Venemaa kokkuvarisemine (0)

Keskkool - Ajalugu - Venemaa

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HR.Sass Õppematerjali autor

7. Venemaa kokkuvarisemine

Kriisi küpsemine Vm-l:
rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist
majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe
keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada
rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse Ingl tüüpi konst monarhia--->sündmused jõudsid aga neist kavadest ette

Veebruarirevolutsioon:
ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebr 1917 linn ülestõusnute käes, järgnesid teised suuremad linnad; Nikolai II üritas maha suruda tuues rindelt vägesid, need aga ühinesid ülestõusnutega või peeti kinni
3. märts 1917 – keiser kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele

Kaksikvõim Vm-l. Ajutine Valitsus ja selle poliitika:
kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu saatis sinna Aleksander Kerenski, lubades valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine Valitsus lubas tagada demo vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse
pettumuseks sõda jätkus, kuid valitsus algatas reforme, mis parandas rahva olukorda
Vm koosseisu kuuluvate rahvaste staatuse ja Vene talupoegi eluliselt huvitava maareformi küsimused pidid jääma Asutava Kogu otsustada. AV liberaalsed sammud aga suurendasid Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses AV-l vastused puudusid--->autoriteet langes
poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4:
Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina
Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega
Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega

venemaa kokkuvarisemine veebruarirevolutsioon kaksikvõim enamlaste esiletõus oktoobripööre Bresti rahu uute riikide teke punane valge terror

Sarnased õppematerjalid

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

· poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus:

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda

Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945 Koalitsioonid esimese MS vahel keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne SM itta ja Läänerinne SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung. · Nov 1942 juuli 1943. Murranguperiood. Initsiatiiv läheb Hitleri-vastase koalitsiooni poole.

Ajalugu

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Romanov Agraarriik 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar) 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi

Ajalugu

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

juhikultus: Adolf Hitler Jossif Stalin vaenlased: juudid, mustlased, jõukad inimesed ja vastavalt vajadusele homod, puudega inimesed vastavalt vajadusele teised riigid vastavalt vajadusele teised riigid sala-ja julgeolekuteenistus, mis kontrollis inimesi ja riiki: Gestapo NKVD Pilet 14 Kodusõja ja NEP'i aeg Venemaal/NSVL's 1917said võimule kommunistid kehtestasid diktatuuri 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 NSVL (Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia) 1918-20 oli Venemaal kodusõda 1)punased vs valged NSVL poolt T NSVL vastu ühtesed E ühtsus puudus, koosnes rühmitustest, kes ei olnud R organiseeritud ning kõik nägid tulevikku erinevalt ühtne juhtimine R erinevad juhid punaarmee O valgekaart *GULAG'id R

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Lepingud nõudsid uue valitsuse moodustamist ja lisavägede sissetoomist- 24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta Stalin

Ajalugu

doc

II maailmasõja sõjategevuse kronoloogia

Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad

Ajalugu

doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

 1. Mõisted.  Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove  Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938),  müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. ,  MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.  atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada k

Ajalugu

Rohkem sarnaseid