Teine maailmasõda (0)

Teine maailmasõda

Euroopa 1938-1939

1937 a novembris toimus Hitleri juures nõupidamine, selles nõupidamisel pm käistleti Saksamaa eluruumi küsimust ja et sm alad on liiga väikesed ja rahvus elab sm piiridest väljas ja ressursse on väha ja et tuleb eluruumi suurendada relva jõul. Pandi paika ka millal peaks see toimuma. Lähim daatum oleks olnud 1938ja kaugem 1943-45. Tegelikusses võeti see kõige varasem daatum. 1938 aastaks oli välja töötatud plaan Otto. See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anšlussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lääneriigid, ing, prnts , kes olid aluse pannud versaillesi süsteemile tegutsesid samamoodi, siis kui saksamaa viis väes reinitsooni, tegutsesid samamoodi ehk ignoreerisid. Ehk ajasid lepituspoliitikat.
Saksamaa esitas järgmised nõudmised Tšehhoslovakkiale. Tšehhoslov oli paljurahvuseline riik. Seal elas umbes 6,5 milj tšehhi, 3,2 milj sakslast , 3 milj slovakki, 700 000 ungarlast ning poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tšehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased . 1938a kevadel-suvel – sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga.
Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents . Seal osales Saksamaa( Hitler ), Itaalia( Mussolini ), Inglismaa, Prantsusmaa. Seal arutati Sudeedimaa küsimust. Tšehhoslovakkiat sinna ei kaasatud. Konverentsi tulemusena otsustati, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Seda sündmust on nim ka Müncheni sobinguks. Müncheni sobingust oli erinevaid arvamusi . Nt Inglismaa peaminister arvas , et see tõi rahu. Uus Ing peaminister arvas, et neil oli valida sõja ja häbi vahelt ning Ing valis häbi.
Kõik Tšehhoslov läänepoolsed piirikindlustused läksid üle Sm. Sudeedimaa oli Tšehhoslov oluline tootmispiirkond, kuna 50% tootmisest toimus seal. Tšehhoslovakkia arvelt laiendasid enda alasid ka Ungari ja Poola.
1939 märts kuulutasid slovakkid välja iseseisvuse ning lõid lahku Tšehhoslovakkia riigist. See toimus eeskätt Sm mahitusel. Tekkinud riik oli nagu Sm vasallriik (sõltuv Sm). Tšehhi aladele viis 1939 Sm oma väed ning okupeeris need. Sm laiendas oma alasid veelgi ning okupeeris Klaipeda . Sm eeskujul tegutses oma alade laiendamisega veel Itaalia, viies oma väed sisse Albaaniasse. Tšehhoslovakkia, Austria, Albaania kadusid 1938-1939 aasta jooksul.
Sm järgmised nõudmised olid suunatud Poolale. Läbi Poola koridori tahtis Sm luua eksterritoriaalse raudtee ja maantee(need tsoonid, kus on raudtee ja maantee, kuuluvad Sm). Nõuti ka Danzigi endale, kuigi see ei olnud tegelikult Poola riigi osa. Danzig oli tegelikult iseseisev, kuid rahvusvaheliselt esindas teda Poola.
Lepituspoliitika lõppes, kuna Sm hakkas liiga palju nõudma. Pr ja Ing ei kavatsenud nõudmistele enam vastu tulla. Need tõid kaasa selle, et Ing lubas garanteerida Poola sõltumatust. Ing ja Pr oli vaja liitlast Sm vastu. Eeskätt nähti liitlasena NSVL . Algasid kolmepoolsed läbirääkimised Sm ohjendamiseks. Ing ja Pr ei olnud nõus aga sellega, et Vm viib oma väed Poola aladele. Samal ajal pidas Vm läbirääkimisi ka Sm’ga. Lõpuni sõlmiti lepingud Sm’ga.
23.08.1939 sõlmiti NSVL ja Sm vahel mittekallaletungi leping. See pidi kehtima 10 aastat. Seda lepingut tuntakse ka Hitler-Stalini sobinguna. Sellele lisandus salajane lisaprotokoll. Tuntakse ka veel Molotov-Ribbentropi paktina. MRP’ga jagati ära huvisfäärid Ida-Euroopas. Sm huvisfääri kuulusid Leedu ja Lääne-Poola. NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova ). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL’i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt , mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja).

