Teine maailmasõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Valitsev olukord 1938-39 Euroopas

kahepalgeline, pidas ka läbirääkimisi Sm-ga. Konkreetne leping sõlmiti Sm-ga- mittekallaletungi leping 10 aastaks, et üksteisele kallale ei tungita. Pigem oli see ka mõlemal pool osaliselt sunnitud samm, kuna nii Sm-l kui ka NSVL oli vallutusplaanid , aga mõlema sõjavägi oli veel nõrk. Lisaks ka üksteisele toiduaineid tarnida ja NSVL Sm-le naftat, sellel lepingul oli juures ka salajane lisa ehk salaprotokoll- MRP salaprotokoll ja jagati ära mõjusfäärid ida-Euroopas. Teine pool ei sega vahele, kui üks võtab seal midagi ette. NSVL- Soome, eesti, läti, ida poola, Bessaraabia. Esialgu Leedu ja Lääne-Poola jäid Saksamaa mõjusfääri. Hiljem 28.09 1939 läks Leedu NSVL ja Poola arvelt sai nats Saksamaa rohkem poolast, kui algul pidi saama. TEINE MAAILMASÕDA 1939-45 Kolm osapoolt: · Saksamaa ja tema liitlased · Hitleri vastane koalitsioon

Ajalugu

19

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid · hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond · ohvrid ka rahvusvähemused · ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel · kokku ligi 40 mln hukkunut · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja "agressorite" ohjeldajana 18. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: · diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem  · Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist · Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga · 1936 ­ Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida,

Ajalugu

22

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

kaupu Usa's müüa. Ületootmine Euroopas. Sisu: *tööpuudus ­ mässud, nälg *börsikrahh ­ väärtpaberiturg variseb kokku *palgalangus *sotsiaalsed probleemid *ettevõtted läksid pankrotti Osa riikidest säilitas demokraatia ­ Soome, Ingl, Pr Osa riikidest läks diktatuurseks, sest rahvas ootas karmikäelist juhti ­ Sm, Itaalia Pilet 7 Demokraatia 1920-30.aastatel Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt: VÄLISELT: *Pärast I maailmasõda muutus enamik Euroopa riike demokraatlikuks SISEMINE: Riigi siseselt valmisiõiguslike inimeste arv suurenesnaised said valimisõiguse ning kaotati varandusliktsensus ehk piirangud, valida said töölised Konservatism säilitas oma toetajaskonna ja mõjukuse. Aeglane ja vana. Liberalismi asemel tekkis esile sotsiaaldemokraatia: toetasid töölised, kes soovisid saada võrdsemat ühiskonda. Pilet 8 Prantsusmaa 20-30.aastatel Riigikord: parlamentaarne vabariik

Ajalugu

38

doc

Venemaa kokkuvarisemine

sageli ohvrid endised liitlased  näidisprotsessid  hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond  ohvrid ka rahvusvähemused  ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel  kokku ligi 40 mln hukkunut  Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana 19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine:  diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem   Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist  Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga

Venemaa

24

odt

Ajalugu II maailmasõda

NSVL jaoks oluline, kuna seal toimus oma sõjaväe ümberrelvastamine, 39 aastal ei olnud veel valmis sõdima. Mittekallaletungileping ka majanduslik abi vastastikku, Saksamaalt Venemaale erinevat tehnoloogiat,Venemaa vedas Saksamaale teravilja ja naftat. Saksamaal ei olnud endal naftat, aga oli vaja, et tankidele kütust saada ja muu tehnika ka. Lepinguga käis kaasas ka salajane lisaprotokoll. Sellega jagati ära mõjusfäärid ida-Euroopas (kui üks riikidest kuskil midagi teeb, siis teine vahele ei sega). Soome, Eesti, Läti Venemaa mõjusfääris. Leedu läks Saksamaa mõjusfääri. Poola jaotati pooleks (ida Venemaale, lääs Saksamaale). Venemaa sai selle osa, kus elasid ukrainlased ja valgevenelased. Venemaa sai ka Bessaraabia (Rumeenias idas). Lepinguga oli Saksamaa kindlustanud, et kui ta sõda alustab, siis vähemalt esialgu NSVL tegevusse ei sekku. II Maailmasõda (1. sept 1939 – 2. sept 1945) 1. septembril 1939. algas II maailmasõda. Kestis kuni 2

Ajalugu

2

doc

II maailmasõja sõjategevuse kronoloogia

Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 ­ Pm ja SB kuulutasid 01.09 ­ Sm kallaletung Poolale ­ II ms algus. MRP ­ Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad

Ajalugu

5

doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

tema soove  Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938),  müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. ,  MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.  atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud.

Ajalugu

2

doc

II maailmasõda

korraldust, kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. MRP ­ 23.aug 1939 ­ leping NSVL ja Vm vahel, mille järgi ei tungi nad üksteisele kallale ja jagasid Euroopa omavahel (Sm- L-Poola, Leedu, Vm Soome, Eesti, Läti, I-Poola). 1942 ­ SB ja NSVL sõlmisid sõjalise liidu lepingu, USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Stalingradi lahingu algus. 1943 ­ Therani konverents, It kapituleerus. 1944 ­ Normandias avati teine rinne USA, SB ja Kanada poolt Sm vastu, vaherahu Soome ja NSVL vahel. 1945 ­ Jalta konverents, Sm kapituleerus, Teine MS lõppes Jp kapituleerumisega. Suur põgenemine ­ sügis 1944, põgenemine Nõukogude võimu eest läände. Mobilisatsioon ­ sõjaväkke kutsumine. Metsavennad ­ karistuste või repressioonide hirmus metsa põgenenud inimesed, osa tegutses aktiivselt nõukoguse võimu esindajate vastu. Natsionaliseerimine ­ riigistamine.

Ajalugu

Kommentaarid (0)