AJALUGU: I ja II maailmasõda (0)

Q: Miks hääletasid paljud sakslased 1932 a valimistel natside poolt?

Vastus leiad õppematerjalist: AJALUGU: I ja II maailmasõda

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks hääletasid paljud sakslased 1932 a valimistel natside poolt?

AJALUGU: I ja II maailmasõda
MAAILM 20. SAJ ALGUL

Maailm oli tugevalt Euroopa- keskne - üldlevinud oli veendumus , et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud
Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)
Mõesõnaks sai progress – käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale
Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid
Sufražettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest
Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi – üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine
Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, relatiivsusteooria , Freudi psühhoanalüüs
Kunstis olid valdavaks ekspressionism ja juugendstiil

TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20. SAJ ALGUL

Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinkem see pani aluse seeriatootmisele
Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid
Arenes lennundus – Zeppelini õhulaev, vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk
Raadiosignaal saadeti üle Atlandi – tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele, ajakirjandusele
1912 – Titanicu hukkumine
1830-1913 suurenes kaupade ja teenuste hulk ehk sisemajanduse kogutoodang maailmas 1 inimese kohta üle 2 korra – areng oli kiire, aga ebaühtlane
Riigid olid majandusarengu koha pealt erinevatel tasanditel, turusuhted muutusid tähtsamaks, järjest olulisemale kohale tõusis kaubandus
Raudteede võrgu tihenemine võimaldas transportida kaupu kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes
Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks
Arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud – läbipõimunud majandusele tähendaks sõda katastroofi
20. saj algul hakkasid USA ja SM jõudma järele IM-le majanduses
Tänu uutele tööstusharudele kasvas Saksa eksport kiiresti, kolmekordistudes 1900-1913 -> nende kaubalaevastik arenes, peagi oli suuruselt 2. kohal maailmas
Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni
Riigid hakkasid kontrollima ja kaitsma oma turge kõrgete tollide ja administratiivsete piirangutega – kodumaisel tööstusel oli võimalik kiiremini tugevaks saada ( protektsionism )
Ühe või teise maatööstused koondusid monopolidesse (kaubaartikli ainumüügi- vüi ainutootmisõigus), is valitsesid terveid tööstusharusid
Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas – tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste eest ning sotsiaaldemokraatlike ideede laiem levik
Suuremat tähelepanu pöörati töötaja oskustele, tekkisid oskustöölised
Töölistele loodi paremas töö- ja elutingimused

IMERIALISMIAJASTU

Maailm jõudis imerialismiajastusse 19. saj lõpul
Nimetus tuleb impeeriumitest (suurriikidest) – suurriikide ajastu ehk imerialismiajastu
Imperialism – riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll
19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871
Šovinism – marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega)
Suuremad emamaad kaardil:
- Suurbritannia (UK või IM) ja tema kolooniad (nt. India, Egiptus, Malaisia )
- Prantsusmaa (PM) ja tema kolooniad (nt. Prantsuse Põhja-Aafrika, prantsuse Lääna-Aafrika, Madagaskar, Prantsuse Indohiina)
- Hispaania ja tema kolooniad (nt Sahara)
- Saksamaa (SM) ja tema kolooniad (nt Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika)
- 20. saj alguseks olid enamik Hispaania kolooniaid iseseisvad
- Kolooniate hõivamiseks oli oluline laevastiku olemasolu
- SM jäi kolooniate hõivamisega hiljaks, sest riik ühendati liiga hilja (oli noor suurriik)
Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega joolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi
Euroopa tsivilisatsioon – juhtpõhimõtteks oli isikuvabadus , eraomand ja demokraatia; käsitleti ainuvõimalikuna
Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste enesemääramisõigus, ei tahtnud ükski riik oma territooriumi lahkulöömisest kuulda, v.a. Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905
Poliitline rahvuslus – tekkis Lääne-Euroopas; tekkimist ja kujundamist mõjutas Prantsuse revolutsioon (19. saj lõpp); kõik inimesed peaksid saama võimaluse juhtida oma riiki
- eestlastel tekkis 20. saj alguses
Kultuuriline rahvuslus – oma keel; tekkis Ida- ja Kesk-Euroopas
Kujunesid koloniaalimpeeriumid, koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid aga otsa saama 20. saj alguseks -> vastuolud suurriikide vahel suurenesid, tehti katseid valdused ümber jaotada, eriti huvitatud oli SM
Lävepaku teooria – väiksemad rahvad ning kultuuris polnud vähesuse tõttu suuremate kultuurrahvaste tasemele jõudma
Uued filosoofilised suunad, nt sotsiaaldarvinism – tugineti maailmas looduslikule valikule ehk ellu pidid jääma vaid tugevamad
Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi – proletariaadi ehk palgatööliskonna, kes hakkas järjest energiliemalt oma õigusi suurendama ; töölisliikumisel oli selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud võimalik seda ignoreerida
50 a. eest oli Karl Marx rajanud kommunistliku partei ja revolutsioonilse sotsialismi õpetuse – proletariaadi diktatuur ja eraomandi kaotamine
Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda:

Revisionism – revisionistid leidsid , et Marxi õpetus on vananenud ja seda duleb parandada ehk revideerida; nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega

Vene enamlased ehk bolševikud – eesotsas Vladimis Uljanov ( Lenin ); ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine

Tsentristlik suund – eesotsas Karl Kautsy; tsentristid proovid leida keskteed kahe eelmise suuna vahel, enamlased ründasid neid selle eest teravalt

Anarhia – eesotsas Mihhail Bakunin ; anarhistide arust tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid nad ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele

Populaarsemaks muutus sõja ülistamine – väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses
Progressi vastaseks ühiskonnas kuulutati kirik , sõjavägi, valitsus, jõukamad kihid , progressi võiduks tuli nimetatud kihid kõrvaldada

VENE IMPEERIUM

20. saj alguses oli VM tsaari ainuvõimuga riik – puudus põhiseadus ja rahvaesindusorgan; tsaar: Nikolai II Romanov
Agraarriik – 90% elanikkonnast olid talupojad
Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias , masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud
Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele
Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904 -1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas
Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar)
1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi
Kergenes talupoegade ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused
VM vajas reforme: Pjotr Stolõpini agraarreform, mille eesmärk oli Vene maaelu ümber kujundada, nii et tekiksid iseseisvad talud
Peale Stolõpini mõrva 1911 hakkasid taas levima Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine
Erakonnad:
Konstitutsioonilised demokraadid (kadetid) – tahtsid põhiseadust
VSDTP ehk Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei – tahtsid parandada tööliste eluolu, aga ei teadnud , kuidas; enamlased (tahtsid revolutsioonilist diktatuuri, Lenin) ja vähemlased (tahtsid reforme)

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUL, SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE

1872 – Kolmekeisriliit: SM + Austria-Ungari + VM
- Probleemiks oli VM ja A-U vatuolud Balkanil – liit lagunes , sest mõlemad tahtsid võimu Balkanil
- Olulised olid Türgi piiril 2 väina: Booporus ja Dardanellid
1879 – Kaksikliit: SM + A-U -> 1882 Kolmikliit, lisandus Itaalia
- Hiljem liituvad Rumeenia ja Bulgaaria
- Liit tekitas teistes Euroopa tiikides rahutust
- Saksa keiser Wilhelm II loobus Vmga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega SM oli kohustatud mitte ründama PMd ja VM A-Ut (SM ei lubanud enam, et ei ründa PMd)
- SM kartis IM ülemvõimu merel
- SM tahtis laiendada oma territooriumi VM arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas
- Itaalia tahtis alasid A-Ult ja kontrollida Aadria merd
- A-U paljurahvuselises riigis soovisid rahvused iseseisvuda
- Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli SM, kes tahtis uusi kolooniaid, see tähendas konkurentsi maailmavõimu pärast IMga; tahtis võimu PM üle
- A-U eesmärgiks oli paljurahvuslise impeeriumi kooshoidmine ja tugevdada oma võimu Balkanil - selleks vajas ta SM toetust juhuks, kui Balkani sündmuste tõttu peaks puhkema sõda Vmga (SM+U-a vs Serbia + VM)
- Itaalia oli nõrgeim lüli – A-U oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, suhted halvenesid; suhted paranesid Antanti kuuluva VM ja PMga – VM toetas Itaalia vallutusi Aafrikas; 1911 vallutas Itaalia Põhja-Aafrikas Liibüa
- Türgi – tihedam koostööpartner SMle ja A-Ule – lootis saada neilt toetust VM vastu
1893 – Liiduleping: VM + PM
- Riigid kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi minema
- Nende vahel tekkisid tihedad sidemed, nt VM tellis PMlt sõja tehnikat
1904 –Loodi Antant ehk Entente Cordiale PM ja IM vahel
- Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas, Briti valitsus kohustus abistama PMd kõigis talle tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides
- Hakati planeerima ühist sõjategevust SM vastu
- 1907 – Antantiga liitub VM
- IM kartis kaotada ülemvõimu merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerest Põhjamerre; kartis kaotada oma kolooniaid, eesmärk oli maha suruda SM domineerimine Euroopas (IM liitlane Jaapan ol huvitatud SM kolooniavalduste ülevõtmisest Aasias)
- PM (Antanti võtmeriik) soovis tagasi Elsassi-Lotringit, mis oli kaotatud Prantsuse-Preisi sõjas 1870; soovis vähendada SM mõjuvõimu
- VM soovis sekkuda Balkanil ning toetada serblasi (Serbia soov moodustada slaavlastest Suur-Serbia ja jõuda mereni); ei soovinud SM ülemvõimu, peamine vaenlane oli Türgi, sest VMd huvitasid Dardanellid
Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõ i see tegelikult eeldused I maailmasõja puhkemiseks, sest vaenlased olid määratletud ja liitlastega lepingud sõlmitud
Napoleoni sõdu keegi ei mäletanud enam – ei mäletatud katastroofi, mäletati au ja hiilgust, sõda romantiseeriti
Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine
Raudteede rajamine võimaldas armeed senisest kiiremini mobiliseerida ning rindele paisata
Sõjapidamine täienes kaevikute, miinipildujate ja moodsate sidevahenditega, ratsavägi muutus kasutuks
Usuti, et eelseisev sõda Euroopas tuleb kiire ning lõpeb 1 otsustava lahinguga

I MAAILMASÕDA ( 28. juuli 1914 – 11. nov 1918)

Üldiselt ei usutud uue suure sõja võimalikkusesse, sestap ei pööratud tähelepanu ka sõda ülistavate mõtteavalduste levikule
Sõja pidid ära hoidma kapitalistid, sest see oleks hävitanud globaliseerunud majanduse ning põhja lasknud senised majandussuhted
Usuti, et sõda hoiab ära töötajate solidaarsus ehk internatsionalism , mis ei luba riikidel nii lihtsalt sõda alustada

Sõja põhjused:
- 20. saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid PM ja IM, teisel pool SM
- Alahinnati ohtu – suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja (MS) võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt
- Sõda romantiseeriti – 20. saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav , seda soositi ja oodati
- Polnud rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone – 1914 polnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud kiiresti korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi (tänapäeval ÜRO)
- Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia – valitsused otsekui ei märganud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendanud sellele vastavalt oma julgeolupoliitikat, tihti ei saanud valitsused oma kindralstaapides koostatud sõjaplaanidest aru (sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja jäigaks)
Sõja ajend : A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 2914
VM asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat
SM õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas VM välja mobilisatsiooni
SM võttis seda sõjakuulutusena ning esitas VMle ja selle litlasele PMle ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist, mida ei juhtunud
1. august 1914 – SM kuulutas sõja kõigepealt VMle, seejärel PMle, tungis kallale ka Belgiale
Belgia neutraliteedi rikkumisest sai ettekäände sõtta astuda IM
Sõtta astunud riikides vallandus ulatuslik sõjavaimustus, mis haaras kaasa ka seni vastutanud vasakpoolsed poliitikud
Sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest väljapoole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes
Sõdivaid riike oli kokku 34
Esialgu jäi kõrvale Itaalia, 23. august 1914 astus Antanti poolel sõtta Jaapan, kes vallutas SMle kuulunud saared Vaikses ookeanis ja tugipunktid Hiinas
Türgi astus sõtta SM ja A-U poolele 1914 novembris
Avati uued rinded: IMl tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses, VMl tekkis rinne Kaukaasias
Välja olid töötatud põhjalikud strateegilised plaanid:
- SM: Schlieffeni plaan – purustada kiiresti PM ja seejärel paisara väed VM vastu
- PM – eesmärgiks oli vältida 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kus PM sai lüüa; Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud
- IM – sõjaplaani polnud, valmis oldi koostööks PMga, toetamaks nende vasakut tiiba
- VM – võrreldes teiste riikidega oli suhteliselt nõrgalt sõjaks ette valmistatud, armee oli viletsalt varustatud; sõjaplaan võimaldas valida 2 rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ja A-U vahel (PM palvel rünnati Ida-Preisimaad)
Moodustus 2 põhilist riinet: idarinne (SM vs PM+IM; positsioonisõda) ja läänerinne (jagunes looderindeks (VM vs SM) ja edelarindeks (VM vs A-U); manöövrisõda)
Positsioonisõda ehk kaevikusõda – pooled olid sõjalisekt võrdsed, rindejoon eriti ei muutunud, rindejoone ja esimeste kaevikute vahel oli eikellegimaa
Manöövrisõda – toimusid
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914 – Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi
Sõjategevus 1914-1918:

LÄÄNERINNE
IDARINNE
1 esimesi suuremaid lahinguid oli Marne ’i jõe kaldal

Tulemus: prantslased peatasid sakslaste pealetungi Marne’

Algus: august 1914 – venelased tungisid Ida-Preisimaale

Toimus Tannenbergi lahing 1914
Tulemus: venelaste armee löödi puruks, sakslased võitsid

1915 – Ypres lahing

Sakslased kasutasid mürgigaasi ipriit , mis vajus kaevikutesse
Ipriit põletas hingamisteid -> hakati kasutama gaasimaske

Edelarinne – Venelased ründasid Austriat Galiitsias

Venelaste sõjategevus oli edukas
Austria polnud valmis

1915 – Verduni lahing - Sakslased suunasid jõud läände, tahtsid alistada prantslasi Verduni kindluse juures, mis kaitses ligipääsu Pariisile

1916 murdsid sakslased esimesest kaitseliidust läbi
kestis 10 kuud, sakslased kaotasid

1915 – Lahing Gallipoli poolsaarel – Inglased üritasid oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid ning saatsid selleks Dardanellide suudmes asuvad Gallipoli poolsaarel maale dessandi

Türklased peatasid inglaste edasitungi, operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta
1916 – Inglased lahkuvad

1. juuli 1916 – Somme’i lahing – Inglise-Prantsuse väed üritavad läbi tungida suurtükitule toetusel Saksa positsioonidest

Nad löödakse tagasi
Inglased võtsid kasutusele tankid
Kumbki pool ei võitnud – mõlemad kaotasid 1.3 miljonit meest

2. mai 1915 – Algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga SM armee Gorlice operatsioon

Vene kaitseliinidest murti läbi, seejärel rinne stabiliseerus
Septembris rünnati uuesti, aga venelased ei lahkunud sõjast
Lüüasaamisest tingitud pahameelelaine nõrgestas VMd seestpoolt

1915 veebruar – SM alustas allveesõda

Meri IM ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused
7. mai – Saksa allveelaev uputas suure Inglise reisilaeva Lusitania -> sakslastele sai osaks ülemaailmne hukkamõist, kuigi väitsid, et laeva pardal olevat veetud IMle sõjavarustust

Venelaste pealetung Galiitsias kindral Aleksei Brussilov juhtimisel

1916 juunis murdsid venelased A-U kaitseliini läbi ning liikusif laial rindel mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vastasele suuri kaotusi
Rünnak pidurdus – Vene vägedel puudusid reservid , sakslastele tulid appi liitlased

1916 sügis – Jüüti merelahing

Saksa laevastik sattus Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele
Sakslased vabanesid inglaste haardest ja naasid baasi
Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi
Edaspidi oli Saksa laevastik passiivne

1916 – Rumeenia asutus Antandi poolel sõtta

Kolmikliidu riigid purustasid Rumeenia armee kiiresti ja VMl tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada
SM sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid tal laiendada allvee- ja õhusõda
Paranes Kolmikliidu varustamine toiduainetega

1917 nov – Enamlased pöördusid SM ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ja alustada läbirääkimisi

SM ei nõustunud tingimustega, alustas sõjategevust (17.02.1918), hõivasid Balti riigid ja suurema osa Ukrainast
1917 vallutatui Eesti saared
SM pealetungi eesmärk: vallutada Petrograd, et VM sõjast välja tõugata

1917 – Revolutsioon VMl

Ajend: Peterburgi vilets varustamine toiduainetega
Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle
3. märts – Nikolai II kirjutab alla Riigiduuma Ajutise Komitee ettevalmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele (Antanti liitlased)
Kutsuti kokku Asutav Kogu põhiseaduse moodustamiseks
Juuli – Kaksikvõim
- Ajutine Valitsus -> emtlik võim
- Töörahva saadikud (Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu)
25. okt – Enamlastele alluvad väeüksused võtavad Petrogradi oma võimu alla
26. okt – Moodustatakse 1. nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu (enamlaste võim, Lenin; sakslased finantseerisid)
Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi
Enamlaste riigipööre ehk obtoobrirevolutsioon
Edaspidi kehtestasid enamlased ainuvõimu

3. märts 1918 – Bresti separaatrahu (ajutine leping)

Sakslastele loovutati maa-alam kus elas ¼ venelastest (VM idee, SM nõustus ressursside puudusest)
VM tahtis lepingu esimesel soodsal võimalusel tühistada

6. aprill 1917 – SM kuulutab USAle sõja

8. jaanuar 1918 – USA president Thomas Woodrow Wilson tegi ettepaneku sõlmida rahu, SM keeldus

21. märts 1918 – Lahing Somme’is

Esialgu oli sakslastele edukas
Ferdinand Fochil koondas jõud otsustavaks vastulöögiks – SM ähvardas uuesti Pariisi, PM avaldas vastupanu, SM sai lüüa

18. juuli 1918 – nn 2. Marne’i lahing

Liitlasväed läksid Pariisi alla vasturünnakule ning paiskasid sakslased tagasi
8. august – PM ja IM väed andsid sakslastele ränga hoobi 600 tanki toetusel Amiensi juures

29. sept 1918 – SM teeb keisrile ettepaneku alustada läbirääkimisi

Bulgaaria alustas läbirääkimisi PM ja IMga
30. okt – Türklased kirjutavad alla vaherahulepingule IMga
Itaalia alustas pealetungi A-Ule Piave jõel
3. nov – Austria kapituleerus

3. nov 1918 – Revolutsioon SMl

Wilhelm II loobus troonist, SM kuulutati vabariigiks
11. nov – Saksa delegatsioon kirjutas alla Compiegne ’i vaherahule, mis lõpetas I MS

ELUOLU SUURE SÕJA AJAL

Sõda tõi kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati
Sõja ajal langes elatustase järsult, tekkis toidupuudus ning levisid epideemiad
Mõnigi riik varises sõja ajal kokku
Valdavaks kujunes positsioonisõda, kasutusele võeti tankid, allveelaevad, hävituslennuvägi, edasi liikus keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike
Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, üha rohkem hakati rindelt deserteeruma
Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus – paljud väiksemad riigid ja rahvad saavutasid võitlevatelt pooltelt rahvuslike üksuste moodustamise ning lootsid neid hiljem kasutafa iseseisvuse kehtestamiseks
Suurenes sallimatus muulaste vastu, vähemusrahvaste olukord halvenes
Senine traditsiooniline peremudel sattus kriisi – naised olid aastaid ilma meesteta, pidid ise hakkama saama, tegid töid, mida selle ajani olid teinud mehed -> aitas kaasa naiste isesesvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega
Liberaalne maailmapilt varises kokku – inimestele tundus, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama
Suurenes riigi osa majanduses: majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast
Tellimusi anti peamiselt suurettevõtetele, väikeettevõtted laostusid
Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle
Kasvas maksukoormus -> tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja ning ümberjaotajana veelgi
Inimesed süüdistasid sõjas omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid
Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju
PM toitis end ära tänu naiste tööjõu ulatuslikule rakendamisele
IMl püsis toiduainetega varustamine põhimõtteliselt sõjaeelsel tasemel 1917. aastani
SMl ja Austrias hakkas majandusblokaadist tingitud puudus avalduma 1916
Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu, mis ametlikult oleksid pidanud olema orginaaliga samaväärsed, tegelikult olid maitsetud ja ebameeldivad
Sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides
„Kadunud põlvkond“ – sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga, nende senised väärtushinnangud olid purustatud
Osale rindel võidelnud meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt -> tõi kaasa pahameele valitsuse ja demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas

INIMSUSVASTASED KURITEOD

Enne I MS püüti maailmas sõjapidamist reguleerida, st seda inimlikumaks muuta – rahvusvahelised lepingud sõjavangide kohtlemise kohta (nt Haagi konventsioonid)
- Kehtisid riikidele, kes olid alla kirjutanud, Nõukogude Liit seda ei teinud
- Sõda kujunes tunduvalt metsikumaks, kui oli arvatud
- Rakendati kollektiivsuse põhimõtet: kellegi tegude pärast kannatasid süütud elanikud, nt võeti okupeeriva riigi sõjaväelase ründamise või sabotaažiakti eest kohalike elanike seast juhuslikult pantvange, ning kui süüdlane end üles ei andnud, lasti nad kõik maha
Sõjategevuses kardeti spioone ja snaipereid
Tulemus: kultuuriväärtuste hävitamine – Dinantis ja Leuvenis põletati maha kuulus keskaegne raamatukogu, hävitati pärimuskultuur Belgias
Vahe rinde ja tagala vahel kippus kaduma, nt tõmmati elanikkond meresõtta, sest rünnati ka reisilaevu, tagalas pidid inimesed blokaadide tõttu nälgima, nõrgenenud rahvastikku tabasid epideemiad
Tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägivallaaktide kõrval korraldati aktsioone rahvusgruppide vastu
- Juudid – neid kahtlustati spionaažis, SM ja Austria pakkusid neile kaitset
- Armeenlased – elasid Nõukogude Liidu ja Türgi piiril, Türgi süüdistas armeenlasi VM aitamises sõjas; türklased küüditasid armeenlased Süüria kõrbetesse, mehed hukati, saadeti kodumaalt ära (deporteeriti), paigutati laagritesse
- Genotsiid – kindla rahva teadlik hävitamine
- Etniline puhastus ehk etnotsiid – genotsiidi vorm, mille eesmärk on vastaste hävitamine saavutada vallutatud ala üle kontroll

VERSAILLES ’ RAHULEPING JA I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED

18. jaanuar 1919 – Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki, kes olid kõik kas SMga sõdinud või temaga diplomaatilised suhted katkestanud
- Keskendudti peamiselt PM ja IM huve arvestavate rahulepingute koostamisele
- USA president Woodrow Wilson esitas kõiki hõlmava rahu sõlmimiseks ettepanekud, kuidas kehtestada maailmas püsiv ja õiglane rahu (14 punkti) – rahu tuleks sõlmida ilma sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta, arvestades samal ajal rahvaste enesemääramise õigust
- Riikidevahelisi suhteid pidi pärast sõda hakkama korraldama Rahvasteliit
- 28. juuni 1919 -Versailles’i rahuleping, tingimused:
- SM pidi loovutama PMle Elsass -Lotringi, samuti rea alasid Belgiale ja Taanile , Leedule, Poolale, Tšehhoslovakkiale, Poola koridor (lõikas SM kaheks)
- SM pidi sõjaväge vähendama 100 000 meheni, ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ega allveelaevu
- SM pidi hüvitama võitjariikidele sõjakahjud ehk maksma reparatsioone
- Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseerinud tsooniks, et SM täidaks lepingu tingimusi
- PM võttis reparatsioonide katteks maavarasid
I MS oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit
Sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledusteks ei toibunudki
Palju oli vaja remontida maanteid ja raudteid, üles ehitada pommitamises viga saanud linnu
Sõda tõi kaasa suure languse tööstuses, mistõttu kadus ka palju välisturge ja –investoreid
Kokku varisesid A-U, VM ja SM, mille varemetele keskis hulk väiksemaid rahvusriike
Toimus muutus jõudude vahekorras, esile hakkas tõusma USA
Sõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla läähe tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse
Riigid hakkasid sekkuma kodanike ellu -> demokraatia kriis, tugevnesid äärmuslikud liikumised, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle
Maad võttis pettumus – Itaalia fašism, rahutud olud SMl
Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingus oli palju ebaõiglust – probleemide lahendamise asemel tekitasid need uusi pingeid

UUED RIIGID IMPEERIUMITE VAREMETEL

MS tagajärjel lagunesid impeeriumid ja rõhutud rahvad asusid oma riike looma (Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, Ukraina , Valgevene, Taga- Kaukaasia )
Serbia ja A-U koosseisu kuulunud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugoslaavia
18. november 1918 – Läti teatas oma iseseisvumisest; Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele
Sõja järel tekkis impeeriumite varemetele arvukalt uusi riike
Mõnes riigis oli rahvuslik liikumine vaid osaliselt oma eesmärgid saavutanud, puudus aga rahvuslikharitlaskond ja oma ohvitserkond
Osad riigid ei suutnud püsima jääda (Ukraina, Valgevene, Kaukaasia)
Nõukogude VM hoiak uute riikide suhtes oli algusest peale vaenulik – enamlased leidsid, et kommunism ei saa jääda võimule ainult ühel maal, ning üritasid viia revolutsiooni Euroopasse, uued riigid tuli kõrvaldada
VM nägi, et ainsaks võimaluseks revolutsiooni tegemiseks on oma relvajõududega sisse tungida
1917 – Soome kuulutas end iseseisvaks, aga puhkes kodusõda
1921 – Tartus sõlmiti Soome ja VM vahel rahu
1918 – Poola kuulutas end iseseisvaks ning asusid taotlema rahvusvahelist tunnustust
Poola-Vene sõda
- VM tahtis revolutsiooni – selleks oli vaja hävitada Poola, et jõuda SMle, et ärgitada sealne töölisklass võitlusele
- Poola hakkas vastu -> Visla ime – lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti Poolast välja
- 18. märts 1921 – VM ja Poola sõlmisid Riias rahu

VENEMAA KODUSÕDA (PUNANE JA VALGE TERROR )

1918 kevad - Tekkisid „valged“ valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali saadetud Asutava Kogu liikmed (kõrgklass – kodanlus, mõisnikud, ohvitserkond, enamik sõdureid, intelligents )
Neile vastu seisid „punased“ – töölised, kehviktalupojad, punaste poolele üleläinud soldatid
VM väljumine sõjast tõi kaasa Antandi internetsiooni: et VM sadamad sakslaste kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla
- Antadi sekkumine ja materiaalne abi aktiveeris Vene valgete tegevust, kuid otseselt enamlasi Antant kukutama ei tõtanud
Keiserlik SM enamlaste kukutamist ei soovinud, vaid sõlmis nendega kokkuleppe, mis võimaldas enamlastel koondada oma jõud idas ning asuda seal 1918 sügisel vastupealetungile
Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile , kaotati palgad , tasu suure hulga teenuste eest, toiduaineid jaotati töökohtadel, transport oli tasuta, korterites polnud kommunaalteenuseid, kehtestati üldine töökohustus, talupojad pidid loovutama tasuta vilja riigile -> ajas talupojad valgete poolele
Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid vahepeal juba peaaegu lämmatatud valgele liikumisele uut hoogu.
Idas kerkis valgete eesotsa admiral Aleksandr Kolitšak, kes kuulutati VM valitsejaks
1919 said enamlased korduvalt lüüa, kuid ometi suutsid nad sõja võita ja rakendasid võimu kohalikes omavalitsustes
Punased võitsid, kuigi valgeid oli rohkem, sest
- valgete kindralid tegutsesid erinevatel aegadel
- valgete kiindralid tahtsid saada kõik VM valitsejateks, ei olnud nõus kokkuleppeid tegema
- nii punased kui valged tegid laiaulatuslikku terrorit
- punastel oli keskvõim, valgetel mitte
- neil oli Punaarmee
Kodusõjast räsitud Lenini valitsus hakkas lepinguid sõlmima väikeriikidega (Tartu rahu 1920, leping Soomega 1917 ja Lätiga 1918)
Enamlased võitsid kodusõja, aga nende olukord jäi ebakindlaks – seda komplitseeris talurahvaliikumine -> talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist, ei tahtnud ühe partei võimus, samas ei toetanud ka mõisnike tagasitulekut
1920 lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar, mille lõpuks hõivas Punaarmee
1920-1922 – Punaarmee hõivas veel Aserbaidžaani ja armeenia , kukutas iseseisva Gruusia valitsus, vallutas suurema osa Kesk-Aasiast, puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida
Enamlased suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil -> tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas
1918 sügis – enamlased kuulutasid välja punase terrori, mis tegelikult oli toimunud juba nende võimuletulekust alates
Lenini korraldusel asutati VMl koonduslaagreid ja sagenesid tapmised: 1918 juulis tapeti keiser Nikolai II perekonnaga
Rakendati kollektiivse vastutuse põhimõtet – kui keegi oli kuskil punaarmeelasi rünnanud, põletati maha kogu küla
Inimesi karistati perekondade kaupa, vangistatud suleti koonduslaagritesse või erilistesse vanglatesse, Lenini käsul saadeti läände suur hulk Vene aadlist ja haritlaskonnast, selle tulemusena pühiti Venemaalt minema terved ühiskonnakihid

ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA

Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada ning 1920. aastaid iseloomustab mõningane kergemeelsus
Lõplikult loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt
Kommete liberariseerumisele aitas kaasa see, et kadus kolm ranget, piinlikult etiketti järginud keisrikoda (Saksa, Vene ja A-U) ning ka nende maade ametlik, organiseeritud aadel
Mood oli kergemeelne: naistel lubati paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni
Kuulsused : Coco Chanel , Charlie Chaplin
Naiste ühiskondlik roll muutus – lääne ühiskonna naised olid nüüd vabamad ning iseseisvamad, nende tugevamat positsiooni ühiskonnas rõhutas valimisõiguse saamine
Järjest rohkem ilmusid tänavatele autod, levis džässmuusika, kasutusele võeti raadio
Šveitsis algusese saanud ja üle Euroopa levinud paroodiline kunstivool dadism pilkas konservatiivset kodanlust ja orginaalitsevaid kunstnikke
Teoseid: Franz Kafka „Protsess“ ja „Loss“, James Joyce ’i „Ulysses“
Sürrealism ja Salvador Dali
Nii sürrealism kui ka Kafka looming peegeldas inimese heitunud olekut temale arusaamatuks ja võõraks jäänud maailmas (eksistentsialism)
1922 – Howard Carter leidis Egiptuses vaarao Tutanhamoni hauakambri
Avastati maailma vanimaks ajalooliseks rahvaks osutunud sumerid
Tõesati Einsteini üldrelatiivsusteooria järeldusi: gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri ja et universum paisub
Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni, Linus Paulig seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse
Maailma kultuurikeskuseks jäi Pariis, kus Euroopa erinevad kultuurid kohtusid jõulise Ameerika kultuuriga (George Gerhwini muusikal „Ameeriklane Pariisis“, Varl Lewise ja Barbara Dreiseri romaanid , F. Scott Fitzgeraldi „Suur Gatsby “)
Tegema hakati filme – diktaatorlikes riikides kasutati neid propagandaks

ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS (1929-1933)

MS kujundas jõujooned maailmamajanduses ümber – IM ja PM kaotasid oma positsiooni, USA teenis sõja pealt kõvasti ning sai arenguks tugeva tõuke
Muutus majanduse struktuur, ränga hoobi sai keskklass
IM muutus võlgnikuks
VMl püüti välisabiga likvideerida näljahäda
Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus
SM majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid (kui SM ei suutnud neid maksta, okupeeris PM 1923 Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri)
SMl algas hüperinflatsioon (rahaühiku ostujõu vähenemine ja riigi jõuetus hinnatõusu kontrollida), mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jüuti trükkida
SM majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut -> tööpuudus, inflatsioon mujal riikides, levisid äärmuslikud liikumised
Äärmuslike liikumiste mõju nõrgenes 1920. aastate keskel maailmas alanud majandusliku tõusuga
- USA rhandusminister Charles. G. Dawesi ettepanekul kergendati sakslate reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu
- USA andis SMle reparatsioonide maksmiseks laenu
- SM rahandus stabiliseerus, Euroopa majandus paranes -> inimeste elujärg hakkas paranema
Majanduskasv oli kiires USAs 1920ndate teisel poolel – majandusbuum
- Inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid üha rohkem
- Rikastumise lootuses osteti aktsiaid , mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest kõrgemaks
Majanduse elavnemine oli ajutine, esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, toodete hinnad langesid )
Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid pärast seda, kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises teraviljaturg kokku
Probleemis põllumajandustoodanguga tekitasid ebakindlust USA aktsiaturul -> 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika
Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega – miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest, pangandus varises kokku
Pankrottide laine tööstuses, miljonid inimesed jäid tööta
Elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes
USA nõudis Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud -> kriis levis Euroopasse
Majanduskriisi põhjused:
- Ületootmine – kaupu toodeti rohkem, kui inimesed osta suutsid -> osa kaupu tuli hävitada, tekkis erakordne tööpuudus
- Vale majandamine – võeti laene , et nende abil kiiresti rikastuda või rohkem tarbida -> laenukoormus muutus liiga suureks, inimesed ei suutnud tagasi maksta, pangandus ja kogu rahandus laostusid
- Valitsuste vead kriisi ajal – otsus loobuda vabakaubanduse põhimõttest ja kehtestada kõrged tollimaksud -> kriis muutus ülemaailmseks ning pikenes
Kriis muutus ülemaailmseks, sest USAst sõltusid teised riigid, maailm oli globaliseerunud, USA ei saanud maksa SMle -> SM ei saanud maksta PMle ja IMle, kes ei saanud maksta USAle
Kõige rohkem kannatasid
- Töölisklass – last lahti, tootmine peatus , palka ei makstud -> töötukassad
- Farmerid , talupojad – ei saanud oma toodangut müüa, hinnad muutusid madalaks, tootmine ei tasunud end ära
Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse -> tugevama demokraatliku tradistsiooniga maades oli see võimalik demokraatiale truuks jäädes, noortes demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuuri teke

DEMOKRAATIA 2 MAAILMASÕJA VAHEL

Demokraatia – valitsemisvorm , millele on iseloomulik riigi kodanike osalemine otsustamises, nende võrdsus seaduste ees ning kodanikeõiguste ja isikuvabaduse olemasolu
Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades nii liberaalidelt valijad enda poole; keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele (Inglise konservatiivid, Uhendriikide vabariiklik partei)
Sotsiaaldemokraadid toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid; eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suure ainelist ebavõrdsust

RIIK
MAJANDUS
PARTEID JA POLIITILINE EU
USA (demokraatlik vabariik)
- riik ei osalenud majanduselus
- 1929 – majanduskriis, rahva vaesumine
- Roosevelt tõstis makse, et riik kriisist välja tuua, aga riigi võlg suurenes
- kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus
- Rooseveldi Uue kursi poliitika (New Deal):
*maksti töötutele abiraha, vanuritele pensioni, vaesematele peredel toetusi;
*riik reguleeris põllumajandust ja kehtestas tootmispiiranguid;
*riigi kontroll panganduse üle;
*tööstuse elavdamiseks asus riik senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist, organiseerima hädaabitöid
- 1933 – USA hakkas kriisist üle saama
- 1932 valiti presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt
- välispoliitikas ajas USA isolatsioonipoliitkat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida
Prantsusmaa (demokraatlik vabariik)
- majandust elavdasid võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse
- sõjajärgne kriis oli PMle väiksem kui enamikus Euroopa riikides, kuid endiselt suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg
- muutus tööstusriigiks
- puudusid stabiilsed poliitilised parteid
- valitsuste kiire vahetamine (1919-1933 oli 41 valitsust)
- hakkasid tugevnema äärmusliikumised
- et ära hoide äärmusliikumisi, sõlmisid PM kommunistid sotsialistid 1934 koostööleppe -> Rahvarinde idee (stabiliseeris poliitilise olukorra)
- välispoliitikas pürgis PM Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks
- 1930ndatel hakkas NSVLga koostööd otsima , lootes luua vastukaalu SMle
Suurbritannia ( konstitutsiooniline monarhia )
- osa maailma majanduses kahanes
- olukord muutus raskeks söe- ja tekstiilitööstuses
- 1918 – valimisreformidega suurendati valimisõiguslike isikute arv kolmekordseks
- tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone
- välispoliitika: impeeriumi rahvaste ülestõusupüüded (Iirimaa vabastas end UK võimu alt, iseseisvust tahtsid Kanada ja Austraalia)
- 1931 – Briti parlament võttis vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS

Diktatuur – autokraatlik valitsemisvorm, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim, mida miski ei piira
Autoritarism – valitsemisvorm, mille puhul võim riigis on 1 isiku köes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid
Totalitarism – valitsemisvorm, kus võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; režiim i iseloomustab diktatuur
Fašism – juhikultusega totalitaarne poliitiline liikumine

Põhjused:

Demokraatiakriis – kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigid majanduslikule õitsengule
Saksamaa kaotas I MS ja Itaalial olid suure kaotused, lisaks solvunud, et Pariisi rahukonverentsil poldud neid tõsiselt võetud. Majandus ei taastunud ning mindi massiliselt USA-sse
Majandusprobeleemide tõttu kogusid jõudu äärmuslikud parteid (valimisõiguse said väga paljud rahvakihid, kellel seda varem ei olnud)
Versailles´i süsteem oli Itaalia ja Saksamaa arvates ülekohtune.

RIIK
Itaalia
Saksamaa
NSVL
VÕIMUL OLEV PARTEI JA IDEOLOOGIA
- Võimule said fašistid (Benito Mussolini , kes sai peaministriks 1922)
- 1925 – kehtestati üheparteisüsteem (Itaalia Fašistlik Partei)
- MS tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler
- 1933 – Hitlerist sai kantsler (valitsuse pea), kehtestati üheparteisüsteem
- Kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile (Lenin)
- Diktatuur kehtestati relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud verise kodusõjaga (punane ja valge terror)
JUHIKULTUS
- Mussolini lubas Itaalia muuta sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium
- Intensiivne riiklik propaganda, mis veenis itallasi oma riigi vägevuses
- Juhiks oli Hitler , kellest sai diktaator ehk füürer
- Kujutati kunstis maalidel ja skulptuuridena
- Esialgne juht: Lenin
- Pärast Lenini surma: Stalin
- Stalin kuulutati töörahva „juhiks ja õpetajaks“
- Kõikjal ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid
- Ülistamisega tegeles propagandaaparaat
DEMOKRAATLIKE VABADUSTE JA INIMÕIGUSTE PIIRAMIINE
- Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid
- Majandus võeti riigi kontrolli alla
- Riiki organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära houdma streigid ja tööseisakud
- Aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks
- Hitler saavutas oma parteile terrori ja hirmutamisega absoluutse enamuse
- Algas aktiivne juutide tagakiusamine , piirati nende poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi
- Salapolitsei ehk Gestapo , mis kuulus SS-le ehk kaitsemalevale, Hitleri isiklikule relvastatud rühmitusele ja võimu tugisambale
- Talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik teraviljavarud, nende varjamise eest ähvardas surmanuhtlus (puhkes nälg)
- Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima ( kolhoosid )
- Küüditati 1929-1933 NSVL ida- ja põhjapiirkondades ligi 9mln talupoega
- Suur terror: Stalin tappis oma töötajaid
- Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG
RIIGI HUVID KÕRGEMAL ÜKSIKISIKU HUVIDEST
- Tähtis oli rahvuse kui terviku heaolu, üksikisikul polnud tähtsust
- Klassihuvid tuli allutada rahvuse huvidele
- Ametiühingud kaotati
- Töölised pidid kuuluma korporatsioonidesse, mis olid riigi kontrolli all
- Kaotati demokraatlikud institutsionid ja vabadused, nende asemele tuli riiklik meelsusjärelvalve
- Majandus oli riigi kontrolli all (nelja aasta plaanid)
- Rassipuhtus
- Hitlerjugend, SS, Gestapo
- Sundkollektiviseerimine
- Kolhoosid
- Üksikisikult võeti omand
RAHVA HIRMUTAMINE SISE-JA VÄLISVAENLASTEGA
- Rahvast hirmutati salapolitsei ja koonduslaagritega
- Sisevaenlased: kommunistid
- Välisvaenlased: demokraadid
- Rahvast hirmutati salapolitseiga
- Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, nad arreteeriti ja paigutati koondoslaagritesse
- Sisevaenlased: sotsialism, kommunistid, juudid
- Välisvaenlased: Versailles’i lepingu autorid, maailma juudi kogukond, demokraadid
- Sisevaenlased: demokraatlike riikide pooldajad , spioonid
- Välisvaenlased: demokraatlikud riigid
SÕJAKS VALMISTUMINE JA UUTE ALADE HÕIVAMINE
- Mussolini lubas Itaalia teha sama tugevaks kui Rooma Impeeriumi
- Okupeeriti Liibüa ja Etioopia
- Hitler seadis eesmärgiks SM kiiresti taasrelvastada ja vabastada Versailles’i rahulepingu „köidikutest“
- 1936 – Reini maa-ala hüivamine
- Teede ehitus
- Tööhõive suurendamine
- Industraliseerimine - raskerelvastus
- Relvastusprogramm
- Toidupuudus – raha kasutati relvade ostmiseks
Miks hääletasid paljud sakslased 1932. a valimistel natside poolt?

Vaherahu sõlmiti kiiresti, sõdurid olid kibestunud, sakslased ei saanud aru oma kaotusest -> Natsid lubasid rahulepingu tühistamist
Saksa perekonnad olid näljas, inflatsiooni tõus -> Lubati majandustõusu
Kommunistid tahtsid võimu -> Natsid võtavad ise võimu, ei lase kommunistidel eraomandit ära võtta
Juute seostati kommunistidega -> Juudid jäävad ilma kodakondsusest, saadetakse riigist välja
Prantslased valitsesid kõva käega -> Natsid hõivasid ise Reini tsooni
Maailma majandus langes, 1931 – krahh pankades, 2000 inimest tööta -> Natsid pakkusid töökohti sõjaks valmistumiseks

HITLERI SAKSAMAA

Arvati, et Hitler on kõikvõimas – ta ehitas SM üles 4 aastaga, tugines väikekodanlusele
Mitte mõtlemine – arvati, et Hitler teeb kõik, ise pole vaja midagi teha, inimesed olid naiivsed, Hitlerit peeti „Kristuseks“, kes ise sakslaste eest kannatab ja vastutab

NSVL LOOMINE

NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) 1922: Vene NFSV (Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariik) + Ukraiina NSV, Valgevene NSV, Gruusia NSV, Aserbaidžaani NSV, Armeenia NSV; moodustati Moskvas 1. üleliidulisel nõukogude kongressil
Majanduse konkurentsivõime tõstmiseks NEP (uus majanduspoliitika ) 1921-1927
- Toiduainete andmise kohustus asendatakse toitlusmaksuga
- Rahareform – raha väärtus tõusis
- Paljusektorilisus majanduses: trustid, segaettevõtted, ühistud
- Osaliselt väliskapitali kaasamiine
Stalin sai võimule peale Lenini surma, kuigi Lenin polnud sellega nõus
Stalini eesmärgid: maailmarevolutsioon, Punaarmee relvastamine, raskerelvastuse loomine viisaastakuplaanide abil
Põllumajanduse kollektiviseerimine, kulakute likvideerimine
- Talupojad pidid astuma kolhoosidesse
- Riik pidi saama käima suurtootmise põllumajanduses (teravili)
Viisaastakuplaan – riikliku plaanikomitee plaan, mis määras majanduse ja ühiskonna arengu viieks aastaks
Kulak – inimene, kes oli kuulutatud rahvavaenlaseks, sest oli rikkam kui teised; algselt kutsuti nii iseseisvaid põllumehi, kellel olis suured talud ja kes kasutasid palgatööjõudu ja olid nõukogude võimu vastased
Majanduses kadusid turusuhted, asendus käsumajandusega
Rasketööstuse eelisarendamine teiste tööstusharude ja põllumajanduse arvelt
Viisaastakud planeeriti valesti, andmeid näidati palju suurematena
Kohtuväline karistussüsteem: troikad pidid plaani järgi 4.6% elanikkonnast (7.4mln) määratlema rahvavaenlasteks ja saatma GULAGi (tasuta tööjõud riigile)
Punaarmee relvastati moodsaltm kuid 1939. aastaks oli maha lastud kogu Punaarmee mõtlev juhtkond – Stalin kartis neid

RAHVUSVAHELISED SUHTED
1920ndad
1930ndad
- I MS võitjaks jäi USA – territoorium jöi sõjast puutumata, majanduslik võimsus kasvas
- SM polnud rahul Versailles’i lepingu tingimustega
- Ungari pidas ülekohtuseks seda, et pidi enamiku oma alast loovutama
- VM tundis end kaotajana, tahtis maailma jälle ümber jagada
- SM+VM Versailles’i süsteemi vastane koostöölepiing Rapallos
- Itaalia ja Jaapan jäeti ilma aladest ja kolooniatest
- SM nõrgenenud majandus aeglustas kogu Euroopa majandust
- 1919 – Moskvas moodustati maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern
- 1923 organiseeris Komitern relvastatus mässu Bulgaarias ja Poolas, 1924 Eestis (ei õnnestunud)
- 1925 – Locarno konverents (IM+PM+Itaalia+Belgia+Poola+Tšehhoslovakkia+SM)
*Reini tagatispakt – kindlustas SMle Versailles’s paika pandud läänepiirid
- 1928 – Briandi- Kelloggi pakt (nõustuti lahendama konflikte rahumeelselt)
Iseloomulikud jooned:
- Korraldati liitvaid konverentse, püüti leida rahumeelseid lahendusi
- Patsifismi ajastu (põhimõte, et tapmine pole õigustatud)
- 1934 – Jaapan vallutab Mandžuuria
- 1936 – Hispaania kodusõda: Rahvarinne vs frantistid
*Rahvarindesse kuulusid kommunistid ja vabariiklased , neid toetasid NSVL ja Interbrigaad
* Frantistid ehk Francisco Franco pooldajad – need olid sõjaväelased, kes tahtsid kuningavõimu kukutada ja teha sõjaväelist riigipööret; neid toetasid Itaalia ja SM
- 1939 – Kodusõja lõpp, kehtestati Franco diktatuur kuni 1974. aastani
- Kodusõja tulemusena oli Hispaani laostatud, jäi koos Portugaliga kõrvale II MSst
Iseloomulikud jooned:
- Püüti võtta võimu uuesti sõjaliselt
II MAAILMASÕDA (1. sept 1939 – 8. mai 1945) – ALGUS JA PÕHJUSED

1933. Astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ja tühistas ühepoolselt Versailles´i lepingu
- Lepingutingimused -> SM rikkumine
- SM relvastuspiirangud (100 000 meest armees) -> SM kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus uuesti looma lennuväga ja sõjalaevastikku
- Demilitariseeritud Reinimaa -> 1936 viis Hitler oma väed Reini tsooni
- SM ei tohi ühineda Austriaga -> Hitler esitas Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid vabastataks ja nende juht nimetataks valitsuse eesotsa. Austria ei suutnus agressioonile vastu seista ja alistus
- Sudeedimaa kuulub Tšehhoslovakkiale -> 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga, Tšehhoslovakkia keeldus ja kuulutas välja mobilisatsiooni
- Poolale jääb juurdepääs merele -> 1929 tahtis SM tungida Poolasse, võtta neilt ära juurdepääsu merele
Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.
23.august 1939 - Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis koosnes 2 osast:
- mittekallaletungi leping SM + NSVL, tehti 10 aastaks, kestis tegelikult 2 aastat; avaldati ka ajalehtedes
- salajane lisaprotokoll, mis oli teada ainutl SMle ja NSVLle, rahvas sai sellest teada pärast II MS (SM tunnistas protokolli sõja lõpus, VM aastal 1989) – diktaatorid jagasid ära Ida-Euroopa
Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939
NSVL ründas Poolat 17.sept 1939.

Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud.

NSVL 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega.

SÕJATEGEVUS IDARINDEL

Saksamaa alustab pealetungi NSVL 22.juuni 1941
Loob 3 armeed (Barbarossa plaan):
- Nord ( Leningradi peale läbi Baltikumi)
  Mitte ( Moskva peale, pärast Valgevenes asuva Punaarmee üksuste hävitamist)
  Süd (Ukraina peale)
Saksamaaga tegutsesid koos: Itaalia, Soome, Ungari, Rumeenia, Slovakkia
1941.a sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, osa Ukrainast, Valgevene
Osa Mitte väest suunati Moskva ründamise asemel Kiievi poole, kus pidi ründama NSVL vägesid
Koondas põhijõud Moskva vallutamiseks, toodi ära osa vägesid Leningradist
Seetõttu oli Punaarmeel võimalus pealetung Leningradis peatada, Saksa väed võtsid Leningradi piiramisrõngasse == Leningradi blokaad 1941-1944
Sept 1941 alustasid Saksa väed pealetungi Moskvale, detsembriks jõudsid paarikümne km kaugesele Moskvast
Ebaõnnestusid sest: 1)Harjumatud ilmastikuolud(talvekülmad, läbipääsmatud teed)
2) Puudusid talvevarud, sest Hitler arvas et sõda saab talveks läbi
3)Punaarmee oli toibunud ehmatusest (kiiresti pandi Siberis tööle sõjatehased, osa vägedest toodi Siberist appi, lääneliitlaste abitarned)
7. dets 1941 – Jaapani kallale tung USAle ( Pearl Harbor)
- Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu
6. Dets 1941 Punaarmee vastupealetung Moskvas
Saksa üksused löödi tagasi, Hitleri plaan läbi kukkunud
1942. a ründasid sakslased Kaukaasia naftavälju, aga ebaõnnestusid ja Punaarmee rünnak Harkovi all lõppes sakslaste jõudmisega Volga jõeni ning Kaukasuseni

Stalingradi lahing 1942 nov - 1943 veeb (PÖÖRDELAHING) (sakslased kaotasid)

Stalingradi lahingu mõju maailmale:
- Lõi eeldused järgnevate sündmuste toimumisele:
- 1. Stalini võimu tipptunni algus, võideti sakslasi
- 2. Otsustati teiste riikide saatus (Ida-Euroopa)
- 3. Otsustati sakslaare sõjavangide saatus, hitlerikes laagrite VM sõjavangide saatus
- 4. Otsustati küüditatud rahvaste saatuse üle
Ründavad Stalingradi, et jõuda Kaukaasia naftaväljadeni, Volga jõe kaldal Punaarmee võitis (sõjamajandus oli võrdne, venelased võitsid, kuna said hakkama ilmastikutingimustega)
Algas NSVL alade vabastamine (pööre)
El Alamein (kõrbesõda) 1942 sügis - mai 1943 (PÖÖRDELAHING)
- Sakslased, kui itaallaste liitlased, viisid oma väed Põhja-Aafrikasse, sest britid oli itaallased purustanud
- Britid võitsid USA abil ja surusid sakslased P.-A-st välja
- Ameeriklased ja britid alusatasid Sitsiilia dessanti
- 1943 langeb sõjast välja Itaalia, Mussolini hukatakse ja Hitler peab pidevalt vägesid Itaalias hoidma
- Aafrika rinne kadus ning Itaalia kaudu jõudis sõda uuesti Euroopasse
Kurski kaar suvi 1943 (PÖÖRDELAHING)
- II MS suurim tankilahing , venelaste T-34 võimsam
- Venelased alustavad sakslastele vastupealetungi, jõudes NSVL läänepiirini (pööre)
Punaarmee suurpealetung 1944.aastal
- Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi armee toppama (umbes pooleks aastaks)
- 1.august 1944 Poola ülestõus
- Vallutas Kesk-Euroopa ja 1945.aastal jõudis Saksamaale
Normandia dessant 1944 suvi (PÖÖRDELAHING)
- Sai alguse 6.juunil
- Briti + USA väed + Prantsuse vastupanu liikumine
- Algas sakslaste poolt vallutatud alade vabastamine (avati II rinne)
- 25.august vabastati Pariis
Midway (PÖÖRDELAHING)
- Algas Jaapani poole ründamine 1942 suvel

HITLERI-VASTANE KOALITSIOON

1942 august - Atlandi harta – USA+IM+NSVL (lääneliitlased)
- 1943 – Teherani konverents
  - Suure kolmiku kohtumine : Stalin, Churcill, Roosevelt
  - Murtakse Atlandi harta – VM tahtis oma okupeeritud alasid endale tagasi: Lääne-Valgevene, -Ukraine, Balti riigid, Besaraabia
  - Stalin tahtis avada 2. rinnet
- 1945 veeb – Jalta ehk Krimmi konverents
  - Kolmik saab uuesti kokku
  - 2. rinne on avatud
  - Stalin tahab vallutada Berliini

16. aprill 1945 – Punaarmee pealetung SMl, Berliini jõuti 24. aprillil
- VM võitis, Hitler tegi enesetapu
- Berliin kapituleerus
Potsdam 1945 suvel peale sõda
- SM jaotati IM, PM, USA ja NSVLi vahel neljaks okupatsioonitsooniks
- Kindlaks määrati SM reparatsioonimaksete tasumise kord
10. veeb 1947 – kirjutati alla rahulepingutele Pariisis
- SM liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama alasid
- SMga rahulepingut ei sõlmitud, aga talt nõuti reparatsioone
1945-1946 – Nümbergi protsess
- Maailma ajaloos esimene kord, kui mõisteti sõjakurjategijate üle kohut
- Tribunal ehk kohus oli rahvusvaheline (USA+PM+IM)
- 6 tippjuhti mõisteti poomise läbi surma
- Sõjakuriteod kuulutati aregumatuks
- 1945 – asutati ÜRO riikidevahelise rahu ja demkraatia kaitseks
- Töötati välja „Inimõiguste deklaratsioon “

Eluolu II MS ajal:

Toiduainete defitsiit- inimestele jagati kaarte. Eelkõige tuli varustada rinnet.
Kadusid ära tarbekaubad- puudusid vabrikud ja töölised, sest kõik rindel.
Vanu riideid hakati taaskasutama
Poest osteti enne sõda suhkrut ja tikke

II MS tulemused:

Totaalne sõda- tekivad suured okupeeritudalad. Elanikkond oli sunnitud sõjaga elama.
Lennuväe kasutamine (hävitajad, pommitajad), suurte sõjatööstus objektide pommitamine, mis asusid vaenlase tagalates
Purustati Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja nende liitlased (Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka)
Saksamaa ja Jaapan opkueeriti ning kaotasid iseseisvuse
Ka Baltiriigid kaotasid iseseisvuse.
Ida-Euroopa langes NSVL-i mõjusfääri
Hukkunute arv oli +10 miljonit (enamik tsiviilisikud)
Lagunesid koloniaal impeeriumid.
Algas tuumajastu

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

teeleanette Õppematerjali autor

AJALUGU I II maailmasõda ajalugu naisõiguslased Sufražettid MAAILMAMAJANDUSE ARENG Arenes lennundus kaubandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid · hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond · ohvrid ka rahvusvähemused · ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel · kokku ligi 40 mln hukkunut · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja "agressorite" ohjeldajana 18. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: · diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem · Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist · Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga · 1936 Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida,

Ajalugu

doc

Venemaa kokkuvarisemine

sageli ohvrid endised liitlased  näidisprotsessid  hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond  ohvrid ka rahvusvähemused  ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel  kokku ligi 40 mln hukkunut  Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana 19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine:  diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem  Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist  Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga

Venemaa

docx

Lähisajalugu: Külm sõda

LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus  II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt  Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe

Ajalugu

pdf

Maailm 20 saj algul

MAAILM XX.saj ALGUL 1914-1991- lähiajalugu ehk lühike 20.s sajand 1914, sest: 1. I MS osalesid kõik riigid 2. 1881-1914 polnud EU suuri sõdu (Lõppes Preisi-Prantsuse sōjaga 1981) 3. 100a suurimast sõjast (Napoleoni sõda?) 4. lõppes belle épique 1991, sest: 1. NSV liidu kokkukukkumine 2. sotsialismileeri kokkuvarisemine …ka 2001, sest: 1. uued konfliktid (kaksiktornid 9/11) 2. nn uus vaenlane (islami terrorism, ISIS) ➔ 20 saj alguses rahvaarv 1,6 miljardit, neist 60% elas koloniaal-poolkoloniaal maades (pkoloniaal- tegelt jagatud suurriikide vahel, nt Hiina oli jagatud 5 riigi vahel- Prantsusmaa, Suurb, Jaapan) ➔ Sõltumatuid riike oli 56 (1900a), suurriike 8 (Prantsusmaa, Suurb, Saksamaa, Itaalia -omasid ülemkolooniaid), USA, Venemaa, Austria-Ungari, Jaapan) ➔ Venemaa rahvaarv kasvas kiiresti, sest neil oli kõrge loomulik positiivne iive ➔ USAs kasvas rahvaarv kiiresti sisserännu tulemusena (e

12. klassi ajalugu

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

kaupu Usa's müüa. Ületootmine Euroopas. Sisu: *tööpuudus mässud, nälg *börsikrahh väärtpaberiturg variseb kokku *palgalangus *sotsiaalsed probleemid *ettevõtted läksid pankrotti Osa riikidest säilitas demokraatia Soome, Ingl, Pr Osa riikidest läks diktatuurseks, sest rahvas ootas karmikäelist juhti Sm, Itaalia Pilet 7 Demokraatia 1920-30.aastatel Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt: VÄLISELT: *Pärast I maailmasõda muutus enamik Euroopa riike demokraatlikuks SISEMINE: Riigi siseselt valmisiõiguslike inimeste arv suurenesnaised said valimisõiguse ning kaotati varandusliktsensus ehk piirangud, valida said töölised Konservatism säilitas oma toetajaskonna ja mõjukuse. Aeglane ja vana. Liberalismi asemel tekkis esile sotsiaaldemokraatia: toetasid töölised, kes soovisid saada võrdsemat ühiskonda. Pilet 8 Prantsusmaa 20-30.aastatel Riigikord: parlamentaarne vabariik

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda Euroopa 1938-1939 1937 a novembris toimus Hitleri juures nõupidamine, selles nõupidamisel pm käistleti Saksamaa eluruumi küsimust ja et sm alad on liiga väikesed ja rahvus elab sm piiridest väljas ja ressursse on väha ja et tuleb eluruumi suurendada relva jõul. Pandi paika ka millal peaks see toimuma. Lähim daatum oleks olnud 1938ja kaugem 1943-45. Tegelikusses võeti see kõige varasem daatum. 1938 aastaks oli välja töötatud plaan Otto. See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lääneriigid, ing, prnts, k

Ajalugu

odt

I Maailmasõda, Vene Revolutsioonid, Eesti Vabariigi sünd

KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslase

Ajalugu

doc

Austria anšluss, totaalne sõda, holokaust

Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja mobilisa

Ajalugu

Rohkem sarnaseid