9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte (1)

Ajaloo eksam
1.pilet
Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas
11.november 1918 Compiegne vaherahu
Pariisi rahukonverents 1919-1920
1)rahulepingute sõlmimine
2)piirid
võitjate diktaat – USA, Pr & Ingl – suur kolmik
Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu.
Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma.
Rahvasteliit – organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel.
Peakorter Genfis , Šveitšis
ei toiminud sest:
1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu – keeldusid tunnustamast RL põhikirja
2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti.
Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire : (Austria, Ungari,Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola)
Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane.
Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid
Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL 'i.
Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu.
2.pilet
Versailles rahuleping ja selle sisu
Rahulepingud sõlmitit eraldi
Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga.
Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919
1)territoriaalsed kaotused:
Elasass- Lotring – Prantsusmaa
Eupen,Malmedy – Belgia
Saarimaa – 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida
Põhja Schleswig – Taani
Klaipeda – Leedu
Lääne Preisi, Poznan – Poola
2)relvastusalased piirangud
sõjaväekohustus kaotati
maavägedes 100 000 vabatahtlikku
mereväes 15 000 vabatahtlikku
ei tohtinud olla allveelaevu,sõjalennukeid,tanke, suuri sõjalaevu ja kahureid
3)demilitariseeritud Reini tsoon – Saksalsed ei tohtinud omada seal sõjaväge ega ka kindlustusi
4)kohustused teiste riikide ees – reparatsioone pidi maksma
5)Saksamaa ja Keskriigid sõjasüüdlased
3.pilet
Sõjakolded 1930.aastatel
Tekkis 3 sõjakollet
1) Aasia Rahvasteliit:
Mandžuuria *nimetas Jaapanit agressoriks-Jaapan lahk -
1931 us Rahvasteliidust
Jaapan ründas Hiinat
Eesmärk:Aasia vallutamine
Tagajärg:Loodi Jaapanist sõltuv Mandžuuria riik
2)Aafrika Rahvasteliit:
Etioopia *kehtestas majanduslikud sanktsioonid
1935-36 *ei tunnustanud Etioopiat Itaalia kolooniana
Itaalia ründas Etioopiat
Eesmärk: Rooma impeeriumi taastamine
Tagajärg:Etioopia vallutati ning Etioopiast sai Itaalia koloonia
3)Euroopas Rahvasteliit:
Hispaania kodusõda *aitas vabariiklasi toidu,ravimite ja riietega
1936-39 *Pr ja Ingl ei toetanud RL,sest neile ei meel-
demokraatia ja vabariigi kaitsjad dinud NSVL toetamine
(toetas NSVL)
vs
demokraatia kaotajad , diktatuuri ja
kindral Franco toetajad
(totasid Itaalia ja Saksamaa)
Tagajärg: kehtestati Franco diktatuur
4.pilet
Versailles` süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing
1933 sai kantsleriks Adolf Hitler
lahkuti Rahvasteliidust
1935 üldine sõjaväekohustus taastati *ei teinud midagi
toimus rahvahääletus Saarimaal-otsustasid ühineda Saksamaaga
Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe – Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja allveelaevu *Ingl soosis
1936 viidi väed sisse Reini tsooni *Pr ega ka RL ei teinud midagi
Saksamaa ja Itaalia sõjaspoliitiline liit – Berliini-Rooma telg
Saksamaa ja Jaapan – Antikomiternipakt – Berliin -Tokyo telg
1937 ühines Antikomiternipaktiga Itaalia – Berliin-Rooma-Tokyo telg
Rahvasteliidul ja lääneriikidel ühine lepituspoliitika , sest Sm oli liiga tehtud enne.
Saksamaa sai sellepärast liitlasteks Itaalia ja Jaapani, kuigi nad olid mõlemad võitjate poolel,aga ei saanud piisavalt asumaid – solvunud ja otsustasid jõuga haarata.
5.pilet
Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel
1)sõjajärgne majanduslangus või kriis – 1924
*sõjamajanduselt – rahuaja majandusele
*sõjakahjud
*katkenud majandussidemed Vm
Pr: - lahingud toimusid Pr pinnal
+ sai Elsass -Lotringi ( kivisüsi , rauamaak)
+ Sm reparatsioone
USA: + sõjategevus tema pinnal ei toimunud
+ Pr ja Ingl võlad
Ingl: - arendati vanu tööstusharusid
+ tema territooriumil lahinguid ei toimunud
+ reparatsioonid
Sm: - kaotas Lotringi
- pidi maksma reparatsioone
2)majanduslik õiteng
1924-29
arenes:
*autotööstus – Ford T
*keemiatööstus
* elektrotehnika – raadio,pesumasin,külmkapp
nõudlus oli suur
raha ostmiseks ja toomiseks laenati pankadelt
Pilet 6
Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused
Suur majanduskriis
1929-1935
Põhjused:
*ülelaenamine, võeti ja anti kergekäeliselt laene, laenukoormus suur
*ületootmine
* lahendamata majanduslikud probleemid
*laenuintressi tõus
*riik ei soovinud sekkuda majanduse reguleerimisse
*eurooplaste madal ostujõud – Euroopa majandus ei arenenud nii kiiresti ning sellepärast ei suudetud ameeriklaste kaupu piisavalt osa ja tekkis ületootmine.
*Ameerika kaitsetollid – sisseveo maksud olid nii kõrged, et eurooplased ei saanud oma kaupu Usa's müüa. Ületootmine Euroopas.
Sisu:
*tööpuudus – mässud, nälg
*börsikrahh – väärtpaberiturg variseb kokku
*palgalangus
*sotsiaalsed probleemid
*ettevõtted läksid pankrotti
Osa riikidest säilitas demokraatia – Soome, Ingl, Pr
Osa riikidest läks diktatuurseks, sest rahvas ootas karmikäelist juhti – Sm, Itaalia
Pilet 7
Demokraatia 1920-30.aastatel
Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt:
VÄLISELT:
*Pärast I maailmasõda muutus enamik Euroopa riike demokraatlikuks
SISEMINE:
Riigi siseselt valmisiõiguslike inimeste arv suurenes←naised said valimisõiguse ning kaotati varandusliktsensus ehk piirangud, valida said töölised
Konservatism säilitas oma toetajaskonna ja mõjukuse. Aeglane ja vana.
Liberalismi asemel tekkis esile sotsiaaldemokraatia : toetasid töölised, kes soovisid saada võrdsemat ühiskonda.
Pilet 8
Prantsusmaa 20-30.aastatel
Riigikord :
parlamentaarne vabariik
mitme partei süsteem – koalitsiooni valitsused – valitsus vahetus väga tihti
Majandus:
- laenud/ + reparatsioonid
*luksuskaubad, keemiatööstus, autotööstus, relvatööstus, toiduainetetööstus
põllumajandussaadusi vedasid sisse
*1930. diktatuuri oht
Rahvarinde valitsus – erinevad parteid diktatuuri ohu vastu – võttis vastu olulised seadused:
1)töönädala seadus – nädalas 48 tunnilt 40 tunnile
2)puhkuse seadus – aastas kaks nädalat palgalist puhkust
Pilet 9
Inglismaa 20-30.aastatel
Riigikord:
parlamentaarne monarhia
2 partei süsteem: konservatiivid ja leiboristid
valmisreform – alates 21a. Valimisõigus nii naistel kui ka meestel
Majandus:
- laenud tagasi USA'le/ + reparatsioonid
vananud tehnika ja arendati traditsioonilisi tööstusharusid
1)söekaevandamine – tulusam oleks toota elektrit vee ja naftaga
2)tekstiilitööstus
3) laevaehitus
põllumajandussaaduste sissevedu
*Briti impeerium – Briti Rahvaste Ühendus – Suur- Britannia + Dominnioonid(oma valitsusega asumaad)- Kanada ; Austraalia ;Uus- Meremaa ; Lõuna-Aafrika + kolooniad (omavalitsust polnud).
Pilet 10
Usa 1920.aastatel
Riigikord:
presidentaalne vabariik
vabaturumajandus( liberalism )
2 partei süsteem:
demokraadid(hakkasid majandus reguleerima)
vabariiklased
Sisepoliitiline pinge:
*ametiühingud = kommunism
*keeluseadus 1920-33(tubaka ja alkoholi müük, transport, tootmine keelati)
sellest lõikas kasu maffia ja tekkis korruptsioon
*korruptsioon – ametikoha kasutamine oma huvides
*isolatsioon – hoiduti sekkumast Euroopa probleemidesse ja võeti vastu neutraliteedi seadus, millega keelati relvade müük sõdivatele riikidele.
Pilet 11
Uus Kurss Ameerika Ühendriikides
*Suur majanduskriis 1929
*valitsus keeldus sekkumast – Hoover väitis, et majandus suudab ennast ise reguleerida ning kriis lõpeb varsti, seda ei juhtnud.(Kriis kestis viis aastat ja majandus ei suuntnud ennast ise reguleerida)
1932.aastal valiti presidendik Franklin Delano Roosevelt
koostas tegevuskava ,,New Deal'' ja innustas ka rahvast tegudele
Sisu: (kehtestati 1933)
1)kehtestati kontroll panganduse üle – president sulges kõik mitteelujõulised pangad . Suur osa hoiustest suudeti taastada.
2)riik hakkas reguleerima põllumajandust – piirati tootmist, selle eest maksti raha. Nii suudeti tõsta saaduste hindu ning põllumeeste sissetulekud hakkasid kasvama.
3)korraldati hädaabi töid ja võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid
4)viidi sisse sotsiaaltoetused (töötuabirahad, pensionid )
Pilet 12
Diktatuuride tekke põhjused
1) I maailmasõjas oli nõrgenenud keskklass – nende asemele oli tõudnud töölisklassi osatähtsus. Kaasati poliitikasse, aga neil polnud kogemusi - tahtsid kiireid muutusi, aga demokraatias ei ole nii kiired muutused võimalikud
2)majanduslikud probleemid- inflatsioon , maavarade kadumine, reparatsioonid
3)alles tekkinud riikides demokraatlike traditsioonide nõrkus – Nt: Eesti. Demokraatia suutsid uutest riikidest säilitada Tsehhoslovakkia & Soome
4) rahulolematus esimese maailmasõja tulemustega- rahulolematus Versailles süsteemiga – vähe asumaid, kaotus, ei arvestatud väikeste riikide huve
- rahva soov karmikäelise juhi järele, kes looks korra majja
Pilet 13
Totalitaarsete diktatuuride üldiseloomustus
Totalitaarne diktatuur – võim on koondunud ühe isiku või isikute grupi kätte. Rahvas ei osale valitsemises ja seadusi muudetakse valitsejate äranägemise järgi. Tugineb kindlale ideoloogiale. Inimesi hoitakse hirmu all.
Võrdlus:
Sm NSVL
ideoloogia:natsionaalsotsialism kommunism
rõhk: rõhuti rahvusele ja rassile tähtsustati töölisklassi
1partei süsteem – NSDP KP
(natsionaalsotsialistlik- (kommunistlikpartei)
saksamaatöölispartei)
juhikultus : Adolf Hitler Jossif Stalin
vaenlased: juudid , mustlased , jõukad inimesed ja vastavalt vajadusele
homod , puudega inimesed
vastavalt vajadusele teised riigid vastavalt vajadusele teised riigid
sala-ja julgeolekuteenistus, mis kontrollis inimesi ja riiki:
Gestapo NKVD
Pilet 14
Kodusõja ja NEP'i aeg Venemaal/NSVL's
1917said võimule kommunistid – kehtestasid diktatuuri
1917-1922 Nõukogude Venemaa
1922-1991 NSVL –( Ukraina ,Valgevene, Taga- Kaukaasia )
1918-20 oli Venemaal kodusõda
1)punased vs valged
NSVL poolt T NSVL vastu
ühtesed E ühtsus puudus, koosnes rühmitustest, kes ei olnud
R organiseeritud ning kõik nägid tulevikku erinevalt
ühtne juhtimine R erinevad juhid
punaarmee O valgekaart
* GULAG 'id R
2)Internatsioon – välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse
Serbia,Prantsusmaa, USA ja Jaapan saatsid Venemaale oma sõjaväe
3)Innustatud maailma revolutsiooni ideest
levistada kommunismi üle maailma
Vm – Soome; Eesti; Läti; Leedu; Poola – VABADUSSÕJAD – kõik suutsid iseseisvuse säilitada
Majanduspoliitikad:
Sõjakommunism – 1918-20 – kodusõja ajal, et elanikkonda ja sõjaväge varustada
eesmärk: Tagada nõukogude võimu püsimine
1)kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus – ülejääk tuli anda tasuta ja võeti vägivaldselt, kui muidu ei antud.
2)üldine töökohustus
3)enamik tööstusettevõtteid riigistati
4)raha ei olnud käibel, palka ei makstud.
5)laupu jaotati elanikkonnale tasuta ja võrdselt
6)lühikest aega olid tasuta teenused (teater)
Uusmajanduspoliitika – NEP – 1921-27
eesmärk: Venemaa majandus vajas muutust, kauplemine taastada
1)Kaotati toidu riigile andmise kohustus, see asendati maksuga
2)maksu tasumisel võis talupoeg vilja ülejäägi turule viia - kauplemine
3)taastati kauplemis- ja ettevõtlusvabadus, aga riik kontrollis samal ajal majandust
4)ettevõtted jäid ikkagi riigile
5)raha tuli uuesti käibele
Pilet 15
Plaanimajandus NSVL's
Plaanimajandus – 1927-91
eesmärk: maailmarevolutsioon ja NSVL juhtivaks tööstusriigiks
1)majandust suunati riigi poolt, majandus allutati riigile – eraettevõtlus kadus
2)toimus plaani järgi (igale valdkonnale kohustuslik plaan)
3)toimus suur indrustaliseerimine(tööstus)
4)loodi palju suuri ettevõtteid
5)tagaplaanile jäid tarbekaubad
6)põllumajanduses toimus kollektiviseerimine ehk moodustati kolhoosid ja sofhoosid
Pilet 16
Saksamaa ja natsid võimul
1919-33 Weimari vabariik, demokraatlik valitsemine
Kommunistid üritasid võimu haarata
Natsid rünnakud tööliste, juutide vastu ja aja jooksul populaarsus kasvas
1932 parlamendi valimistel ⅓ parlamendi kohti natsidele. Suurim partei parlamendis.
Natside populaarsus:
2 Rahulolematus Versailles’ süsteemis(sõjasüü, rahvastikukadu, relvapiirangud)
→lubasid VS kaotada
3 Rahulolemtus parlamentarismiga(kaotus I ms, parteidevaheline võitlus)
→lubasid kindla korra maksma panna
4 Majanduskriis
→lubasid majanduskriisist Sm välja tuua – massiline teede ehitus – tööpuudus kadus
5 Hirm kommunismi ees
→lubasid takistada kommunismi levikut
1933 nimetati Hitler kantsleriks, natsid võimul
* juutidel keelati töötamine teatud erialadel (õpetajad, advokaadid)
1934 pikkade nugade öö – partei sisese opositisooni likvideerimine(umbes 1000 meest suri)
1934, kui president suri, sai Hitlerist president, kuid teda hakati kutsuma juhiks ehk füüreriks.
1938 kristallöö – 24h juutide omandi purustamist
Sisepoliitika :
6 Lubatud oli vaid üks partei – NSDAP
7 Parlament kaotas tähtsuse, võim läks valitsuse kätte
8 Pöörati tähelepane rassiliselt puhtusele → aaria rass
Majandus:
plaanimajandus
Riigikontrolli alla 4-aastakuplaanid
Eraomand majanduses säilis, kuid riik kirjutas ette, mida toota.
Hitlerjugende: natside noorteorganisatsioon.
Pilet 17
Teaduse ja tehnika areng 1920-30.aastatel
Teadus:
*aatomi-ja tuumafüüsika – Rutherford – esimene tehislik tuumareaktsioon
*Irene ja Frederic Jolit-Curie avastasid tehisradioaktiivsuse
*pandi tööle esimene tuumareaktor USA's
*töötati tuumapommi loomise kallal
*õpiti looma sünteetilisi aineid
* vitamiinid ja antibiootikumid
* elektrienergia laialdane tootmine ja tarbimine
* raadiod – rahvuslikudringhäälingud arenesid(Usa,Pr,Ingl)
*sisepõlemismootot – auruvedureid-ja ronge hakkasid asendama mootorvedurid ja -laevad.
*sõidu auto Ford ja Volkswagen
*Elektrotehnik: tolmuimejad , külmkapid, pesumasinad , raadiod, elektripliit ,elektritriikraud
* tummfilm -helifilm; mustvalge - värviline
Pilet 18
Vabadussõja sündmused 1918-1919 kevad
24.veebruar.1918 kuulutati välja iseseisvus
veebruar-november saka okupatsioon
11.11.1918 Compiegne vaherahu – saksmaa pidi lahkuma okupeeritud maadelt.
28.11.1918 Nõukogude Venemaa kuulutab Eestile sõja – algab Vabadussõda
1.etapp – Nvm pealetung 1918 dets
mobilisatsioon kukkus läbi:
1)sõjatüdimus
2)kartus Venemaa ees
3)usu puudumine
2.etapp – EV vägede pealetung jaanuar-veebruar; saavutati endised piirid
*vabatahtlikud( koolipoisid )
organiseeriti sõjavägi – Johann Laidoner – ülemjuhataja
*teiste riikide abi:
1)Ingl laevastik 2)Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 3)laenu relvastuseks
3.etapp – Eesti vägede kevadpealetung koos vene loodearmeega 1919 kevad; Peipsi taguste alade hõivamine
Pilet 19
Landeswehri sõda. Tartu rahu.
1.Landeswehri sõda
1919 juuni-juuli
Landeswehr – riigi- ja baltisaksalastest koosnev väeüksus
Toimus Lätis
Eesti vägi vs Landeswehr
Eestlased võitsid – Võnnu lahing 23.07.1919 – tähistatakse kui võidupüha – Miks? - Sest, eestlased võitsid oma igavesi rõhujaid, sakslasi
2.Tartu rahu
piirilahing – 1919 II pool
mõlemad pooled üritasid vallutada juurde alasid, et saada paremaid läbirääkimis tingimusi.
03.01.1920 VAHERAHU
02.02.1920 Tartu Rahu
1)määrati kindlaks piir
2)tunnustati ühteteist
3)Eesti sai üle 15 miljoni kuldrubla
4)Venemaa tagastab kunstivarad, mis evakueeriti I maailmasõja ajal
Pilet 20
Eesti Vabariigi sisepoliitikas 20-30.aastatel
kriis
1)koalitsiooni valitsused
2)puudus riigipea tasakaalustav jõud
Sellepärast oli kriis ning oli vaja uut põhiseadust.
1.12.1924 üritasid kommus Tallinas võimu haarata, Nõukogude liidu maailmarevolutsiooni kava üks osa.
sisepoliitiline kriis – omad huvid ja lehmakauplemine
#
I põhiseadus
1920
II põhiseadus 1934
III põhiseadus
Koostaja
Asutav Kogu
Eesti Vabadussõdalaste keskliit ehk Vapsid
Rahvuskogu
Seadusandlik võim
Riigikogu;100liiget 3 aastat
Riigikogu;50liiget
4 aastat
Volikogu 80inim+
Riiginõukogu 20inim 5 aastat
Täidesaatev võim
valitus+ riigivanem
valitsus+peamin.
valitsus+peamin.
Riigipea
Riigivanem
President
Riigikord
Parlamentaarne Vabariik
Presidentaalne Vabariik
Presidentaalne Vabariik
Pilet 21
Majandus Eesti Vabariigis
Maareform – 1919.a Asutav Kogu
sisu: mõisnike maavaldused riigistati – jagati soovijatele, eelistati vabadussõjas osalejaid; koolidele; rahvamajadele; Tekkis palju uusi asundustalusid.
*majanduslik buum
*võetakse palju laene
* rajatakse ettevõtteid
1923 saabus kriis – Venemaa turg kadus, laenude tagasimaksmine
Majandus vajas ümberkorraldamist:
1)orienteeriumine vene turult – Lääne-Euroopa turule
2)tuli toota seda, milleks endal toorainet oli – keemiatööstus - põlevkivi, metsatööstus- puit, paber
3)suurem tähelepanu põllumajandusele – või, peekon , munad, sordiaretus
Raharefrom – 1928.aastal
100 marka – 1 kroon
1 penn – sent
Autoritaarse diktatuuri ajal suurenes riigi kontroll majanduse üle.
Pilet 22
1934.riigipööre. Vaikiv ajastu
1934 aprillis pidid toimuma nii riigikogu-kui ka riigivanema valimised.
Toimus allkirjade kogumine riigivanema toetamiseks. Larka võitis.
Laidoneri + Pätsi poolt viidi läbi 12.03.1934 riigipööre
1) Vapsid vangistati ja esitati süüdistus vägivaldses võimuhaaramises
2)Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi
1934 hakkas kujunema autoritaarne diktatuur ehk vaikiv ajastu, sest:
1)Kõik parteid v.a. Isamaaliit keelustati (pätsimeelne)
2)Kehtestati tsensuur – sõnavabadust polnud - suleti ajalehti, koole, kirikud, ametiühinguid - allutati rangele kontrollile
Päts lasi koostada III põhiseaduse, sest põhiseadus polnud sobilik, sest nad ise pidevalt rikkusid seda
Kampaaniad Pätsi võimuloluke ajal:
1)Nimede eestistamine Karl Einbund → Kaarel Eenpalu
2)Eesti lipu kampaania
3)Kodu kpõhiseaduslikkriis –
Pilet 23
Eesti Vabariigi välispoliitika
Tunnustust teistelt riikidelt:
1921 tunnustasid Ingl ja Pr
1922 astus Rahvasteliitu
Ohud:
1)Saksamaa – 20 väike oht- 30 tugvnes – 1938 mittekallaletungileping
2)Venemaa – 20 suur oht – 1934 mittekallaletungileping
Lepingu täitmine olenes Vm ja Sm heast tahtest.
Liit teiste riikidega:
Balti Liidu idee
prooviti moodustada: Soome, Eestis, Läti, Leedu, Poola
Ei, sest – Soome püüdles neutraalsete Skandinaavia riikide sekka; Poola ja Leedu omavaheline konflikt
1923 Eesti Läti kaitseliiduleping – abistati üksteist sõjaliselt
1934 kehtestati diktatuur – lääneriikide toetus vähenes
II maailmasõja puhkemise ajaks oli Eesti jäänud isolatsiooni
Pilet 24
Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng
1925- loodi Kultuurkapital kultuuri rahastamiseks – KUKLA
sai raha alkoholiaksiisist ja hasartmängumaksudest
jagati raha kirjandusele; kunstile; muusikale ;spordile;teadusele
traditsiooniline rahvakultuur : isetegevus – laulukoorid , näiteseltsid
keskused – rahvamajad-mõisa peahooned ja uued majad
Haridus :
koolisüsteem eesti keeles - algharidusest kõrghariduseni
ühtluskool – üle terve eesti kehtisid samad õppekavad
6 klassi kohustuslik ja maksuvaba
uued õpikud, terminoloogia ja koolimajad
1925 kultuuriautonoomia
- 3000 vähemusrahvuslast – oli õigus juhtida oma kultuurielu – rootslased , venelased , baltisakslased ,juudid.
1)omakeelsed koolid 2)kultuuromavalitsus asutused: teatrid, raamatukogud
,, Senisest talurahva kultuurist kasvas välja moodne euroopalik kõrgkultuur''
Kirjandus: Siuru rühmitus(Marie Under, Hendrik Visnapu), Betti Alver
Klassikaline muusika : Eevald Aava ooper ,,Vikerlased'', A.Kapp ,,Hiibo''
Kunst : loodi ühing Pallas, Eesti Kunstimuuseum , Kunstihoone
Teater: Eesti näitlejate liit
Sport : Paul Keres – maletaja, Kristjan Palusalu – tippmaadleja
Kõrgharidus: taasavati Tartu Ülikool; Tallinna Tehnika Ülikool
Pilet 25
1938-39 südmused Euroopas(Anšluss, München, Tsehhoslovakkia )
1938.aastal Sm jätkas Versailles süteemi likvideerimist
Versailles süsteem keelas Austria ja Ungari ühendamist – märtsis 1938 Sm liitis endaga Austria(Austria liitmist nimetatakse anšlussiks)
Kuidas võimalik:
1)Austria natsimeelsed pooldasid ühendamist
2)Itaalia toetas
3)Ingl lepituspoliitika
4)Pranstsusmaa nõustus Saksamaaga
1938 sügisel nõudis Sm Tsehhoslovakkialt(hakkas valmistuma sõjaks) Sudeedimaad – elasid sudeedisakslased.
*Prantsusmaa kutsus reservsõjaväelised sõjaväkke
*Ingl pani valmis laevastiku
*Müncheni konverents (Sm,Ita,Pr,Ingl)
19.09.38 kokkulepe – otsustati, et Sudeedimaa Sm'le
Ungari ja Poola sai Tsehhoslovakkia'lt oma rahvastega asustatud maad endaga liita
1939märts Sm okupeeris Tsehhoslovakkia läänepoolse(Böömi-Määri protektoraat) osa, kus elasid tšehhid ja liitis selle endaga
Idapoolses osas moodustas Sm Slovaki vasallriigi
1939 märts Sm hõivas Klaipeda
Pilet 26
Poola, MRP
Lepituspoliitika lõppes – Ingl ja Pr lubasid ostutada Poolale igakülgset abi
Sm ohjeldamiseks vajati liitlasi, NSVL'iga kolmepoolsed läbirääkimised 1939 kevad-suvi
Samal ajal Sm ja NSVL läbirääkimised
23.08.1939 – mittekallaletungileping – Hitler Stalin sobing – MRP – Molotov -Ribbentropi pakt 1)kui üks satub satub sõtta kolmanda riigia, peab teine riik säilitama erapooletuse
2)10 aastat
3)salajane lisaprotokol – jagasid ära huvisfäärid Ida-Euroopas
NSVL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poole, Besaraabia
Sm: Leedu, Lääne-Poola
28.sept.1939 sõprus-ja piirileping
Pilet 27
II maailmasõja algus, sündmused 1939-40
1)Versailles süteemi likvideerimine
2)NSVL – maailmarevolutsioon; Sm – Suur Saksamaa
1939 1.sept Sm tungis kallale Poolale(Poola purustamiseks kulus 2 nädalat)
3.sept Ingl ja Pr kuulutasid Sm sõja
17.sept NSVL läheb lääne ukrainlastele ja valgevenelastele appi, keda Poola riik on hüljanud.
28.sept sõpruspiirileping Sm ja NSVL vahel – Poola kadus, Leedu NSVL'ile
Samal ajal esitas NSVL Soomele, Eestile, Lätile, Leedule – vastastiku abiandmise lepingu – väed ja baasid. Soome pidi veel nihutama piiri: Karjala kannase ja Viiburi linna loovutama. Balti riigid võtsid vastu, Soome mitte.
*Talvesõda 39nov – 40märts võitis NSVL, aga Soomet hiljem ei liidetud
*Kummaline sõda – sept 39– aprl 40väed rindel, aga reaalselt ei sõdinud,Pr:Ingl
aprill 1940 Sm okupeerib Taani, Norra
mai 1940 Sm okupeerib Luxemburgi, Hollandi,Belgia, Prantsusmaa
Inglismaaga sõjad kolooniates
*Eestis oleks pidanud valvsaks muutuma vägede liikumisest NSVL läänepiiril
*Sm käest oli 2/3. Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa. Vastupanuliikumist juhtis Charles de Gaulle Inglismaalt. Rajas liikumise ,, Vaba Prantsusmaa''
Pilet 28
Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine
1941 22.juuni Sm tungis kallale NSVL'ile
plaan Barbarossa NSVL läänepoolne osa(kuni Uuralini) vallutada 10 nädalaga.
Üksused armee : * Nord – Baltikum ja Leningrad – august-sept – Leningradi blokaad
*Mitte – Moskva – sakslased Moskvani 1941 nov. NSVL pealetung
*Sud – Ukraina,Taga-Kaukaasia,Kaspia mereni (naftavarud) – jõuti Staliningradi, aga teisele poole Volga jõge ei saadud
juuni sõlmisid Ingl ja NSVL ühise sõjategevuse kokkuleppe.
Usa osutas NSVL'ile abi
augustis sõlmisid Usa ja Ingl ,,Atlandi harta''
1)sõjategevuse eesmärk 2)sõjajärgse maailmakorralduse alused
7.dets Jaapan tungis kallale Usale
1.jaanuar 1942 kirjutasid 26 riiki alla ühinenud rahvaste organistatsioonile – sõja lõpuni koaltsioon Saksamaa vastu
Pilet 29
Murrang II maailmasõjas. Teherani konverents.
1942-43
Hitleri vastase koalitsiooni kasuks
Vaikne Ookean
1942 juuni Midway lahing (USA vs Jpn)
pandi piir Jaapani pealetungile ning Usa likvideeris mitme aastaga Jpni väed
Põhja-Aafrika
Ingl vs Sm, Ita
eesmärk kätta saada: 1)Suessi kanal 2)lähis-ida ja selle nafta
1942nov – 43mai pandi piir El-Almeini lahinguga Sm ja Ita edasi tungile Suessi kanali juures
1943 Usa ja Ingl kontrolli all
Usa ja Ingl väed hakkasid sõdima Sitsiilias
Idarinne
Sm vs NSVL
1942 suveks jõudsid Sm väed Staliningradi
1942 sept-nov läksid NSVL väed Staliningradi alla pealetungile. NSVL piiras Sm ümber ja sakslased andsid alla.
1943 üritas Sm idarindel olukorda parandada, aga ei tulnud välja
1943 suvel said Teheranis kokku kolme riigi juhid(Usa,Ingl,NSVL)
Churchill , Roosevelt,Stalin.
Otsused:
1)edasine sõjapidamine – Ingl ja Pr avavad Lääne-Euroopas II rinde, Normandiasse, Sm vastu
2)lepiti kokku Poola riigi piirid
3)Usa ja Ingl nõustus, et NSVL säilitab oma piirid 41a. Seisuga
4)NSVL kuulutab Jpn'ile pärast Sm purustamist sõja
Pilet 30
Saksamaa ja Jaapani purustamine II maailmasõjas
1943 lõpp-44 algus
Idarinne NSVL 1939a. Piirile – Narva jõe taga
1944 aasta lõpuks NSVL väed Sm piiridel
06.06.1944 lääneliitlased täitsid lubadusi. Avati teine rinne.
Atlandi vall – sakslaste poolt rajatud kindlustuste süsteem Prantsusmaa lännerannikul
1944 lõpus lääneliitlased Saksamaa piiri ääres
1945 sõjategevus Sm
Jalta kohtumine Ingl,Usa,NSVL
1)Sm lõpliku purustamise arutamine
2)Kus ja millal toimub ÜRO asutamiskonverents
aprill Elbe jõel – Ingl, Usa, NSVL
,,Kohtumine Elbel''
8.mai Saksamaa tingimusteta kapituleerumine
II maailmasõda Euroopas läbi
juuli-august Potsdani konverents
1)Sm sõjajärgne haldamine: 4 okupatsiooni tsooni(USA,NSVL,INGL,PR)-
Berliin jagati neljaks osaks
3)sõjaroimarid kohtu alla - Saksa sõjaroimarite kohtuprotsess Nürnbergis
06.08 Usa tuumarelv Hiroshimale – Jpn ei alistunud
09.08 Nagasakile
2.09.1945 Jaapan kapituleerus