4,6 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem ja 4,5 miljardit aastat tagasi tartus Maakoor. Geokronoloogia tuleneb kreeka keelest s.t. geoloogiline ajaarvamine on geoloogia haru mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järeldust. Arhaikum e. ürgeoon e. ürgaegkond oli 4 miljr. aastat tagasi kestis 2 miljr.- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed, sammalloomad, mandrijäätumine), silur 440 (kõik arenes
20. jaanuar 2012 Tervitused Tartust! Kutsun teid täna Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi. Astuge sisse: http://www.ut.ee/BGGM/haridus.html Valige vasakust veerust Elu areng Maal või http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html Töötage läbi Arhaikum ja Proterosoikum (tabeli lugemist alustage alt). Uurige, mis on allajoonitud sõnade taga! Üks link küll ei avanenud täna, kuid see pole probleemiks, ülejäänud töötavad ja annavad head infot. Tegin teile kokkuvõtte sellest materjalist, kui teie osa ka juurde tuleb, prindin need välja ja te saate endale õppematerjali. Allpool olevat lünkteksti saate täita ja küsimustele vastata õpiku abil (Bioloogia 4). Kui soovite internetist vastuseid otsida, võite ka seda teha. Töötage teemaga kella 13
(~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest
Ürgeoon e. 2050 mln a. Maakoore tardumine; Vanimad mikroorganisimid arhaikum meteoriitide pommitus; puudus O2; ookeanid Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas vulkaaniline tegevus mitmekesistumise; Keskaegkond e. 250 mln a. Kliima soojus Luukalad; dinosaurused; lindude, õistaimede
Maa teke ja areng l. Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on kõige rohkem huvitatud settekivimitest, kuna need sisaldavad mitmesuguste loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need loomad ja taimed elasid meie planeedil ning alati on ka võimalus, et avastatakse mõni uus liik. 3. Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust?
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad.
Keemiatoore Fosforiit; lubjakivi savi Muud: järvemuda; meremuda; järvelubi; turvas Ediacara Proterosoikum Kristalne aluskord graniit/magnetiit... OHESAARE S2oh TURVAS
Grand Canyon ei ole maailma sügavaim kanjon (Nepalis asuv kanjon Kali Gandaki Gorge on palju sügavam), ega kõige laiem (Capertee Valley Austraalias on umbes 1 km laiem ja pikem kui Grand Canyon), kuid Grand Canyon on tuntud oma suuruse ning keerulise ja värvika maastiku tõttu. Grand Canyonis on eksponeeritud ligi kaks miljardit aastat Maa geoloogilist ajalugu. Seal paljastuvad maapõue Proterosoikumi ja Paleosoikumi kihid. Proterosoikum vastab ajavahemikule 2500.. .542 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum vastab ajavahemikule 542.. . 251 miljonit aastat tagasi. Geoloogiliselt on kanjon märkimisväärne seetõttu, et selle seintel paljastuvad hästi säilinud iidsed kivimid, mis kajastavad paljuski kogu Põhja-Ameerika mandri geoloogilist ajalugu.
aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana Sinikad ehk tsüanobakterid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi) Aguaegkond ehk Proterosoikum
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m.
