I Maailmasõda, Vene Revolutsioonid, Eesti Vabariigi sünd (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44
1. MÕISTED
ANTANT – ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele
KESKRIIGID – SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel
„BALKANI PÜSSIROHUKELDER“ - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused
SCHLIEFFENI PLAAN – SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM.
POSITSIOONISÕDA – kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda
YPRES' LAHING – 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslased kasutasid I korda sõjategevuses gaasi.
SOMME LAHING – 1916 juuli-november toimunud lahing Läänerindel, PR-ING vägede pealetung SM vastu. Kasutati I korda lennuväge ja tanke(ING).
VERDUNI LAHING – 1916 veebruaris alanud ja 10 kuud kestnud lahing Läänerindel. SM tahtis tungida Pariisi, otsustas vallutada Verduni kindluse. Kindral Perain'i („PR uhkus ja häbi!“) juhtimisel suutis PR oma pealinna ja Verduni kaitsta.
„KADUNUD PÕLVKOND“ - I MS osa võtnud ja selle ajal üles kasvanud põlvkond, kel puudus sõja pärast turvatunne , nende lähedased surid ja nad ise olid ka sõtta kaasatud.
COMPIEGNE'I VAHERAHU – 11. nov 1918 alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas I MS. SM kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid.
VEEBRUARIREVOLUTSIOON – 17. veebruar VM'l toimunud revolutsioon , mille käigus VM tsaar Nikolai II loobus troonist. Lõpes 304 a kestnud Romanovite võim.
OKTOOBRIREVOLUTSIOON – 17. oktoobril VM'l toimunud revolutsioon, mille käigus tulid võimule kommunistid , jäid võimule kuni 1991.
VABADUSSÕDA – 1918-1920 toimunud sõda E ja VM vahel. E läks alguses halvasti, murdepunkt toimus 19. jaanuaril, E hakkas minema hästi.VS lõppes Tartu Rahuga.
LANDESWEHRI SÕDA – 1919 P-Lätis toimunud lahing SM ja E vahel. E sai võidu.
EESTI PÄÄSTEKOMITEE – 19. veebruaril 1918 Maapäeva juhatuse poolt moodustatud komitee, kuhu kuulusid J. Vilms, K. Päts ja K. Konik ja kelle ülesanne oli avaldada iseseisvusmaifest.
„MANIFEST KÕIGILE EESTIMAA RAHVASTELE“ - 1918 Päästekomitee poolt kirjutatud manifest, millega kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik.
TARTU RAHU – 2. veebruaril 1920 Tartus sõlmitud rahu EV ja Nõukogude VM vahel. Sellega ja E võiduga lõppes VS. Tagas iseseisva ja demokraatliku E riigi püsimajäämise.
2. ISIKUD
WILHELM II – SM keiser I MS ajal, 1918 loobus troonist. Võttis suuna maailmapoliitikale, pööras tähelepanu laevastiku ja armee tugevdamisele, alustas AAFR koloniseerimisega.
FRANZ FERDINAND – A-U troonipärija, kes tapeti 28. juunil 1914 Sarajevos Serbia terroristi poolt. Tema tapmine algatas I MS.
LENIN – VM bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija ja NSVL esimene valitsusjuht. Bolševikud tahtsid kehtestada vägivaldset proletariaadi diktatuuri.
NIKOLAI II – Veebruarirevolutsiooni käigus troonist loobunud VM viimane tsaar. Lõpetas 304 a kestnud Romanovite dünastia valitsuse. Tema üle oli suur võim „imemehel“ Rasputinil. 1918 tapeti tema ja ta perekond Jekaterinburgis.
RASPUTIN – joodikust munk ja liiderdaja, kellel oli suur võim N II üle. Monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Ta sekkus eriti I MS ajal üha enam poliitikasse, määras ministreid ja muid olulisi riigiametnikke. Tapeti monarhistlike ringkondade poolt 1916.
K. KONIK – 1918 loodud Päästekomitee liige, kirjutas „MKER“.
K. PÄTS – 1918 loodud Päästekomitee liige, kirjutas „MKER“, sai I EV valitsuse peaministriks.
J.VILMS – 1918 loodud Päästekomitee liige, kirjutas „MKER“.
J. LAIDONER – E vägede ülemjuhata Vabadussõjas. Oli tähtis roll VS võitmisel.
J. PITKA – oli EV merejõudude juhataja, VS sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi.
J. KUPERJANOV – E väejuht, VS kangelane. Suri Paju lahingus 31. jaanuar 1919.
3. LIITUDE JA PINGEKOLLETE KUJUNEMINE ENNE I MS.
20. saj alguses oli maailm vastuolude äärel:
* SM vs PR (kättemaks, Elsass - Lotring , kolooniad )
* SM vs ING (maailmapoliitika, laevad, kolooniad)
I MS leerid:
* 1879 SM + A-U
1882 SM + IT
* 1890 PR + VM
1904 ING + PR ( Entente Cordiale ehk Südamlik Leping)
1907 ING + VM
ENTENTE CORDIALE: *AVALIK OSA – ING tegevusvabadus EG, PR tegevusvabadus Marokos .
