Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

AJALUGU: I ja II maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks hääletasid paljud sakslased 1932. a valimistel natside poolt ?
 
Säutsu twitteris
AJALUGU: I ja II maailmasõda
MAAILM 20. SAJ ALGUL
  • Maailm oli tugevalt Euroopa- keskne - üldlevinud oli veendumus , et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud
  • Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)
  • Mõesõnaks sai progress – käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale
  • Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid
  • Sufražettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest
  • Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi – üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine
  • Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, relatiivsusteooria , Freudi psühhoanalüüs
  • Kunstis olid valdavaks ekspressionism ja juugendstiil
TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20. SAJ ALGUL
  • Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinkem see pani aluse seeriatootmisele
  • Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid
  • Arenes lennundus – Zeppelini õhulaev, vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk
  • Raadiosignaal saadeti üle Atlandi – tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele, ajakirjandusele
  • 1912 – Titanicu hukkumine
  • 1830-1913 suurenes kaupade ja teenuste hulk ehk sisemajanduse kogutoodang maailmas 1 inimese kohta üle 2 korra – areng oli kiire, aga ebaühtlane
  • Riigid olid majandusarengu koha pealt erinevatel tasanditel, turusuhted muutusid tähtsamaks, järjest olulisemale kohale tõusis kaubandus
  • Raudteede võrgu tihenemine võimaldas transportida kaupu kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes
  • Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks
  • Arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud – läbipõimunud majandusele tähendaks sõda katastroofi
  • 20. saj algul hakkasid USA ja SM jõudma järele IM-le majanduses
  • Tänu uutele tööstusharudele kasvas Saksa eksport kiiresti, kolmekordistudes 1900-1913 -> nende kaubalaevastik arenes, peagi oli suuruselt 2. kohal maailmas
  • Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni
  • Riigid hakkasid kontrollima ja kaitsma oma turge kõrgete tollide ja administratiivsete piirangutega – kodumaisel tööstusel oli võimalik kiiremini tugevaks saada ( protektsionism )
  • Ühe või teise maatööstused koondusid monopolidesse (kaubaartikli ainumüügi- vüi ainutootmisõigus), is valitsesid terveid tööstusharusid
  • Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas – tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste eest ning sotsiaaldemokraatlike ideede laiem levik
  • Suuremat tähelepanu pöörati töötaja oskustele, tekkisid oskustöölised
  • Töölistele loodi paremas töö- ja elutingimused
IMERIALISMIAJASTU
  • Maailm jõudis imerialismiajastusse 19. saj lõpul
  • Nimetus tuleb impeeriumitest (suurriikidest) – suurriikide ajastu ehk imerialismiajastu
  • Imperialism – riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll
  • 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871
  • Šovinism – marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega)
  • Suuremad emamaad kaardil:
    • Suurbritannia (UK või IM) ja tema kolooniad (nt. India, Egiptus, Malaisia )
    • Prantsusmaa (PM) ja tema kolooniad (nt. Prantsuse Põhja-Aafrika, prantsuse Lääna-Aafrika, Madagaskar, Prantsuse Indohiina)
    • Hispaania ja tema kolooniad (nt Sahara)
    • Saksamaa (SM) ja tema kolooniad (nt Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika)
    • 20. saj alguseks olid enamik Hispaania kolooniaid iseseisvad
    • Kolooniate hõivamiseks oli oluline laevastiku olemasolu
    • SM jäi kolooniate hõivamisega hiljaks, sest riik ühendati liiga hilja (oli noor suurriik)
  • Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega joolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi
  • Euroopa tsivilisatsioon – juhtpõhimõtteks oli isikuvabadus , eraomand ja demokraatia; käsitleti ainuvõimalikuna
  • Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste enesemääramisõigus, ei tahtnud ükski riik oma territooriumi lahkulöömisest kuulda, v.a. Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905
  • Poliitline rahvuslustekkis Lääne-Euroopas; tekkimist ja kujundamist mõjutas Prantsuse revolutsioon (19. saj lõpp); kõik inimesed peaksid saama võimaluse juhtida oma riiki
    • eestlastel tekkis 20. saj alguses
  • Kultuuriline rahvuslus – oma keel; tekkis Ida- ja Kesk-Euroopas
  • Kujunesid koloniaalimpeeriumid, koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid aga otsa saama 20. saj alguseks -> vastuolud suurriikide vahel suurenesid, tehti katseid valdused ümber jaotada, eriti huvitatud oli SM
  • Lävepaku teooria – väiksemad rahvad ning kultuuris polnud vähesuse tõttu suuremate kultuurrahvaste tasemele jõudma
  • Uued filosoofilised suunad, nt sotsiaaldarvinism – tugineti maailmas looduslikule valikule ehk ellu pidid jääma vaid tugevamad
  • Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi – proletariaadi ehk palgatööliskonna, kes hakkas järjest energiliemalt oma õigusi suurendama ; töölisliikumisel oli selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud võimalik seda ignoreerida
  • 50 a. eest oli Karl Marx rajanud kommunistliku partei ja revolutsioonilse sotsialismi õpetuse – proletariaadi diktatuur ja eraomandi kaotamine
  • Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda:

  • Revisionism – revisionistid leidsid , et Marxi õpetus on vananenud ja seda duleb parandada ehk revideerida; nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega
  • Vene enamlased ehk bolševikud – eesotsas Vladimis Uljanov ( Lenin ); ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine
  • Tsentristlik suund – eesotsas Karl Kautsy; tsentristid proovid leida keskteed kahe eelmise suuna vahel, enamlased ründasid neid selle eest teravalt
  • Anarhia – eesotsas Mihhail Bakunin ; anarhistide arust tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid nad ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele
    • Populaarsemaks muutus sõja ülistamine – väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses
    • Progressi vastaseks ühiskonnas kuulutati kirik , sõjavägi, valitsus, jõukamad kihid , progressi võiduks tuli nimetatud kihid kõrvaldada

    VENE IMPEERIUM
    • 20. saj alguses oli VM tsaari ainuvõimuga riik – puudus põhiseadus ja rahvaesindusorgan; tsaar: Nikolai II Romanov
    • Agraarriik – 90% elanikkonnast olid talupojad
    • Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias , masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud
    • Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele
    • Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904 -1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas
    • Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar)
    • 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi
    • Kergenes talupoegade ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused
    • VM vajas reforme: Pjotr Stolõpini agraarreform, mille eesmärk oli Vene maaelu ümber kujundada, nii et tekiksid iseseisvad talud
    • Peale Stolõpini mõrva 1911 hakkasid taas levima Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine
    • Erakonnad:
    • Konstitutsioonilised demokraadid (kadetid) – tahtsid põhiseadust
    • VSDTP ehk Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei – tahtsid parandada tööliste eluolu, aga ei teadnud , kuidas; enamlased (tahtsid revolutsioonilist diktatuuri, Lenin) ja vähemlased (tahtsid reforme)

    RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUL, SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE
    • 1872 – Kolmekeisriliit: SM + Austria-Ungari + VM
      • Probleemiks oli VM ja A-U vatuolud Balkanil – liit lagunes , sest mõlemad tahtsid võimu Balkanil
      • Olulised olid Türgi piiril 2 väina: Booporus ja Dardanellid
    • 1879 – Kaksikliit: SM + A-U -> 1882 Kolmikliit, lisandus Itaalia
      • Hiljem liituvad Rumeenia ja Bulgaaria
      • Liit tekitas teistes Euroopa tiikides rahutust
      • Saksa keiser Wilhelm II loobus Vmga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega SM oli kohustatud mitte ründama PMd ja VM A-Ut (SM ei lubanud enam, et ei ründa PMd)
      • SM kartis IM ülemvõimu merel
      • SM tahtis laiendada oma territooriumi VM arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas
      • Itaalia tahtis alasid A-Ult ja kontrollida Aadria merd
      • A-U paljurahvuselises riigis soovisid rahvused iseseisvuda
      • Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli SM, kes tahtis uusi kolooniaid, see tähendas konkurentsi maailmavõimu pärast IMga; tahtis võimu PM üle
      • A-U eesmärgiks oli paljurahvuslise impeeriumi kooshoidmine ja tugevdada oma võimu Balkanil - selleks vajas ta SM toetust juhuks, kui Balkani sündmuste tõttu peaks puhkema sõda Vmga (SM+U-a vs Serbia + VM)
      • Itaalia oli nõrgeim lüli – A-U oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, suhted halvenesid; suhted paranesid Antanti kuuluva VM ja PMga – VM toetas Itaalia vallutusi Aafrikas; 1911 vallutas Itaalia Põhja-Aafrikas Liibüa
      • Türgi – tihedam koostööpartner SMle ja A-Ule – lootis saada neilt toetust VM vastu
    • 1893 – Liiduleping: VM + PM
      • Riigid kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi minema
      • Nende vahel tekkisid tihedad sidemed, nt VM tellis PMlt sõja tehnikat
    • 1904 –Loodi Antant ehk Entente Cordiale PM ja IM vahel
      • Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas, Briti valitsus kohustus abistama PMd kõigis talle tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides
      • Hakati planeerima ühist sõjategevust SM vastu
      • 1907 – Antantiga liitub VM
      • IM kartis kaotada ülemvõimu merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerest Põhjamerre; kartis kaotada oma kolooniaid, eesmärk oli maha suruda SM domineerimine Euroopas (IM liitlane Jaapan ol huvitatud SM kolooniavalduste ülevõtmisest Aasias)
      • PM (Antanti võtmeriik) soovis tagasi Elsassi-Lotringit, mis oli kaotatud Prantsuse-Preisi sõjas 1870; soovis vähendada SM mõjuvõimu
      • VM soovis sekkuda Balkanil ning toetada serblasi (Serbia soov moodustada slaavlastest Suur-Serbia ja jõuda mereni); ei soovinud SM ülemvõimu, peamine vaenlane oli Türgi, sest VMd huvitasid Dardanellid
    • Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõ i see tegelikult eeldused I maailmasõja puhkemiseks, sest vaenlased olid määratletud ja liitlastega lepingud sõlmitud
    • Napoleoni sõdu keegi ei mäletanud enam – ei mäletatud katastroofi, mäletati au ja hiilgust, sõda romantiseeriti
    • Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine
    • Raudteede rajamine võimaldas armeed senisest kiiremini mobiliseerida ning rindele paisata
    • Sõjapidamine täienes kaevikute, miinipildujate ja moodsate sidevahenditega, ratsavägi muutus kasutuks
    • Usuti, et eelseisev sõda Euroopas tuleb kiire ning lõpeb 1 otsustava lahinguga

    I MAAILMASÕDA ( 28. juuli 1914 – 11. nov 1918)
    • Üldiselt ei usutud uue suure sõja võimalikkusesse, sestap ei pööratud tähelepanu ka sõda ülistavate mõtteavalduste levikule
    • Sõja pidid ära hoidma kapitalistid, sest see oleks hävitanud globaliseerunud majanduse ning põhja lasknud senised majandussuhted
    • Usuti, et sõda hoiab ära töötajate solidaarsus ehk internatsionalism , mis ei luba riikidel nii lihtsalt sõda alustada
    • Sõja põhjused:
      • 20. saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid PM ja IM, teisel pool SM
      • Alahinnati ohtu – suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja (MS) võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt
      • Sõda romantiseeriti
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    AJALUGU-I ja II maailmasõda #1 AJALUGU-I ja II maailmasõda #2 AJALUGU-I ja II maailmasõda #3 AJALUGU-I ja II maailmasõda #4 AJALUGU-I ja II maailmasõda #5 AJALUGU-I ja II maailmasõda #6 AJALUGU-I ja II maailmasõda #7 AJALUGU-I ja II maailmasõda #8 AJALUGU-I ja II maailmasõda #9 AJALUGU-I ja II maailmasõda #10 AJALUGU-I ja II maailmasõda #11 AJALUGU-I ja II maailmasõda #12 AJALUGU-I ja II maailmasõda #13 AJALUGU-I ja II maailmasõda #14 AJALUGU-I ja II maailmasõda #15 AJALUGU-I ja II maailmasõda #16 AJALUGU-I ja II maailmasõda #17 AJALUGU-I ja II maailmasõda #18 AJALUGU-I ja II maailmasõda #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teeleanette Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    89
    doc
    Ajalugu
    33
    docx
    11-klassi ajaloo üleminekueksam
    43
    docx
    12 klassi esimese kursuse ajalugu
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    52
    docx
    Lääne-Euroopa Suurriigid
    28
    docx
    I ja II maailmasõda
    92
    docx
    Maailm 20-sajandi algul



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun