Maailm 20 saj algul (0)
Maailm 20.saj algul
MAAILM XX.saj ALGUL
1914-1991- lähiajalugu ehk lühike 20.s sajand
1914, sest:
1. I MS osalesid kõik riigid
2. 1881-1914 polnud EU suuri sõdu (Lõppes Preisi-Prantsuse sōjaga 1981)
3. 100a suurimast sõjast (Napoleoni sõda?)
4. lõppes belle épique
1991, sest:
1. NSV liidu kokkukukkumine
2. sotsialismileeri kokkuvarisemine
…ka 2001, sest:
1. uued konfliktid (kaksiktornid 9/11)
2. nn uus vaenlane (islami terrorism, ISIS)
➔
20 saj alguses rahvaarv 1,6 miljardit, neist 60% elas koloniaal-poolkoloniaal maades
(pkoloniaal- tegelt jagatud suurriikide vahel, nt Hiina oli jagatud 5 riigi vahel-
Prantsusmaa, Suurb, Jaapan)
➔
Sõltumatuid riike oli 56 (1900a), suurriike 8 (Prantsusmaa, Suurb, Saksamaa, Itaalia
-omasid ülemkolooniaid), USA, Venemaa, Austria-Ungari, Jaapan)
➔
Venemaa rahvaarv kasvas kiiresti, sest neil oli kõrge loomulik positiivne iive
➔
USAs kasvas rahvaarv kiiresti sisserännu tulemusena (enne 1880 läks sinna inimesi
Iirimaalt, Saksamaalt jne) alates 1880 hakati massiliselt sisserändama Venemaalt
(juudid- antisemitism) ja Itaaliast (L-Itaalia, to5id kaasa mafia)
Eurotsentristlik maailm- euroopa keskne maailm, praktiliselt kogu Aafrika euroopa vahel
ära jaotatud (v.a Libeeria ja Etioopia)
Kaks peamist liikumist:
1. Töölisliikumine
-
võideldi tööaja eest, taheti 10h tööpäevi
-
kurnatakse inimesi–nõrgaks jäädes lastakse lahti
1. Naisõiguslus e. sufrazetid
-
feminismi I laine
-
tahtsid valimisõigust naistele, eriti Lääne-Euroopas
-
mehed olid parlamendis, ainult nemad said vabadusi anda
Rahvusküsimus:
1. Natsionalism
-
tugevaim Iirimaal
-
tahtsid oma valitsust
2. Šovinism
-
üks suurrahvas peab ennast teistest rahvusest paremaks
-
Venemaa (venestamine)
3. Antisemitism
-
juudivihkamine
-
Venemaa, Prantsusmaa
OLULISEMAD RIIGID 20. saj alguses
ehk suur viisik
1. Saksamaa
-
monarhia (Wilhelm II, victoria lapselaps)
-
konstitutsiooniline monarhia (valitseja võim piiratud põhiseadusega ja oli
parlament)
-
mitmeparteisüsteem (1+)
2. Inglismaa
-
monarhia (Victoria →poeg Edward VII (9a)→George V)
-
Victoria hüüdnimi→euroopa vanaema, pani oma järeltulijad eri euroopa troonidele
-
parlamentaarne monarhia (pole ps dokumenti, aegade jooksul eri dokumendid ja
kokku nö ps)
-
hakkas välja kujunema 17. saj→toimus inglismaa kodusõda (kuningal pea
maha)→vahepeal vabariik→õiguste bill→oranje willem ja mary
-
kaheparteisüsteem (konservatiivsed ja liberaalid)→täna konserv ja leiboristid
3. Prantsusmaa
-
vabariik
-
parlamentaarne vabariik (olulisem parlament kui riigipea)
-
kolmas vabariik 1870-1940
-
mitmeparteisüsteem
4. USA
-
vabariik, tekkest saati
-
presidentaalne vabariik (1776 riigi teke)
-
kaheparteisüsteem (vabariiklased ja demokraadid)
5. Venemaa
-
monarhia (keiser Nikolai II, ema poolt liini pidi victoriaga seotud)
1. absoluutne monarhia (monarhil on täielik võim), pole ei parlamenti ega parteisid
2. 1905 viienda aasta revolutsioon→kodanikuõigused→lubati kokku kutsuda
rahvaesindus→duumamonarhia
-
vahepeal kaks parlamenti, mis ei meeldinud keisrile
-
kolmas tuli 1907-1914
-
EHK parlamentarismi vähe (al 1905)→7. okt manifestist al
teised vabariigid: Šveits, esimesel kümnendil muutus ka Portugal
süsteem varises kokku I ms tulemusena
Eesti esimene partei: eesti rahvameelne eduerakond ERE (tõnisson), tänu 1905
revolutsioonile→iseseisvusmanifest keisrilt
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJ ALGUL
Kolmikliit, Itaalia lahkus→Nelikliit (+türgi + bulgaaria)
1879 liiduleping Saksamaa ja Au-Ung vahel
1882 ühines nendega Itaalia e tekkis kolmikliit (teised kardavad, eriti Sm pärast)
Itaalia lahkus 1915 (reaalselt juba varem, kogemata sattus
sinna), asemele tulid Türgi ja Bulgaaria e nelikliit
Taotlused
Saksamaa
1. huvitatud kolooniatest (kolooniate saamise ajal Sm killustunud, tahtis ka)
2. Tahtis olla euroopa nr 1, purustada Prantsusmaa
Au-Ung
1. Soovis oma võimu säilitada Balkanil (serbia tahtis vallutada suur serbia riigiks)
2. Sai Sm enda toetajaks
UK
1. Ei soovinud, et saksamaa muutuks domineerivaks jõuks→soovis säilitada juhtrolli
maailmas
Venemaa
1. Soovis Konstantinoopolit ja Dardanelle→kontroll Musta mere väinade üle
2. Soovis Balkani ps, toetas Serbiat (tõi kaasa konflikti Au-Ung)
Prantsusmaa
1. Soovis vähendada Saksa mõjuvõimu, revanšism ja suur-saksamaa vastasus
2. Saada tagasi Elsass Lotringi (kaotanud Preisi-Prantsuse sõjas)
Bulgaaria
1. Balkani sõdadest sai liiga vähe maad
Antanti teke:
1893 Venemaa ja Prantsusmaa liit, sest tundsid ohtu Sm ees (Sm väga avstu)
Liitus ka Inglismaa
1904 kirjutasid Pr ja Ing alla andantile (jagati mõjusfäärid Aasias(UK-Egiptus, Pr- Maroko)
ja Aafrikas + Ing pidi aitama Pr)
1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagasid
mõjusfäärid aasias (UK- L-Iraan,
Afghanistan; Venemaa- P-Iraan)
BALKANI SÕJAD
I sõda 1912-13
Serbia
Bulgaaria
Montenegro
Kreeka
→soovisid türgi valduseid
→võitsid
Türgi
→nõrgenenud
→Serbia, bulg, mont, Kreeka laienesid reaalselt Türgi arvelt
→Tekkis uus riik Albaania
AGA lepingu sõlmimisel ei suudetud kokku leppida → II sõda
Bulgaaria sai liiga palju maad
II sõda 1913
Serbia
Montenegro
Kreeka
Rumeenia (soovis ka laieneda)
Türgi
Bulgaaria
→Türgi sai alasid tagasi
→Kreeka, Albaania (ei osalenud), Serbia sai alasid juurde
→Rumeenia ei saanud juurde
→Serbia muutus suurimaks riigiks Balkanil, toetaja Venemaa→soovis ühte Suur-Serbia
riiki
→Seal alal, mida Serbia tahtis on Au-Un seega Vm ja Au-Ung konflikt (esimesena 1914
kuulutas Au-Ung Saksamaa survel Serbiale sõja—-Vm mobilisatsioon—Sm sõtta)
→Balkani ps- euroopa püssirohu tünn, sest väikesest konfliktist võis vallanduda suur (liidu
suurriikide suhete tõttu)
I MAAILMASÕDA
1914-1918
Antante liikmed (UK, Prantsusmaa, Venemaa) +
hiljem lisandusid Itaalia, Rumeenia, Portugal,
Serbia, Kreeka
Keskriigid- Saksamaa, Au-Ung, Bulgaaria, Türgi
Neutraalsed: Hisp, Taani, Holland, Šveits, Norra,
Rootsi
Mis viis sõjani? (põhjused)
➢
võidurelvastumine
➢
Venemaa ja Au-Ung vastasseis Balkanil
➢
Sm domineerimissoov, mis põrkas kokku Inglismaaga
➢
Saksa ja Pr revanšism—- Elsass-Lotring
➢
väljakujunenud liitude süsteem
Kaasaaidanud tegurid:
-
alahinnati ohtu (ei usutud, et see juhtub, viimane suur sõda Napoleoni sõda 1814)
-
sõda romantiseeriti (võeti sõdu heakskiitvalt vastu- ‘‘lähme võidame’’)
-
polnud rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone
-
sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (tahtsid aga aina uusi relvi
katsetada), diplomaatia telegraafiga või näost-näkku
Ajend
-
Franz Ferdinand atentaat Sarajevo 28.06.1914 (Au-Ung, praegune Bosnia)
-
Serbiale ei meeldinud Au-Ung ülemvõim, seega salaorganisatsioonid Au-Ung vastu,
valmistati ette atentaat troonipärijale— 1. pomm läks saateautole— 2.lask Gavrilo
Principi poolt, kui auto seisma jäi. Princip suri vanglas tuberkuloosi
Sõjategevus:
-
kõige rohkem teatakse läänerinnet (Belgia-Pr juures) ja idarinnet (Poola piiril)
-
lisaks Itaalia rinne (Itaalia juures, Au-Ung vastu), Kaukaasia rinne (Türgi-Vene),
Balkani rinne (Balkanil), lähis-ida rinne (Türgi impeeriumi aladel)
läänerinne:
-
800km Inglise kanalist kuni Šveitsini, algas 02.08.1914 (Sm hõivas Lux + Belg)
-
21-15.08.1914 piirilahing, kus Sm peaaegu Pariisini (02.09) ja Pr sai lüüa algul, aga
Marne’i lahing said edasiliikumise seidma
-
kõige rohkem positsioonisõda (mõlemad pooled kaevunud maasse)
- eeldused:
- miljoniliste armeede olemasolu
- industriaalühiskond (e tööstusühiskond), mis suudab varustada armeed
laskemoona ja miinidega
- uute relvade massiline kasutuselevõtt (kuuli-ja miinipildujad, kaugelaskekahurid)
- ka põllumaj. oli sõjale kasuks tööle pandud
- uut tüüpi kaitseehitised (kaevikud, betoonist punkrid, okastraat + kõik uus)
- sakslaste sõjaplaan läänerindel (740m) varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud
(ei õnnestunud, sest välksõja plaan rünnata Pr läbi Belgia, aga Belg. astus Sm hoopis
sõtta ehk plaan takerdus- Pr aega vägesid formuleerida ning sõtta sekkus veel UK,
sest Sm oli puutunud Belgia suveräänsust)
- Edukam oli see kellel oli rohkem ressurssi, toorainet jne
Kujunesid välja kaevikute linnad:
-
mehed ei olnud kogu aeg samal kohal (eesliini-tagaliini vahetati, formuleeriti uuri
vägesid)
-
seal olid rotid, jalad läksid väga katki (suur niiskus)
Nimetatakse ka moodsaks sõjaks, sest kõik uusim tehnika oli kasutusel
-
uued relvaliigid kasutusele (kuuli/miinipildujad, leegiheitjad, autom-käsirelvad,
kaugelaskekahurid)
-
1. sõda, kus kasutati mürkgaasi (1915 Ypres’ lahing- Sm vs Belgia), kasutati
sakslaste poolt, hukkus või sai kannatada 15 000 inimest (mürgiks kloor- tuule suund
ja avati gaasi kanistrid)
-
tõeline uuendus- tankid (suured, aeglased kastid, ajasid välja musta tossu)
-
lennukid (enne sõda u 500, sõja ajal läks masstootmisesse)- algul kasutati luures,
lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati tsepeliine (õhulaevad),
kannatasid ka tsiviilelanikud
-
allveelaevad (eriti Saksamaa), uputati kauba-ja reisilaevu (nad ei saanud viia oma
laevastikku sõja kohta nii ,et kasutasid allveelaevu)
-
autod- relvastuse viimiseks, haavatute toomiseks, ‘‘arstiauto’’ (röntgen- Marie Cuire,
nimetati tema järgi Credeks), enne I MS vaatamisväärsus, 1918 tootmine suurenes 5x
kuni 1 milj
Sõja mõju majandusele:
-majandus läks riigikontrolli alla ( e. riigimonopolistlik kapitalism e majandusviis, mille
puhul riik kontrollib majandust ja säilitab eraomandi), eraomand säilis
-
riik tellis sõjaks vajaminevaid asju
-
riik sai kehtestada töökohustuse
-
riik määras normid (mis hinnaga mida kuhu müüa)
-väikeettevõtted pankrotistusid
-suurettevõtted, mis suutsid toota sõja tarbeks olid väga edukad (nt Alfred Krepp)
-valitses tööpuudus
-
kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd—-neid oli rohkem
ühiskonnapildis—-peale I MS said paljudes riikides naised valimisõiguse
-
kehtestati töökohustus (Sm kõik 16-60a)
-
keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida
-kehtestati kaardisüsteem (sest toidupuudus)
-
antud kogus kaupa on sulle kindlustatud
-
jagati laiali kaarte (põhitoiduainetele)
-
kõige raskem olukord Sm ja Vm, ainult linnades ja mitte maal
-
laste toidu kogus väiksem, sõjaga seotud inimestele suurem
Inimestevastased kuriteod:
viisid läbi riigid teiste territooriumil ja riigid enda territooriumil
Haagi konventsioonid- reeglid, et reguleerida sõda (kõik ei kirjutanud alla, ebaaus)
Sakslased Belgias hävitasid, vangistasid, tapsid tsiviilelanikke
juutide tagakiusamine Venemaal hoogustus
Osmani impeeriumis genotsiid Armeenlaste vastu (kristlased) 1915 Türklaste poolt
(islam)
-
nad küüditasid neid Süüria kõrbe aladele (süüdistati neid venelaste
ootamises)
-
vaen kristlaste vastu tõusis, hakkas armeenlaste tapmine tsiviilisikute poolt (u
1 milj tapeti, 1 milj hukkus teekonnal)
-
hukkus ka teistest rahvustest kristlasi (Assüüria, Türgi)
-
Türgi eitab genotsiidi, ütleb, et teiste rahvuste omavaheline asi (põhiseaduses,
et genotsiidist rääkimine krim, korras karistatav)
-
pärast I MS enamik armeenlasi lahkus Türgist, osa läks Kaukaasiasse (aga seal
ikka seadused nende vastu), aga peamiselt mindi Kanadasse ja
Prantsusmaale
-
Eestist seotud sellega Hedvig Bill- päästis orbudeks jäänud armeenia lapsi
Hispaania gripp:
-
1918-1919
-
u 50-100 miljonit hukkujat, oli pandeemia
-
lülitas välja geeni, inimese kopsukoed hävisid, inimene uppus oma verre
-
nimetatakse hispaania gripiks, sest MS ajal ei olnud seal tsensuuri ajakirjandusele
(sest polnud sõjas) ja kajastati grippi palju + kuningas oli ka haige
-
3 lainet: 1. 1918 a kevadel, 2. 1918. aasta sügisel, 3. 1919. aasta kevadel
-
sõja lõpus inimesed nõrgad ja kõik koos igal pool
-
Kaks varianti kust tuli: Ameerika sõjavägi tõi euroopasse või oli pärit Hiinast
-
varasematest erines, sest haigestunutest 20/100 surid + surid 20-40a tööjõulised
inimesed
I MS kannatused (rahvaarvult)
Venemaa oleks saanud veel mobiliseerida, kuid Saksamaal sai rahvas otsa (kõik olid
juba mobiliseeritud)
USA-l vähe hukkunuid, sest ühinesid sõjaga alles 1917 + polnud toonud suuri
vägesid Euroopasse (alles hakkasid väljaõpet andma toodud vägedele, väljaõppes oli
kuivseadus)
1917-1918- SÜNDMUSED, MIS VIISID SÕJA LÕPULE
➔
Venemaal said muutused alguse naistest (mõned mehed ka), kes tulid tänavatele süüa
nõudma
-
Vm oli sõjalt nõrk, maj. nõrk, valitsejalt nõrk- kõike oli puudu- maalt ei
suudetud toimetada vilja Petrogradi (nim. uus, sest vana liialt Saksapärane),
sest raudteed täis sõja asju.
