Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm 20 saj algul (0)

1 Hindamata
Punktid

Maailm 20.saj algul



MAAILM XX.saj ALGUL 1914-1991- lähiajalugu ehk lühike 20.s sajand 1914, sest: 1. I MS osalesid kõik riigid 2. 1881-1914 polnud EU suuri sõdu (Lõppes Preisi-Prantsuse sōjaga 1981) 3. 100a suurimast sõjast (Napoleoni sõda?) 4. lõppes belle épique 1991, sest: 1. NSV liidu kokkukukkumine 2. sotsialismileeri kokkuvarisemine …ka 2001, sest: 1. uued konfliktid (kaksiktornid 9/11) 2. nn uus vaenlane (islami terrorism, ISIS) ➔ 20 saj alguses rahvaarv 1,6 miljardit, neist 60% elas koloniaal-poolkoloniaal maades (pkoloniaal- tegelt jagatud suurriikide vahel, nt Hiina oli jagatud 5 riigi vahel- Prantsusmaa, Suurb, Jaapan) ➔ Sõltumatuid riike oli 56 (1900a), suurriike 8 (Prantsusmaa, Suurb, Saksamaa, Itaalia -omasid ülemkolooniaid), USA, Venemaa, Austria-Ungari, Jaapan) ➔ Venemaa rahvaarv kasvas kiiresti, sest neil oli kõrge loomulik positiivne iive ➔ USAs kasvas rahvaarv kiiresti sisserännu tulemusena (enne 1880 läks sinna inimesi Iirimaalt, Saksamaalt jne) alates 1880 hakati massiliselt sisserändama Venemaalt (juudid- antisemitism) ja Itaaliast (L-Itaalia, to5id kaasa mafia) Eurotsentristlik maailm- euroopa keskne maailm, praktiliselt kogu Aafrika euroopa vahel ära jaotatud (v.a Libeeria ja Etioopia)


Kaks peamist liikumist: 1. Töölisliikumine - võideldi tööaja eest, taheti 10h tööpäevi - kurnatakse inimesi–nõrgaks jäädes lastakse lahti 1. Naisõiguslus e. sufrazetid - feminismi I laine - tahtsid valimisõigust naistele, eriti Lääne-Euroopas - mehed olid parlamendis, ainult nemad said vabadusi anda Rahvusküsimus: 1. Natsionalism - tugevaim Iirimaal - tahtsid oma valitsust 2. Šovinism - üks suurrahvas peab ennast teistest rahvusest paremaks - Venemaa (venestamine) 3. Antisemitism - juudivihkamine - Venemaa, Prantsusmaa OLULISEMAD RIIGID 20. saj alguses
ehk suur viisik 1. Saksamaa
- monarhia (Wilhelm II, victoria lapselaps) - konstitutsiooniline monarhia (valitseja võim piiratud põhiseadusega ja oli
parlament) - mitmeparteisüsteem (1+) 2. Inglismaa
- monarhia (Victoria →poeg Edward VII (9a)→George V) - Victoria hüüdnimi→euroopa vanaema, pani oma järeltulijad eri euroopa troonidele - parlamentaarne monarhia (pole ps dokumenti, aegade jooksul eri dokumendid ja
kokku nö ps) - hakkas välja kujunema 17. saj→toimus inglismaa kodusõda (kuningal pea
maha)→vahepeal vabariik→õiguste bill→oranje willem ja mary - kaheparteisüsteem (konservatiivsed ja liberaalid)→täna konserv ja leiboristid


3. Prantsusmaa
- vabariik - parlamentaarne vabariik (olulisem parlament kui riigipea) - kolmas vabariik 1870-1940 - mitmeparteisüsteem 4. USA
- vabariik, tekkest saati - presidentaalne vabariik (1776 riigi teke) - kaheparteisüsteem (vabariiklased ja demokraadid) 5. Venemaa
- monarhia (keiser Nikolai II, ema poolt liini pidi victoriaga seotud) 1. absoluutne monarhia (monarhil on täielik võim), pole ei parlamenti ega parteisid
2. 1905 viienda aasta revolutsioon→kodanikuõigused→lubati kokku kutsuda rahvaesindus→duumamonarhia - vahepeal kaks parlamenti, mis ei meeldinud keisrile - kolmas tuli 1907-1914 - EHK parlamentarismi vähe (al 1905)→7. okt manifestist al teised vabariigid: Šveits, esimesel kümnendil muutus ka Portugal
süsteem varises kokku I ms tulemusena
Eesti esimene partei: eesti rahvameelne eduerakond ERE (tõnisson), tänu 1905
revolutsioonile→iseseisvusmanifest keisrilt RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJ ALGUL Kolmikliit, Itaalia lahkus→Nelikliit (+türgi + bulgaaria) 1879 liiduleping Saksamaa ja Au-Ung vahel
1882 
ühines nendega Itaalia e tekkis kolmikliit (teised kardavad, eriti Sm pärast) Itaalia lahkus 1915 (reaalselt juba varem, kogemata sattus
sinna), asemele tulid Türgi ja Bulgaaria e nelikliit


Taotlused Saksamaa 1. huvitatud kolooniatest (kolooniate saamise ajal Sm killustunud, tahtis ka)
2. Tahtis olla euroopa nr 1, purustada Prantsusmaa Au-Ung 1. Soovis oma võimu säilitada Balkanil (serbia tahtis vallutada suur serbia riigiks)
2. Sai Sm enda toetajaks UK 1. Ei soovinud, et saksamaa muutuks domineerivaks jõuks→soovis säilitada juhtrolli maailmas Venemaa 1. Soovis Konstantinoopolit ja Dardanelle→kontroll Musta mere väinade üle
2. Soovis Balkani ps, toetas Serbiat (tõi kaasa konflikti Au-Ung) Prantsusmaa 1. Soovis vähendada Saksa mõjuvõimu, revanšism ja suur-saksamaa vastasus
2. Saada tagasi Elsass Lotringi (kaotanud Preisi-Prantsuse sõjas) Bulgaaria 1. Balkani sõdadest sai liiga vähe maad Antanti teke: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa liit, sest tundsid ohtu Sm ees (Sm väga avstu)
Liitus ka Inglismaa 1904 kirjutasid Pr ja Ing alla andantile (jagati mõjusfäärid Aasias(UK-Egiptus, Pr- Maroko)
ja Aafrikas + Ing pidi aitama Pr) 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagasid
mõjusfäärid aasias (UK- L-Iraan,
Afghanistan; Venemaa- P-Iraan)


BALKANI SÕJAD sõda 1912-13 Serbia
Bulgaaria
Montenegro
Kreeka
→soovisid türgi valduseid
→võitsid Türgi
→nõrgenenud →Serbia, bulg, mont, Kreeka laienesid reaalselt Türgi arvelt
→Tekkis uus riik Albaania AGA lepingu sõlmimisel ei suudetud kokku leppida → II sõda
Bulgaaria sai liiga palju maad II sõda 1913 Serbia
Montenegro
Kreeka
Rumeenia (soovis ka laieneda)
Türgi Bulgaaria →Türgi sai alasid tagasi
→Kreeka, Albaania (ei osalenud), Serbia sai alasid juurde
→Rumeenia ei saanud juurde →Serbia muutus suurimaks riigiks Balkanil, toetaja Venemaa→soovis ühte Suur-Serbia
riiki
→Seal alal, mida Serbia tahtis on Au-Un seega Vm ja Au-Ung konflikt (esimesena 1914
kuulutas Au-Ung Saksamaa survel Serbiale sõja—-Vm mobilisatsioon—Sm sõtta)
→Balkani ps- euroopa püssirohu tünn, sest väikesest konfliktist võis vallanduda suur (liidu
suurriikide suhete tõttu)


I MAAILMASÕDA 1914-1918 Antante liikmed (UK, Prantsusmaa, Venemaa) + hiljem lisandusid Itaalia, Rumeenia, Portugal, Serbia, Kreeka Keskriigid- Saksamaa, Au-Ung, Bulgaaria, Türgi Neutraalsed: Hisp, Taani, Holland, Šveits, Norra, Rootsi Mis viis sõjani? (põhjused) ➢ võidurelvastumine ➢ Venemaa ja Au-Ung vastasseis Balkanil ➢ Sm domineerimissoov, mis põrkas kokku Inglismaaga ➢ Saksa ja Pr revanšism—- Elsass-Lotring ➢ väljakujunenud liitude süsteem Kaasaaidanud tegurid: - alahinnati ohtu (ei usutud, et see juhtub, viimane suur sõda Napoleoni sõda 1814) - sõda romantiseeriti (võeti sõdu heakskiitvalt vastu- ‘‘lähme võidame’’) - polnud rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone - sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (tahtsid aga aina uusi relvi katsetada), diplomaatia telegraafiga või näost-näkku Ajend - Franz Ferdinand atentaat Sarajevo 28.06.1914 (Au-Ung, praegune Bosnia) - Serbiale ei meeldinud Au-Ung ülemvõim, seega salaorganisatsioonid Au-Ung vastu, valmistati ette atentaat troonipärijale— 1. pomm läks saateautole— 2.lask Gavrilo Principi poolt, kui auto seisma jäi. Princip suri vanglas tuberkuloosi


Sõjategevus: - kõige rohkem teatakse läänerinnet (Belgia-Pr juures) ja idarinnet (Poola piiril) - lisaks Itaalia rinne (Itaalia juures, Au-Ung vastu), Kaukaasia rinne (Türgi-Vene), Balkani rinne (Balkanil), lähis-ida rinne (Türgi impeeriumi aladel) läänerinne: - 800km Inglise kanalist kuni Šveitsini, algas 02.08.1914 (Sm hõivas Lux + Belg) - 21-15.08.1914 piirilahing, kus Sm peaaegu Pariisini (02.09) ja Pr sai lüüa algul, aga Marne’i lahing said edasiliikumise seidma - kõige rohkem positsioonisõda (mõlemad pooled kaevunud maasse) - eeldused: - miljoniliste armeede olemasolu - industriaalühiskond (e tööstusühiskond), mis suudab varustada armeed laskemoona ja miinidega - uute relvade massiline kasutuselevõtt (kuuli-ja miinipildujad, kaugelaskekahurid) - ka põllumaj. oli sõjale kasuks tööle pandud - uut tüüpi kaitseehitised (kaevikud, betoonist punkrid, okastraat + kõik uus) - sakslaste sõjaplaan läänerindel (740m) varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud (ei õnnestunud, sest välksõja plaan rünnata Pr läbi Belgia, aga Belg. astus Sm hoopis sõtta ehk plaan takerdus- Pr aega vägesid formuleerida ning sõtta sekkus veel UK, sest Sm oli puutunud Belgia suveräänsust) - Edukam oli see kellel oli rohkem ressurssi, toorainet jne Kujunesid välja kaevikute linnad: - mehed ei olnud kogu aeg samal kohal (eesliini-tagaliini vahetati, formuleeriti uuri vägesid) - seal olid rotid, jalad läksid väga katki (suur niiskus) Nimetatakse ka moodsaks sõjaks, sest kõik uusim tehnika oli kasutusel - uued relvaliigid kasutusele (kuuli/miinipildujad, leegiheitjad, autom-käsirelvad, kaugelaskekahurid)


- 1. sõda, kus kasutati mürkgaasi (1915 Ypres’ lahing- Sm vs Belgia), kasutati sakslaste poolt, hukkus või sai kannatada 15 000 inimest (mürgiks kloor- tuule suund ja avati gaasi kanistrid) - tõeline uuendus- tankid (suured, aeglased kastid, ajasid välja musta tossu) - lennukid (enne sõda u 500, sõja ajal läks masstootmisesse)- algul kasutati luures, lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati tsepeliine (õhulaevad), kannatasid ka tsiviilelanikud - allveelaevad (eriti Saksamaa), uputati kauba-ja reisilaevu (nad ei saanud viia oma laevastikku sõja kohta nii ,et kasutasid allveelaevu) - autod- relvastuse viimiseks, haavatute toomiseks, ‘‘arstiauto’’ (röntgen- Marie Cuire, nimetati tema järgi Credeks), enne I MS vaatamisväärsus, 1918 tootmine suurenes 5x kuni 1 milj Sõja mõju majandusele: -majandus läks riigikontrolli alla ( e. riigimonopolistlik kapitalism e majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust ja säilitab eraomandi), eraomand säilis - riik tellis sõjaks vajaminevaid asju - riik sai kehtestada töökohustuse - riik määras normid (mis hinnaga mida kuhu müüa) -väikeettevõtted pankrotistusid -suurettevõtted, mis suutsid toota sõja tarbeks olid väga edukad (nt Alfred Krepp) -valitses tööpuudus - kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd—-neid oli rohkem ühiskonnapildis—-peale I MS said paljudes riikides naised valimisõiguse - kehtestati töökohustus (Sm kõik 16-60a) - keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida -kehtestati kaardisüsteem (sest toidupuudus) - antud kogus kaupa on sulle kindlustatud - jagati laiali kaarte (põhitoiduainetele) - kõige raskem olukord Sm ja Vm, ainult linnades ja mitte maal - laste toidu kogus väiksem, sõjaga seotud inimestele suurem


Inimestevastased kuriteod: viisid läbi riigid teiste territooriumil ja riigid enda territooriumil Haagi konventsioonid- reeglid, et reguleerida sõda (kõik ei kirjutanud alla, ebaaus) Sakslased Belgias hävitasid, vangistasid, tapsid tsiviilelanikke juutide tagakiusamine Venemaal hoogustus Osmani impeeriumis genotsiid Armeenlaste vastu (kristlased) 1915 Türklaste poolt (islam) - nad küüditasid neid Süüria kõrbe aladele (süüdistati neid venelaste ootamises) - vaen kristlaste vastu tõusis, hakkas armeenlaste tapmine tsiviilisikute poolt (u 1 milj tapeti, 1 milj hukkus teekonnal) - hukkus ka teistest rahvustest kristlasi (Assüüria, Türgi) - Türgi eitab genotsiidi, ütleb, et teiste rahvuste omavaheline asi (põhiseaduses, et genotsiidist rääkimine krim, korras karistatav) - pärast I MS enamik armeenlasi lahkus Türgist, osa läks Kaukaasiasse (aga seal ikka seadused nende vastu), aga peamiselt mindi Kanadasse ja Prantsusmaale - Eestist seotud sellega Hedvig Bill- päästis orbudeks jäänud armeenia lapsi Hispaania gripp: - 1918-1919 - u 50-100 miljonit hukkujat, oli pandeemia - lülitas välja geeni, inimese kopsukoed hävisid, inimene uppus oma verre - nimetatakse hispaania gripiks, sest MS ajal ei olnud seal tsensuuri ajakirjandusele (sest polnud sõjas) ja kajastati grippi palju + kuningas oli ka haige - 3 lainet: 1. 1918 a kevadel, 2. 1918. aasta sügisel, 3. 1919. aasta kevadel - sõja lõpus inimesed nõrgad ja kõik koos igal pool - Kaks varianti kust tuli: Ameerika sõjavägi tõi euroopasse või oli pärit Hiinast - varasematest erines, sest haigestunutest 20/100 surid + surid 20-40a tööjõulised inimesed


I MS kannatused (rahvaarvult) Venemaa oleks saanud veel mobiliseerida, kuid Saksamaal sai rahvas otsa (kõik olid juba mobiliseeritud) USA-l vähe hukkunuid, sest ühinesid sõjaga alles 1917 + polnud toonud suuri vägesid Euroopasse (alles hakkasid väljaõpet andma toodud vägedele, väljaõppes oli kuivseadus) 1917-1918- SÜNDMUSED, MIS VIISID SÕJA LÕPULE ➔ Venemaal said muutused alguse naistest (mõned mehed ka), kes tulid tänavatele süüa nõudma - Vm oli sõjalt nõrk, maj. nõrk, valitsejalt nõrk- kõike oli puudu- maalt ei suudetud toimetada vilja Petrogradi (nim. uus, sest vana liialt Saksapärane), sest raudteed täis sõja asju. - Oli näljamäss, poes polnud mitu päeva leiba saanud - Veebruarirevolutsioon 1917: keisril polnud sõjalist jõudu, et mässu maha suruda (riigiduuma pahane, et keiser ei suuda valitseda—tegid ettepaneku keisrile, et ta astuks tagasi)---Nikolai II astus ametist tagasi 03.03.1917- oli lossis ajutise valitsuse vang - RIIGIDUUMA AJUTINE VALITSUS- vabariik , nad jätkasid sõda (ütlesid, et asutav kogu peale sõda otsustab maaprobleemi- toimusid, kuid enamlased ei saanud enamust ning ajasid kogu laiali—enamlaste ainuvõim) - Lenin ehk enamlased olid reisinud Venemaale läbi Sm, 1917 aasta kevadel jõudsid Venemaale. Lubas rahvale rahu ja leiba ja maad- nende populaarsus kasvas - 1917 aasta oktoobrirevolutsioon (greg. järgi nov.), võimu haare enamlaste poolt - Petrogradis enmalaste salgad võtsid oma kontrolli alla raudteejaama jne + arreteerisid ajutise valitsuse talvepalees (lehtedes oli ebaoluline uudis, keegi ei osanud seda karta) -Kuulutati välja nõukogude võim 26.10.1917 (nim tuli üle riigi olid nõukogud ja siis saadeti need riiginõukogusse), võimu kehtestamine aeglane (Moskvas alles 1917 dets) + lisaks olid seal veel menševikud ja esteerid


-      Kujutati progresseeruva sündmusena, —- 2 dekreeti kongressi poolt—- anti välja maadekreet (mõisnike maa rahva omaks) ja rahudekreet (alustataks läbirääkimisi) Idarindel 1917 veebruaris vallutas Sm ära saared (Hiiumaa ja Saaremaa)-- enamlaste jaoks oli oluline rahu võimu kindlustamiseks—rahuläbirääkimised—-märts 1918 Bresti rahu keskriikidega (oli separaatrahu ehk 1 antanti riik üksi tegi lepingu)----Sm lubati hõivata paljud alad (Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene) Sm oli oluline, sest ta sai ⅔ jõududest paigutada ümber läänerindele- - tahtis saavutada edu enne läänes, kui jõuab seda teha USA (kuulutas Sm sõja 1917, jõudis kohale 1918) - 1918 I poolel Sm 4 suuremat pealetungi—polnud kasu, sest ei suutnud saavutada läbimurret (puudusid ressursid, mehed, materiaalsed asjad, liitlased- Au-Ung, Bulg, Türg hakkasid sõjast väljuma, sõlmisid vaherahusid) - 1918 Novembrirevolutsioon Saksamaal—kukutati keiser Wilhelm II (alguse sai madrustest, kes streikisid–sellele järgnesid teised töölised)----ajutine valitsus (sotsiaaldemokraatia)---- rahuläbirääkimised Antantiga—- Compiegne’ vaherahu 11.11.1918 (Sm viimane keskriik, kes sõjast väljus) - sõdurid ei saanud aru, miks sõda (vaherahu) lõppes, kui nad sõdisid ju Pr aladel ja Sm jäi puutumata, sotsdem. jäi pahameele alla, kommunistid tahtsid nagu venemaal nõukogude võimu Rahulepingud (5, kuid keisririike oli 4— Au-Ung lagunes): Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Versaille lossi peeglisaalis 28.07.1919) - Pr esindas G. Clemenceau- tahtis kättemaksu, Sm maksimaalset nõrgestatust, sest sõda toimus Pr territooriumil (suured kahjud) + olid 1871 Preisi käest lüüa saanud, tahtsid ära hoida uusi konflikte - USA esindas W.Wilson- USA üldsus arvas, et EU asjadesse ei peaks sekkuma, kuid Wilson nägi SM hea kaubapartnerina— tahtis leppida õiglast rahu (juba nov esitas 14 punkti USA kongressile) + soovis, et moodustatakse organisatsioon, mis reguleerib rahvaste vahelisi suhteid (oli no5us selle nimel punktidest loobuma/kõrvale vaatama) - UK esindas D.Lloyd George- soovis, et Sm hoitakse stabiilsena (mõõdukad karistused), ei tahtnud, et Pr oleks liiga tugev (muidu hegemoonia)


Rahuleping Austriaga - kaotas alasid Jugoslaaviale ja Itaaliale Rahuleping Ungariga - kaotasid rohkem kui pooled alad Rumeeniale Rahuleping Bulgaariaga - kaotas pääsu vahemere Kreekale Rahuleping Türgiga - Varem oli Eu vaene mees, EU oli huvitatud hõivamisest - Pidas sõda Kreekaga - Jäi ilma paljudest aladest (Süüria, Liibanon, Iraak, Palestiina, Jordaania), need läksid rahvaste valitsusele Sm kutsuti kohale rahulepingu allkirjastamiseks (talle valikuvõimalust alla kirjutada ei jäetud) Sm kaotused: Territoriaalsed muutused Sõjaväe muutused Rahalised asjad Kaotas paljud oma alad ja
kolooniad (nt Elsoss-Lotringi
Pr, natuke alasid Belgiale,
alasid Taanile, alasid uuesti
loodud Poolale (jagas Sm alad
kaheks, elanikkonnale olid
sega kooslusega alad, maal
poolakad, linnas sakslased) Saksa sõjaväe suuruse
piiramine (
laevastiku arv
vähendati- Sm uputas enne
Antantile kätteandmist oma
laevad ära), sõjaväe arvu
vähendati 100 000 meheni,
kaotati üldine
sõjaväekohustus- oma
sõjavägi ainult
vabatahtlikest, keelati
allveelaevastik, tankid Pr suurim sõjavägi euroopas,
teistel ka suured ressursid Reini vasak kallas
okupeeriti 
(sisse Pr-Ing väed,
15a pidi kestma, reaalselt
lõppes Hitleri
võimuletulekuga), parem
kallas demilitariseeriti
Kindralstaap saadeti laiali reporatsioonide maksmiste
kohustus 
Sm— peab
korvama võitjate
sõjakahjustused (eriti tahtsid
Pr ja UK), alla kirj ei
teadnud Sm, palju ta


maksma peab- alles 1921
tuleb kokku
reparatsioonide kogu ja
otsustab
Anšluss keelati (Sm ja
Austria ühendamine) Türgi: - 1922 sultan loobus troonist, Osmani impeerium juba varem lagunenud - Kreeka soovis Türgi arvelt alasid juurde saada (Väike-Aasia rannikul olid kreeklased varem tulnud + kreeklased ja türklased elasid seal koos ja elati Türgi pinnal koos, isegi kristlus oli makstes lubatud) - Sõja ajal kaob kreeklaste asustus Türgist ja Türklaste asustus Kreekast - Atatürk pani alguse ilmalikule Türgile 1923. (sekulariseerumine), tänapäeval on ilmastikustamine vähenenud (suurem islami roll) - 1920 Serve rahuleping (Pariisi rahukonverentsil) - 1923 Lausanne'i rahuleping I MS TULEMUSED - kõik riigid, mis tekkisid, ei jäänud püsima (Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia, Azerbajaan) - püsima jäid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria, Serbia-Horvaatia-Sloveenia Ukraina alad: - polnud üks riik (rahvavabariik ja nõukogude vabariik) - kui Sm sai vallutada läänealad, siis polnud kumbagi võimu, kuid kui Sm lahkus 11.11.1918, kestis edasi kaksikvõim, vahepeal isegi kolmikvõim—unioon kahe võimu vahel, kuid 1919 NSV tungis juba Kiievisse ja vallutas (alustas ko5igi piiriäärsete riikidega—eesti vabadussõda), kuid NSV samal ajal kodusõda (punased-valged), tõrjuti 1819 kevad-suve vene väed välja Benikini poolt. Peale seda tungisid ka poolakad sisse (1921 liideti Lääne-Ukraina Poolaga) + siis vene


valged,. Ida Ukrainas moodustati Ukraina nõukogude sotsialistlik vabariik (1921), liideti NSV-ga 1922 Eesti alad: - 1917-1920 kodusõda (NSV ja uus riik) Soome alad - kodusõda (Soome punased vs vabariigi armee)- väga lõhestunud ühiskond- talvesõda aitas armee parandada (1939-1940) - ‘‘Siin põhjatähe all’’- I ja II osa, Väinö Linne Kaardil vahet tegemine: 1. Kas Au-Ung on v ei ole, Sm järgi, Vm järgi (balti järgi ei saa, sest võib olla ka II MS) 2. I MS vaheline aeg, sest Poola koridor 3. Montenegro kadus, ühendati Jugoslaaviaga
Vasakule Paremale
Maailm 20 saj algul #1 Maailm 20 saj algul #2 Maailm 20 saj algul #3 Maailm 20 saj algul #4 Maailm 20 saj algul #5 Maailm 20 saj algul #6 Maailm 20 saj algul #7 Maailm 20 saj algul #8 Maailm 20 saj algul #9 Maailm 20 saj algul #10 Maailm 20 saj algul #11 Maailm 20 saj algul #12 Maailm 20 saj algul #13 Maailm 20 saj algul #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2023-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 371992 Õppematerjali autor
Konspekt sisaldab materiali teemal Maailm 20. sajandi algul

Sarnased õppematerjalid

I Maailmasõda-Vene Revolutsioonid-Eesti Vabariigi sünd
4
odt

I Maailmasõda, Vene Revolutsioonid, Eesti Vabariigi sünd

J.VILMS ­ 1918 loodud Päästekomitee liige, kirjutas ,,MKER". J. LAIDONER ­ E vägede ülemjuhata Vabadussõjas. Oli tähtis roll VS võitmisel. J. PITKA ­ oli EV merejõudude juhataja, VS sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. J. KUPERJANOV ­ E väejuht, VS kangelane. Suri Paju lahingus 31. jaanuar 1919. 3. LIITUDE JA PINGEKOLLETE KUJUNEMINE ENNE I MS. 20. saj alguses oli maailm vastuolude äärel: * SM vs PR (kättemaks, Elsass-Lotring, kolooniad) * SM vs ING (maailmapoliitika, laevad, kolooniad) I MS leerid: * 1879 SM + A-U 1882 SM + IT * 1890 PR + VM 1904 ING + PR (Entente Cordiale ehk Südamlik Leping) 1907 ING + VM ENTENTE CORDIALE: *AVALIK OSA ­ ING tegevusvabadus EG, PR tegevusvabadus Marokos. *SALAJANE OSA ­ Egiptuse ja Maroko kolooniateks muutmine SM püüdis VM ANTANTIST ära meelitada!

Ajalugu
AJALUGU-I ja II maailmasõda
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress ­ käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt

Ajalugu
Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

Ukrainast · 3. märts 1918 ­ Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas: · 6. dets 1917 ­ Soome iseseisvus · 16. veebr 1918 ­ Leedu iseseisvus · 24. veebr 1918 ­ Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas · tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tsehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia · Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati · Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim ­

Ajalugu
Venemaa kokkuvarisemine
38
doc

Venemaa kokkuvarisemine

Ukrainast  3. märts 1918 – Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas:  6. dets 1917 – Soome iseseisvus  16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus  24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas  tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tšehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia  Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati  Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim –

Venemaa
I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel
4
doc

I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel

Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a ,,Kiire võidukas sõda Pr vastu", autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke ­ kindralid. Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal ­ põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema ­ 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque ­ põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid nägi

Ajalugu
Ajalugu - I MS
16
docx

Ajalugu - I MS

 1907 riikide blokid said valmis  Antant ja kolmikliit vastamisi  Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud Kolmikliit – eesmärgid:  Kandev jõud saksa  Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma  Aus-Ung ja It olid nõrgemad riigid; saksa toetus oli oluline; nõrgim lüli It  Türgi-saksa sõprus oluline Antant  Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale) Vene impeerium XXsaj algul 20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894). Romanovite dünastia. Jäi viimaseks tsaariks.  1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast) 1905 revolutsioon(soodustas Jaapanile kaotus)  algas “Verise pühapäevaga” (9.jaan 1905)  vene võimud avasid rongkäigu vastu tule, millest algasid rahutused, mis kestsid üle aasta  lõputud streigid ja meeleavaldused  17.okt manifest

Ajalugu
9 klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte
22
doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat ­ USA, Pr & Ingl ­ suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit ­ organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu ­ keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, L

Ajalugu
LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD
26
docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun