Venemaa kokkuvarisemine (0)

Keskkool - Ajalugu - Venemaa

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

7. Venemaa kokkuvarisemine
Kriisi küpsemine Vm-l:

rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist
majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe
keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin , kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada
rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse Ingl tüüpi konst monarhia--->sündmused jõudsid aga neist kavadest ette

Veebruarirevolutsioon:

ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebr 1917 linn ülestõusnute käes, järgnesid teised suuremad linnad; Nikolai II üritas maha suruda tuues rindelt vägesid, need aga ühinesid ülestõusnutega või peeti kinni
3. märts 1917 – keiser kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele

Kaksikvõim Vm-l. Ajutine Valitsus ja selle poliitika:

kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu saatis sinna Aleksander Kerenski , lubades valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine Valitsus lubas tagada demo vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse
pettumuseks sõda jätkus , kuid valitsus algatas reforme, mis parandas rahva olukorda
Vm koosseisu kuuluvate rahvaste staatuse ja Vene talupoegi eluliselt huvitava maareformi küsimused pidid jääma Asutava Kogu otsustada. AV liberaalsed sammud aga suurendasid Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses AV-l vastused puudusid--->autoriteet langes
poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4:

Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina

Sotsialistide-revolutsionääride Partei ( esseerid ) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega

Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega

VSDTP marksistlik organisatsioon ( enamlased ) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm
Enamlaste esiletõus:

suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt
Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele
1917 – enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla
samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur
AV ei suutnud otsustada, kummale poole astuda, juhtkond vahetus kiiresti, Kerenski hea kõnemees, aga kehv organisaator--->ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Lavr Kornilovit üritama sõjalist riigipööret--->enamlaste abiga surus Kerenski maha
läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes, eriti oluline ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus

Oktoobripööre:

sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased
Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas
25. okt 1917 – Petrograd oma kontrolli alla, pealinlased suhtusid toimuvasse üsna ükskõikselt
26. okt II nõukogude kongress – vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu – enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus, esimeheks Lenin
kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi: pöörduti maailma riikide poole rahuläbirääkimiste ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga livkideeriti mõisnike suurmaaomandus

Enamlaste võimu laienemine 1917-18:

riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega
surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, ei söandanud AK valimisi ära jätta, kasutades selleni jäävad aega terrori käivitamiseks vastaste vastu ja võimu kindlustamiseks
AK valimistel ülekaalus esseerid
1918 – tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku
6. jaan 1918 – enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis üritasid esseerid mässu tõsta, kuid suruti maha-->esseride juhid lasti maha, vangilaagrisse-->kehtestati üheparteisüsteem

Bresti rahu:

Brest -Litovski kindluslinnas – rahuläbirääkimised Sm-ga, sakslaste tingimused rängad, Vm pidi loovutama Ukraina ja Poola, enamlased ootasid, et Sm-l puhkeks komrevolutsioon
17. veebr 1918 – alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast
3. märts 1918 – Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping

10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine
Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas:

6. dets 1917 – Soome iseseisvus
16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus
24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas
tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tšehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia
Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati
Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim – asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine

Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon :

maailmasõjajärgne suurim kodusõma Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
esialgu õnnestus enamlastel vastuhakk maha suruda, kuid 1918 puhkes uuesti: “valged” valitsuses, eesmärk “ühtse ja jagamatu” Vm taastamine
Vm väljumine sõjast tõi kaasa Antanti interventsiooni: et Vm sadamad saklaste kätte ei läheks, võttis Antant enda kätte--->märtsis maabusid Antandi üksused P-Vm-l Murmanskis ja hiljem Kaug-Idas Vladivostokis, hiljem hõivasid Ingl ja Pr väed Musta mere sadamad ja osa Taga-Kaukaasiast, Sm aga toetas enamlasi vastupealetungile--->peagi suur osa Siberist tagasi vallutatud

Punane ja valge terror . Sõjakommunism :

1918. sügis kuulutasid enamlased välja punase terrori: Lenini korraldused koonduslaagrid , tapmised sagenesid, 1918 juuli mõrvati Nikolai II perega
punast terrorit juhtis Erakorraline Komitte (Tšekaa) eesotsas Dzeržinski
ka valge terror ei jäänud alla
kokkus hukkus kodusõjas 8-12 mln inimest
enamlaste eduks see, et suutsid armee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks--->Trotski saavutus
kehtestati karm kord, kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismiks nim majanduspoliitikat: kogu majandus riigi kontrolli all, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest, toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel konfiskeeriti neid, tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad

Enamlus tungib läände. Eesti vabadussõda :

Sm kokkuvarisemine andis võimaluse loobuda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ja tungida läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon
1918. aasta lõpuks hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgev-st ja Ukr-st. Peamiseks löögijõuks nende poolele üle läinud läti kütipolgud
Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile, paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma piiridest välja ja aitas Landeswehri sõjaga Lätis võimule kukutatud rahvusliku valitsuse.
Valged ei tunnistanud nende iseseisvust, noored riigid nende vastu, jäid Vm kodusõjas pass .

Otsustav 1919. aasta:

enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viis vastuhakkudeni, mis andsid valgele liikumisele uut hoogu: idas valgete eesotsa admiral Koltšak--->kuulutati Vm valitsejaks, lõunas kindral Denikin , Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Judenitš
1919 enamlased korduvalt lüüsaamise äärel, kuid ikkagi võitsid
valgete lüüsaamise põhjused: enda vead, mittevene rahvaste eemale tõrjumine, tegevuse koordineerimatus
enamlased suutsid oma ressursse max ära kasutada, nende kätte jäid tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed
erinevalt valgetest enamlased tunnustasid uusi riike: 2. veebr 1920 Tartu rahu, järgnesid Läti, Leedu, Soome, tegelikult aga ei lugenud kehtivaks ja rikkus neid esimesel võimalusel

Talurahvasõda:

algas talurahvaliikumine: hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ja nõudis selliste vabade nõukogude moodustamist, mis ei oleks ühe partei võimu all
Mahno – Ukrainas tegutsenud anarhist, musta lipu all võitlevad Mahno kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii punaste kui valgete seas, vastavalt vajadusele liitus kord ühe, kord teise poolega, etendas olulist osa Denikini purustamisel ja Krimmi vallutamisel. Seejärel reetsid punased oma seinse liitlase ja hävitasid Mahno jõud 1921. a-ks

Poola-Vene sõda:

taas maailmarevolutsiooni plaanid, tuli hävitada Poola, tungida Sm-le, et ärgitada võitlusele sealne töölisklass
Poola hakkas vastu ja üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed, vallutades Kiievi--->Punaarmee vastupealetungile, 1920. a aug Varssavi lähedale, arvati, et peagi Berliinis
Lääneriigid ei mõistnud ohu suurust ja andsid Poolale vaid piiratud abi, Poolas aga sissetungijate vastu kogu rahvas, võimaldas poolakate juhil marssal Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba--->tulemus nn Visla ime, lähiajaloo suurim ratsaväelahing, kus P.armee löödi puruks ja tõrjuti Poolast välja
18. märts 1921 – Vm ja Poola rahu Riias

Kõdusõja lõpp:

1920. lõpuks valgete kätte jäänud vaid Krimmi ps, kus oli võimul admiral Wrangel --->a lõpul hõivas Punaarmee kogu ps, Wrangelil õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida
1920-1922 – P.armee hõivas Aserbaidžaani ja Armeenia, kukutas iseseisva Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasiast ja puhastas Jpn vägedest ja valgekaarlastest Kaug-Ida.
Kodusõda 1922. a lõppenud
tulemused: enamlaste kätte suurem osa endise Vene imp territooriumidest, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike, mis moodustasid Vm jha L-Eur vahel nn sanitaarkordoni
esimene totalitaarne riik maailmas

Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa
Diktatuuride tekke põhjused:

pärast sõda arvati, et demokraatia toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu
levis aga demokraatia kriis--->kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat, nõudsid diktatuuri, mis viiks õitsengule
esimesena välja kujunenud diktatuur soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, hävitada kodanlus
fašistlik ja natsionaalsotsioalistlik liikumine: klassivõitluse asemel rahvuse ühtsus, vaenlased: rahvaste reeturid, teised rahvad , kommunistid
diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord:

uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine – tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada

pettumine Versailles ' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada

pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse-->kahjustas demokraatia autoriteeti, tõi kaasa igatsuse “kõva käega” valitseja järele

majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua
Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid:

autoritaarne:

võim ühe isiku või rühma käes

poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud

rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada

tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena

tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi

totalitaarne:

kindlasti diktatuur

lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle

massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond

hirmuvalitsus – inimõiguste rikkumine, diktatuuri oma suva
Fašistlik diktatuur Itaalias:

Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s
sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse
kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, juht Benito Mussolini :

lubas taastada riigis korra

muuta It sama võimsaks kui Rooma impeerium

rahvuse kui terviku heaolu, üksikisik rahvuse kõrval tähtsusetu

klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused allutada rahvuse huvidele

1921. fašistid valmistel edukad , ei saavutanud enamust
Mussolini korraldas mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus: 1922 Mussolini peaministriks: mõne aastaga likvideeris demokraatliku riigikorralduse
1925 – üheparteisüsteem: duce'le piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks salapolitsei, koonduslaagrid
ulatuslik terror siiski puudus, aitasid kaasa Mussolini head suhted katoliku kirikuga
majandus riigi alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud
võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda : veenis itaallasi oma riigi vägevuses, suutis eksiteele viia ka palju läänevaatlejad, kes nägid korporatiivses korras lahendust demokraatia probleemidele
tegelikult ei suutnud It-t hädas aidata: majanduskasv veelgi madalam, agressiivne välispoliitika ammendas niigi napid ressursid aga lõplikult, ainult väline hiilgus

Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal:

rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), juhtis Hitler -->1923. üritas Münchenis võimu haarata, kuid suruti maha, mõisteti vangi
Mein Kampf – kuulutas Sm-le suurt tulevikku, tuli tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad lepingud , laiendada sakslaste eluruumi, riigis kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama demokraatia, juutluse, kommunismi ja teised “õõnestavad tegurid”, aaria rass kõrgeim, selle puhtuse säilitamine
uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates “punast katku” võimalik peatada vaid “pruuni katkuga”--->natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm
Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära keelanud, peamine vaenlane sotsdemod
1933 – Hitler kantsleriks: esialgu põhiseaduse raamides, ka teised erakonnad, peagi kogu võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlike vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse
1933 märts – natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust , Hitler erakorralised volitused, üheparteisüsteem, Hitlerist füürer

Hitleri Saksamaa:

demokraatia asemele riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu
riigi ülesanded:

rassilise puhtuse tagamine

inimeste eraelu kontrollivad seadused

juutide tagakiusamine, piirati nende poliitilisi majanduslikke ja kodanikuõigusi

kontrollorganid:

julgeoluamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused

võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler

SS-ile allus salapolitsei e Gestapo

eesmärgiks Sm kiire taasrelvastamine ja Versailles' lepingust vabanemine: uued sõjatehased, uued teed--->tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus

Autoritaarsed riigid:

esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a
1926 – sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski
samal aastal Leedu, Smetona
1924 – Albaania, Ahmed Zogu
1929 – Jugoslaavia , kuningas Aleksander
1932 – Austria
1934 – Läti, Eesti, Bulgaaria
1935 – Kreeka, kindral Metaxas 1936
1938 – Rumeenia, kuningas Carol

14. Kommunistlik diktatuur Venemaal
Olukord Vm-l pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine:

kehtestati diktatuur relvastatud riigipöördega
alates 1918 üheparteisüsteem
1922 – Vm, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia---> Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ametlikult kõik võrdsed
1921 – kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suurte kaotustega suruti maha, kuid rahuolematus ei lõppenud

Uus majanduspoliitika :

1921 – sunnitud muutma majanduspoliitikat--->NEP:

toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg ülejäägid turustada

rahareform, taastas raha väärtuse

ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus taas lubatud

enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla

kujunes omapärane segamajandus

majandus hakkas taastuma, aga ebaühtlaselt, kiirelt edenes põllumajandus
majanduse nõuded üha enam vastuollu kommunistliku partei võimu ja riikliku kontrolliga, NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel likvideerida

Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule:

1924 – suri Lenin, soovitas järglaseks Trotskit, esile kerkis aga Stalin, keda Lenin oli liigse võimuahnuse pärast kritiseerinud, Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle
konkurendid alahindasid teda, võimaldas Stalinil neid üksteise vastu välja mängida, liitus ühe või teise poolega
kõrvaldati Trotski, tegi karjääri Molotov (valitsusjuht, Stalini truu pooldaja), 1929 tähistati Stalini 50. juubelit--->oli saanud ainuvõimu
järgnes isikukultus: maailma töörahva juht ja õpetaja, plakatid, skulptuurid, võltsiti ajalugu, fotosid, tegeles riiklik propagandaaparaat, toetajateks kasvatati noorsugu

Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus:

Stalini võimuletulekuga NEPi lõpp, likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduse, kurss maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi, Punaarmee ettevalmistamine pealetungiks
panustas industrialiseerimisele:

loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest

majandus range tsensuuri all

viisaastaku plaanid: NSV Liidu möödumine kapitalistlikest riikidest

ressursside suunamine rasketööstusesse--->tööstusriik

möödus teistest riikides (va USA), kvaliteet aga kehv

kadus tööpuudus

arenes sõjatööstus , rohkem toodangut kui üheski teises riigis, kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema --->elanike vaesumine
Sundkollektiviseerimine:

20-ndate lõpul raskused viljavarumisega: riiklikud kokkuostuhinnad madalad, talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil
1932-1933 – suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest
sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse, jõukamad talupojad kulakud ja saadeti sunnitöölaagritesse, 1929-1933 küüditati u 9 mln talupoega
1932. a-ks kolhoosidega ühinenud 62,4% majapidamistest, 37. a-ks 93%
kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi--->vähenes terviljasaak, loomade arv, NSVL ei suutnud tagajärgedest kunagi toibuda

Suur terror:

1934 vägivallakampaania – suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased
näidisprotsessid
hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond
ohvrid ka rahvusvähemused
ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel
kokku ligi 40 mln hukkunut
Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana

19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani
Uute konfliktikollete kujunemine:

diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem
Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist
Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga
1936 – Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida, Lääneriigid piirdusid vaid protestidega
1935 – Sm astus välja Rahvasteliidust ja loobus Locarno lepingu täitmisest--->andis märku kavast asuda revideerima Eur riikide piire
1935 – It sai innustust Sm-st, ründas Etioopiat, Rahvasteliidu majandussanktsioonid, It ei teinud välja, vallutas Etioopia
Lääneriigid lootsid , et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad---> rahustamispoliitika , usuti, et võimalik diktatuure üksteiste vastu välja mängida, osutus lühinägelikuks
esialgu rahustamispoliitika edukas-->1936 Sm ja Jpn sõlmisid Kominterni-vastase pakti: suunatud NSVL vastu, ühines It, hiljem teisedki
1938-1939 – NSVL ja Jpni vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked--->NSVL võit
ühine vaen aga demokraatia vastu osutus omavahelistest vastuoludest suurem

Hispaania kodusõda:

esimene pärast I ms puhkenud sõdadest
1936 – võitis valimised ja tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne --->ühiskond polariseerus, levis kuuldus, et Hisp -s peagi proletariaadi diktatuur
1936 juuli – Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp--->juhiks kindral Franco , algas eriti julm kodusõda, Pr ettepanekul teised Eur riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat
It ja Sm toetasid Francot sõjaliselt, Rahvarindele osutas abi NSVL, suurendas järjest oma mõju Hisp-s--->Rahvarindes puhastus – ohvrid eelkõige anarhistid; mõlemal poolel vabatahtlikke
1937 – Franco väed kontrollisid suuremat osa Hisp-st
1939 – hõivasid Madriidi
1. apr 1939 – kuulutas Franco kodusõja lõppenuks--->Franco diktatuur

Austria anšluss:

Hitleri esimeseks ohvriks Austria: 1938 ultimaatum , nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa --->Austria ei suutnud vastu seista ja alistus, paljudele austerlastele ka meeldisid natsid
13. märts 1938 – Saksa väed marssisid sisse, teatati Austria liitumist Sm-ga
4. apr 1938 – selle kinnitamiseks Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus. Lääneriigid ei teinud välja, ainsana ei tunnustanud Mehhiko

Müncheni sobing:

demokraatlikes maades Aus liitmine tekitas suurt ärevust, mõisteti, et rahustamispoliitika ei toimi, ei söandatud ka välja astuda, lääs oli sõjaväe arendamise unarusse jätnud ja polnud sõjaks valmiks
Hitler valmistus ründama järgmist maad, Tšehhoslov, ainsat demokraatlikku maad Kesk- ja Ida-Eur-s
Tšehhoslov-l kehtiv kaitseleping Pr-ga, tema ründamine võinuks paisata kogu Eur sõtta, ettekääne Tšehhoslov ründamiseks Sudeedimaal elavate sakslaste halb kohtlemine
1938 sept- nõuti Sudeedimaa loovutamist, ähvardati sõjaga, Tšehhoslov keeldus, kuulutas välja mobilisatsiooni-->Eur taas sõja lävel
Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida--->Br PM Chamberlain tegutses eriti aktiivselt: 23. sept Ingl, Pr, It, Sm Münchenis kokkuleppe: kohustus loovutama Sudeedimaa, kuid ülejäänud Tšehhoslov puutumatus
läänes võeti Müncheni leping vaimustusega vastu, Chamberlain teatas, et tõi rahu kogu põlvkonnale

Tšehhoslovakkia häving:

Churchill : “Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!”
Hitler võtis lepet, kui märki lääne nõrkusest
23. märts 1939 – Hitleri ultimaatum Leedule, viis väed Klaipeidasse
14. märts – Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks Slovakkia , järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ung väed ülejäänud Tšehhoslov
märsti lõpp – Hitler nõudis endale ka Danzigit
Tšehhoslov hävitamisega sai lääneriikide mõõt täis--->31. Märts Sb ja Pr teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, alustasid läbirääkimisi NSVL-iga, inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja hakkasid sõjaks valmistuma
Hitler keerulises olukorras: sõda kahel rindel, Poola ründamiseks vaja kindlat seljatagust--->võis pakkuda Stalin

Molotovi-Ribbentropi pakt:

Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu kõik trumbid Stalini käes, oli valmistanud sissetungi Eur-sse--->lootis Eur riigid üksteisega sõtta lükata, et neid nõrgestada ja ise võim haarata
Stalin pidas Sb ja Pr-ga läbirääkimisi, samal ajal ka Hitleriga, Stalin vajas maailmarevolutsiooniks uut ms, nimetas Hitlerit “revolutsiooni jäälõhkujaks”
23. aug 1939 – Molotovi-Ribbentropi pakt – Sm ja NSVL mittekallaletungileping--->lubasid 10 a jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus liidus, lisaprotokoll: jagati Ida-Eur riigid, NSVL-ile Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia anastamine, Poola mõlemale, Sm müüs NSVL-ile ka Leedu, saades endale osa NSVL mõjusfääri kuulunud Poolast---> uus ms võis alata

19. Teise maailmasõja algus 1939-1941
Poola purustamine:

MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks, sõjaplaa: Poola purustatakse enne, kui Lääneriigid jõuavad sekkuda, Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone
1. sept 1939 – Sm süüdistas Poolat ründamises, Sm tungis kallale sõda kuulutamata
3. sept 1939 – Sb ja Pr kuulutasid Sm-le sõja, kuid sõtta veel ei astunud -->Saksa väed kasutasid ära: Poola ratsaväe vastu paisati tankid , lennuvägi hävitati koheselt, pommitati Poola üksuste ühendusteid ja tagalat, Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola, 6. okt-ks sõjategevus lõppenud--->Poola vallutatud
1939 nov – NSVL ründas Soomet
1940 – võttis Rumeenialt Bessaraabia

Kummaline sõda 1939-1940

Poola vallutamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud Sm-ga rahu sõlmima
Sm paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Pr-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil--->sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud
aktiivsem tegevus merel, Sm laevastik üritas läbi lõigata Ingl varustusteid, kandes kaotusi
9. apr 1940 – Sm hõivas Taani ja ründas Norrat, õnnestus enamus Norrast kätte saada, saabus Ingl-Pr dessant , lahingud jätkusid suveni, mil Norra lõplikult alistati

Välksõda läänes

Taani ja Norra hõivamisega samal ajal tegi ettevalmistusi välksõjaks läänerindel: plaan, mille kohaselt esiteks löök Belgiale ja Hollandile, meelitades vastased Belgiasse, et tõrjuda Schlieffeni plaani matkivat pealööki--->tegelikult Luxemburgi hõivamine, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot' liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et purustada
10. mail 1940 – ründas Belgait ja Hollandit, kasutates langevarjuüksusi, mis vallutasid piirikindlused, toetas lennuvägi
Pr ja Briti sõjavägi polnud suvel veel sõjaks valmis: soomusjõud nõrgad, lennuvägi jäi alla, langeti Hitleri lõksu
12-13 mai – sakslased ületasid Maasi jõe, piirati vastased sisse, liitlased evakueerisid oma väed Dunkerque'i kaudu, sõjavarustus langes sakslaste kätte
Sm edu õhutas sõtta astuma It, sõjaline panus väike
prantslaste vaim murtud
22. juuni 1940 – Compiegne'i vaherahu Sm ja Pr vahel---> 2/3 Pr-st (sh Pariis) Saksa okupatsiooni alla, okupeerimata lõunaosas saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga
Charles de Gaulle – ei tunnistanud alistumist, lõi Ingl-l liikumise Vaba Pr ja jätkas võitlust Hitleri vastu

Lahing Inglismaa pärast:

peaministriks saanud Churchill: lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud
16. juuli 1940 – Sb Luftwaffe jõududega alistada, sakslased edus kindlad, inglastel puudus väljaõppinud pilootidest, samas hävituslennuk Spitfire, kasutasid oskuslikult radarit, sakslased edule lähedal--->siiski inglaste edu. Oluline osa Poola, Tšehhi ja teiste anastatud maade lendurid, sept-s andis Hitler käsu dessant edasi lükata--->esimene Hitleri tõsisem tagasilöök

Saksamaa vallutab Balkani ps:

uus tähelepanu itta
okt-s oli It alustanud sõjategevust Kreeka vastu--->sai lüüa
oma liitlaste päästmiseks Sm sunnitud sekkuma: meelitas/sundis liituma Ung, Rum, Bulg, mõju alla ka Jugo (kuni 1941 tuli võimule läänemeelne valitsus)
6. apr 1940 – ründas Sm Jugoslaaviat ja purustas selle
sõjakäik kreeklaste vastu (+Ingl väed)-->vaevarikas, kuid Kreeka alistati
järgnes taotlus Vahemerel--->tuli vallutada inglastest Malta ja Kreeta
20. mai – rünnati Kreetat, inglased sunniti taanduma, maailma suurim õhudessantoperatsioon--->ei andnud Vahemere võimu, vallutada oleks tulnud ka Malta, mis jäi alistamatuks

Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel:

sõjategevus ka Aafrikasse
sept 1940 – It ründas Egiptust--->ei saavutanud edu
7. dets – Briti väed lõid It väed puruks, vallutades suure osa Liibüast
inglased vallutasid ka teisi It kolooniaid
Hitleril tuli Mussolini palvel saata Aafrika korpus: etteotsa Erwin Rommel aka Kõrberebane
märts 1941 – Rommeli väed vasturünnakule-->Briti väed löödi tagasi, Rommel kasutas osavalt tanke, Egiptus ohus

Sõda merel ja õhus:

1940 – Hitler alustas intensiivset allveesõda, üritades läbi lõigata Briti varustusteid, sakslastel polnud algul piisavalt allveelaevu, kui tõhus taktika: kõige ägedam sõda 1942 - inglise varustamine häiritud
liitlasvägede võit: 1)suutsid ehitada kaubulaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada 2) murti Saksa laevakood 3) õpiti nende vastu kasutama lennuväge
allveesõda ei ohustanud enam liitlasi
1942-1943 – liitlaste õhusõda Sm vastu--->saavutasid õhus ülekaalu, asusid Sm-d puruks pommitama-->hukkus palju tsviilelanikke

21. Sõjasündmused 1941-1944
Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine:

tekkisid lahkhelid
1940 Barbarossa - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu: Sm pidi Punaarmee sõja algul sisse piirama ja purustama , laskmata neil sügavamale Vm-le taanduda
ka NSVL valmistus sõjaks Sm-ga: 1941 suveks koondanud riigi läänepiirile suured jõudm, valmistusid Sm-le ootamatult hoopi andma-->NSVL plaan Barbarossa peegelpilt : tugevate õhurünnakutega kohe algul Sm väed sisse piirata ja hävitada
Stalin alahindas Hitlerit, ei võtnud hoitatusi tõsiselt, ei andnud käsku valmistuda selle tõrjumiseks---> sakslaste hoop tabas Vm-d ootamatult

Sõjategevuse algus Sm ja NSVL vahel:

22. juuni 1941 – Saksa väed ületasid NSVL piiri, Saksa armee jagatud kolmeks: väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama piirama sisse ja purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma Moska poole, Süd pidi vallutama Ukraina
koos Sm-ga alustas NSVL vastu sõda Rum, liitusid It, Soome, Slovakkia, Ung. Soomlaste jaoks Jätkusõda
Sm 153 diviisi + 29 ja NSVL-l 178
esialgu Hitleri plaanide kohaselt: piirilähedased lennuväed purustati, Luftwaffe ülemvõim õhus, Punaarmee piirati ümber, paljud punaarmeelased andsid end vangi
Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasti vastu vabastajatena
1941. sügis – Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukr-st
Punaarmeel tohutud kaotused, vangi langes 3,5 mln
näis , et Barbarossa plaan edeneb, otsustaval hetkel aga lõi Hitler kõhklema--->Moskva ründamise asemel suunas väed Kiievile, kus hävitati NSVL väed, alles seejärel Moskvale, selle jaoks aga toodi osa vägesid Leningradi juurest ära--->Punaarmee peatas pealetungi Leningradi all
Leningradi blokaad – Sm piiras linna sisse, üle 640 000 suri nälga
sept lõpp – sakslased Moskva all otsustavale pealetungile, raskendasid aga ilmastikuolud, sõdurid väsinud, Punaarmee aga toibunud ja tugevnenud--->Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks, käivitati Siberis läänealadelt evakueeritud sõjatehased, lääneriigid abistasid
6. dets1941 – Punaarmee alustas vastupealetungi, sakslastel suured kaotused ja löödi tagasi, suure vaevaga suudeti Punaanrmee rünnaku peatada--->Hitleri plaan läbi kukkunud

Jaapani sõttaastumine:

7. dets 1941 – Jpn ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris , uus rinne
ameeriklased kandsid raskeid kaotusi, Jpn saavutas Vaiksel ookeanil võimu
ka Sm ja It teatasid, et on USAga sõjas
Jpn-ile algus edukas: poole aastaga hõivati kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias, eriti ränk hoop Filipiinide, Tai ja Singapuri kaotus

Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal:

tagasilöök Moskva all ei suutnud sakslaste sõjamasinat rivist välja lüüa, suve saabudes pandi end taas maksma
pealetung rinde lõunaosas, lootes vallutada Kaukaasia naftaväljad
Punaarmee üritas 1942. a mais Harkovi all rünnakut--->katastroof, paljud üksused hävitati
rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankid, jõudsid Volga jõe ja Kaukasuseni: Hitler nõudis Stalingradi vallutamist
Punaarmee osutas vastupanu, olid sunnitud taanduma, sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp-->Sm ja tema liitlaste haripunkt

Stalingradi lahing:

nov-ks enamik Stalingradist Sm kontrolli all
samal ajal Punaarmee valmistus suuremaks pealetungiks, suunati Rum ja Ung üksuste pihta
Hitlerit informeeriti plaanist, aga eiras
19. nov 1942 – NSVL väed alustasid Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi, piirasid Saksa 6. armee, Hitleri ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades neid õhust varustada--->ebaõnnestus
2. veebr 1942 – Sm kapituleerus, kaotasid u 300 000 meest ja arvukalt sõjatehnikat, ei toibunud enam

Sakslaste lüüasaamine Aafrikas:

Rommel oli jõudnud Suessi kanali lähedale, sellega sakslaste jõud ka ammendatud
kontroll Vahemere üle vastase käes, Br vägede varustamine paranes, võimaldas neil Sm vastu ülekaalukad jõud
1942 nov – Br väed Al-Alameini all pealetungile--->Rommeli üksused paisati tagasi, Saksa-It väed suruti Tun-sse
samal ajal maabusid USA väed Marokos ja Alžeerias--->sakslased piirati
1943 mai – sakslased sunnitud alistuma, lahingud P-Aafr-s läbi

Kurski kaar:

Hitler lootis uuesti pealetungile asuda--->eksitus
5. juuli 1943 – Kurski kaarel suutsid sakslased edasi tungida, kuid suured kaotused, Punaarmee tõrjus sakslased tagasi, Sm-l ei õnnestunud punaväge ka Dnepri jõele rajatud idavallil peatada, Vene vägede ülekaal

Itaalia väljalangemine sõjast:

Am ja Br väed korraldasid dessandi Sitsiaaliasse ja maabusid 3. sept 1943 It-s: lüüasaamine kahandas Mussolini populaarsust ja ta kõrvaldati võimult
uus valitsus palus liitlastelt vaherahu--->Saksa väed saabusid It-sse, vabastasid Mussolini ja seadsid ta Põhja-It uuesti võimule
nov – õnnestus Sm-l liitlasvägede liikumine Roomale peatada, kuid eesmärk täidetud: It sõjast välja astunud

Murrang Vaiksel ookeanil:

Midway merelahing – USA võit Jpni laevastiku üle, liitlased hakkasid Jpni hõivatud alasid tagasi vallutama
Jpn-ile ei toonud edu ka kamikazede rünnakud
jõudude ülekaal üha kindlamalt USA poolele, asuti Fil vabastama, enne seda Leyte merelahingus purustati Jpn merelaevastik

Punaarmee suurpealetung idarindel 1944:

põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pealetung kauem kui pool a seisma
suurem edu Ukr-s
22. juuni – pealetung sakslaste tsentri vastu, Hitler taandumise ära keelanud, see võimaldas punavägedel Valgevenes suured Saksa üksused ümber piirata
tungis Poolasse, Varssavi poole, 1. aug alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada oma valitsuse--->ei sobinud Stalini plaanidega: peatas armee, lasi Sm-l ülestõusu maha suruda--->Stalin seadis oma valitsuse võimule
purustanud Mitte, tekkis võimalus ka hoop anda Nordile--->sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust, Lätist ja tõmbuda sügiseks nn Kuramaa kotti
1944 suvi – NSVL ründas Soomet, kuid jäi purustamata, sept sõlmis Soome vaherahu ja väljus sõjast
sügis – punaväed okupeerisid Rum, Bulg, sakslased löödi välja Jugos-st
sõjast üritas väljuda Ung, kuid sakslased okupeerisid selle

Normandia dessant:

Punaarmee edu suurendas asjaolu, et Saksa väed pidid olema läänerindel, Hitler lootis vastaste dessandi kiirelt purustada ja paisata väed idarindele
6. juuni 1944 – maabusid liitlaste sõjajõud Normandias--->Sm ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida, edasitungi pidurdati mõnda aega, varises siiski Saksa kaitse suve lõpuks kokku, olulist osa etendasid liitlaste õhujõud
25. aug – vabastati Pariis

Maailm sõjas
Totaalne sõda:

kõikide sõdivate riikide kodanikud kaasatud
kandsid mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi
pommitati tsiviilobjekte
1945 kevadtalv – pommirünnak Dresdenile--->hukkus 35 000-50 000 inimest
raske olukord, kelle kodumaa okupeeritud--->seati ametisse nukuvalitsus, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest e kollaborantidest
väike oli ka vastupanuliikumises vahetult osalejate hulk
lääneriikidel tuli kasutada teise totalitaarse võimu abi, et võidelda ühe totalitaarse võimu vastu, riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud sugugi meeltmööda või võitlema võõraste ideede eest
ei jäänud kõrvale ka naised: pidid töötama tööstusettevõtetes ja põllumajanduses; paljudele langes osaks “etniline puhastus”, vägistamised, muu vägivald; ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teiselt poolt suuri traumasid
tunnuseks inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi, nii totalitaarsetes kui ka demokraatlikes, nt USAs pandi koonduslaagritesse jpni päritolu kodanikud, terrori eest üritati põgeneda neutraalsetesse riikidesse
ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Šveitsi pankadesse viisid raha nii juudid , kui ka natsid

“Uus kord” Euroopas. Holokaust :

1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim, kui tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit
Sm kuulutas, et “sõda bolševismiga” barbaarne ja sõjaseadused ei maksa, okupeeritud NSVL alad jagati riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks
halb suhtumine Vene sõjavangidesse: enamik suri nälga ja haigustese, kasutati orjatööl, hiljem taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel austi moodustama omaette üksusi, kuid oli hilja, venelaste suhtumine sakslastesse halvenenud, samuti ka ukrainlastega
eriti jõhker käitumine juutidega: Poolas, Ukrainas, Valgevenes elavad juudid suleti getodesse
21. jaan 1942 – Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati kõik Eur juudid saata itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; hiljem laienes hävitustöö Ung-sse, It-sse jt okupeeritud riikidesse
Ung-s tegutsev krahv Wallenberg – päästis tuhandeid juute, ostes nad välja, kui NSVL Ung vallutas, siis arreteeriti Wallenberg ja ta kadus
kokku hukkus holokausti tagajärjel u 6 mln juuti

NSVL kuriteod:

Poolast, Lääne-Ukr-st, Lääne-Valgevenest küüditati üle mln inimese, Katõni lähedal lasti maha üle 20 000 vangilangenud Poola sõduri ja ohvitseri, Balti riikidest küüditati 1941. a üle 50 000 inimese
tervete rahvaste etniline puhastus: ohvrid nt Krimmi tatarlased ja tšetšeenid, kes küüditati Siberisse
suhtuti halvasti ka Saksa vangidesse, ei käitutud paremini ka sakslaste kätte vangi langenud venelastega
vägivallaaktid kohalike elanike kallal: nt Sm-l tapeti naisi ja lapsi, vägistati ligi 2 mln naist
venelaste “vabastatud” maades algasid arreteerimised, tihti paigutati vangid samadesse koonduslaagritesse, mida oli kasutanud ka natsid

Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas:

la Resistance – Pr-l, aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, pani toime sabotaažiakte
tekkis ka kommunistlik vastupanuliikumine
väga tugev Balkani ps-l, eriti Kreekas ja Jugo-s, lääne partisanide kõrval kerkisid esile kommunistide üksused
vastupanuliikumine ka Sm-l, kuid hävitati
vandenõu Hitleri vastu: sõlmida lääneliitlastega rahu ja peatada idas NSVL pealetung
krahv Stauffenberg – pani Hitleri peakorterisse pommi-->Hitler sai vaid kergelt vigastada ja vandenõu paljastati; järgnenud puhastuse ohvriks langesid ka sõjapealikud, sh Rommel

Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas:

NSVL mõjusfääri läinud alade olukord keerukam , riik ei toetanud, NSVL pressis lääneriikidelt suure tegevusvabaduse--->luba uuesti okupeerida, ei soovinud pagulasvalitsuste ega vastupanukeskustega koostööd teha, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommuniste, nt Poolas, kus Londonis asuva eksiilvalitsuse organiseerimisel terve põrandaalune armee e Armija Krajova, NSVL julgeolekuorganid hukkasid selle juhid
Balti riikides arenes läänemeelne vastupanuliikumine: loodeti lääneriikide abiga iseseisvus taastada, 1944. kui Punaarmee ründas, liituti sakslastega, kuid lootus iseseisvusele nurjus
väga raskes olukorras Ukr-s: Ukr Ülestõusnute Armee võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, Bandera eesmärk iseseisvus, liitusid samuti sakslastega, kui Sm taandus
omaette nähtuseks Punaarmee juhtimise all tegutsev partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel (eriti Valgevenes, Lääne-Vm-l). Sakslased kasutasid partisanide vastu endistest NSVL kodanikest moodustatud üksusi, nt kasakaid

Igapäevaelu sõja ajal:

tarbekaupade puudus--->enamikes riikides kaardisüsteem, ressursside jagamisel eesõigus sõjatööstusel ja sõjaväel-->hakati tarbekaupu hankima sõjaväelt
Ida-Eur sõjavägi ainus süsteem, kust midagi kvaliteetset saada oli
eriti kehv olukord NSVL-s--->USA abipakid
Sm elas vallutatud alade arvelt algul üsna hästi-->sakslaste elatustase ei tohtinud väheneda, saksa naised pidid kodus püsima; kuid sõja edenedes pidid ka hakkama tsviilelanike arvelt elama
kõige kergem USA-l: majandus arenes sõja tõttu kiires tempos, õitses põllumajandus, Eur-sse levisid ka ameerika filmid, muusika
tekkis kultuurivahetus: lauldi vastaste laule

Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed
Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine:

Sm positsioone nõrgendas tema vastaste konsolideerumine---> Atlandi harta 1941 aug – Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla, lubati taastada kõikide okupeeritud riikide iseseisvus, NSVL suutis aga välja pressida, et ei laieneks MRP-ga NSVL-le läinud aladele
1943 – Teherani konverents : lääneriigid tegid Stalinile jälle järeleandmisi, tunnustades NSVL 1941. a piire, Balti riikidele tähendas sõja lõpus NSVL võimu alla sattumist, kuigi samas keeldusid lääneriigid Balti riikide annekteerimist õiguspäraseks tunnistamast
1945 veebr – Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt:

otsustati, et kevadel asustatakse San Franciscos ÜRO

lubati Kesk- ja Ida-Eur maad Moskva meelevalla alla jätta

paika pandi ka okupatsioonitsoonid Sm-l

konverents Stalinile suureks võiduks

pandi alus aastakümneid kestnud Eur lõhestumisele
Ardennide lahing:

1944 dets – koondas läänerindele märkamatult Saksa tugevamad diviisid--->lootis ootamatu pealetungiga korrata operatsiooni, mis algul edu oli toonud e lõigata Bel-s asuvad liitlasväed põhijõududest ära ja suruda nad merre--->esialgu edu, pärast siiski suruti tagasi, jäi viimaseks suuremaks pealetungioperatsiooniks läänerindel
raskele olukorrale vaatamata jätkas õhusõda Ingl vastu, kasutades uut relvaliiki – piloodita lennumürsku V-1 ja raketti V-2 (Vergeltung – kättemaks)
1944 juuni kuni sõja lõpp tulistasid u 4000 sellist mürsku, ohvriks u 10 000 inimest
liitlased jätkasid samal ajal Sm pommitamist

Berliini vallutamine:

vastulöögikatsed Ardennides ammendasid Sm jõud
1945 jaan – NSVL pealetungil ja lõikas läbi ühenduse Sm ja Ida-Preisi vahel
Ida-Preisil peeti meeleheitlikke lahinguid aprillini , mil Köningsbergi garnison sunnitud kapituleeruma
sakslased võitlesid erakordselt vapralt
läänerindel vastupanu järjest passiivsem--->liitlasväed sundisid suuri väeüksusi alistuma, Am vägedel võimalus Berliini poole suunduda, kuid juhtkond keelas ära, kuna Stalin pidi selle vallutama
16. apr 1945 – Punaarmee alustas pealetungi Oderil, sakslased panid vastu, punavägedel kaotused, nädala aja pärast punaste ülekaal
24. apr – jõuti Berliini
25. apr – kohtusid põhjast ja lõunast ümber Berliini läinud punaväed Elbe jõel liitlasvägedega
Hitler andis käsu Berliini viimse võimaluseni kaitsta, algasid tänavalahingud--->lahingusse saadeti Volkssturmi mobiliseeritud poisikesed tankidega vastu, Punaarmee tungis aga edasi
Hitler sooritas enesetapu ja 2. mai 1945 Berliin kapituleerus

Saksamaa alistumine. Potsdami konverents:

1945 apr – Saksa vägede kaitse varises ka teistes rindelõikudes kokku
13. apr – Punaarmee vallutas Viini
apr lõpp – sakslased andsid alla It-s
Mussolini langes It partisanide kätte
8. mai 1945 – Karlhorstis kirjutati alla Sm täieliku kapituleerumise aktile--->II ms lõppenud
17. juuli – 2. aug 1945 – Potsdamis võitjariikide konverents:

kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-le

sakslaste sundevakueerimine võtjatele antud territooriumidelt

Sm jaotati Br, Pr, USA ja NSVL vahel 4-ks okupatsioonitsooniks, võimu Sm-l asus teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon--->ül jäi ka kohtupidamine natside juhtide üle

kindlast määrati Sm reparatsioonide tasumise kord--->demonteerida Saksa suuremate tehaste sisseseaded

arutati jätkuvat sõda Kaug-Idas

Stalin lubas astuda Jpni vastu, saades endale Sahalini saare lõunaosa ja Kuriili saared
Jaapani purustamine:

oli 1944. a kandnud raskeid kaotusi, jätkas siiski sõjategevust
1945 algus – USA alustas rünnakut Jpni saarte vastu, hõivati Iwo Jima ja Okinawa saar, jaapanlased kaitsesid saari meeleheitlikult, hukkudes pea viimseni
edasine rünnak oleks maksma läinud kuni miljoni Ameerika sõduri elu
Okinawa vallutamine: võimaldas rajada sinna lennuväebaasid, kust hakati Jpn-it pommitama-> hukkus 260 000 elanikku
5. aug 1945 – astus Jpni vastu sõtta ka NSVL-->ründas Mandžuuriat
Jpn ei mõelnudki alistuda
6. aug 1945 – lasti käiku tuumapomm Hiroshimale ja 9. aug Nagasakile---> hukkus 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tõttu--->tuumapomm murdis Jpni vastupanu
10. aug 1945 – alustas Jpn rahuläbirääkimisi
2. sept 1945 – allkirjastati lahingulaeva Missouri pardal Jpni tingimusteta kapitulatsiooni akt

Pariisi rahukonverents:

pärast II ms üldist rahulepingut ei sõlmitud
1945-1946 – rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid 10-20 võtjariigi ja Sm Eur-liitlaste It, Rum, Bulg, Ung, Soome vahel
10. veebr 1947 – kirjutati rahulepingud alla:

Sm liitlased pidid maksma reparatsioone

loovutama territooriume: It kaotas Aafr kolooniad ja väiksemaid alasid Vahemere piirkonnas, Alb taasiseseisvus , Ung tagasi 1938 a piiridesse (Trans taas Rum-le), Bulg pidi II ms ajal võidetud alasid loovutama, Rum-lt NSVL Bessaraabia ja Bukoviina , Soomelt Karjala ja Pestamo

Sm-ga rahulepingut ei sõlmitud, aga hakati nõudma reparatsioone: võeti kogu Ida-Preisimaa (pool NSVL-le, pool Poolale) ja teisi alasid

Jpn-iga sõlmisid võitjariigid, va NSVL, Poola, Tšehhoslov rahu 8. sept 1951 San Franciscos
Nürnbergi protsess:

I ms järel karistatud vaid sümboolselt, nüüd võeti asi tõsiselt ette
1945 nov – rahvusvaheline tribunal alustas kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle
süüdistati kuritegudes inimsuse vastu
vastutus sõja vallapäästmise eest pandi Sm juhtkonnale
MRP salaprotokolli ja Stalini rolli kota II ms puhkemises lükati kõrvale
1946 – 12 mõisteti surma, 3 eluaegse, 4 tähtajalist ja 2 õigeks

II ms tagajärjed:

hukkus ligi 60 mln, kõige enam NSVL-s ja Hiinas
suurenes hukkunud tsiviilelanike arv
ei toonud õiglast maailmakorda
kommunistliku bloki e Teise Maailma teke
maailma lõhestumine ja külma sõja algus

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 51 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HR.Sass Õppematerjali autor

7. Venemaa kokkuvarisemine

Kriisi küpsemine Vm-l:
rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist
majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe
keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada
rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse Ingl tüüpi konst monarhia--->sündmused jõudsid aga neist kavadest ette

Veebruarirevolutsioon:
ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebr 1917 linn ülestõusnute käes, järgnesid teised suuremad linnad; Nikolai II üritas maha suruda tuues rindelt vägesid, need aga ühinesid ülestõusnutega või peeti kinni
3. märts 1917 – keiser kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele

Kaksikvõim Vm-l. Ajutine Valitsus ja selle poliitika:
kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu saatis sinna Aleksander Kerenski, lubades valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine Valitsus lubas tagada demo vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse
pettumuseks sõda jätkus, kuid valitsus algatas reforme, mis parandas rahva olukorda
Vm koosseisu kuuluvate rahvaste staatuse ja Vene talupoegi eluliselt huvitava maareformi küsimused pidid jääma Asutava Kogu otsustada. AV liberaalsed sammud aga suurendasid Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses AV-l vastused puudusid--->autoriteet langes
poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4:
Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina
Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega
Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega

venemaa kokkuvarisemine veebruarirevolutsioon kaksikvõim enamlaste esiletõus oktoobripööre Bresti rahu uute riikide teke punane valge terror

Sarnased õppematerjalid

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

· poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus:

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda

Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945 Koalitsioonid esimese MS vahel keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne SM itta ja Läänerinne SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung. · Nov 1942 juuli 1943. Murranguperiood. Initsiatiiv läheb Hitleri-vastase koalitsiooni poole.

Ajalugu

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Romanov Agraarriik 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar) 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi

Ajalugu

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

juhikultus: Adolf Hitler Jossif Stalin vaenlased: juudid, mustlased, jõukad inimesed ja vastavalt vajadusele homod, puudega inimesed vastavalt vajadusele teised riigid vastavalt vajadusele teised riigid sala-ja julgeolekuteenistus, mis kontrollis inimesi ja riiki: Gestapo NKVD Pilet 14 Kodusõja ja NEP'i aeg Venemaal/NSVL's 1917said võimule kommunistid kehtestasid diktatuuri 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 NSVL (Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia) 1918-20 oli Venemaal kodusõda 1)punased vs valged NSVL poolt T NSVL vastu ühtesed E ühtsus puudus, koosnes rühmitustest, kes ei olnud R organiseeritud ning kõik nägid tulevikku erinevalt ühtne juhtimine R erinevad juhid punaarmee O valgekaart *GULAG'id R

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Lepingud nõudsid uue valitsuse moodustamist ja lisavägede sissetoomist- 24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta Stalin

Ajalugu

doc

II maailmasõja sõjategevuse kronoloogia

Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad

Ajalugu

doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

 1. Mõisted.  Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove  Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938),  müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. ,  MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.  atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada k

Ajalugu

Rohkem sarnaseid