4. Moodustub rauarikas tuum, silikaatne vahevöö; raskema ainev vajuvad planeedi keskosa poole. 5. Planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub: · Maakoor · Atmosfäär · Hüdrosfäär · Biosfäär GEOKRONOLOOGILINE SKAALA - maakoore kihtide ja organismide tekkimise järjekorra ja aja kindlaks määramise süsteem; geoloogiline ajaarvamine 1. Arhaikum(aguaeg) 2. Proterosoikum(ürgaeg) 3. Fanerosoikum · Paleosoikum · Mesosoikum(keskaegkond) · kainosoikum ABSOLUUTNE VANUS määrab gealoogiliste sündmuste aega ja kestvust aastates. Radioaktiivne meetod radioaktiivsuse järgi vaadatakse isotoopide arvu. SUHTELINE VANUS määrab geoloogiliste sündmuste järjekorra Paleontoloogiline meetod fossiilide uurimine
1. Mõiste mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, selle järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist 2. Vormid Füüsikaline evo. - universum viis keem. elem, galaktikate, tähtede, planeetide arenguni. Keemiline evo. - aatomid ühinesid molekulideks ning lihtsamatest anorg. ja org. Molekulidest tekkisid keerukamad ühend. Bioloogiline evo. - elu areng Maal algas keem. evo. Tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseerivatest süsteemidest. Sotsiaalne evo. - ajalooline inim. ühis. areng. Kultuuride, tsivilisat. riikluse ja tehnol. Areng 3. Keem. evo. Etapid 1. bio. Monomeeride teke 2. bio. Polümeeride teke 3. polümeermolekulide oragniseerumine rakutaolisteks süsteemideks.(läheb üle keem.lt bio.le evolutsioonile) 4. Mikrokerad on aminohapete segu kuumutamisel tekkinud polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure 5. Stanley Millery katse tõestab et Maa varajases atmosfääris ...
ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala. Aegkonnad: • Uusaegkond (kainosoikum) Ajastud: Kvaternaar Neogeen Paleogeen • Keskaegkond (mesosoikum) Ajastud: Kriidiajastu Juura Triias • Vanaaegkond (paleosoikum) Ajastud: Perm Karbon Devon Silur Ordoviitsium Kambrium • Aguaegkond (proterosoikum) • Ürgaegkond (arhaikum) 9. Millal ja millest on tekkinud Eestis esinevad põlevkivi ja fosforiit? Põlevkivi tekkis Ordoviitsiumi ajastul (488 Ma tagasi) madalmeres. Lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Lubiainest mineraalosa on põhiliselt tekkinud lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Fosforiit tekkis Vara-Ordoviitsiumi ajastus (488-472 Ma tagasi) ning fosforiit, mis Eestis esineb, on tekkinud lingulaatide kodadest.
ökosüsteemina. Gaia hüpotees, see toetub tõsiasjale, et paljude globaalsete tegurite tase meie planeedil on märgatavalt erinev nende termodünaamilisest tasakaalust. Arhaikum · Sõnajalad · Meteoriidisajud · Suur roomajate mitmekesisus · Maakoore tardumine · Linnud, krokodillid, kilpkonnad · Maa teke Friias Proterosoikum · Okas- ja hõlmikpuud · Käsnad · Hiidsisalike ja sauruste ilmumine · Hulkraksed loomad · Hapnikusisalduse kasv Kvaternaar · Perekond Homo Silur · Välja surid mammut ja · Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · E...
ristamisel aga punaseõielised lõvilõuad. Millise genotüübi ja fenotüübiga lõvilõugu oleks veel võimalik saada? Milliste juustega võivad olla lapsed, kui üks vanem on lokkis ja teine laineliste juustega? Milline on töenäosus, et järgmisena sünnib perekonda lokkisjuukseline poeg? Kodominantsus - avalduvad mõlemad tunnused heterosügootses olekus. Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid, väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine,
Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond
Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond
Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium.........................................
