Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"AJALUGU I" - 516 õppematerjali

thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajalugu - I ja II MA, diktaktuurid Hispaanias, Itaalias, Saksamaal, majanduskriis, külm sõda, sotsialismileeri lagunemine

Miks tekkisid? · II maailmasõda ­ Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmu...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalugu I MS

I MS põhjused · teravnenud vastuolud suurriikide vahel (Saksamaa / Prantsusmaa, Suurbritannia ja Austria Ungari / Venemaa) · Alahinnati ohtu, ei usutud et sõda võiks alata · Sõda romantiseeriti sõda on hiilgav, võimas, riik saaks näidata oma võimu ja osavust · Puudus organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise · Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung. Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ajalugu - Venemaa ja I MS

alahinnati ohtu, suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse, ega pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks.2. sõda romantiseeriti, usuti, net sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3.rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. sõjale mõtlemine osutus kaalukamaks, kui diplomaatia. ( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiire...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ajalugu I maailmasõda

Mida tähendavad imperialism-suurriikide püüe saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim sovinism- ehk marurahvuslus: oma rahvust peeti teistest paremaks koloniaalimpeerium -eramaad koos kolooniatega Kuidas on need omavahel seotud? 19.saj lõpul ja 20.saj algul levis väga laialt rahvuslus e sovinism, see andis omakorda eeldused imperalismile 2. Nimeta uuendusi tehnikas 20. Sajandi alguses! seeriatootmine; lennunduse areng Kes oli Henry Ford? Tema järgi on saanud oma nime autofirma Ford. Tema käivitas oma autotehastes esimesed konveierid, tänu millele ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12- tunnile. Peale seda suurenes autode tootmine plahvatuslikult. 3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses! Väga olulisele kohale tõusis järjest enam kaubandus. Otsiti erinevaid viise kauba odavaks ja kiireks...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

I Maailmasõda kokkuvõte ajalugu

I MS Põhjused Vastuolud maailma suurvõimude vahel Ohu alahindamine Sõjalise mõtlemise jäikus Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Ajend Hertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Algus Algas 28.07.1914, Austria- Ungari kuulutas Serbiale sõja Sõjaplaanid Saksamaa ­ nn Schliffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel väed Venemaa vastu. Koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu. Prantsusmaa ­ Vältida hävitavalt lüüa saamist. Prantsusmaa-Saksa piirile tugev kindluste süsteem. Nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaa ­ Iseseisev plaan puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa ­ Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ajalugu - I MS sündmused

Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ajalugu I maailmasõda

Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...

Maakorralduse ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Ajalugu I kursus

6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
10
doc

I EESTI AJALUGU konspekt

I EESTI AJALUGU EESTI ESIAJA LÕPUL Esiaja lõpu ja keskaja alguse allikad arheoloogilised leiud rahvaluule, milles sisaldub vanu pärimusi Läti Henriku kroonika Halduslik korraldus Esiajal jagunes Eesti ala muinasmaakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Elatusalad Maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades ­ maa, mida hariti ühe adraga. Karjakasvatus. Kasvatati hobuseid, veiseid, kitsi, sigu ja lambaid. Metsmesindus. Küttimine ja kalapüük. Hiljem: käsitöö ja kaubandus. Varanduslik ja õiguslik seisund Vabad inimesed olid Eestis õiguslikult ja varanduslikult enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel. Ka tehti koos suuremaid töid. Hiljem kaasnes eraomanduse kasvuga varanduslik ebavõrdsus. Mõned rikastusid sõjakäikude ja kaubanduse teel, tuues sõjavange ka sulasteks. Rikkamateks said külade ja kihelkondade vanemad ­ arukamad ja m...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalugu KT 19. saj I pool

Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete vär...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajalugu I maailmasõja lõpp, kahe maailmasõja vaheline aeg, II ms algus

Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Kee...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

„Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“

ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur ­ elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ajalugu - I MS

Rahvusvahelised suhted enne I ms Imperialismi ajastu: Riikide blokkide kujunemine  2 suurt  sõjalis-poliitilised blokid  kolmikliit  1879-liiduleping Saksa ja Austria vahel  1871 sündis Saksa keisririik; Austria-Ungari keisririik II kohale(pl Viin)  nende kahe vaheline liit (1879)  mõni aasta hiljem liitub Itaalia  see liit tekitas teistes riikides pahameelt Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene.  1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi)  Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look  Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa  1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr)  Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi  Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu  Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl  1907 Ingl parandas Venega...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
38
pdf

Ajalugu I Kursus-Vanaaeg

Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...

Kirjandus
475 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...

Kirjandus
250 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun