1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22. juuni Saksamaa ja NL sõda · Atlandi harta · 7. dets Usa astub sõtta · 11. dets Saksamaa kuultab USA- le sõja 1942 · Midway merelahing · Stalingradi lahing · El Alameini lahing 1943 · Saksamaa kuulutab sõja · Kurski lahing, tankilahing · Mussoliini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast · Teherani konverents 1944 · Krimmi konverents · ÜRO loomine · 30. aprill Hitler teeb enesetapu · 8. mai Saksamaa kapituleerimine · Potsdami konverents · 6. august ja 9. august Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofid · 2. sept Teise maailmasõja lõpp
sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbritannia, KAnada ja Poola väed.'2)06.06.1944 3) Sakslaseed pidurdavad pealetungi , kuid sügisel vabastati juba kogu Prantsusmaa ning jõuti Saksamaa piiril 3)Idarindel vallutas Nsv liit sügisel tagasi EEsti ja LÄti , Jaanuaris 1945 Varssavi ja tungiti Saksa aladele. Jalta 1945 veebruar
koondama Pööre sõjas 1943 28. Nov-1. Apr lüüakse Sakslased Aafrikast välja DetsTeheran 2. Vebr- Stalingradi all 90 000 Saksa sõjaväelast NSVL-Stalin vangi. (Pauluse üksus) USA- Roosevelt 5. Aug Kurski tankilahing Algab punaarmee suur SB- Churchill pealetung, mis lõppeb Berliinis Baltikumide otsus 6. Nov- Sm lahkub Kiievist II rinne Euroopas Pärast Aafrika lahingute võitmist toimub USA js SB dessant Sitsiiliasse, vabastatakse Lõuna-It Jap suudab oma vallutusi hoida
Süüria rindel alustasid Iisraeli tankid kontsentreeritud vasturünnakut ning 10. oktoobriks olid süürlased surutud 1967. aasta vaherahu piirist tagasi, olles seejärel sunnitud taganema veelgi. Iisrael oli nelja päevaga suutnud raskest olukorrast välja tulla. Süüria tahtis vaherahu sõlmida nähes Iisraeli vasturünnakut, kuid Egiptuse president Sadat oli vastu, kuna lootis oma vägede edule. 14. oktoobril alustati Iisraeli vastu Siinail rünnakut, millest kujunes välja suurim tankilahing peale Kurski lahingut Teises maailmasõjas. See oli sõja pöördepunkt ja täielik läbikukkumine Egiptuse jaoks. Sadat ei lubanud vägedel aga läänekaldale tagasi pöörduda, mis võimaldas Iisraelil 16. oktoobril Suessi kanali lõunast ületada ja Egiptuse territooriumil edasi tungida. 19. oktoobril langes iisraellaste kätte Fayidi lennuväli, mis andis neile olulise tähtsusega õhusilla vägede varustamiseks kanali läänekaldal.
Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt. 22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus. 14 aug 1941- Atlandi harta 7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein. Juuni-august 1943- Kurski tankilahing 6 juuni 1944- II rinde avamine, Normandia dessant. 22 sept 1944- punaarmee vabastas Tallinna 2 mai 1945- kapituleerus Berliin 8 mai 1945- kapituleerus SM 6-9 aug tuumapommi kasutamine 2 sept 1945 sõja lõpp, kapituleerus Jaapan. IIMS perioodid I sept 1939-nov 1942 a)sept 1939- 22 juuni 1941 sõja algus, sõja kuulutamine, Poola ründamine,SM edu läänes, Balti okupeerimine b)22 juuni 1941-7-8 dets 1941 SM-NSVL sõda
planeeris pealetungi 40 km laiusel lõigul. -> selle vastu ehitasid sakslased Siegfriedi liini o Aprillis 1917 nädal suurtükituld + rünnak ->nn Nivelli tapatalgutes hukkus ~250 000 liitlast o Juuli lõpus 1917 algas nn II Ypres'i lahing Flandrias -> mudaväljadel liitlaste mööda laudteid (40 000 teadmata kadunud) -> 6. Novembriks liitlasi hukkunud 300 000+viik. o November kuni detsember 1917 Cambrai tankilahing -> sakslased peatasid nad rünnakrühmadega. o Oktoobri lõpus 1917 Caporetto lahing -> Itaallaste rünnak -> sakslased tulevad Austria-Ungarile appi -> sakslased jõuavad Veneetsiani o 1917 aasta septembris algab Saksa pealetung idarindel -> 3.09 vallutati Riia > oktoobri alguses Eesti saared o 1917 oktoobris tulid Venemaal võimule enamlased -> rahudekreet -> märtsis 1918 Bresti rahu, millega Venemaa väljus sõjast
1944.aasta jaanuariks oli blokaad täielikult murtudning sellega lõppes Leningraadi elanike 900 päevase kannatuse. Leninkraadi blokaad oli Teise Maailmasõja ohvriterohkeim aksioon. Blokaadis suri nälga umbes 640 000 inimest. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) Kurski lahing oli sakslaste viimane püüe asuda edasi suurele pealetungile itta kuid seegi ei õnnestunud ning Punaarmee sai veelgi hoogu kaotatud alade vallutamiseks.Kurski lahin oli teise maailmasõja suurim tankilahing. Lahingusse oli kogunenud 1/3 saksamaa sõjalisest jõust Midway lahingus (4.06.1942-6.06.1942) Ameerika ühendriikide laevastik mis paseerus peamiselt lennukikandjatel sai suure võidu Jaapani laevastiku üle ning Jaapan pidi taganema. Sellega oli Jaapani pealetun peatatud ning Ameeriklased võisid hakkata tagasi võitlema kaotatuid maid. Midway merelahing näitas et merel võib toimuda lahing ka nii et laevad ei ole otseses konfliktis. Berliini lahing(
Läänerinne Jüüti mere. 1916 Suurbritannia ja Saksamaa sisuline võit Inglismaale, suurim merelahing Nivelle 1917 Saksamaa ja Prantsusmaa sõda väikesel territooriumil paljude inimestega, tapatalgud Cambrai 1917 Saksamaa ja Prantsusmaa tankilahing Caporetto 1917 Itaalia katastroof Itaalia jaoks UUENDUSED SÕJAPIDAMISES: Maal: tankid, raadio Merel: allveelaevad Õhus: lennukid, mürgigaasid
Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pike...
ESIMENE MAAILMASÕDA. Põhjused: 1. Vastuolud suurvõimude vahel, Prantsusmaa+Inglismaa -> Saksamaa 2. Venemaa ja Austria-Ungari konflikt Balkanil 3. Sõda romantiseeriti 4. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5. Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia 6. Natisonalism (Serbias) 7. Ülitundlikkus pidevate suuriikidevaheliste kriiside tõttu Ajend: Franz Ferdinangi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale ALGUS: 1.august 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa: Schlifferi plaan: Prantsusmaa purustamine, seejärel väed Venemaale. - Arvestati väga vähese ajaga, ei arvestatud Venemaa kiirema tegutsemisega +Kindel plaan, hea varustus, läksid ringiga läbi Belgia, kust ei osatud ohtu aimata Prantsusmaa: Plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saks...
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
o lahingus osalesid kuulipildujad, pmmituslennukid, tankivägi o kasutati öölahinguid, ratsaväerünnakuid, gaasi o novembriks kaotasid britid 420 000 meest, prantslased 205 000 meest, sakslased 680 000 meest o liitlased liikusid edasi 3 km f) Nivelle'i läbimurre otus läbimurdeks Saksa rinde etteulatuval osal kitsal lõigul (selle vastas sakslastel Siegfriedi linn)-> nn Nivelle'i tapatalgud, hukkus u 250000Antante'i sõdurit g) Gangrai tankilahing november-detsember 1917 sakslased peatavad edasitungi rünnakrühmadega h) Capporetto - 24 okt 1917 Itaalia vs A-U + Saksamaa,Itaalia rinne murti läbi ja lüüakse tagasi Veneetsiani.
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
See pikendas Vene rinnet. 1917. aasta Prantsusmaal vahetati välja ülemjuhataja Joffre, asemele Nivelle. Aprillis alustas ta pealetungi Reimse´i Soissons´i lõigus. Kestis 3 nädalat. Edu ei saavutatud, lahing oli strateegilises mõttes kasutu. Seda lahingut hakati nimetama Nivelle´i tapatalguteks. Nivelle asendati ülemjuhataja kohal kindral Petain´iga. Nov det toimus Cambrai juures esimene tankilahing. U 400 tanki. Inglased erilist edu ei saavutanud. Kujunes jälle positsioonisõda. Itaalia rindel 1917. a okt Caporetto katastroof. Itaalia väed said seal Saksa vägedelt rängalt lüüa. See sai ränga kaotuse sümboliks. Idarinne. Venemaa 1917. a veebr puhkes Venemaal Veebruarirev. Tsaar Nikolai II kukutati troonilt, kehtestati kaksikvõim. Vene rinne jäi nõrgaks. Sakslased tungivad peale. Sept vallutasid Saksa väed Riia, jõudsid Eesti saartele. Okt (uue kalendri järgi nov ) toimus
Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Kurski lahing (1943.a.suvi) Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti nõukogude väegruppi. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1943. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. Suri nälga 640 000 inimest. Teise rinde avamine (Põhja-Prantsusmaal Normandias 6.juunil 1944.a.) Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide üksused) maabumine
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähe...
Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini.
Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris
Läänerinde uueks ülemjuhatajaks määrati kindral G. R. Nivelle. Läbimurdekohaks märgiti Saksa rinde etteulatuv osa Reimsi ja Soissonsi vahel. Vaatamata suurtele jõududele ja põhjalikule ettevalmistusele operatsioon ebaõnnestus. Lahing toimus väga kitsal alal, mistõttu sakslastel oli võimalus kohale tuua hulgaliselt reserve. Ajalukku on see läinud "Nivelle'i tapatalgute" nime all. 1917.a. novembris-detsembris toimus Cambrai /kanbre:/ lahing, mis oli maailma esimene tankilahing. See oli inglise armee pealetung läänerindel. Lahing algas ootamatu tankirünnakuga kolmes laines, kokku 476 tanki. Efekt oli suur, sakslased põgenesid paanikas. Kuid juba järgmisel päeval suutsid sakslased pealetungi peatada. IDARINNE. Täitmaks liitlaskohust ja kindlustamaks oma autoriteeti, otsustas Vene Ajutine Valitsus alustada 1917. a. suvel suurt pealetungi. Vene vägede ülemjuhatajaks oli määratud A. Brussilov. Pealetung algas Edelarindel, kus Vene 8. armee kindral L.
teha suure pealetungiga Volga ääres. 1942.a. novembriks koondati Stalingradi alla ligi 2 miljonit võitlejat.19.nov. algas Punaarmee vastupealetung. Relvastuses oli Punaarmee siis üle. Sakslaste 330 000-meheline väekoondis võeti ,,kotti". Hitler oli keelanud alla anda, kuid 2.veebruaril 1943.aastal seda tehti. Saksamaal järgnes sellele 3-päevane lein. Stalingradi lahing oli suure murrangu alguseks sõjas, millele järgnes 1943.a. s uvel võimas tankilahing Kurski kaarel. Tulemus: oli toimunud suur murrang sõjas. Wehrmacht hakkas taganema. Saksamaal ei läinud enam hästi ka mujal rinnetel. Stalingradi lahingu ajal oli liitlaste (USA ja Briti) vägedel võimalus alustada dessanti Põhja- Aafrika lääneossa. Selle operatsiooni tulemuseks oli Rommeli vägede kaotus, veerand miljonit teljeriigi võitlejat andsid end vangi, Saksa-Itaalia tugiala Põhja-Aafrikas oli likvideeritud. 1943.a
tõstis Am tagajalgadele, kuna nad olid sõjast kõrval. 1916 Taani lähistel vetel Jüüti merelahing – öösel; mõlemad pooled väitsid, et võitsid.; ingl kaotasid rohkem, kui sakslased, kuid ingl teor võitis, sest saksa hakkas kartma. 1917 Läänerinne: suur tahe saksat kukutada am kaalub appi tulemist Cambrai lahing – antante saadab massiliselt tanke – tankilahing Itaalia rinne: Caporetto lahing – It väed said raskelt luau saksalt ~300 000 itaallast võeti vangi ingl/pr väed tulid It appi, kuid päästa eriti ei suudetud Tagalas: Naine tuleb ühiskonnaellu ->tehastesse tööle, tootsid sõjajubinaid jm Eluolu: Kadunud sugupõlv Rüütellikkus kadus 1918 USA tulek sõtta Aprill ’17 kuulutas Am saksale sõja juriidiliselt Veebruar ’18 sakslased ründasid Saaremaad 24
Venelased-Sakslased pöördepunkt VIST Midway merelahing Usa võitis selgelt. 4-7 juuni 1942 Jaapan-USA Midway saarestik Kurski lahing Juuli-august 1943Venelased võitsid, Sakslaste Sakslased ja Venelased,viimane pealetung idas. Tankilahing Normandia dessant 6juuni 1944 Liitlasväed USA-Liitlased surusid läbi suurte Sakslased kaotustega Leyte merelahing Ajaloo suurmi merelahing. 23-26okt 1944 Liitlasväed-Esimesed kamikazed. Jaapan Liitlasvägede võit. 9. Kes oli/mida tähendab: Zukov Georgi Konstantinovits Zukov (vene
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
Võeti vastu kui päästjaid. Oli vene okupatsioonist parem, kuid tapeti juute jne. Schlieffeni plaan - Sakslaste sõjaplaan mille kohaselt pidi saksamaa ründama Pariisi mitmest küljest ning tungima Prantsusmaale läbi Belgia ja Luxembourgi. Soomusrongid - Soomustatud rongid millega rünnati vaenlast riigi siseselt. Peamiselt esimeses maailmasõjas. 5 Stalingradi ja Kurski lahingud - Saksamaa kaotas mõlemad, esimene linna all teine suurim tankilahing maailmas. Sufražetid - Naisõiguslane 20. sajandi algusaastatel. Sõjakommunism - 1918-1922:talup pidid vilja riigile,toitlustamissalgad,töökohust,tööstusettev riigistati,elanikkonna varust normi järgi,tasuta teenused(teater,korter) Šovinism - Marurahvuslus - omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Talvesõda, Jätkusõda - Vene Soome sõjalised konfliktid. Soome säilitas mõlemal korral iseseisvuse, aga kaotas maad.
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
stabiliseerida. Hitleri välksõja plaan kukub läbi. 29 suvel toibuvad sakslased ja Hitler nõuab Stalingradi vallutamist. 30 19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata. 31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur
a. - Hitler püüdis kriisist välja tulla 18.veebruaril 1943 totaalse sõja väljakuulutamisega IV Liitlaste otsustav pealetung 1943.a. - jaanuaris 1943 toimus USA-I valitsusjuhtide (Roosevelt, Churchill) Casablanca konverents - eesmärk Saksamaa kapitulatsioon. 1. a) Idarindel - Leningradi blokaadi murdmine - Stalingradi all alanud pealetungiga samal ajal asusid venelased pealetungile ka mujal - laiendati avaust Leningradi blokaadi rõngas ja jaanuaris 1943.a. murti blokaad. - tankilahing Kurski kaarel juuli-august Suvel üritasid sakslased uut pealetungi - koondati kõik jõud Kurski piirkonda - 50 kõige lahinguvõimelisemat diviisi, neist 20 tanki- ja motoriseeritud diviisi 5.juulil algas pealetung Kurski kaarel. Venelased teadsid sakslaste plaane, paiknemist ja rünnaku algusaega. Olid koondanud sinna tunduva jõudude ülekaalu. 12.juulil läksid venelased pealetungile ja 23.augustit loetakse lahingu lõpuks ja sellega läks idarindel initsiatiiv venelaste kätte.
aasta keskel ründama algul vahemerd ja seejärel Loode-Euroopat, mistõttu Saksa jõud idas ei saanud kasutada läänest saabuma pidavaid reserve. Kohe pärast Volga intsidenti püüdis Punaarmee ära kasutada Saksamaa jõudude peataolekut ning võttis ette mitu pealetungi Lõuna-Venemaal ja Ida-Ukrainas. Nende peamine eesmärk oli purustada von Mansteini armeegrupp Süd, mis oli moodustunud armeegruppide A, B ja Don ühendamisel. Peeti maha mitmeid lahinguid, sealhulgas ka üks suurem tankilahing, millest suutis võitjana välja tulla Punaarmeel. Siiski ei raugenud ka Wehrmachti jõud ja lahinguid peeti veel ligi 2 aastat kuni NSVL väed suutsid Berliini jõuda (Antill 2009: 87-90). 13 Kokkuvõte Hitleri ja Stalini koostöö maailmasõjas muutus pöördeliseks pärast Hitleri edukaid saavutusi läänes. Hitler tundis end võitmatuna ning otsustas alustada lahingutegevust ka idas - oma
sundisid muutma Saksa hävitajad ja 88 ning 128mm õhutõrjekahurid. Kurski lahing Hitleri võimalused olid otsakorral sest ta teadis, et ta väed ei pea vastu veel ühte suvist ründe perioodi. Siiski oli talvisest taganemisest üle jäänud veel 2 armeed ja tee Kurski oli vaba. Hitleri jaoks oli see liiga hea võimalus, et käest lasta. Oodates 3 kuud uusi tanke avas Hitler Kurski lahingu 5 juulil. Käimas oli maailma ajaloo suurim tankilahing. Venelased võitlesid kuni täieliku seismajäämiseni 12 juulil, kui Hitler kutsus väed tagasi sest britid ja ameeriklased olid maabunud Sitsiilias ja sinna oli vaja abivägesid. Sellega läks initsiatiiv idarindel täiesti venelaste kätte. 11 Itaalia invasioon Kolm ameerika, üks Kanada ja kolm Suurbritannia divisiooni maabus Sitsiilias 10 juulil.
purustanud o Britid võitsid USA abil ja surusid sakslased P.-A-st välja o Ameeriklased ja britid alusatasid Sitsiilia dessanti o 1943 langeb sõjast välja Itaalia, Mussolini hukatakse ja Hitler peab pidevalt vägesid Itaalias hoidma o Aafrika rinne kadus ning Itaalia kaudu jõudis sõda uuesti Euroopasse Kurski kaar suvi 1943 (PÖÖRDELAHING) o II MS suurim tankilahing, venelaste T-34 võimsam o Venelased alustavad sakslastele vastupealetungi, jõudes NSVL läänepiirini (pööre) Punaarmee suurpealetung 1944.aastal o Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi armee toppama (umbes pooleks aastaks) o 1.august 1944 Poola ülestõus o Vallutas Kesk-Euroopa ja 1945.aastal jõudis Saksamaale Normandia dessant 1944 suvi (PÖÖRDELAHING) o Sai alguse 6.juunil
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
Tehastes töötasid naised põhiliselt. Naiste osatähtsuse suurenemine toimus ka ühiskondlikus elus. Enam ei olnud naised ainult koduperenaised. Sõda oli kasulik USA-le ja sõjatöösturitele. 2.8 1917 Prantsusmaa vägede ülemjuhataja kindral Neville otsustas alustada pealetungi ride lõigus, kus sakslastel olid väike eend. See oli nn Neville'i tappatalgud. Sakslased olid rinde taha rajanud Siegfridi liini. 2.8.1 LÄÄNE-RINNE. 20.11.1917 Cambrais'is esimene tankilahing. Antant'i pealetung. Saksa rindest õnnestus läbi murda, kuid Cambrai linnas ei suutnud tankid manööverdada ja rünnak takerdus. Itaalia rindel toimus Capretto katastroof. Kui liitlased ei oleks Itaalaiale appi tulnud, oleks terve riik langenud keskriikide kätte. 2.8.2 IDA-RINNE. 1915 olid Sakslased jõudnud Riia alla. Sellel aastal õnnestus neil linn ka vallutada. Koos Riiaga langesid Saksa vägede okupatsiooni alla ka Eesti saared. 06.04
Kurski eendi tagalas loodi spetsiaalne stepirinne, juhuks kui sakslastel peaks õnnestuma läbi murda. Vägede kontsentratsioon enneolematu, nii NL kui Sm poolel osales u 40% idarindel olevates vägedest üldse. 5.juulil käivitus pealetung, takerduti õige pea Punaarmee kaitsesse. Lõuna poolt õnnestus nädalaga edasi liikuda u 30 km, põhja poolt 12 km. Ka punaväelased kandsid hiiglaslikke kaotus. Otsustavaks sai 12.juulil aset leidnud hiiglaslik tankilahing Belgorodi ja Kurski vahel. Prohhorovka tankilahing- selles osales mõlemal poolel u 1000 tanki, iseenesest lahingu tulemus jäi justkui viiki, kumbki pool otseselt ei võitnud. Tähendas sakslaste jaoks seda, et nende reservis hoitud tankivägi, mis oli mõeldud lahingusse viimiseks pärast seda, kui jalavägi murrab Vene tankiväest läbi, oli nüüd kaotatud. Lahingud jätkusid mõnda aega endise hooga, järk-järgult asusid sakslased taanduma. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