Biograafilised tõendid sellest lähtub, et mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. ELU ARENG MAAL · Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4 - 3,5 miljardit aastat tagasi. · Ürgeoon ehk Arhaikum (4500 milj. aastat tagasi) Maakoore tardumine. Intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. · Agueoon ehk Proterosoikum(2500 milj. aastat tagasi) Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunes välja suguline paljunemine. · Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid (bakterid ja arhed) · Esimesed hulkraksed organismid ilmusid ennem Kambriumi ajastu algust. Vanimad hulkraksed organismid on käsnad. · Kambriumi ajastu (545-495 milj. aastat tagasi) alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu
asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. ELU ARENG MAAL Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Ürgeoon ehk Arhaikum (4500 milj. aastat tagasi) – Maakoore tardumine. Intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Agueoon ehk Proterosoikum(2500 milj. aastat tagasi) – Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunes välja suguline paljunemine. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed – tuumata organismid (bakterid ja arhed) Esimesed hulkraksed organismid ilmusid ennem Kambriumi ajastu algust. Vanimad hulkraksed organismid on käsnad. Kambriumi ajastu (545-495 milj. aastat tagasi) alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide
Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose elustiku iseloomustus. PALEOBIOGEOGRAAFIA Jääperioodide tekke seletusi. Laamtekoonika olemus. Suurimad väljasuremisperioodid maa elustiku ajaloos ning nende põhjendusi. Laatsaruse efekt ja lilliputi fenomen. Arhaikum. Eooni piirid. Elu tekke arvatav aeg. Esmased organismid. Proterosoikum. Eooni piirid. Tähtsamad muutused elustikus (eukarüootide ja mitmerakuliste organismide teke). Ediacara ajastu loomastiku iseloomustus. Paleosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine. Kambriumi "plahvatus". Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (keelikloomade teke, selgroogsete teke, maismaa asustamine taimedega, seemnetaimede ja metsade teke, putukate ja kahepaiksete teke, ulatuslike söeladestute teke, roomajate teke, imetajetaoliste roomajate teke).
molekulid kokku. Resurssi ei olnud ja läks suhteliselt kiiresti üle autotroofiaks. e) Esmaste fotosünteesijate teke ß kaitse valguse eest (elu heidikud asusid päikse kätte elama) (1) Energia tekkis energia kasutamine. (2) Fotoheterotroofid, fotos¸nteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus. Esmane fotosüntees oli palju lihtsam. Fotoheterotroofid- orgaanilist ainet lagundavad aga ATPd saavad fotosünteesi käigus. Proterosoikum oli fs ajastu. Fotosünteesi käigus tekkis agressiivne jääkaine O2. Veepõhise fs teke à arhebakterite surm. f) H2O-fotosünteesi teke à hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g) Eukar¸oodid e päristuumsed. 1,5-2 mlrd a. Rõngaskromosoomid ja pulkkromosoomid) Päristuumse eellane, loobus rakukestast, läks uude/ohtusse kk, aga toidu saamine oli probleem. Võttis raku sisse vakuooli
Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. 6) Perm (292- 250 miljonit aastat tagasi) Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Proterosoikum ehk Agueoon (2500-542 miljonit aastat tagasi) Külm kliima, meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik. Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus, tekkis osoonikiht. Vanimad leiud on käsnade spiikulad ehk nõelakesed, mis pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Arhaikum ehk Ürgeoon (4,6- 2,1 miljardit aastat tagasi) Tekkis maa, maakoor tardus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandir, tekkis elu.Vanimateks
Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Maa ja elu ajalugu tõlgendadakse kivimikihtide järjestuse ning kivimeis säilinud kivististe liikide ilmumise ja kadumise põhjal. Sündmuste ligikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega. Arhaikum (Ürgeoon)Tekkis Maa, maakoor tardus. Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmsosfäär, ookeanid ja mandrid ning algas mandrite triiv. Tekkis elu. Ilmusid üherakulised organismid.(4000-2500mlna) Proterosoikum(Agueoon) Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus. Tekkis osoonikiht. Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpil ilmusid käsnad ja Ediacara fauna.(2500- 500mln a) Fanerosoikum(Vanaaegkond): Kambrium Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõik hõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed
Ordoviitsium 508 69 Kambrium 543 35 Arenevad loomade 500 põhilised ehitustüübid Aguaegkond e Vend 650 107 Eükariootide proterosoikum ilmumine 2500 1960 Levib vaba hapnik 2500 2500 Ürgaegkond e 4000 1500 Elu ilmumine arhaikum Esiaegkond e 4600 600 Maa sünd hadaikum (esimesed kivimid) 4500
vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond.
(bakterid ja arhed) Eeltuumsed ehk prokarüoodid. (algselt: anaeroobsed heterotroofid) nende tegevuse fotosünteesi käigus tekkis hapnik ja organismid harjusid pikkamisi seda hingama. Päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke Proterosoikumi alguses. Esimesed hulkraksed rakud ilmnesid kambriumi ajastu algusest. Ürgeoon e. arhaikum 4000-2500 mln aastat tagasi: vanimad meteoriidid, maakoore tardumine, vanimad mineraaliterad, vanimad kivimid. Agueoon e. proterosoikum 2500-545 mln aastat tagasi: vanimad bakterite kivistised, vanim eukarüoodi kivistis, käsnade spiikulad, tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. (kujunes välja meioos ja suguline paljunemine) hulkraksed. Vanaaegkond e. paleosoikum: · Kambrium 545-495 mln. (tormiline hulkraksete areng, ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.) · Ordoviitsium 495-440 mln. (uued lülijalgsete rühmad; ilmusid esimesed maismaal
DNA sünteesi. 2) Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Elu areng Maal Elu teke algas 4 miljardit aastat tagasi Biomolekulid ~3,5 miljardit grafiiditerad ja stomatoliidid elu jäljendid. Ürgeoon e arhaikum Prokarüootsete organismide teke Agueoon e proterosoikum (~2 miljardit a tagasi). 2 mlrd bakterid 1,9 mlrd eukarüoodid Rakutüübiks jagunemine: Taim(tärklis, kest tsel), loom (rasv, kit), seen (tärklis, kest tsel v kit) Eukar rakkudega liitusid 2 bakteriaalset: mitokondrid, plastiidid (eesmärk toota algne org aine(kloroplastidel)). Ainurakne Kolooniad Hulkraksed ~0,6 mlrd Koed, organid Vanaaegkond e paleosoikum
7)3,8-4,1 miljardit aastat tagasi suur pommitamine. 5.Millega tegeleb stratigraafia? Geoloogilise vanuse määramisega. Kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. 6.Mis on stratotüüp? Kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks. 7.Steno printsiip- superpositsiooni printsiip, iga lasuv kiht lamavast kihist hilisema tekkega. 8.Eluareng (eel-)prekambriumis: Arhaikum- elu Maal ainult vees, tsüanobakterid. Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,...
Ladestik ehk ajastik Lade ehk iga Alamlade ehk alamiga 5. Geokronoloogiline skaala Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab Maa 4,6 miljardi aastase ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks. Skaala põhiüksuseks on ajastu, mis on jagatud 2-5 ajastikuks. Ajastus koondatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone. Arhaikum (4500-2500 mln aastat tagasi) jaguneb eoarhaikumiks, paleoarhaikumiks, mesoarhaikumiks ja neoarhaikumiks Proterosoikum(2500-540 mln aastat tagasi) jaguneb paleoproterosoikumiks, mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks Fanerosoikum(450 mln aastat tagasi tänapäev) jaguneb paleosoikumiks(450-250 mln aastat tagasi), mesosoikumiks(250-65 mln aastat tagasi) ja kainosoikumiks(65 mln aastat tagasi tänapäev) 6. Maa areng prekambriumis? Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi
C ja N2) Biosfäär Elu sisaldav kiht, muutub Avatud ja *Biosfäär asub nii pedosfääris, hüdrosfääris kui orgaaniline aine dünaamiline süsteem ka atmosfääris (mõjutab kõiki sääre) Geokronoloogiline skaala: Ajastu Olulised sündmused 1.SUUR PAAK 2.Hadaikum Maa teke, tulemäng 3.Arhaikum Elu teke, stromatoliidid 4.Proterosoikum Hapniku teke 5.Kambrium Trilobiidid, savid, setete teke 6.Ordoviitsium Rikkalik elustik, tekkisid kasvuhoonegaasid 7.Silur Korallrahud, luukalad, esimesed selgroogsed 8.Devon Palavaim ajastu, kivimite murenemine, maismaataimestik 9.Karbon Kivisöeajastu, tekkisid sõnajalgtaimed 10.Perm Pangea üks suur manner, Panthalasse ookean 11.Triias Esimesed dinosaurused 12