*SALAJANE OSA – Egiptuse ja Maroko kolooniateks muutmine
SM püüdis VM ANTANTIST ära meelitada!
Enne I MS kujunesid 2 pingekollet: * MAROKO – PR vs SM
* BALKANI PS - „B PRK“ - põrkusid suurriikide vastandlikud huvid ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused.
4. I MS PÕHJUSED JA AJEND , SÕDIVATE POOLTE SÕJAPLAANID. KES OLI SÜÜDI I MS PUHKEMISES?
PÕHJUSED: * F.F. atentaat
* ülemvõim kolooniates
* ING-SM konkurents merel
* ülemvõim Balkanil
* PR-SM vaheline vaen, Elsass-Lotring
AJEND: F. F. atentaat 28. juuni 1914
SÕJAPLAANID:
* SM – Schlieffeni plaan. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. Selleks rajati 13 kahesuunalist raudteed , üle Reini15 raudteesilda. SM oli sõjaks valmis.
* PR – plaan 17. SM vastu võimas kindlustuste liin , et vältida 1870.1871 a PR-Preisi katastroofi. Passiivne kaitsestrateegia.
* ING – plaan teha sõda ära võõraste kätega, ainult anda neile raha. Mehi vaid 70 000.
* VM - „aururull“, kahel rindel SM ja A-U vastu. 6 milj meest. VM polnud sõjaks valmis.
I MS puhkemises on süüdi kõik sõjast osa võtnud riigid. Neil kõigil oli võimalus keelduda sõjas osalemast, aga keegi neist ei teinud seda. Ma arvan, et MS puhkeski selle pärast, et keegi ei tahtnud alla anda, taheti näidata oma võimu ja taheti vaenlasele koht kätte näidata.
5. SÕJATEGEVUS LÄÄNE- JA IDARINDEL.
LÄÄNERINNE
IDARINNE
1914
250 km pikkusel rindel toimus piirilahing. SM jõudis Pariisi lähistele, PR alustas Marne 'i lahingu nime all vastupealetungi. Nurjati Schlieffeni välksõja plaan. Algas positsioonisõda.
Tannbergi lahing, SM vallutas Ida- Preisimaa
1915
Ypres'i lahing, milles SM kasutas I korda sõjategevuses gaasi. Allveesõda ING-SM vahel. „Louisitania“ uputamine SM poolt.
SM otsustas VM purustada, see ei õnnestunud. Rinne stabiliseerus Riia juures.
1916
Verduni lahing, SM ei suutnud Pariisi vallutada. (PR kindral PETAIN „PR uhkus ja häib!“, Pariisi lukk) Somme'i lahing, I korda kasutati lennuväge ja tanke.
SM tungis edasi
1917
Tankirünnak Cambrais linna lähistel. (476 tanki , ING-PR) 17. aprill astus sõtta USA.
Veebruarirevolutsioon VM-l, N II kukutati . SM vallutas 1917 Riia, Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa
1918
Märts 1918 VM lahkus I MS-st; SM üldpealetung Läänerindel; SM kurnatud ! 29. sept väljus sõjast Bulgaaria , 31. okt väljus sõjast Türgi, 3.november A-U, 3. nov revolutsioon SM-l, W II loobus troonist.
6. SÕJALISED UUENDUSED I MS'S, I MS TAGAJÄRJED.
SÕJALISED UUENDUSED: * kaevikud – raudbetoon , okastraat
* raskekahurvägi – kuulipildujad
* zeppelinid/lennukid – algul luure, hiljem pommitamine; 1917 – lennukid = KOLMEMÕÕTMELINE SÕDA
* tankid – paanika! (ING)
* mürkgaas (SM)
* miljonilised armeed – Antant: 42 milj; keskriigid 25 milj; kokku 67 milj; 1918 – miljon autot = MOBIILNE SÕDA
I MS TAGAJÄRJED: * maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: SM, VM, Türgi, A-U
* uute rahvusriikide teke, sh EESTI!
* 10 milj hukkunut; 20 milj haavatut; 20 milj hukkunud grippi peale sõda
* jõuvahekordade muutumine maailmas (USA)
* EUR moraali ja väärtuste allakäik („kadunud põlvkond“)
* majanduslik kaos
* naiste roll ühiskonnas tõusis
* II MS
I MS TAGAJÄRJED MAJANDUSELE:
* majanduselu allutati relvade,laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele
* kasutati naiste, noorukite, sõjavangide tööjõudu
* suurettevõtete kasum suurenes
* majanduselu hakati kontrollima
* riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu, toorainet
* majanduslik kaos oli tunutav põllumajanduses
* kehtestati üldine töökohustus, seadused, mis lubasid streikida
* väiketootjad laostusid
* riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut
* tarbjakaupade tootmine vähenes
* kaardisüsteem
7. POLIITILISED SÜNDMUSED, MIS TOIMUSID VM'L I MS AJAL JA NENDE TAGAJÄRJED VM'LE JA MAAILMALE.
VM oli 20.sj alguses: * maha jäänud muust EUR
* kaotati 1904-1905 VM-Jaapani sõda
* rahulolematus VM tsaar N II(mõjutatav Rasputinist) ja kodanikuõiguste puudumistega
VM'l läks I MS alguses halvasti.
VEEBRUARIREVOLUTSIOON – 17. veebruar. VM tsaar N II loobus troonist. Lõpes 304 a kestnud Romanovite dünastia võim. VM moodustati Ajutine Valitsus. Asutav Kogu pidi otsustama VM saatuse 1917 a sügisel.
OKTOOBRIREVOLUTSIOON – 17. oktoober. Võimule tulid kommunistid. Jäid võimule kuni 1991 a. 18. juuli 1918 hukati tsaari perekond.
Sügis 1917 – Asutava Kogu valimised. 58 % esseerid ; 25 % bolševikud, 13 % kadetid ja teised kodanlikud parteid. Bolševikud ajasid Asutava Kogu laiali.
1918 – 1920 VM kodusõda – valged vs punased.
TAGAJÄRJED VM'LE: VM'l olid võimul kuni 1991 a kommunistid, kes teostasid vägivaldset proletariaadi diktatuuri, eriati teisiimõtlejaid, keelustati teised parteid ja hakati vastaseid füüsiliselt hävitama. Nõukogude võimu ja vägivalla ohvriks langesid miljonid inimesed. Nende maailmarevolutsiooniidee oli täitmatu soovunelm muuta kogu maailma kommunistlikuks.
TAGAJÄRJED MAAILMALE: bolševike maailmarevolutsiooniidee teostamine tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja hiljem selle puhkemise mitmes riigis. Nõukogude võimu ja vägivalla ohvriks langesid miljonid inimesed.
8. VEEBRUARIREVOLUTSIOONI, OKTOOBRIREVOLUTSIOONI JA SAKSA OKUPATSIOONI TAGAJÄRJED EESTILE.
VEEBRUARIREVOLUTSIOON: E sai esimesena VM impeeriumis autonoomia , mis tähendas: E ametnikud, E Maapäev, E keel, E Kubermang – P ja L-E, E rahvusväeosad.
OKTOOBRIREVOLUTSIOON: E piirati demokraatlikke vabadusi, E Maapäev saadeti laiali, majanduse riigistamine.
SAKSA OKUPATSIOON: puudus toiduainetest ja küttest, veeti välja kõike, mida sõda pidav maa vajas, kirju võis saata ainult lahtises ümbrikus ja saksa keeles, saksa keel.
Kommunistide minemise ja sakslaste tulemise vahepeal kuulutati Päästekomitee poolt loodud „Manifest kõigile rahvastele“'ga välja EV.
9. EESTI TEE ISESEISVUSENI.
* E sai I VM impeeriumis autonoomia
* venelased läksid, sakslased tulid
* loodi Päästekomitee, „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele!“
* 23. veebruar kuulutati EV välja Pärnus Endla teatris(Hugo Kuusner)
* 24.veebruar kuulutati EV välja Tallinnas, moodustati ajutine valitsus(K. Päts)
* 25. veebruar jõudsid T sakslased, algas Saksa Okupatsioon
* Vabadussõda 1918-1920
* Tartu Rahu 2.veebruar 1920(E-VM piir, E sai 15 milj kuldrubla, VM tunnustas EV)
10. VABADUSSÕDA JA LANDESWEHRI SÕDA – KELLE VAHEL JA MIKS? MIS AITAS VÕIDULE?
VABADUSSÕDA – 1918-1920, E-VM. E soovis saada iseseisvust.
E läks alguses halvasti, sest polnud mehi, tundus lootusetu, puudus relvadest .
AITAS VÕIDULE: 19. jaanuar – E vägede ülemjuhataja Johan Laidoner, soomusrongi ja meredessandid, admiral Johan Pitka, inglise eskaader TLN all (Punaste vastu, moraalne tugi), vabatahtlikud Soomest, Rootsist, Taanist, sõdurite arv hakkas kasvama, 1/5 eestlastest, Julius Kuperjanov. Jaanuar 1919 – Paju lahing, EV 1. sünnipäev – EESTI ON VABA!
2. veebruar 1920 – Tartu Rahu, E ja VM vahel
LANDESWEHRI SÕDA – 1919. SM ründas E!
SM soovis luua Balti Hertsogiriigi, soovis saada võimu. 23. juuni 1919 – Võnnu lahng. Võidule aitas E vägede ülemjuhataja Johan Laidoner, sõdurite arv hakkas kasvama.