Vesi transpordib aineid 4.Higistamine ja lõõtsutamine kaitseb loomi ülekuumenemise eest 7.Vesi on tähtis lahusti 2.Vesi osaleb toidust saadud valkude, rasvade ja süsivesikute lagundamises 8.Vesi on fotosünteesi 3.Kahepaiksed peavad lähteaine sigimiseks leidma sobiva veekogu III Milles seisneb veemolekuli polaarsus? Millised elu seisukohalt olulised vee omadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? Nõrga positiivse ja nõrga negatiivse laengu esinemist molekulis nimetatakse polaarsuseks. Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahelsidemeid ka vee molekulid, mis on vajalikud,et moodustuks pindpinevus, tänu millele saab vesi taimede vartes ja juurtes ning inimese veresoontes liikuda....
N1 õli tekitab aga erilise kihi, mis muudab suusa ja lume hõõrdumisel tekkiva vee molekuli kuju. Kui tavamäärete kasutamisel suusa ja lume vahel tekkiv vee molekul on tilga kujuline ning suusa pinnaga kontaktis olev osa on kui lõigatud, ehk vee molekuli ja suusa pinna kokkupuude on sama lai ja pikk kui veemolekuli laius ja pikkus. N1 õli kasutamine aga muudab veemolekuli kuju ümmarguseks ja veemolekuli ning suus kokkupuute pind on minimaalne. Ehk, märgades tingimustes N1 kasutamisel tekib suus põhja all kuullaagri efekt. a3 PINDAINED START SFR - floorpulbrid Floorpulbrid (SFR30, SFR75, SF30 ja SF10) on flooril põhinevad pindained, mida kasutatakse pindpinevuse alandamiseks tingimustes, kus lumepind on eriti tihe ja suhteline õhuniiskus kõrge...
Vaba molekulaarse hapniku (O2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest (2H2O=2H+½O2+H2O). Atmosfäärset O2-e kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed organismid hapnik viiakse selles protsessis uuesti veemolekuli koostisse, veeaur vabaneb hingamisel. Kuna hingamisel vabaneva vee hulk on väiksem fotosünteesis lagundatava vee hulgast, on O2 s Sisaldus õhus ajastute kestel suurenenud. Suurlinnade õhus O2 sisaldus väheneb. 40. Aineringete iseloomustamine: kvalitatiivselt, kvantitatiivselt. Avatud ja suletud ringe On leitud, et kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivsus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb...
Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Lüaasid Sidemete C-C, C-O, C-N, C-S lühustumine Püruvaadi (kaksiksidemete teke või liitumine kaksiksidemele) dekarboksülaas · dekarboksülaasid · CO2 ellimineerimine · dehüdrataasid · veemolekuli elimineer · hüdrataasid · veemolekuli liitmine · süntaasid · kondensatsioonireakts (ei vaja ATP energiat) · aldolaasid · aldehüüdi teke 5. Isomeraasid Isomerisatsioonireaktsioonid (funktsionaalsete Metüülamalonüül-...
Selle tulemusena väheneb vee pindpinevus. Pindpinevust saab alandada vaid teatud piirini, sest piirpinnale mahub vaid piiratud arv tensiide. TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Tensiidid aitavad mustust eemaldada. Tensiidi hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge ja hüdrofiilne ots veemolekuli külge. Nii tõmbavad tensiidi molekulid mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse. Kaasa aitab ka mehhaaniline töö. Tensiidi hüdrofoobne Tensiidid viivad mustuse ots kinnitub mustuse külge. pesulahusesse TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Tensiidid takistavad mustuse tagasisadestumist puhastatavale pinnale....
· ADP - adenosiindifosfaat, aine, mille molekuli koostises on üks fosforhappejääk vähem kui ATP-l; ADP ja fosforhappejäägi liitumisel tekibki ATP, moodustunud side on väga energiarikas. · Ühe glükoosimolekuli sünteesiks on tarvis 6 molekuli süsihappegaasi ning 12 molekuli vett. Et reaktsioonide käigus tekib taas 6 molekuli vett, esineb see võrrandi mõlemal pool. See tähendab, et reaktsioonide toimumiseks on vaja 12 veemolekuli osavõtt, kuid orgaanilise aine ja hapniku koostisosadeks kulub neid 6. · Ühe glükoosimolekuli sünteesil eraldub 6 molekuli hapnikku, osaleb 12 NADP ning 18 ADP molekuli. AINE-JA ENERGIAVAHETUS ORGANISIMI VARUSTAMINE ENERGIAGA · Metabolism - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.)....
26. Iseloomustada lühema süsivesinikahelaga estrite omadusi ja kasutusalasid. Meeldiva lõhnaga, lenduvad, lahustuvad vees paremini, suurema tihedusega, väiksema keemistemperatuuriga. Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes. 27. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist. Ei lahustu, sest ahel on liiga pikk, vajab palju energiat veemolekuli lõhkumiseks. 28. Milliste ainetega järgnevast loetelust reageerib pentaanhape: naatrium, süsinikdioksiid, propanool, magneesiumkarbonaat, butaan, väävel, vask(II)hüdroksiid, metüülamiin, metaanhape? Koosta vastavate reaktsioonide võrrandid. 2C4H9COOH + 2Na = 2C4H9COONa + H2 2C4H9COOH + 2C3H8 = 2C4H9COOC3H7 + H2O C4H9COOH + MgCO3 = C4H9COOMgOOCH9C4 + H2O + CO2 2C4H9COOH +2 C4H10 = 2C4H9COOC4H9 +H2O C4H9COOH + S = ? 2C4H9COOH + Cu(OH)2 = C4H9COOCu OOCH9C4 + 2H2O...
20 kJ/mol 34. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? a) samas suurusjärgus b) üle 10 korra suurem c) üle 10 korra väiksem Toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on E = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Vastus: Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment (muuta ta polaarseks), nimetatakse polariseeritavateks. 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Vastus: Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1...
Jagunevad aldehüüdideks ja ketoonideks. Aldehüüd kui karbonüülrühm on seotud ühe vesinikuja ühe süsiniku aatomiga nim seda rühma aldehüüdrühmaks ja vastavaid aineid aldehüüdideks. Ketoon kui karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga, nimetatakse seda rühma ketorühmaks ja vastavaid aineid ketoonideks. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, kus süsinik on seotud vesiniku ja hapnikuga veemolekuli koostisele vastavalt. Karboksüülhape org.ühend, mis sisaldab karboksüülrühma. Ester (rasv) happe ja alkoholi reageerimissaadus; karboksüülhappe funktsionaalderivaat. Amiid karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus OH rühma asemel on aminorühm (NH2). Aminohape karboksüülhape, mille alküülrühmas on üks või mitu vesinikku asendatud aminorühmaga. Valk ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast....
soojusliikumise energia toatemperatuuril on ligikaudu 2,5 kJ/mol; tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide kui ühtede nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. Valise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38...
Moodustuvad molekul vett ja enolaatioon, millel eksisteerib ka stabiliseeritud resonantsstruktuur. (Diagram 1) Diagram 1 Toimub enolaatiooni rünnak bensaldehüüdile. (Diagram 2) Diagram 2 Tavaliselt hüdroksiidioon kipub eemaldama ühe prootoni -süsinikult. Selle tulemuseks on C=C kaksikside ja süsiniku vahel. Samal ajal süsinikule moodustatud hüdroksiidgrupp on lahkuv rühm. Pärast kondensatsiooni moodustub bensaalatsetoon ja lahkuvad kaks veemolekuli . (Diagram 3) Diagram 3 Bensaalatsetoon kaldub moodustama bensaalatsetooni enolaatiooni. (Diagram 4) Diagram 4 Toimub sama protsess, mis joonisel 2, kuid suuremamõõtmelise bensaalatsetooniga. Bensaalatsetooni enolaatioon ründab juba uut bensaldehüüdi. Lahkuvaks rühmaks on hüdroksiid. Eemaldub vesi ja moodustub ka teinegi kaksikside. (Diagram 5) Diagram 5 Reagendide ohtlikkus: Isopropanool tuleohtlik, ärritav nahale, silmadele, ohtlik keskkonnale, neelates toksiline...
Kommentaar. Toodud ülesandest on näha, et molaarmassi leidmine on keemiliste elementide perioodilisuse tabelit ja aine keemilist koosseisu näitavat valemit kasutades üsna lihtne. Võttes tabelist mingi elemendi aatommassi väärtuse, saame molaarmassi grammides mooli kohta, mis edasisteks arvutusteks on otstarbekas teisendada kilogrammideks mooli kohta. Näidisülesanne 2. Kui suur on ühe veemolekuli mass? Lahendus. Antud: Ühe molekuli massi leidmiseks kasutame vastava aine µ H 2 O = 0,018 kg/mol molaarmassi, mis on lihtsalt leitav ja asjaolu, et ühes moolis aines N A = 6,02 10 23 1/mol on alati kindel kogus molekule. Kuna ühes moolis olev molekulide arv on võrdne Avogadro arvuga, siis saab molaarmassi avaldada m0 = ? ühe molekuli massi m0 kaudu järgmiselt µ = m0 N A ....
Tabel 3.1 toob võrdlevalt välja vee ja mõnede sarnase molekulmassiga ühendite füüsikalised omadused. Enamikul sarnastel madalmolekulaarsetel ühenditel on madal keemispunkt ja nad on normaalrõhul ja toatemperatuuril gaasilised ained. Mis teeb vee nii eriskummaliseks? Vastus peitub veemolekulide omaduses moodustada omavahel vesiniksidemeid. Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga...
Nende interaktsioonide energia on samas suurusjärgus. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng. See molekul on polaarne/ permanentne dipool . Polaarne molekul on A) süsinik monooksiid +C(kolmikside)O- ja B) VESI H2O 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Veemolekuli summaarne laeng 0. O osalaeng on -0,66 elementaarlaengut ja H osalaeng on 0,33 elementaarlaengut. 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekul on polariseeritav, kui temas on võimalik indutseerida dipoolmoment (muuta ta polaarseks). Molekulid, mis ei ole iseenesest polaarsed, võivad muutuda polaarseks välise elektrivälja toimel. Näiteks on hästi polariseeritavad aromaatsed struktuurid, kuna nende...
3 Hapnikuringe Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapniku ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetriliselt seotud, sest mõlemad osalevad peaaegu fikseeritud vahekorras nii fotosünteesi kui hingamise protsessides. Kuna aga hapnikku on atmosfääris süsihappegaasiga võrreldes väga palju rohkem, siis on ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine süsihappegaasisisalduse vastava muutumisega võrreldes tühine. 1.4 Hapniku toksilisus...
Taimed Tüüpiliselt on rohtsete taimeosade veesisaldus keskmiselt 70 % kaalust. Kuivust taluvad taimed võivad ellu jääda ka siis, kui nende veesisaaldus langeb 20 %-ni. Kuivad seemned sisaldavad vett mitte rohkem kui 5%. Kuid see on metaboolselt mitteaktiivne seisund. Vee füüsikalised ja keemilised omadused, mis on olulised taimedes toimuvate füsioloogiliste protsesside seisukohalt: (aluseks veemolekuli polaarsus) Termilised omadused. · Vesi säilitab vedela oleku temperatuuridel, mille juures toimub enamus bioloogilisi protsesse. · Vee suur soojusmahtuvus (4.18 J g-1 oC-1 ) · Vee kõrge aurustumissoojus (44 kJ mol-1 25 oC juures) · Kohesioon on vesniksidemete poolt tingitud tugev molekulidevaheline tõmbumine, mis tagab veesamba suure tõmbetugevuse ja vee pindpinevuse. · Adhesioon on veemolekulide ja tahke pinna vaheline tõmbumine, mis tagab...
2-süsinikulise fragmendi sünteesitavasse ahelasse annab malonüüljääk. Dekarboksüülimine tingin vaba energia olulise vähenemise ja see aste on kogu ringprotsessi vedav jõud. Järgnevad kolm astet on vajalikud esimese ringi lõpuni viimiseks. · I Redutseerimine: Atsetoatsetüül-ACP redutseerimisel NADPH-ga tekib 3- hüdroksübutürüül-ACP. · Dehüdratsioon: 3-hüdroksübutürüül-ACP eraldab veemolekuli ja tekib krotonüül-ACP. · II Redutseerimine: Krotonüül-ACP redutseerimisel NADPH-ga tekib butürüül-ACP. St et I ringi lõpuks sai valmis 4-süsinikulise ahelaga rasvhappejääk. Nüüd toimub teine ring. Selle käigus annab malonüüljääk järgmise 2-süsinikulise fragmendi. Selle dekarboksüülimine ja kondensatsioon esimese ringiga tekkinud ahelaga pikendab seda 2-süsinikulise fragmendi võrra jne. Siis de novo süntees peatub...
83 Kordsete suhete seadus ehk miks on mool nii oluline ühik keemias ehk reageerivad kindlad hulgad osakesi ja ikka lihtsates vahekordades. 84 Üks mool vett, mille mass on 18 g, sisaldab NA (6,02×1023) veemolekuli . Üks mool vett saab moodustada kahest moolist vesinikust ja ühest moolist hapnikust. 85 Gaaside molaarruumala ja standardtingimused. Ühe mooli gaasilise aine ruumala nimetatakse molaarruumalaks ja tähistatakse: Vm. Et gaaside ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, siis kasutatakse gaaside omaduste iseloomustamiseks standardtingimusi, Need on järgmised: temperatuur 00 C...