-
Oli näljamäss, poes polnud mitu päeva leiba saanud
-
Veebruarirevolutsioon 1917: keisril polnud sõjalist jõudu, et mässu maha
suruda (riigiduuma pahane, et keiser ei suuda valitseda—tegid ettepaneku
keisrile, et ta astuks tagasi)---Nikolai II astus ametist tagasi 03.03.1917- oli
lossis ajutise valitsuse vang
-
RIIGIDUUMA AJUTINE VALITSUS- vabariik , nad jätkasid sõda (ütlesid,
et asutav kogu peale sõda otsustab maaprobleemi- toimusid, kuid enamlased ei
saanud enamust ning ajasid kogu laiali—enamlaste ainuvõim)
-
Lenin ehk enamlased olid reisinud Venemaale läbi Sm, 1917 aasta kevadel
jõudsid Venemaale. Lubas rahvale rahu ja leiba ja maad- nende populaarsus
kasvas
-
1917 aasta oktoobrirevolutsioon (greg. järgi nov.), võimu haare enamlaste
poolt
- Petrogradis enmalaste salgad võtsid oma kontrolli alla raudteejaama jne +
arreteerisid ajutise valitsuse talvepalees (lehtedes oli ebaoluline uudis, keegi ei
osanud seda karta)
-Kuulutati välja nõukogude võim 26.10.1917 (nim tuli üle riigi olid nõukogud
ja siis saadeti need riiginõukogusse), võimu kehtestamine aeglane (Moskvas
alles 1917 dets) + lisaks olid seal veel menševikud ja esteerid
- Kujutati progresseeruva sündmusena, —- 2 dekreeti kongressi poolt—- anti
välja maadekreet (mõisnike maa rahva omaks) ja rahudekreet (alustataks läbirääkimisi)
Idarindel 1917 veebruaris vallutas Sm ära saared (Hiiumaa ja Saaremaa)-- enamlaste jaoks
oli oluline rahu võimu kindlustamiseks—rahuläbirääkimised—-märts 1918 Bresti rahu
keskriikidega (oli separaatrahu ehk 1 antanti riik üksi tegi lepingu)----Sm lubati hõivata
paljud alad (Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene)
Sm oli oluline, sest ta sai ⅔ jõududest paigutada ümber läänerindele-
-
tahtis saavutada edu enne läänes, kui jõuab seda teha USA (kuulutas Sm sõja 1917,
jõudis kohale 1918)
-
1918 I poolel Sm 4 suuremat pealetungi—polnud kasu, sest ei suutnud saavutada
läbimurret (puudusid ressursid, mehed, materiaalsed asjad, liitlased- Au-Ung, Bulg,
Türg hakkasid sõjast väljuma, sõlmisid vaherahusid)
-
1918 Novembrirevolutsioon Saksamaal—kukutati keiser Wilhelm II (alguse sai
madrustest, kes streikisid–sellele järgnesid teised töölised)----ajutine valitsus
(sotsiaaldemokraatia)---- rahuläbirääkimised Antantiga—- Compiegne’ vaherahu
11.11.1918 (Sm viimane keskriik, kes sõjast väljus)
- sõdurid ei saanud aru, miks sõda (vaherahu) lõppes, kui nad sõdisid ju Pr aladel ja
Sm jäi puutumata, sotsdem. jäi pahameele alla, kommunistid tahtsid nagu venemaal
nõukogude võimu
Rahulepingud (5, kuid keisririike oli 4— Au-Ung lagunes):
Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Versaille lossi peeglisaalis 28.07.1919)
-
Pr esindas G. Clemenceau- tahtis kättemaksu, Sm maksimaalset nõrgestatust, sest
sõda toimus Pr territooriumil (suured kahjud) + olid 1871 Preisi käest lüüa saanud,
tahtsid ära hoida uusi konflikte
-
USA esindas W.Wilson- USA üldsus arvas, et EU asjadesse ei peaks sekkuma, kuid
Wilson nägi SM hea kaubapartnerina— tahtis leppida õiglast rahu (juba nov esitas 14
punkti USA kongressile) + soovis, et moodustatakse organisatsioon, mis reguleerib
rahvaste vahelisi suhteid (oli no5us selle nimel punktidest loobuma/kõrvale vaatama)
-
UK esindas D.Lloyd George- soovis, et Sm hoitakse stabiilsena (mõõdukad
karistused), ei tahtnud, et Pr oleks liiga tugev (muidu hegemoonia)
Rahuleping Austriaga
-
kaotas alasid Jugoslaaviale ja Itaaliale
Rahuleping Ungariga
-
kaotasid rohkem kui pooled alad Rumeeniale