mis lõpeb plahvatusega.. Päikesesüsteemi teke. Kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel. Tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest. Bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Käsnade ürgsematest loomadest. Geokronoloogia. 1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, (keskaegkond) - Triias, Juura, Kriit, (uus aegkond) - Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb, aga pidada mitmekülgset, looduse seoseid mõistvat ja loodust väärtustavat haridust, mis suurendab inimeste
36. Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil taime või loomaorganismide kivistised. 38. Ladekond mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 40. Kambrium koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43
36. Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil – taime või loomaorganismide kivistised. 38. Ladekond – mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond – ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 40. Kambrium – koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium – koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur – koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a
tootmise algus f. H2O-fotosünteesi teke hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g. Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a. (1) Endosümbioos (2) ?Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum h. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees
ammoniidid Vanaaegkond e. Ürgkahepaiksed, ürg- Sõnajalgtaimed, paleosoikum roomajad, kalad, seemnesõnajalad, maismaa lülijalgsed Mereselgrootud (trilobiidid, peajalgsed) psilofüüdid Aguaegkond e. sini- ja rohevetikate proterosoikum primitiivsed liigid, bakterid Ürgaegkond e. arhaikum Tähtsamate faunagruppide (juhtkivististe) levik (Arold, lk. 156). Allikad I. Arold, A. Raukas, H. Viiding, Geoloogia alused, Tln. 1987 Koolibri õpik 1997, lk 51 55 A.Raukas, Kalliskivid, Tln. 1982 A.Raukas, Õnnekivid, Tln. 1991 Kalle Suuroja. Punane Eesti, Loodus, 2001 detsember http://www.ene.ttu
Biogeokeemiliste tsüklite ja vee tsükli seos Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti: 1) osaleb fotosünteesi protsessis, 2) tagab transpiratsiooni, 3) tagab elementide ja ühendite transpordi. Geoloogiline ajaskaala Skaala suurimateks jaotusteks on eoonid: Fanerosoikum viimase 542 miljoni aasta vältel, sellele eelnevad Proterosoikum ehk Agueoon ning Arhaikum ehk Ürgeoon. Eoonide piires jagatakse skaala Aegkondadeks ja need omakorda Ajastuteks ning Ajastute piires Ajastikeks. Kuna praegu on teada ligi 4 miljardi aasta vanuseid kivimeid, pakutakse Maa vanuseks mitte vähem kui 4,5 miljardit aastat. Kõige sagedamini 4,57 miljardit a. Kirjandus: Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. 1987. Geoloogia alused. Tallinn. Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C.R. 2003. Ecology. Blackwell Science Ltd.
merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. Uusaegkonnas algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad – vaalalised ja loivalised – kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. Lisainfo Eoonid, aegkonnad ja ajastud on vanuse järjekorras järgmised: Proterosoikum ehk Agueoon Fanerosoikum (eoon) o Paleosoikum ehk Vanaaegkond Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm o Mesosoikum ehk Keskaegkond Triias Juura Kriit o Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen
alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatudkivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. 102. *Geoloogiline ajaarvamise meetod on geogroniloogia. 103. *Skaala: 104. -Fanerosoikum: Kainosoikom/Uusaegkond (Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen), Mesosoikum/Keskaegkond (Kriit, Juura, Triias), Palesoikum/Vanaaegkond (Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordiviitsium, Kambrium). 105. -Proterosoikum: Neoproterosoikum (Ediacara, Krüogeen, Ton), Mesoproterosoikum( Sten, Ectas, Calymm), Paleoproterosoikum (Stather, Orosir, Rhyac, Sider). 106. -Arhaikum: Neoarahaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. 107.Põhjavee 7 põhiiooni. Cl, SO4, HCO3, Ca, Mg, K, Na, Lämmastikuühendid, Raud. 7
organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust. See on aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng. Eelkambriumi kivimid kildad, gneisid graniidid ja teised - on tugevasti moondunud ning seetõttu leidub neid kivistisi haruharva. Ürgaegkonna algperioodil oli maapind tulivedelas olekus. Kõikjal oli rahutu laavameri. Maa
kliima maismaataimed Kambrium (542) Merevetikad Mereselgrootute levimine, esimesed selgroogsed Aguaegkond Mandri jäätumine Eukarüootsete (proterosoikum) (2500) organismide teke, esimeste hulkraksete ilmumine Ürgaegkond Prokarüootsete (arhaikum) (4600) organismide teke
Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse. · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid. · 3500 milj.a.t tekkisid esimesed stromatoliidid. (Stromatoliit on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis.) · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t orgaanilised molekulid Austraalia kivimites. Proterosoikum. Eooni piirid. Tähtsamad muutused elustikus (eukarüootide ja mitmerakuliste organismide teke). Ediacara ajastu loomastiku iseloomustus. · 2500-542 miljonit aastat tagasi. · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj aastat tagasi. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite. · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid. · Ilmuvad seened. · Ediacara loomastik: pehmekehaliste hulkraksete loomade teke peamiselt
Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid, stromatoliidid; 570 miljonit aastat tagasi esimesed käsnade spiikulad, 560 miljonit aastat tagasi Ediacara fauna. Kambrium. Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kas-vas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõikhõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi
Ameerika kivimite sarnasus. Praegu on mandrite triivi hüpotees ainuvalitsev. Plaadid liiguvad üksteise suhtes. Tulenevalt sellest hüpoteesist on rekonstrueeritud mandrite paigutusi ajaloo erinevatel etappidel. Eesti ala triiv: 500 miljonit aastat tagasi oli Eesti ala lõuna pool ekvaatorit, tekkisid sooja mere setted. Devoni lõpust tõusis Eesti vee peale ja setteid enam pole ja edaspidist triivi ei saa enam jälgida. ELUSA LOODUSE ARENG Proterosoikum+arhaikum= prekambrium. Elu madala tasemega ja säilmeid vähe. 1863 eraldati need kaks välja kanada kilbil. Vanimad kivimid 3,8 miljardit aastat vanad. 3 miljardit aastat tagasi oli elu põhiliselt bakteriline. Vanusega üle 2 miljoni on leide Kanadas. 1 miljardit – söelaadsed moodustised Ameerikas. Proterosoikumi lõpus eraldatakse Ediacara fauna (vend), kus elu hakkas tormiliselt arenema.
Maakera on oma arengus läbinud mitmeid geoloogilisi arenguetappe. Nende põhjal on välja töötatud maakera geokronoloogia ehk geoloogiline ajaarvamine. 10 V uusaegkond e kainosoikum 65 milj a tagasi linnud, imetajad, inimene IV keskaegkond e mesosoikum 230 milj a tagasi roomajad III vanaaegkond e paleosoikum 570 milj. a tagasi tekkisid kalad, kahepaiksed II aguaegkond e proterosoikum 2600 milj. a tagasi I ürgaegkond ehk arhaikum 4600 miljonit aastat tagasi Uusaegkond jaguneb kolmeks: I paleogeen 6524 milj a tagasi Meredes karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud. Perioodi jooksul ilmusid ka vaalad, hülged ja delfiinid. Maismaal tulid nahkhiired. Arenesid mitmesugused maismaaloomad, nt elevandi ja hobuse eellased. II neogeen 242 milj a tagasi Neogeeni loomastik sarnanes juba paljuski
annaabi.ee 
