3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1.Vesi tagab rakkude siserõhu 6.Ainevahetusjäägid eritatakse kehast uriiniga 2. Vesi osaleb keemilistes 8.Veemolekuli lagundamine reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7.C-vitamiin on vees lahustuv paljunemiseks aine, mida inimestel on vaja saada toidust 4. Vesi reguleerib soojust 5.Meduusi keha koosneb üle 95% ulatuses veest 5. Vesi on rakkude 1.Põuaperioodil taimed sisekeskkond ja täidab närtsivad
Vesi on ainuke maal leiduv element, mis esineb kolmel kujul: vedel, tahke ja gaasiline. Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi veebilanss tasakaal organismi siseneva veemassi ja väljuva veemassi vahel
DNA – Pikk kaksikahelaline spiraal ehk kaksikheeliks. Päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgimistele rakupõlvkondadele RNA – Lühemad üksikahelad, mille kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. 9.Seitse totainete klassi. Süsivesikud, rasvad, kiudained, mineraalid, valgud, vitamiinid ja vesi. 10. Milised eluseisukohalt olulised veeomadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahel sidemeid ka vee molekulid.Lerga megatiivse laenguga hapnikuaatom veemolekulis moodustab sideme teise veemolekuli positiivse osalenguga vesinukuaatomiga, nii moodustavad vesiniksidemed. 11.Miks ja kuidas valmistatakse transrav happeid? Trasrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastumatu rasvhapped. Enamik tänapäevaseid transrasvhappeid tekib
Osad aatomid aga suudavad pugeda teise keha aatomitele nii ligi, et nad haaravad need enda külge/kõrvale ja ei lase nii lihtsalt enam lahti. Keemia seisukohalt pole liimimine midagi muud kui sidemete loomine aatomite vahel. Õigupoolest on koguni molekuli moodustamine kahest aatomist teatavas mõttes liimimisprotsess. Maailma omaette liikuvad aatomid, olgu nendeks kas või kaks vesinikuaatomit (H) ja üks hapnikuaatom (O), liimuvad teatavatel tingimustel kokku ning moodustavad veemolekuli (H2O). Sellise ühinemise, niisiis kokkuliikumise eest hoolitsevad aatomite väliselektronid. Kui piserdada aknaklaasile vett, jäävad tilgakesed sellele püsima. Siingi on tegemist elektronide toimega. Nimelt ei jaotu need veemolekulis täiesti ühtlaselt, vaid eelistavad hapnikuaatomi lähedust, tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul
jõuab maismaale. HAPNIKURINGE: Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. FOSFORIRINGE Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks
üks happesademete peakomponente. Hapnikuringe: Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapniku ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetriliselt seotud, sest mõlemad osalevad peaaegu fikseeritud vahekorras nii fotosünteesi kui hingamise protsessides. Kuna aga hapnikku on atmosfääris süsihappegaasiga võrreldes väga palju rohkem, siis on ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine süsihappegaasisisalduse vastava muutumisega võrreldes tühine. Fosforiringe:
veemolekulidest, hüdrofoobne ots aga püüab molekuli veest välja tõmmata. Selle tulemusena väheneb vee pindpinevus. Pindpinevust saab alandada vaid teatud piirini, sest piirpinnale mahub vaid piiratud arv tensiide. TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Tensiidid aitavad mustust eemaldada. Tensiidi hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge ja hüdrofiilne ots veemolekuli külge. Nii tõmbavad tensiidi molekulid mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse. Kaasa aitab ka mehhaaniline töö. Tensiidi hüdrofoobne Tensiidid viivad mustuse ots kinnitub mustuse külge. pesulahusesse TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Tensiidid takistavad mustuse tagasisadestumist puhastatavale pinnale.
Vastus: vee molaarmass on 0,018 kg/mol. Kommentaar. Toodud ülesandest on näha, et molaarmassi leidmine on keemiliste elementide perioodilisuse tabelit ja aine keemilist koosseisu näitavat valemit kasutades üsna lihtne. Võttes tabelist mingi elemendi aatommassi väärtuse, saame molaarmassi grammides mooli kohta, mis edasisteks arvutusteks on otstarbekas teisendada kilogrammideks mooli kohta. Näidisülesanne 2. Kui suur on ühe veemolekuli mass? Lahendus. Antud: Ühe molekuli massi leidmiseks kasutame vastava aine µ H 2 O = 0,018 kg/mol molaarmassi, mis on lihtsalt leitav ja asjaolu, et ühes moolis aines N A = 6,02 10 23 1/mol on alati kindel kogus molekule. Kuna ühes moolis olev molekulide arv on võrdne Avogadro arvuga, siis saab molaarmassi avaldada m0 = ? ühe molekuli massi m0 kaudu järgmiselt µ = m0 N A .
ühendite hulgas on vesi aga üks ebatavalisemaid. Tabel 3.1 toob võrdlevalt välja vee ja mõnede sarnase molekulmassiga ühendite füüsikalised omadused. Enamikul sarnastel madalmolekulaarsetel ühenditel on madal keemispunkt ja nad on normaalrõhul ja toatemperatuuril gaasilised ained. Mis teeb vee nii eriskummaliseks? Vastus peitub veemolekulide omaduses moodustada omavahel vesiniksidemeid. Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga
· ribonukleaasid · nkleiinhapete hüdrolüüs · desaminidaasid · aminorühma elimineerim 4. Lüaasid Sidemete C-C, C-O, C-N, C-S lühustumine Püruvaadi (kaksiksidemete teke või liitumine kaksiksidemele) dekarboksülaas · dekarboksülaasid · CO2 ellimineerimine · dehüdrataasid · veemolekuli elimineer · hüdrataasid · veemolekuli liitmine · süntaasid · kondensatsioonireakts (ei vaja ATP energiat) · aldolaasid · aldehüüdi teke 5. Isomeraasid Isomerisatsioonireaktsioonid (funktsionaalsete Metüülamalonüül-
hallituskahjustusest põhjustatud terviseprobleemid, korrosioon, külmumis - sulamisest põhjustatud struktuursed kahjustused, siseviimistlusmaterjalide niiskuskahjustused). Probleemide vältimiseks on oluline aru saada niiskuse olemusest, materjalide vastuvõtlikkusest ja niiskuse mõjust materjalidele, sest siis saame projekteerida, ehitada ja kasutada hooneid just nii, et nad oleksid tervislikud, vastupidavad ja energiatõhusad. 2.Veemolekuli agregaatolekud. -Veemolekulil on 3 agregaatolekut: tahke, vedel, gaasiline. -Tahke aine säilitab raskusjõudude mõjumisel oma kuju. Vedelik valgub laiali ja võtab anuma kuju. Gaasides on aine aatomid või molekulid kaootilises liikumises ja liiguvad kogu hõivatud mahus. Tahkest vedelasse olekusse minekut nimetatakse sulamiseks, vastupidist nähtust külmumiseks. Vedelast olekust gaasilisse minekut nimetatakse aurustumiseks, vastupidist kondensatsiooniks.
· ADP - adenosiindifosfaat, aine, mille molekuli koostises on üks fosforhappejääk vähem kui ATP-l; ADP ja fosforhappejäägi liitumisel tekibki ATP, moodustunud side on väga energiarikas. · Ühe glükoosimolekuli sünteesiks on tarvis 6 molekuli süsihappegaasi ning 12 molekuli vett. Et reaktsioonide käigus tekib taas 6 molekuli vett, esineb see võrrandi mõlemal pool. See tähendab, et reaktsioonide toimumiseks on vaja 12 veemolekuli osavõtt, kuid orgaanilise aine ja hapniku koostisosadeks kulub neid 6. · Ühe glükoosimolekuli sünteesil eraldub 6 molekuli hapnikku, osaleb 12 NADP ning 18 ADP molekuli. AINE-JA ENERGIAVAHETUS ORGANISIMI VARUSTAMINE ENERGIAGA · Metabolism - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.).
keemilistes reaktsioonides (Osaleb toidust saadud valkude, rasvade ja süsivesikute lagundamisel.) organismide paljunemine (Kahepaiksed vajad sobivat veekogu) soojuse reguleerimine (higistamine kaitseb ülekuumenemise eest) rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi (meedus koosenb 95% veest) ainete transport (ainevahetusjäägid eritatakse uriiniga) lahusti (c-vitamiin mida inimestele on toidust vaja lahustada) fotosünteesi lähteaine (veemolekuli lagundamine valguse toimel on fotosünteesi esimesi etappe) 4.Too näiteid erinevate mikroelementide tähtsusest organismis. Too näiteid nende allikatest. magneesium-kuulub klorofülli koostisesse raud-kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis naatrium-osaleb ainete transpordis ning närviimpulsside töös Jood-osaleb kilpnäärme töös Fosfor-kaitseb hambaemaili 5
molekulidevahelised jõud. Nende interaktsioonide energia on samas suurusjärgus. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng. See molekul on polaarne/ permanentne dipool . Polaarne molekul on A) süsinik monooksiid +C(kolmikside)O- ja B) VESI H2O 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Veemolekuli summaarne laeng 0. O osalaeng on -0,66 elementaarlaengut ja H osalaeng on 0,33 elementaarlaengut. 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekul on polariseeritav, kui temas on võimalik indutseerida dipoolmoment (muuta ta polaarseks). Molekulid, mis ei ole iseenesest polaarsed, võivad muutuda polaarseks välise elektrivälja toimel. Näiteks on hästi polariseeritavad aromaatsed struktuurid, kuna nende aromaatse ringi tasapinnas paiknevad pii-elektronid on kergesti ,,nihutatavad".
ründab atsetooni -asendis vesinikku. Moodustuvad molekul vett ja enolaatioon, millel eksisteerib ka stabiliseeritud resonantsstruktuur. (Diagram 1) Diagram 1 Toimub enolaatiooni rünnak bensaldehüüdile. (Diagram 2) Diagram 2 Tavaliselt hüdroksiidioon kipub eemaldama ühe prootoni -süsinikult. Selle tulemuseks on C=C kaksikside ja süsiniku vahel. Samal ajal süsinikule moodustatud hüdroksiidgrupp on lahkuv rühm. Pärast kondensatsiooni moodustub bensaalatsetoon ja lahkuvad kaks veemolekuli. (Diagram 3) Diagram 3 Bensaalatsetoon kaldub moodustama bensaalatsetooni enolaatiooni. (Diagram 4) Diagram 4 Toimub sama protsess, mis joonisel 2, kuid suuremamõõtmelise bensaalatsetooniga. Bensaalatsetooni enolaatioon ründab juba uut bensaldehüüdi. Lahkuvaks rühmaks on hüdroksiid. Eemaldub vesi ja moodustub ka teinegi kaksikside. (Diagram 5) Diagram 5 Reagendide ohtlikkus: Isopropanool tuleohtlik, ärritav nahale, silmadele, ohtlik keskkonnale, neelates toksiline
Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke, sp et neil on rakus täita palju ülesandeid. Järgmisena lipiidid(rasvad,õlid,vahad) ja sahhariidid(glükoos,tärklis,tselluloos) need on org peamisteks energiallikateks. Dna on pärilikkuse kandja seega peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks. Rna-info avaldumisel Anorgaanilised ained Veemolekuli tähtsus?- vesi on hea lahusti, ja enamik aineid on lahustunud olekus. Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub rakkudes hingamise käigus. Ainevahetuse jääkproduktina tekkinud vesi eemaldatakse eritus ja hingamiselundkonna abil. Veel on ka suur soojusmahtuvus, ta soojendab ja jahutab aeglaselt. Sp aitab säilitada temperat. Katioonide tähtsus organismis?- positiivselt laetud ioonid-katioonid on tähtsal kohal H,NH4, K,Na,Ca,Mg,Fe.
Võtta estrit või alkoholi liias. 26. Iseloomustada lühema süsivesinikahelaga estrite omadusi ja kasutusalasid. Meeldiva lõhnaga, lenduvad, lahustuvad vees paremini, suurema tihedusega, väiksema keemistemperatuuriga. Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes. 27. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist. Ei lahustu, sest ahel on liiga pikk, vajab palju energiat veemolekuli lõhkumiseks. 28. Milliste ainetega järgnevast loetelust reageerib pentaanhape: naatrium, süsinikdioksiid, propanool, magneesiumkarbonaat, butaan, väävel, vask(II)hüdroksiid, metüülamiin, metaanhape? Koosta vastavate reaktsioonide võrrandid. 2C4H9COOH + 2Na = 2C4H9COONa + H2 2C4H9COOH + 2C3H8 = 2C4H9COOC3H7 + H2O C4H9COOH + MgCO3 = C4H9COOMgOOCH9C4 + H2O + CO2 2C4H9COOH +2 C4H10 = 2C4H9COOC4H9 +H2O C4H9COOH + S = ? 2C4H9COOH + Cu(OH)2 = C4H9COOCu OOCH9C4 + 2H2O
→värviimpulsside liikumiseks →rakkude jagunemiseks ja paljuks muuks II. Fotosüntees fotosüntees on protsess, mille tulemusena valmistatakse veest ja süsihappegaasist valgusenergiat, kasutades glükoosi ja hapniku. CO + H O + päikesevalgus→ C H O + O →fotosüntees toimub rohelistes taimedes →fotosünteesivõimelised on ka tsüanobakterid →esimesed fotosünteesivad organismid hapniku ei tootnud, kuna said energia tootmiseks vajaliku vesiniku veemolekuli asemel väävelvesinikust →tsüanobakterid kasutasid väävelvesiniku asemel vee ning hapniku konsentratsioon tõusis atmosfääris. →u miljard aastat tagasi arenes protistidel välja võime raku sees tsüanobakterid enda kasuks tööle panna. →algloomade sümbioosts tsüanobakteritega kujunesid välja fotosünteesivad organellida, kloroplastid. klorofüll paikneb membraansetes tülakoidides, mis moodustavad vedrutaoliseid graanid.
protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse muundumine tööks, ei ole võimalik. Ülesanded: 1. Kolmetoalise korteri õhus on 3,6 10 27 molekuli. Mitu mooli see on? 2. Hõbesõrmuse ainehulk on 0,06 mooli. Mitu aatomit on sõrmuses. 3. Arvuta looduses esinevate saasteainete CO, SO2, NO3 ja PbSO4 molaarmassid. 4. Vannis on 5 kilomooli vett. Leia vee molaarmass ja arvuta vannis oleva vee ruumala. 5. Arvuta veemolekuli ruumala ja hinda mõõtmeid. Ühes kuupsentimeetris vees on 3,3 10 22 molekuli. 6. Kiirkeedupoti ventiil avaneb, kui rõhk potis on 2 10 5 Pa. Arvuta ventiili pindala, kui klapi kaal on 0,8 N. 7. Gaasiballoonis on rõhk 12 MPa. Kui suure jõuga mõjub gaas ballooni seinale, mille pindala on 0,8 m2. 8. Arvuta õpilaste keskmine kontsentratsioon klassis füüsikatunni ajal. 9. Hapniku tihedus rõhul 0,42 10 4 Pa on 1,4 kg/m3. Arvuta hapnikumolekulide
ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. Jagunevad aldehüüdideks ja ketoonideks. Aldehüüd kui karbonüülrühm on seotud ühe vesinikuja ühe süsiniku aatomiga nim seda rühma aldehüüdrühmaks ja vastavaid aineid aldehüüdideks. Ketoon kui karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga, nimetatakse seda rühma ketorühmaks ja vastavaid aineid ketoonideks. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, kus süsinik on seotud vesiniku ja hapnikuga veemolekuli koostisele vastavalt. Karboksüülhape org.ühend, mis sisaldab karboksüülrühma. Ester (rasv) happe ja alkoholi reageerimissaadus; karboksüülhappe funktsionaalderivaat. Amiid karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus OH rühma asemel on aminorühm (NH2). Aminohape karboksüülhape, mille alküülrühmas on üks või mitu vesinikku asendatud aminorühmaga. Valk ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast.
Lipiidid jagunevad nelja põhigruppi: lihtlipiidideks (triatsüülglütseroolid, diatsüülglütseroolid, monoatsüülglütseroolid), komplekslipiidid (glükolipiidid, sfingolipiidid, fosfolipiidid jne), lipiidide lõhustusproduktid (vabad rasvhapped, glütserool) ja lipiidide satelliitained (rasvlahustuvad vitamiinid, steroolid). Triatsüülglütserool on rasvhapete ja glütserooli ester, mille tekkel eraldub keskkonda kolm veemolekuli. Fosfolipiidides on glütserooli ühe positsiooniga rasvhappe asemel liitunud fosforhape, mis omakorda seob mõnda aminohapet. Fosfolipiidid on rakumembraanide koostises. Fosforhappe pool on hüdrofiilne (pea) – seob vett ja rasvhapete pool hüdrofoobne (saba) – seob rasva. Seega on fosfolipiidid võimelised siduma rasva ja vett (amfipaatsed) – tegu on emulgaatoriga. Kibeda ja rääsunud maitse õlile annab lipolüüs – lipiidide lagunemine, mille tagajärjel
Nano määrete eripäraks on see, et suusa põhja alla moodustub üliõhuke kaitsekiht, mis välistab mustuse ja niiskuse sattumisse suusa pooridesse. N1 õli tekitab aga erilise kihi, mis muudab suusa ja lume hõõrdumisel tekkiva vee molekuli kuju. Kui tavamäärete kasutamisel suusa ja lume vahel tekkiv vee molekul on tilga kujuline ning suusa pinnaga kontaktis olev osa on kui lõigatud, ehk vee molekuli ja suusa pinna kokkupuude on sama lai ja pikk kui veemolekuli laius ja pikkus. N1 õli kasutamine aga muudab veemolekuli kuju ümmarguseks ja veemolekuli ning suus kokkupuute pind on minimaalne. Ehk, märgades tingimustes N1 kasutamisel tekib suus põhja all kuullaagri efekt. a3 PINDAINED START SFR - floorpulbrid Floorpulbrid (SFR30, SFR75, SF30 ja SF10) on flooril põhinevad pindained, mida kasutatakse pindpinevuse alandamiseks tingimustes, kus lumepind on eriti tihe ja suhteline õhuniiskus kõrge
hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesseja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Hapnik käib kõigist ringetest läbi. Seos teiste ringetega (ühendite moodustajana): Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapnik käib kõigist ringetest läbi. Hapnik käib elusa ja eluta looduse vahel. Hingame hapnikku ja välja süsihappegaasi. Kõik ringed on seot hapnikuringega. Vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Meie veres seob hapnikku hemoglobin. Vaba hapnik on taimede elutegevuse tulemus. VÄÄVLIRINGE (kirjeldam. ja toimim.): S-ringe - biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli
5 1.3 Hapnikuringe Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapniku ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetriliselt seotud, sest mõlemad osalevad peaaegu fikseeritud vahekorras nii fotosünteesi kui hingamise protsessides. Kuna aga hapnikku on atmosfääris süsihappegaasiga võrreldes väga palju rohkem, siis on ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine süsihappegaasisisalduse vastava muutumisega võrreldes tühine. 1.4 Hapniku toksilisus
25ºC juures? a) samas suurusjärgus. soojusliikumise energia toatemperatuuril on ligikaudu 2,5 kJ/mol; tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide kui ühtede nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. Valise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38
14. HAPNIKURINGE – kirjeldamine ja toimimine: hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Olulised protsessid: Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. 15. VÄÄVLIRINGE – kirjeldamine ja toimimine: biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Olulised protsessid: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. Mikroobide kaasabil
Jämesooles toimub olulisel määral vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Taimed Tüüpiliselt on rohtsete taimeosade veesisaldus keskmiselt 70 % kaalust. Kuivust taluvad taimed võivad ellu jääda ka siis, kui nende veesisaaldus langeb 20 %-ni. Kuivad seemned sisaldavad vett mitte rohkem kui 5%. Kuid see on metaboolselt mitteaktiivne seisund. Vee füüsikalised ja keemilised omadused, mis on olulised taimedes toimuvate füsioloogiliste protsesside seisukohalt: (aluseks veemolekuli polaarsus) Termilised omadused. · Vesi säilitab vedela oleku temperatuuridel, mille juures toimub enamus bioloogilisi protsesse. · Vee suur soojusmahtuvus (4.18 J g-1 oC-1 ) · Vee kõrge aurustumissoojus (44 kJ mol-1 25 oC juures) · Kohesioon on vesniksidemete poolt tingitud tugev molekulidevaheline tõmbumine, mis tagab veesamba suure tõmbetugevuse ja vee pindpinevuse. · Adhesioon on veemolekulide ja tahke pinna vaheline tõmbumine, mis tagab
Vesiniksideme energia 12...20 kJ/mol 34. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? a) samas suurusjärgus b) üle 10 korra suurem c) üle 10 korra väiksem Toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on E = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Vastus: Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment (muuta ta polaarseks), nimetatakse polariseeritavateks. 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Vastus: Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1
nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. (Loodetavasti seda ei küsita.) 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul Vesi 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. välise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38
osoonina (O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest (2H2O=2H+½O2+H2O). Atmosfäärset O2-e kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed organismid hapnik viiakse selles protsessis uuesti veemolekuli koostisse, veeaur vabaneb hingamisel. Kuna hingamisel vabaneva vee hulk on väiksem fotosünteesis lagundatava vee hulgast, on O2 s Sisaldus õhus ajastute kestel suurenenud. Suurlinnade õhus O2 sisaldus väheneb. 40. Aineringete iseloomustamine: kvalitatiivselt, kvantitatiivselt. Avatud ja suletud ringe On leitud, et kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivsus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb
Vesinikuallikaks on NADPH2. Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP 18 ADP + 18 Pi NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides. Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Vee fotolüüs ehk fotooksüdatsioon- veemolekuli lagunemine valguse toimel. Vee fotolüüsil tekkinud hapnikuaatomid liidetakse molekuliks O2 ja suunatakse atmosfääri. NADP roll on fotosünteesil prootonite ülekandmine. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mitteusguline paljunemine- uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu 1.Vegetatiivne paljunemine: * Otsepooldumine (amitoos) bakteritel * Pungumine ainuõõssed, käsnad, pärmseened. * Õistaimed - sibula, mugula, risoomi, varre, lehe jt abil. 2
Puud pakuvad meile iluelamusi ja eksistentsiaalseid perspektiive, mida on kasulik omandada, et kenasti läbi elu reisida. Nad kinivad meile ka materiaalset heaolu. Märkimisväärsel osal sellest heaolumajandusest on juured metsamaas; mikroorganismide kosmaoses meie kingataldade all! Imestus nr.6: Veneetsia sinu kehas-,,püha vesi" Vesi lahustab ja tanspordib rohkem aineid kui mistahes muu vedelik (näit. veres, mis koosneb ju põhiliselt veest). Veemolekuli disain teeb merest termostaadi, mis reguleerib maakeral kliimat. Vesi on kõige rakem 4 kraadi juures ja ei külmu seepärast põhjani, mis on elusolendite jaoks hea. Ilma veeta poleks elu, me oleme olemas ainult tänu imelisele veemolekulile. Imestus nr.7: Lumi ja suur vaikus Universium, kogu eksistents, on kõige sügavamas mõistes üks suur vaikus. Meist endast väljaspool ei ole mingisuguseid hlisid, ainult molekulid, mis liiguvad ja mõjutavad meie kuulmisorganeid
37. 0,34 nm 38. Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius? 0.17 nm 39. Ligikaudu milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? 10 korda 40. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Samas suurusjärgus 41. . Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 42. 43. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 44. Null(O=-0,66 , H=+0,33 H=+0,33) 45. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? 46. Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipool moment( muuta polaarseks) nimetatakse polariseeritavateks. 47. Mida tähendab indutseeritud dipool? 48. Välise elektrivälja poolt esile kutsud dipooli 49. . Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? Nad mõlemad jagavad elektronpaari ning sidemete pikkused on fikseeritud 50.
pikenes 4-süsinikuliseks). 2-süsinikulise fragmendi sünteesitavasse ahelasse annab malonüüljääk. Dekarboksüülimine tingin vaba energia olulise vähenemise ja see aste on kogu ringprotsessi vedav jõud. Järgnevad kolm astet on vajalikud esimese ringi lõpuni viimiseks. · I Redutseerimine: Atsetoatsetüül-ACP redutseerimisel NADPH-ga tekib 3- hüdroksübutürüül-ACP. · Dehüdratsioon: 3-hüdroksübutürüül-ACP eraldab veemolekuli ja tekib krotonüül-ACP. · II Redutseerimine: Krotonüül-ACP redutseerimisel NADPH-ga tekib butürüül-ACP. St et I ringi lõpuks sai valmis 4-süsinikulise ahelaga rasvhappejääk. Nüüd toimub teine ring. Selle käigus annab malonüüljääk järgmise 2-süsinikulise fragmendi. Selle dekarboksüülimine ja kondensatsioon esimese ringiga tekkinud ahelaga pikendab seda 2-süsinikulise fragmendi võrra jne. Siis de novo süntees peatub
süsinikdioksiidi mõjul. Olulised keemilised protsessid:Oksüdeerumine - ..Lahustumine – (sõltuvalt mineraalidest koostisest, kliima ja vee keemilisest aktiivsusest). Kergesti lahustuvad halogeenid, sulfaadid, karbonaadidLeostumine – lahustumine, millega kaasneb kergesti lahustuvate ühendite väljakanne tekivad kavernid, koopad dolomiidist laostuvad välja kaltsiidikristallid. Hapendumine – erinevate elementide muutused. Hüdratatsioon – veemolekuli ühendumine veetu mineraaliga Hüdrolüüs – mineraalidel agunemine lihtsamateks ühenditeks hüdroksiiliooni liitumisel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest: kliimast, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Murenemiskoorik võib olla pindmine või jooneline., nüüdisaegne või vana. Maavarad : boksiidid, kaoliinsavi, nikli
kuuluvad kahte klassi. Bakteriaalsed esimese klassi faktorid tunnevad terminaatorkoodoneid ära erinevalt. Mõlemad tunnevad ära UAA, RF-1 tunneb ära ka UAG ja RF-2 tunneb ära veel UGA. Eukarüootidel on vaid üksainus esimese klassi faktor ehk eRF kõigi kolme terminaatorkoodoni tarbeks. Terminatsioonifaktori esinemisel A-saidis muudetakse peptidüüli transferraarset aktiivsust nii, et ta lisab moodustuva polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülotsa veemolekuli. Reakstiooni tulemusel vabaneb polüpeptiid tRNA molekulist. Terminatsioon lõpeb mRNA molekuli vabanemisega ribosoomist ja ribosoomi dissotsiatsiooniga alaüksusteks, mida katalüüsib ribosoomi vabanemisfaktor RRF (teise klassi terminatsioonifaktor, ei tunne terminatsioonikoodoneid iseseisvalt ära). (A-sait- ribosoomi piirkond, mis on hõivatud aminoatsüül-tRNA poolt) 21. Geeniekspressiooni regulatsioon.
samal ajal kui taastub happeline katalüsaator (H+). H C 2H 5 H2O, H+ Hüdrolüüs Hüdrolüüs on hüdrolaaside toimel ja veemolekuli juu- resolekul C-N, C-O, O-P ja C-S sidemete lõhkumine. Esteraasid lõhustavad estersidemeid (nt lipaasid hüdrolüüsivad lipiide, fosfataasid hüdrolüüsivad
Aitavad mustust ........eemaldada......... Pindaktiivse aine ........hüdrofoobne........ ots kinnitub mustuse külge ja ........hüdrofiilne........ ots veemolekuli külge. Nii tõmbavad pindaktiivsed ained mustuse pinnalt lahti ja viivad ........pesulahusesse......... Kaasa aitab ka .......
kaalulised hulgad, mis neis ühendites vastavad teise elemendi ühele ja samale hulgale, suhtuvad omavahel nagu väikesed täisarvud. 83 Kordsete suhete seadus ehk miks on mool nii oluline ühik keemias ehk reageerivad kindlad hulgad osakesi ja ikka lihtsates vahekordades. 84 Üks mool vett, mille mass on 18 g, sisaldab NA (6,02×1023) veemolekuli. Üks mool vett saab moodustada kahest moolist vesinikust ja ühest moolist hapnikust. 85 Gaaside molaarruumala ja standardtingimused. Ühe mooli gaasilise aine ruumala nimetatakse molaarruumalaks ja tähistatakse: Vm. Et gaaside ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, siis kasutatakse gaaside omaduste iseloomustamiseks standardtingimusi, Need on järgmised: temperatuur 00 C
Avogadro seadust kasutades saab näiteks hinnata paljude ainete keemilist koostist ilma nende mikrostruktuuri uurimata. Näiteks – kui omavahel reageerivad võrdsel rõhul ja temperatuuril üks liiter hapnikku ja kaks liitrit vesinikku, siis pärast reaktsioonil tekkinud veeauru jahutamist esialgsele ruumalale ja esialgse rõhu taastamist on selle veeauru ruumala alati kaks liitrit. See tähendab, et ühe hapnikumolekuli ja kahe vesinikumolekuli kohta tekib reaktsioonil alati kaks veemolekuli, järelikult on veemolekulis hapnikuaatomite ja vesinikuaatomite vahekord üks kahele. 7 Valemis (9.8) vasakul pool olevat suurust – molekulide arvu, on võimalik arvutada järgmise meetodiga. Teatavasti sisaldab üks mool ainet 6,02 10 23 molekuli – Avogadro arv molekuli. Järelikult tuleb molekulide koguarvu saamiseks mingis ainekogumis selle aine hulk
elektrostaatilist katalüüsi. Elektrostaatiline katalüüs Sinna, kuhu liigub mingi laeng, seal on vastas teisemärgiline laeng ja meil on soodne elektrostaatiline interaktsioon. Seda vahendavad laengut kandvat am.happe jäägid, kõige efektiivsemad on need, millel on permanentne laeng antud pH juures Arg, Lys. pH ja pK erinevus on umbes 2. Valguga seotud metalliioonid on pos laenguga ja stabiliseerivad formeeruvaid neg laenguid. Metalliioonid suurendavad veemolekuli nn happelisust (ionisatsiooni). Vee molekuli pK on kõrge H 2O pKa=15,6 ehk -log(10-1455). 55 on molaarmass ja 10-14 on vee ioonkorrutis. Vesi on nõrk hape, ei taha prootonit loovutada, aga kui vee molekul on assotsieerunud pos laenguga molekuliga (ntx koobalt Co), siis Co3+ H2OCo3+HO- + H+ ja pKa=6,5 (pKa väheneb, muutub tugevaks happeks, OH- neg laeng on stabiliseeritud pos laenguga). Karboksüpeptidaasi reaktsioonis täidab tsingiaatom kahte funktsiooni:
Põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O2), kuid teda leidub ka osoonina (O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest (2H2O=2H+½O2+H2O). Atmosfäärset O2-e kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed organismid hapnik viiakse selles protsessis uuesti veemolekuli koostisse, veeaur vabaneb hingamisel. Kuna hingamisel vabaneva vee hulk on väiksem fotosünteesis lagundatava vee hulgast, on O2 sisaldus õhus ajastute kestel suurenenud. Suurlinnade õhus O2 sisaldus väheneb. Veeringe Veeringe s.o. vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi see on väike (okeaaniline) veeringe.
annaabi.ee 