Rahuleping Bulgaariaga
-
kaotas pääsu vahemere Kreekale
Rahuleping Türgiga
-
Varem oli Eu vaene mees, EU oli huvitatud hõivamisest
-
Pidas sõda Kreekaga
-
Jäi ilma paljudest aladest (Süüria, Liibanon, Iraak, Palestiina, Jordaania), need läksid
rahvaste valitsusele
Sm kutsuti kohale rahulepingu allkirjastamiseks (talle valikuvõimalust alla kirjutada ei
jäetud)
Sm kaotused:
Territoriaalsed muutused
Sõjaväe muutused
Rahalised asjad
Kaotas paljud oma alad ja
kolooniad (nt Elsoss-Lotringi
Pr, natuke alasid Belgiale,
alasid Taanile, alasid uuesti
loodud Poolale (jagas Sm alad
kaheks, elanikkonnale olid
sega kooslusega alad, maal
poolakad, linnas sakslased)
Saksa sõjaväe suuruse
piiramine (laevastiku arv
vähendati- Sm uputas enne
Antantile kätteandmist oma
laevad ära), sõjaväe arvu
vähendati 100 000 meheni,
kaotati üldine
sõjaväekohustus- oma
sõjavägi ainult
vabatahtlikest, keelati
allveelaevastik, tankid
Pr suurim sõjavägi euroopas,
teistel ka suured ressursid
Reini vasak kallas
okupeeriti (sisse Pr-Ing väed,
15a pidi kestma, reaalselt
lõppes Hitleri
võimuletulekuga), parem
kallas demilitariseeriti
Kindralstaap saadeti laiali
reporatsioonide maksmiste
kohustus Sm— peab
korvama võitjate
sõjakahjustused (eriti tahtsid
Pr ja UK), alla kirj ei
teadnud Sm, palju ta
maksma peab- alles 1921
tuleb kokku
reparatsioonide kogu ja
otsustab
Anšluss keelati (Sm ja
Austria ühendamine)
Türgi:
-
1922 sultan loobus troonist, Osmani impeerium juba varem lagunenud
-
Kreeka soovis Türgi arvelt alasid juurde saada (Väike-Aasia rannikul olid kreeklased
varem tulnud + kreeklased ja türklased elasid seal koos ja elati Türgi pinnal koos,
isegi kristlus oli makstes lubatud)
-
Sõja ajal kaob kreeklaste asustus Türgist ja Türklaste asustus Kreekast
-
Atatürk pani alguse ilmalikule Türgile 1923. (sekulariseerumine), tänapäeval on
ilmastikustamine vähenenud (suurem islami roll)
-
1920 Serve rahuleping (Pariisi rahukonverentsil)
-
1923 Lausanne'i rahuleping
I MS TULEMUSED
-
kõik riigid, mis tekkisid, ei jäänud püsima (Ukraina, Valgevene, Gruusia,
Armeenia, Azerbajaan)
-
püsima jäid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria,
Serbia-Horvaatia-Sloveenia
Ukraina alad:
-
polnud üks riik (rahvavabariik ja nõukogude vabariik)
-
kui Sm sai vallutada läänealad, siis polnud kumbagi võimu, kuid kui Sm lahkus
11.11.1918, kestis edasi kaksikvõim, vahepeal isegi kolmikvõim—unioon kahe
võimu vahel, kuid 1919 NSV tungis juba Kiievisse ja vallutas (alustas ko5igi
piiriäärsete riikidega—eesti vabadussõda), kuid NSV samal ajal kodusõda
(punased-valged), tõrjuti 1819 kevad-suve vene väed välja Benikini poolt. Peale
seda tungisid ka poolakad sisse (1921 liideti Lääne-Ukraina Poolaga) + siis vene
valged,. Ida Ukrainas moodustati Ukraina nõukogude sotsialistlik vabariik (1921),
liideti NSV-ga 1922
Eesti alad:
-
1917-1920 kodusõda (NSV ja uus riik)
Soome alad
-
kodusõda (Soome punased vs vabariigi armee)- väga lõhestunud ühiskond- talvesõda
aitas armee parandada (1939-1940)
-
‘‘Siin põhjatähe all’’- I ja II osa, Väinö Linne
Kaardil vahet tegemine:
1. Kas Au-Ung on v ei ole, Sm järgi, Vm järgi (balti järgi ei saa, sest võib olla ka II MS)
2. I MS vaheline aeg, sest Poola koridor
3. Montenegro kadus, ühendati Jugoslaaviaga
Konspekt sisaldab materiali teemal Maailm 20. sajandi algul
Sarnased õppematerjalid
4
odt
I Maailmasõda, Vene Revolutsioonid, Eesti Vabariigi sünd
J.VILMS 1918 loodud Päästekomitee liige, kirjutas ,,MKER".
J. LAIDONER E vägede ülemjuhata Vabadussõjas. Oli tähtis roll VS võitmisel.
J. PITKA oli EV merejõudude juhataja, VS sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi.
J. KUPERJANOV E väejuht, VS kangelane. Suri Paju lahingus 31. jaanuar 1919.
3. LIITUDE JA PINGEKOLLETE KUJUNEMINE ENNE I MS.
20. saj alguses oli maailm vastuolude äärel:
* SM vs PR (kättemaks, Elsass-Lotring, kolooniad)
* SM vs ING (maailmapoliitika, laevad, kolooniad)
I MS leerid:
* 1879 SM + A-U
1882 SM + IT
* 1890 PR + VM
1904 ING + PR (Entente Cordiale ehk Südamlik Leping)
1907 ING + VM
ENTENTE CORDIALE: *AVALIK OSA ING tegevusvabadus EG, PR tegevusvabadus Marokos.
*SALAJANE OSA Egiptuse ja Maroko kolooniateks muutmine
SM püüdis VM ANTANTIST ära meelitada!
19
docx
AJALUGU: I ja II maailmasõda
AJALUGU: I ja II maailmasõda
MAAILM 20. SAJ ALGUL
Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi
vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud
Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd
palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)
Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt
19
doc
Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.
Ukrainast
· 3. märts 1918 Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi
¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping
10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine
Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas:
· 6. dets 1917 Soome iseseisvus
· 16. veebr 1918 Leedu iseseisvus
· 24. veebr 1918 Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa
okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas
· tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tsehhoslov, Poola,
Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia
· Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati
· Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim
38
doc
Venemaa kokkuvarisemine
Ukrainast
3. märts 1918 – Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi
¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping
10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine
Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas:
6. dets 1917 – Soome iseseisvus
16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus
24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa
okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas
tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tšehhoslov, Poola,
Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia
Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati
Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim –
4
doc
I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel
Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a ,,Kiire
võidukas sõda Pr vastu", autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke kindralid.
Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal põhjas ja lõunas,
mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi
andma põhilöögi, siis lahknema 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja
otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema
Calais ja Dunkerque põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja
neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks.
Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see
suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa
kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea
plaan, kuid nägi
16
docx
Ajalugu - I MS
1907 riikide blokid said valmis
Antant ja kolmikliit vastamisi
Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud
Kolmikliit – eesmärgid:
Kandev jõud saksa
Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma
Aus-Ung ja It olid nõrgemad riigid; saksa toetus oli oluline; nõrgim lüli It
Türgi-saksa sõprus oluline
Antant
Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale)
Vene impeerium XXsaj algul
20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894). Romanovite dünastia. Jäi
viimaseks tsaariks.
1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast)
1905 revolutsioon(soodustas Jaapanile kaotus)
algas “Verise pühapäevaga” (9.jaan 1905)
vene võimud avasid rongkäigu vastu tule, millest algasid rahutused, mis kestsid üle
aasta
lõputud streigid ja meeleavaldused
17.okt manifest
22
doc
9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte
Ajaloo eksam
1.pilet
Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas
11.november 1918 Compiegne vaherahu
Pariisi rahukonverents 1919-1920
1)rahulepingute sõlmimine
2)piirid
võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik
Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei
tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu.
Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega
nõustuma.
Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama
majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel.
Peakorter Genfis, Sveitsis
ei toiminud sest:
1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja
2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei
olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti.
Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,
Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, L
26
docx
LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile
I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2.
Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4.
Kultuur ja elu-olu
II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja
puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa
kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda
venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine.
III. Maailm kahe sõja vahel: 11
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid