilise puhul on küsimus, et kuidas me põhjendame. Sünteetilised jagunevad a posteriori(empiirika alusel) ja a priori(mõistuse alusel). A porteriori puhul tekib universaalsuse küsimus, sest ei saa kõiki
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimu...
Eeldatakse et pole läbi räägitud, mistõttu peab kasutaja tõendama, et on individuaalselt läbi räägitud Tüüptinigimused on saanud lepingu osaks: - Viitamine lepingu sõlmimise ajal või enne seda või tüüptingimuste olemasolu eeldamine - sisust teada saamise võimalus (VÕS § 37 lg 1) - sisu mõistmine (VÕS § 37 lg 3) tingimus ei ole ebatavaline (üllatustingimused) ei oma vormilt ega sisult - VÕS § 35 lg 3 puudub tüüptingimuste vasturääkivus e kollisioon (VÕS § 40) Tüüptingimused on kehtivad: - leping loetakse kehtivaks - § 41 - ei ole ebamõistlikult kahjustavad: VÕS § 42 lg 1 Tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav, kui: a. õiguste ja kohustuste tasakaalu on teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid (tuleb tõendada) Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui b
kõikehävitav rikastumisjanu, mis Wagneri kaasaegsele moodsale kunstile oli nii määrav. Kunst, mis Wagneri arvates seda suutis teha, pidi olema ühisteos, milles sulavad kokku luule-, tantsu- ja helikunst, kõrgeim ühiskunstiteos on draama, kus need ühendused on olemas (tuleta meelde vanakreeka tragöödiaid ja Glucki ooperireforme). See on õige, samuti kui Wagneri nõue, et teater peab olema rahva-teater. Vasturääkivus aga peitub selles, et Wagneri nõudel muusikalise draama sisu peab olema eriline, tegelasteks peavad olema mütoloogilised kujud, jumalad ja kangelased, kes väljaspool harilikku ja igapäevast elu aitavad lahendada üldinimlikke maailmaprobleeme ja tulevikuideaale. Kuidas lahendada aga selliseid suuri probleeme muusikas? Selleks oli Wagneri arvates vaja ka uusi väljendusvahendeid. "Kokkulapitud" (s.t
Under. Verivalla) Hüperbool: kõnekujund, liialdav suurendamine mõju ja intensiivsuse saavutamiseks Veri voolas jõgedana, Jõgi paisus järve'eksa. Litootes väljendamine teatud nähtuse tähenduse,osa, tulemuse vähendamine, alahindamine Võluraamatukogudes võivad sündida sellised asjad, mille kõrval kellegi pea küljestkaksamine [...] tundub ainult kerge massaazina (T. Pratchett. Mort) Oksüümoron näiline vasturääkivus Magus kurbus, kõnelev vaikus, elav laip Antropomorfism ehk inimestamine Tuul otsis enesele kodu... Kodu, kus ta natuke võis istuda, mõtelda või ka magada. (J. Liiv. Tuul) Personifikatsioon ehk isikustamine Laisad lained, rannad ärkavad, pilved suiguvad Tänapäeva metafooriteooriad Kognitiivne ehk interaktsionaalne teooria (interaction theory) Ivor Richards. The Philosophy of Rhetoric (1936) metafoori moodust alati 2 välja, tekib 2 välja vaheline interaktsioon Max Black
spetsialistide tööaja ja ressursside parem kasutamine; hea kohanemine muutuva töökoormusega, kuna projektirühmad on ajutised; toodete kiirem ja kvaliteetsem rakendumine, kuna iga projekti eest vastutab üks konkreetne isik; funktsionaalsete spetsialistide arenemine mitmekülgseteks tänu projektiga seotud töörühmadele; õigeaegne reageerimine erinevatele keskkonna tingimuste muutustele, puudused: parallelism juhtimises, ahesugusest korraldusahelast tingitud vasturääkivus, ebakindlus; võimalikud võimusuhete probleemid ja konfliktid tänu kahele võimustruktuurile; projektiga seotud meeskonnatöö hüvitamine suurendab kulusid; aeglasem otsustamine ja kulude suurenemine koordineerimise vajaduse tõttu; võimaldab läbi suruda kitsast vaatepunkti (sobib suurele organisatsioonile), võrkstruktuur- võimaldab paindlikult reageerida moe ja tehnoloogia muutustele,
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi. 12. Vasturääkivad tingimused. Tüüptingimuste vasturääkivus Kui kumbki lepingupool viitab lepingut sõlmides oma tüüptingimustele, loetakse leping sõlmituks tingimustel, mis ei ole omavahel vastuolus. Vastuoluliste tingimuste asemel lähtutakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatust. Tüüptingimuste vasturääkivuse korral ei loeta lepingut sõlmituks, kui üks lepingupool väljendab selgelt enne lepingu sõlmimist või viivitamata pärast lepingu sõlmimist muul viisil kui tüüptingimustes, et ta ei loe lepingut sõlmituks
siis selgub, et on võimalik tõestada vastukäivaid teese. 1.tees: Maailmal on piir ajas ja ruumis. Antitees: maailm on ajas ja ruumis lõpmatu. 2.tees: Kõik maailmas on lihtne. Pole midagi lihtsat, kõik on liitne. 3.tees: Maailmas on vabadus. Pole mingit vabadust, kõik on loodus. 4.tees: Maailma põhjustereas on mingi paratamatu olemus. Pole midagi paratamatut, kõik on juhuslik. Põhjus: kuna me peame kogemuse jaoks kehtivaid seoseprintsiipe kehtivaks ka asjade jaoks iseeneses sellest vasturääkivus. (Kanname kogemuse Ding an sich) 25. Kant filosoofia (metafüüsika) ja (täppis)teaduse vahekorrast. Hume ei ole olemas metafüüsikat. Kant hakkas tegelema spekulatiivse filosoofilise uurimisega "Kas metafüüsika on olemas?" Ei kahelnud selles, kuid kui kõik teised teadused arenesid, siis metafüüsika oli paigal naeruväärne. Kanti järgi seost teaduse ja filosoofia vahel olla ei saa. TEADUS tegeleb ainult loodusega (loodus on paratamatus), loodusest kaugemale minna ei saa
Aristophanes oli seisukohal, et poeedid on need, keda noored kuulavad. Ta tahtis rohkem poeete ja vähem filosoofe. Lugu mängurist pojast, kes on võlgades ning tahab Sokratese kooli õppima minna. Seal peab ta läbima sisseastumiskatsed pühendusriituse. Isa saab teada, et Sokrates on jumalad asendanud pilvedega pilvi esindas koor. Pilved ehk midagi vormitud, tuulele tõugata, eri kujud jne. Vihje sofistikale kindlate kriteeriumite puudumine, tehnika oli oluline. Vasturääkivus: Sokrates ei talunud sofiste. Aristophanesel oli see aga nõnda planeeritud, sest ta asetas end lihtsa teadvuse tasemele sofistid, Sokrates jne kõik ühel pulgal. Lõhkus traditsioonilisi kriteeriumeid. Isa üritab ka Sokratese kooli sisse saada, aga kukub katsetel läbi isa on traditsioonides liialt kinni. Sokrates kihutab ta koolist välja. Poeg aga läbib katsed suurima kergusega. Poeg räägib võlausaldajatele, et ta pole neile võlgu ja asi unustatakse ajupesu
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turundusk...
Selle juurutamisega on seotud aga ka mitmed erinevad probleemid ja ohud: 1) Hoomamatus - Automaatsed süsteemid peavad toime tulema tohutute infokogustega, mis juba praegu võrgus olemas on ning kasvavad üha 2) Hägusus - Tuleb tegeleda mõistetega, mis pole üheselt defineeritavad (noor, vana, pikk, lühike) 3) Määramatus - Erinevate täpsete hinnangute kombinatsioon võib omada erinevat tähendust, vajalik on tulemuste statistiline interpretatsioon 4) Vasturääkivus - Suurte ontoloogiate korral võivad sisendandmed olla üksteisele vasturääkivad ning need konfliktid tuleb lahendada 5) Pettus - Andmeid on sihilikult vigased, et süsteeme segadusse ajada ja soovitud suunas mõjutada Web 1.0 presenteeris infot suures osas staatilisel viisil. Infot sai otsida ja seda sai tarbida. Interaktsioon selle infoga oli aga minimaalne
Tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Tüüptingimuste vastuolu seadusega § 40. Tüüptingimuste vasturääkivus (1) Kui kumbki lepingupool viitab lepingut sõlmides oma tüüptingimustele, loetakse leping sõlmituks tingimustel, mis ei ole omavahel vastuolus. Vastuoluliste tingimuste asemel lähtutakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatust. (2) Tüüptingimuste vasturääkivuse korral ei loeta lepingut sõlmituks, kui üks lepingupool väljendab selgelt enne lepingu sõlmimist või viivitamata pärast lepingu sõlmimist muul viisil kui tüüptingimustes, et ta ei loe lepingut sõlmituks
“tapmine on väär” – ei ole fakti, seega pole ka vastavust. 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõe kooskõlalisuses. Väide(uskumus) on tõene siis kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega.Ehk kui meile esitatakse uus väide, siis me võrdleme seda süsteemiga mis meil olemas on ning kontrollime kas uus väide on tõega vasturääkivuses või mitte. Kui on vasturääkivuses võime ta kui kõlbmatu kõrvale jätta või siis võtta ta omaks nii ,et vasturääkivus kaoks. Uut lauset võime tõeseks nimetada. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Mõlemad teooriad liigitavad tõde kui lausete omadust aga vastavusteooria on tõe kriteerium vastavus faktidele e. väite ja maailma vastavus, koherentsusteoorias on tõe kriteerium kooskõla väidete hulgaga e. väidete omavaheline asi. Koherentsusteoorias ei ole mitte keele ja maailma vaheline, vaid keele sisene asi. 7. Mis kõneleb koherentsusteooria poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
