Teine maailmasõda (0)

Teine maailmasõda

Euroopa 1938-1939

1937 a novembris toimus Hitleri juures nõupidamine, selles nõupidamisel pm käistleti Saksamaa eluruumi küsimust ja et sm alad on liiga väikesed ja rahvus elab sm piiridest väljas ja ressursse on väha ja et tuleb eluruumi suurendada relva jõul. Pandi paika ka millal peaks see toimuma. Lähim daatum oleks olnud 1938ja kaugem 1943-45. Tegelikusses võeti see kõige varasem daatum. 1938 aastaks oli välja töötatud plaan Otto. See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anšlussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lääneriigid, ing, prnts , kes olid aluse pannud versaillesi süsteemile tegutsesid samamoodi, siis kui saksamaa viis väes reinitsooni, tegutsesid samamoodi ehk ignoreerisid. Ehk ajasid lepituspoliitikat.
Saksamaa esitas järgmised nõudmised Tšehhoslovakkiale. Tšehhoslov oli paljurahvuseline riik. Seal elas umbes 6,5 milj tšehhi, 3,2 milj sakslast , 3 milj slovakki, 700 000 ungarlast ning poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tšehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased . 1938a kevadel-suvel – sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga.
Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents . Seal osales Saksamaa( Hitler ), Itaalia( Mussolini ), Inglismaa, Prantsusmaa. Seal arutati Sudeedimaa küsimust. Tšehhoslovakkiat sinna ei kaasatud. Konverentsi tulemusena otsustati, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Seda sündmust on nim ka Müncheni sobinguks. Müncheni sobingust oli erinevaid arvamusi . Nt Inglismaa peaminister arvas , et see tõi rahu. Uus Ing peaminister arvas, et neil oli valida sõja ja häbi vahelt ning Ing valis häbi.
Kõik Tšehhoslov läänepoolsed piirikindlustused läksid üle Sm. Sudeedimaa oli Tšehhoslov oluline tootmispiirkond, kuna 50% tootmisest toimus seal. Tšehhoslovakkia arvelt laiendasid enda alasid ka Ungari ja Poola.
1939 märts kuulutasid slovakkid välja iseseisvuse ning lõid lahku Tšehhoslovakkia riigist. See toimus eeskätt Sm mahitusel. Tekkinud riik oli nagu Sm vasallriik (sõltuv Sm). Tšehhi aladele viis 1939 Sm oma väed ning okupeeris need. Sm laiendas oma alasid veelgi ning okupeeris Klaipeda . Sm eeskujul tegutses oma alade laiendamisega veel Itaalia, viies oma väed sisse Albaaniasse. Tšehhoslovakkia, Austria, Albaania kadusid 1938-1939 aasta jooksul.
Sm järgmised nõudmised olid suunatud Poolale. Läbi Poola koridori tahtis Sm luua eksterritoriaalse raudtee ja maantee(need tsoonid, kus on raudtee ja maantee, kuuluvad Sm). Nõuti ka Danzigi endale, kuigi see ei olnud tegelikult Poola riigi osa. Danzig oli tegelikult iseseisev, kuid rahvusvaheliselt esindas teda Poola.
Lepituspoliitika lõppes, kuna Sm hakkas liiga palju nõudma. Pr ja Ing ei kavatsenud nõudmistele enam vastu tulla. Need tõid kaasa selle, et Ing lubas garanteerida Poola sõltumatust. Ing ja Pr oli vaja liitlast Sm vastu. Eeskätt nähti liitlasena NSVL . Algasid kolmepoolsed läbirääkimised Sm ohjendamiseks. Ing ja Pr ei olnud nõus aga sellega, et Vm viib oma väed Poola aladele. Samal ajal pidas Vm läbirääkimisi ka Sm’ga. Lõpuni sõlmiti lepingud Sm’ga.
23.08.1939 sõlmiti NSVL ja Sm vahel mittekallaletungi leping. See pidi kehtima 10 aastat. Seda lepingut tuntakse ka Hitler-Stalini sobinguna. Sellele lisandus salajane lisaprotokoll. Tuntakse ka veel Molotov-Ribbentropi paktina. MRP’ga jagati ära huvisfäärid Ida-Euroopas. Sm huvisfääri kuulusid Leedu ja Lääne-Poola. NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova ). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL’i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt , mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja).

II MAAILMASÕDA

1939-1945
Koalitsioonid esimese MS vahel – keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3:

• Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan)
  
• Venemaa
  
• Inglismaa (+ Pr, USA)
  

Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne – SM itta ja Läänerinne – SM läände, Põhja-Aafrika, Vahemeri), Kagu- Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri.
Etapid:

• Sept 1939 – nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung .
  
• Nov 1942 – juuli 1943. Murranguperiood. Initsiatiiv läheb Hitleri-vastase koalitsiooni poole.
  
• Juuli 1943 – sept 1945. Hitlerivastase koalitsiooni pealetung, teljeriikide lüüasaamine, kapituleerumine.
  

SÕDA