II MAAILMASÕDA

1939-1945
Koalitsioonid esimese MS vahel – keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3:

• Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan)
  
• Venemaa
  
• Inglismaa (+ Pr, USA)
  

Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne – SM itta ja Läänerinne – SM läände, Põhja-Aafrika, Vahemeri), Kagu- Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri.
Etapid:

• Sept 1939 – nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung .
  
• Nov 1942 – juuli 1943. Murranguperiood. Initsiatiiv läheb Hitleri-vastase koalitsiooni poole.
  
• Juuli 1943 – sept 1945. Hitlerivastase koalitsiooni pealetung, teljeriikide lüüasaamine, kapituleerumine.
  

SÕDA
1 sept 1939 algas Sm kallaletungiga Poolale. Nn välksõda ehk blitzkrieg . Poola ei pidanud sõdima ainult Sm, sest 17 sept 1939 viis oma väed Ida-Poolasse NSVL. Koosseisult elasid seal ukrainlased ja valgevenelased . NSVL põhjendas vägede viimist sinna sellega, et ukr ja valgeven on hooleta jäetud ning peaksid oma kaaslastega NSVL’is liituma . Sellega teostas NSVL MTP’i. Pärast seda, kui Poola hõivatud oli, viisid SM ja NSVL läbi ühise sõjaparaadi.
28.08.39 lepiti sõpruse- ja piirileping SM ja NSVL’i vahel. Toimus Leedu üleandmine NSVL’i huvisfääri. Poolas sai Sm alasid juurde. Sm ja NSVL viisid läbi ühise sõjaväeparaadi tähistamaks Poola vallutamist.
NSVL realiseeris MRP’d, esitas Est, Lät, Leed vastastikuse abistamise lepingu ettepaneku. Sama ettepaneku tegi NSVL ka Soomele. Vastastikune abi – sooviti sõjaväebaaside jaoks territooriumi ning piiride korrigeerimist. ÕPIK LK 99 kaart Soomes kui dem riigis, läks kogu arutelu parlamendi tasandile ning NSVL ettepanek lükati tagasi. See tõi kaasa Soome ja NSVL vahelise sõja nov ’39 – märts ’40, tuntakse talvesõja nime all. Sõja alustamise ettekäände andis Mainila intsident, kus Soome poolt tulistati väidetavalt NSVL piirivalvureid. Tegelikult aga oli tegemist lavastusega, kus NSVL ise piiri äärest oma piirivalvureid tulistati. Karjala kannasele oli rajatud Soome kaitseliin , tuntud Mannerheimi liinina. Jõud olid sõjas ebavõrdsed (sõdurite arv, tehnika). Esialgu pani Soome tugevalt vastu ning ilmastikuolud tulid Soomele kasuks (talv oli lumerohke ning külm, sommid harjunud sellega, NSVL tehnika ei töötanud selles kliimas kõige paremini ning sõjaväelased ei olnud piisavalt hästi varustatud talvetingimustes sõdimiseks). NSVL võttis aga sellest õppust ning ’41, kui algas sõjategevus SM ja NSVL vahel, oli NSVL sõjaväes toimunud muutused. Soome oli huvitatud vaherahu sõlmimisest, samuti ka NSVL, kuna Ing ja Pr organiseerisid Soomele abi. Sõjatingimustest märts ’40 sõda lõppes. Soome jaoks kaotusena, kuna oli sunnitud loovutama teatud alad NSVL’ile, nt Karjala kannas, mille elanikele anti võimalus ümber asuda Soome aladele. NSVL rajas sõjaväebaasid Soome aladele, kuid Soomet ei okupeeritud. Kuigi Soome oli tugevalt seotud NSVL’iga, säilitas iseseisvuse.
Läänes sept 1939 – aprill 1940 toimus nn kummaline sõda ehk istumissõda. St, et sõjategevus oli küll väljakuulutatud ja väed olid viidud lahinguvalmidusse, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Pr väed nt Maginot liinil, Sm väed Siegfried liinil. Võimalik põhjendus – Pr peaminister lootis veel mingile kokkuleppele Sm jõuda. Kummaline sõda lõppes aprill ’40 Sm pealetungiga. Sm tungis esmalt peale Taanile ja siis Norrale. Taani kapituleerus, Norra osutas vastupanu. Taani hõivati selleks, et saada kontroll Läänemere üle. Norra hõivati selleks, et kontrollida Põhjamerd. Norra oli ka hea tugipunkt tungimaks kallalae UK’le.
Mais alanud sõjakäik ulatus Hollandi, Belgia, Luxemburgi ja Pr vastu. Kuigi Pr oli eelmisest sõjast õppinud ning paigutas hästi oma sõjaväe kaitseliinid, siis Sm tabas neid kõige ebatõenäolisemast kohast. Sm ründas läbi Lux üle Ardenni mägede. See oli aga Pr ootamatu . Sm pani oma sõjaväed ka veel põhjas Hollandi ja Belgia poole ning lõunas Pr poole. Sm tuli kasuks see, et välksõjas kasutas Sm kahte olulist jõudu – tanke ja lennuväge. Sm olid olemas eraldi tankideviisid, mid Pr polnud. Aprill 1940 kirjutati alla Compiegne vaherahule, 22 juuni. See oli lõpetanud ka I MS sõjategevuse. Sm oli ’40 aastal võitjapool, seega vähem kui 2,5 kuuga oli Sm okupeerinud Taani, Norra, Hollandi, Belgia, Lux ja Prantsusmaa(põhja- ja lääneosa, tööstus ja Atlandi ookean). Lõuna-Pr kuulutati välja Vichy vabariik, mille juhiks sai marssal Petaine ( kollaborant ja kollaboratsionism ehk inimene, kes teeb koostööd vastaspoolega, koostöö vaenlasega). Kui Sm oleks kogu Pr korraga alistanud, oleks Ing hõivanud kõik Pr kolooniad . Läbi Vichy vabariigi oli Sm võimalik Pr kolooniaid oma huvides ära kasutada, eeskätt tooraine (kolooniad Põhja-Aafrikas ja mujal). ’42 aastal hõivati Lõuna-Prantsusmaa ja Vichy vabariik likvideeriti. Ainukeseks Sm vastu sõdivaks riigiks jäi UK.
Juuni 1940 ok NSVL Est, Lät ja Led.
Itaalia sekkus sõtta Sm poolel samal ajal, kui Sm vallutas Prantsusmaad. Pärast Pr alistamist, jäi ainukeseks Sm ja tema liitlaste vastu sõdivaks riigiks Inglismaa. Sm kavandas algsete plaanide kohaselt sissetungi Inglismaale . August – okt ’40 toimus lahing Inglismaa pärast. St, et Sm lennukid käisid Ing pommitamas (üritati pommitada lennuväljasid, sõjatehaseid ja hiljem linnasid). Need Sm lennukid startisid lennujaamadelt, mis olid ’40nda aasta jooksul Sm poolt omandatud. Ing kasuks tuli see, et neil oli olemas radarisüsteem, mis võimaldas avastada Sm lennukeid varasemalt. Okt 1940 nn lahing Ing pärast lõppes, sest Sm sihtpunkt muutus (ettevalmistused sissetungiks NSVL). 1940 sõlmiti ka sõjalispoliitiline liit Sm-It-Jpn vahel, Kolmikliit .
Itaalia ’40 a sügisel alustas rünnakuid Balkanil – Kreeka ja hiljem Jugoslaavia . It sõjateg Balkanil polnud edukas ning ’41 a kevadel pidi Sm Itaaliat abistama. See abi võttis Sm rohkem aega, kui planeeritud ning sissetung NSVL nihkus hilisemaks.
’41 a 22 juuni alustas Sm plaani Barbarossa elluviimist, st sõda NSVL vastu. Selle ajani võis Sm ja NSVL pidada liitlasteks MRP kohaselt. NSVL veeti Sm naftat, rauda, teravilja ning Sm veeti NSVL masinaid, elektriseadmeid (1939-1941). Sm tahtis teha NSVL vastu välksõda, 8-10 nädalaga jõuda nn AA jooneni (Arhangelsk kuni Astrahan). Sm väed jagatud kolmeks – Nord , Mitte ja Süd. Nordi eesmärk Leningradi hõivamine, Mitte eesmärk hõivata Moskva ja Südi eesmärk hõivata Kiiev ning sealt edasi jõuda Kaukaasiasse, Kaspia mereni. Esialgselt kulges kõik plaanipäraselt. Esmane rünnaks NSVL oli ootamatu, NSVL tabas paanika , paljud venelased pandi vangi. Sm idee 8-10 nädalast ei täitunud, jõuti küll Leningradi, kuid seda vallutada ei suudetud. Len piirati ümber ja algas blokaad. Peaaegu jõuti ka Moskvani, kuid ka Moskvat ei suudetud vallutada. NSVL väed läksid dets alguses esmakordselt vastu pealetungile. Lõunas hõivati Kiiev.
Nord – Leningrad – blokaad
Mitte – Moskva – 20-30 km NSVL vastupanu
Süd – Kiiev – Kaukaasia – Kaspia – ’42 suvi, Volga alam
42 aastal otsustati Süd’i pealetungi suunda muuta, nähti ette pealetungi Volga alamjooksul ning ideekohaselt pidi jõudma Volgani, kuna mööda seda oli võimalik peatada nafta transport NSVL’i liidule.
’41 a suvel USA ja Ing sõlmisid omavahel Atlandi harta. Lend- lease süsteem USA majanduses, abi andmiseks abivajavatele riikidele. Abiandmissüsteem tekkis juba enne seda, kui USA sõtta astus.
7 dets ’41 ründas Jpn USA, mis tõi kaasa USA sõtta astumise. NSVL ja Jpn vahel kehtis mittekallalaetungi leping, mis kehtis kuni ’45. Jpn alustas samal ajal, kui USA ründas, ka Kagu-Aasia alade ründamist. Umbes 6 kuu jooksul Pr-Indohiina, Filipiinid , Uus- Guinea vallutati . Toimus loosungi ’’Aasia aasialastele’’ all.
’42 a suvest kuni ’43 a suveni sai alguse murranguperiood sõjas. Sõjatandrid:

• Vaikne-Ookean – Midway lahing juuni 1942. USA pani piiri Jpn vägede edasitungile V-O suunal. Alates sellest hakkas Jpn aeglane taandumine.
  
• Põhja-Aafrika – Itaalia ja Sm väed paiknesid eeskätt Liibüas, kust nad tungisid edasi Suessi kanali suunal (ühendus Punase mere ja Vahemere vahel, kaugeim eesmärk ida suunas – Pärsia lahe nafta). Oktoober ’42 murdelahing P-A oli El Alameini lahing. Ing väed panid piiri It ja Sm edasitungile Suessi kanali suunal. Algas Sm vägede taandumine. P-A november ’42 liitlasvägede dessant – Sm ja It vägesid ründasid idast Ing ja läänest USA ja Ing. 1943a kevadel mais Sm ja It tõmbasid oma väed P-A välja. Juuli 1943 dessant Sitsiilia saarel
  
• Idarinne – 42’ aasta suvel Sm väed jõudsid Volgani ( Stalingrad ). Stalingradi hõivamine võttis kaua aega ning lõplikult seda ikkagi ei hõivatud. Nov ’42 kuni veebruar ’43 NSVL väed läksid pealetungile ning piirasid Stalingradis olevad Sm väed. Stalingradi lahingut peetakse murdelahingut Idarindel. Pärast seda vähenes Sm edasitung idarindel. ’43 a suvel üritas Sm enda olukorda parandada ning Kurski lahingus enda võimu uuesti peale suruda, kuid see ei õnnestunud. ’43 a lõpuks jõuti välja sõjaeelsetele NSVL piiridele.
  

Juuli 1943 dessant Sitsiilia saarel lääneliitlaste poolt. Mussolini taandati ametist ning It kuningas sõlmis lääneliitlastega vaherahu 3 sept 1943. Mussolini sattus vangi, kuid Sm eestvedamisel ta vabastati. Lõuna-It, oli lääneliitlaste käes. Põhja-It jäi Sm ja It kontrolli alla ning Mussolini pandi uuesti võimule.
’43 aasta lõpus Teherani konverents. 3 olulist liitlast – Ing, USA ja NSVL. Inglismaad esindas Churchill, USA Roosewelt ja NSVL Stalin . Peaprobleemiks küsimus, kus avada teine rinne, et Sm purustada. NSVL soovis, et teine rinne avataks Prantsusmaal. Lepiti kokku selles, et pärast Sm purustamist kuulutab NSVL sõja Jaapanile. Kolmandaks punktiks oli maailma sõjajärgne korraldus. Seal Ing ja USA nõustusid sellega, et NSVL hakkab eksisteerima 1941a piirides. Lepiti kokku, millised Poola riigi piirid peaksid olema.
Läänes ’44 pidi olema aasta, kus Euroopas avatakse läänerinde. See sai alguse 6 juuni ’44 Normandias, kui lääneliitlaste dessant seal maabus. Sm oli hakanud alates ’40ndast aastast rajama Atlandi valli , kindlustusesüsteemi. Selleks, et sakslasi segadusse viia, viisid lääneliitlased läbi pettuse, et näiliselt koondati La Manche ’i väina juurde sõjamasinaid jms, et Sm paigutaks sinna võimalikult palju oma sõjajõude. 6 juuni 1944 dessant Normandiasse. Peale seda alustati pealetungi Prantsusmaal. Üks peamistest pealetungi suundadest oli Pariis. Liitlastele osutas abi ka Pr vastupanu liikumine. Kui liitlased Pariisi jõudsid, oli seal alanud juba ülestõus. ’44 a lõpuks jõudsid lääneliitlaste väed Sm läänepiiril.
Idas ’44 a alguses oli rindejoon . NSVL oli jõudnud välja oma sõjaeelsetele piiridele, kust alustasid edasiliikumist lääne poole. Narva jõel ja Sinimägedel hoiti vägesid paigal. NSVL vägede idapoolses osas oli samuti kiired, millega kaasnes vägivald kohalike vastu. Pariisis oli 44 alanud ülestõus vastupanuliikumise poolt, kui NSVL väed lähenesid Varssavile, siis 1 aug ’44 algas Sm vastane ülestõus. Poola vastupanuliikumise eesmärk oli Sm võim Varssavis kukutada . Ülestõusnud abi ei saanud ning Poola ülestõus suruti Sm poolt maha. Suur osa vastupanuliikumise juhtidest hukati. Stalin ei tulnud Poolale appi, kuna ei tahtnud, et Poolast saaks iseseisev riik, NSVL ei pidanud ise midagi tegema kuna Sm tegi selle töö tema eest ära. Sm liitlased sõlmisid NSVL’iga vaherahu. Idas Sm piirideni ei jõutud.
Veebruar 1945 toimus liitlasriikide juhtide teine kokkusaamine, Jalta konverents ehk Krimmi konverents.

• Esmane teemade ring oli see, kuidas Sm lõplikult purustada ning Berliini vallutamine jäeti NSVL’ile. Arutati ka seda, mida ette võtta Sm pärast sõda – otsustati, et Sm kui riiki alles ei jää ning see okupeeritakse. Otsustati ka seda, et Sm peab kõik sõjakahjud kandma.
  
• NSVL lubas jätkuvalt, et astub sõtta Jaapaniga.
  
• Pandi paika ka Poola piirid. Poola idapoolne osa oli läinud NSVL’ile (Lääne- Ukraina ja Valgevene) Poolale otsustati anda alasid juurde läänes Sm arvelt. Uueks piiriks pidi saama Oder Neisse jõgi. Poola riik nihkus nn lääne suunas. Nendel aladel elavad sakslased pidid ümber asustuma Sm.
  
• Lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht.
  

’45 aastal liitlaste väed tegutsesid eeskätt Sm. 2 mai hõivati Berliin NSVL vägede poolt, Hitler oli selleks ajaks sooritanud enesetapu. 8 mai Sm kapituleerus tingimusteta. 2 sept ’45 sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega.
Enne Jaapani kapituleerumist toimus liitlaste viimane kokkusaamine, juuli-august Potsdamn. NSVL esindajaks ikka Stalin, USA’s (Roosewelt suri mai ’45) Truman , Inglismaal oli konverentsi alguses kohal Chruchill (samal ajal parlamendivalmised Ing)ja lõpus oli Atlee.

• Lepiti kokku DDDD ehk Saksamaal de-natsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitiratiseeritimine, demomenteerimine (sõjatööstuse sisseseaded monteeritakse lahti ja saadetakse suuresti sõjakahju tasu ehk reparatsioonina võitjariikidele).
  
• Kutsutakse kokku rahvusvaheline sõjatribunal, kes peab sõjakurjategijate üle kohut mõistma. Selle kutsuvad kokku võitjariigid.
  
• Ida-Euroopa sakslased asustatakse ümber Saksamaale. Nt tšehhi, ungari, poola alad.
  

EESTI AJALUGU II MAAILMASÕJA AJAL

Selle määras enamasti ära MRP lisaprotokoll.
Eesti kuulutas end sõjas neutraalseks. II ms puhkemine tõi Eestisse esmatarbekaupade puuduse (sool, küünlad, tikud, petrooleum ). Eesti toodangule (põllumajandus ja tööstus) kadus turg ja tekkis suur tööpuudus. NSVL süüdistas sept keskpaiku Eestit selles, et Eesti ei suuda tagada oma neutraalsust. See tekkis sellest, et Tallinnasse oli põgenenud Poola allveelaev Orzel (pärast Sm kallaletungi), kuid Eesti oli kohustatud Orzel relvistuda ning oma sõjaväe valve alla võtma. Eesti aga ei suutnud Orzeli valve alla võtta, kuna ööl vastu 18 sept Orzel põgenes. Samal ajal NSVL laevad ja lennukid rikkusid Eesti ja Venemaa vahelist riigipiiri.
24 sept otsustati sõlmida vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 2 punkti – Eesti territooriumile taheti tuua NSVL sõjavägi ning sooviti saada Eesti territooriumil kohad, kus oma sõjavägi panna ehk rajada seal oma sõjaväebaasid. Sama ettepanek tehti ka Lätile ja Leedule. Eestis arutati seda ettepanekut väikses ringkonnas ning otsustati leping NSVL’iga sõlmida. Leping sõlmiti 28 sept 1939 – baasid ning väed Eesti territooriumile. Oktoobris hakkaski NSVL vägede sissetoomine Eesti aladele. Eestlased olid sunnitud lahkuma aladelt , kuhu baasid rajati. Baasid rajati Paldiskisse, Raplasse, Hiiumaale ja Saaremaale, kuna oli vaja kindlustada oma uut tulevast läänepiiri ning nendest kohtadest oli kõige parem vaenlastel Eestile läheneda. Eestisse tuli algselt ligikaudu 25 tuhat punaarmeelast (ohvitseride puhul lisandus ka perekond).
’39 aasta sügisel, Hitleri kutsel, lahkusid Eestist baltisakslased , kannab nimetust Umsiedlung, lahkus ligikaudu 12,6 tuhat baltisakslast, tervikuna lahkus Eestist kuskil 14 tuhat inimest. Need saklased paigutati Poola aladele, Lääne-Preisimaale (poolakad tõsteti oma kodudest välja ilma varanduseta jms, pidid ise hakkama saama ja uue elukoha leidma).
’39 aasta sügis – ’40 aasta kevad oli Eestis olukord, kus Eesti oli küll iseseisev, kuid kohapeal viibisid NSVL väed, mis piiras vabadust. Olukord muutus 16 juuni ’40 – Eestile esitati ultimaatum. Eestilt nõuti täiendavate vägede sissetoomist ning valitsuse vahetust. 17 juuni ’40 algab Eestis NSVL okupatsioon . Nn hääletu alistumine, kuna Eestil polnud võimalik NSVL’ile vastu hakata, alternatiive polnud. Kindral Laidoner andis välja Narva diktaadi – dokument, mis nägi ette seda, et kõik ühendusteed ja sidekanalid(telefon, telegraaf, raadio) tuleb anda punaarmee kontrolli alla. Diktaadiga keelati ka rahvakogunemised, puudus võimalus protesteerida. Eestlased pidid loobuma ka oma relvadest .
Eestisse saabus NSVL eriesindaja Andrei Ždanov, kes Eestis järgnevaid sündmusi kontrollis. NSVL üritas jätta mulje, et toimuv on eestlaste oma vaba tahe . Ždanovi eestvedamisel hakati organiseerima meeleavaldust, et toetada nõuet vahetada valitsust, 21 juuni ’40. Päts tagandas varasema valitsuse ning määras ametisse Vares-Barbaruse valitsuse(sinna valitsusse kuulunud inimesed polnud tegelikult kommunistid , olid vasakpoolsete vaadetega sotsiaaldemokraadid , alels hiljem astusid kommunistliku parteisse).

Suvesõda Eesti ajaloo õpikust 78-83 !

Osapooled – Sm, NSVL ja Eesti metsavennad ehk iseseisvuslased.
Eesti ajaloo õpik 37-38 osa.
Eestlaste võimalused ja valikud Sm okupatsiooni ajal:

• Poliitilised - Loodi Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe - kollaborant). Sm nägi Eestit kui osa vallutatud NSVL ala, ei arvestanud sellega, et Eesti tahtis iseseisvust. Kavatseti Eestit ümber muuta. Valik teha koostööd või mitte Sm. Võimalik oli osaleda Eesti Omavalitsuse tegevustes. Algselt suhtuti Sm kui päästjatesse, hiljem arvamus muutus.
  
• Majanduslikud - Sm majpol oli vastuoluline , Sm huvitus siin põllumaade rajamisest ning põlevkivist. Kehtestati müüginormid. NSVL poolt natsionaliseeritud alasid ei tagastatud endistele omanikele. Elatustase langes. Loodi Eesti Ühisabi – eesmärk oli abistada NSVL ja sõja tõttu kannatanuid. Linnades oli kaardisüsteem (esmatarbekaupa jagati kaartide alusel). Turule tulid ersats – kaubad.(Sm keemia tööstus, suhkru asemel nt sahhariin , kohvi asemel sigurikohvi).
  
• Rahvuskultuurilised – võimalusi ja valikuid polnud. Kehtis tsensuur (kergem kui NSVL ajal). Kultuur Sm mõjutuste all.
  
• Eetilised – ei soovitud astuda Sm sõjaväkke, kuid taheti NSVL vastu sõdida. Seetõttu taheti pääseda Soome, et seal koos NSVL vastu sõdida. Oli valik astuda Sm teenistusse või mitte. Pärast toimus sundmobilisatsioon (valik astuda või end peita , peitmise puhul karistuseks surm või vangistus).
  

JÄRGNEV OSA ON BULLSHIT, VAADAKE ÕPIKUST PEATÜKK 38 !!!
1944 aasta suuremad sõjalised operatsioonid Eestis (+tähendus):

• Sõja jõudmine Eestisse – algas jaanuaris ’44 ehk punaarmee pealetung, võideldi Narva pärast. 30 jaanuar üldmobilisatsioon (-40 000 eestlast iseseisvuse eest võitlemas). NSVL alustas lennukitega ründamist, pommitati linnu (suri -500, 40% elamispinnast hävis, 25 000 inimest peavarjuta). 25 märts jõuti Tartuni. Tugevdas eestlaste indu võidelda.
  
• Võitlus Narva pärast – üldmobilisatsioon. Narva linn hävitati, punaarmee marssis linna sisse. Tänu sellele, et lahing kestis ligikaudu 7 kuud, said paljud eestlased põgeneda (Suur põgenemine – Rootsi/osad põgenesid koos sakslastega).
  
• Sinimäed
  
• Pealetung Võru-Tartu suunalt, Sm ähvardas ümberpiiramine. Eestile tähendas see seda, et langeti jälle okupatsiooni alla.
  
• Eestil puudus sõjaline jõud, et iseseisvust taastada(sept ’44). Samuti ei suudetud taastada iseseisvust, kuna Eestit kui riiki ei tunnustatud (Teheranis otsustati, et NSVL alad taastatakse ’41 aasta seisu järgi).
  
• Saarte vallutamine – eesti täielikult NSVL võimu all.