vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad. 3 Kasutatud kirjandus · Inimene ühiskond kultuur II keskaeg ja varauusaeg XI klassi ajalooõpik. T. Aleksejev, K. Hiiemaa, T. Kala, O. Klaassen, T. Kuimar, A. Mäesalu, H. Piirimäe, K. Piirimäe, P. Piirimäe, O. Teder. Tln.: "Koolibri", 2000. 272 lk. · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 3 (ENE 4) Tln.: "Valgus", 1988.-704 lk. 4 Sisukord Trükikunsti ajaloost....................................................................................................lk 2 Johann Gutenberg.......................................................................................................lk 2
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Järvelaid, P. Autori loengu konspekt. Tallinn, 2011. 2. Laur, M. Pajur, A. Tannberg, T. Eesti ajalugu. 2. osa. Tallinn: Avita, 1995. 3. Lepajõe, M (toim). Constitutiones Academia Dorpatensis (Academia Gustaviana). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 4. Palamets, H. O alte Burschenherrlichkeit...Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu ülikoolis 1802-1917. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2008. 5. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (1). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 12. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17805. 6. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (2). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 19. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17887. 7. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (3). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 26. okt 2007. Arvutivõrgus
aastatuhande vahetusel toimus linnriikide uus tõus. Peale amoriidide sissetungi 2. aastatuhane alguses semiidistus kõik, kuid sumerite keel püsis siiski kasutusel kultuur- ja hariduskeelena, keelt kasutati teaduses ja kombetalitustes. Sumerite kultuuri edasiarendajaks said semiidid. 18. sajandil e.K.r tekkis Sumerite alale Babüloonia riik. Kasutatud kirjandus: · " Inimene, ühiskond, kultuur " I osa Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma - Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava. Koostanud Helmut Piirimäe · " EE 8 RAISUM"- Eesti Entsüklopeediakirjastus · http://et.wikipedia.org/wiki/Tsikuraat · http://et.wikipedia.org/wiki/Sumer
loobuma saadiku volitustest, teised protesteerisid vägivalla vastu ja teatasid, et nad pigem surevad. Konvent lõpuks võttis vastu Couthoni poolt esitatud dekreedi 33 inimese ajutise arreteerimise kohta. Nende hulgas oli 22 zirodiinide liidrit, mõned ministrid ja kommuuni tegevust uurinud komitee liikmed. Parempoolne osa oli nördinud. Ülestõus tõi võimule jakobiinid, aga seda võimu tuli jagada rahvaga. Kasutatud kirjandus: ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" Helmut Piirimäe ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur III" Helmut Piirimäe ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur III" Mati Laur, Tõnu Tannberg
Katariina II Üldinfo Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) oli Venemaa keisrinna aatatel 1762-1796. Sündis 2. mail 1729 Preisimaa kuningriigis ja suri 17. novembril 1796 Peterburis Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Isiklik info 24. septembril 1754 sündis poeg Paul Petrovitš (1754-1801), tulevane keiser Paul I 9. detsembril 1758 sündis tütar Anna Petrovna Tal oli armukesega poeg Aleksei ja erinevate meestega kolm tütart. Oli Peeter III abikaasa Valitsemine Katariina II oli 18.sajandi üks tuntumaid valgustatud monarhe 1762.aastal peatas ta kirikumaade riigistamise Ta viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset keskvõimule allumist Katariina II muutis provintside valitsemise ja Monumendid 6.septembril avati Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee. 2013.aasta detsembris püstitati samale alleele Katariina II pronksist elusuurune kuju Huvitavaid fakte Venemaa ke...
Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa" Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://turm.ee/sodalased/info/ajalooline-moogavoitlus/ http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/ http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/kadunud-kaunis-keskae gne-tartu?id=78285224 Aitäh! Teid tänavad Alice, Riin, Kaisa, Meelika, Ekke ja Richard
Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa" Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://turm.ee/sodalased/info/ajalooline-moogavoitlus/ http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/ http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/kadunud-kaunis-keskae gne-tartu?id=78285224 Aitäh! Teid tänavad Alice, Riin, Kaisa, Meelika, Ekke ja Richard
samas väga pillava ja kunsti armastava kuningana. Louis XIV valitsemisaeg on jätnud Prantsusmaale Versaille'i lossi, prantsuse moekultuuri ning hulganisti kunsti- ja kirjandusklassikat. Elizabeth - kui karmi- ja kindlakäeline „neitsikuninganna“, kes tõstis Inglismaa juhtivate Euroopa riikide sekka. Kasutatud allikad: 1) Beazley, M (2002). Euroopa ajalugu. Kirjastus Varrak, lk: 252, 496, 266, 257, 270, 248, 206 – 207; 2) Piirimäe, P (2014). Uusaeg. Ajalooõpik 8. klassile I osa. Kirjastus Avita, lk: 50 - 53, 73, 6; 3) www.miksike.ee 22.11.2014; 4) www.academia.edu 23.11.2014; 5) et.wikipedia.org 22-23.11.2014; 6) www.rusistica.eu 22.11 2014; 7) www.teadmus.ee 22.11.2014; 8) www.linnamuuseum.ee 22.11.2014. 21
tugevasti suurendatud kujutiste saamiseks. 1632 dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galileo uuris Pisa torni abil vabalangemist. Galileo Galilei kirjutis: “Loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles.”- sellel ajal avastati, et füüsilise maailma seaduspärasusi ehk loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite kujul. Kasutatud kirjandus: Ajalooõpik 8.klassile “Uusaeg” Pärtel Piirimäe https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d4/Justus_Sustermans_-_Por trait_of_Galileo_Galilei%2C_1636.jpg http://www.universetoday.com/48756/galileo-facts http://abyss.uoregon.edu/~js/images/galileo_telescope.jpg http://www.history-of-the-microscope.org/images/Galileo-microscope-sml1.jpg http://www.ziuaconstanta.ro/divertisment/stiati-ca/stiati-ca-astronomul-galileo-gali
ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti õpetamisest kaugemale. Seitsme vaba kunsti aritmeetika,
Kreeka teater Teatrietendusdraama (kreeka keeles draama "tegevus" Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalseks selleks rajatud hobusekaarekujulises teatris Teater kreeka keeles theatron "vaatamise koht" Teatri keskmes paiknes ringi- või poolkaarekujuline näiteplats- orkestra Orkestra taga puust lavakonstruktsioon- skenee Skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet Koor ja näitlejad esinesid orkestral ·Näitemäng polnud üksnes sõnaline ·Tähtis koht näitemängus kuulus ka muusikale ·Etenduse mõju suurendamiseks kasutati kraanataolist seadeldist, millega näitlejat vajaduse korral orkestra kohale tõsteti ·Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste rolle ·Maskid võimaldasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli ·Mask välistas näoilme ·Näitlejad võisid mõjule pääseda vaid t...
Ma elasin Eesti vabariigis Film rääkis viiest inimesest ja nende elust 1393. aastast alates. Raske oli valida ühte inimest, sest kõik nad pidid üle elama need rasked ajad. 1939. aastal oli valmis kooliteed alustama maapoiss Helmut Piirimäe. See oli aasta, mis muutis ja määras pisikese poisi elu ja ka noor Eesti Vabariigi saatuse. Kuigi Helmut ei olnud veel ära õppinud lugemist, mäletas ta neid sündmusi, mis Hispaanias toimusid, kuna ta isa luges talle õhtuti ette ajalehte. Poiss huvitus, nagu ta isa, maailma asjadest, seega ei jõudnud ta õhtuid oodata ja hakkas ise kokku veerima, mis ajalehes kirjas on. Helmuti peres oli ajaleht tähtsal kohal, seega oli see neil ka tellitud.
ebavõrdsus kadus, mõlemad klassid moodustasid Rooma aristokraatia ,ning tühistati ka nende vaheline abielu keeld. Tooga Tuunika KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hot.ee/seggo/failid/rooma.doc http://kaur.pri.ee/?p=60 http://www.laborint.com/12a/uploads/files/ajalugu__olustik_ja_argielu_roomas.doc http://miksike.com/docs/elehed/6klass/7rooma/6-7-17-1.htm INIMENE, ÜHISKOND , KULTUUR Iosa Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava, koostaja Helmut Piirimäe) ANTIIGILEKSIKON 2
· Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees (http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste (http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf) · Piirimäe, K,2008, Kas Eesti läheb üle fosfaadivabadele pesuvahenditele, Bioneer (http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/article_id-738) · Anvelt, K, 2006, Arstitarbeid hakatakse steriliseerima kiirgusega, Postimees (http://www.postimees.ee/020206/esileht/siseuudised/190684.php) · USGS, 2008, Science for a Changing World, Vulcano Hazards (http://volcanoes.usgs.gov/hazards/gas/index.php)
uus tase ning ilma selleta ei oleks tänapäevane ühiskond seal, kus see praegu on. 7 KASUTATUD KIRJANDU · Palamets, H., ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" , TLN.: Valgus, 1982. 142 lk. · Palamets, H. ,,Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802-1917" , TLN.: Ilo, 2008. 247 lk. · Aleksejev, T., Hiiemaa, K., Kala, T., Klaassen, O-M., Kulmar, T., Mäesalu, A., Piirimäe, H., Piirimäe, K., Piirimäe, P., Teder, O. ,,Inimene, ühiskond, kultuur II", TLN.: Koolibri, 2000, 272 lk. http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379788/T%DC+struktuur+03.04.08.pdf
Nende ehitatud püramiide peetakse 7 maailma ime hulka. Egiptlastel olid kunstis ranged reeglid. Nende teosed on väga iseloomulikud ja erilised. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis epiptuse kunst umbes 2500 aastat muutumatuna. Oma lõpuaegadel hakkas ta aga muutuma, sest seda mõjutasid teiste rahvaste kunstid, kuni ta hääbus. Kasutatud kirjandus Raamat: "Inimene, ühiskond, kultuur" autorid: Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Mart Tänav koostanud: Helmut Piirimäe lk 40-44 Raamat: "Kunstiraamat noortele" autor: Tiiu Viirand lk 14-18 Internet: http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm, http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm astmikpüramiid Egiptuse sammas kiilkiri mastaba mastaba läbilõige Sfinks vaarao kuju
sajandil ristiusu leviku ja feodaalkorra tekkimisega viikingite aladel Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe "Inimene, Ühiskond, Kultuur II". Koolibri, 2000 8. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 9. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html
1500m jooks 4:25:18 min 25 Liina Luik maraton 2:41:48 min 29 Lily Luik maraton 2:45:29 min 43 Leila Luik maraton 2:48:48 min 47 Evelin Talts maraton -katkestas- - Maris Mägi 400m tõkkejooks 1:03:04 min 24 Jekaterina Patjuk 3000m jooks 10:03:06 min 16 Grete Udras kõrgushüpe 1,85 m 14 Kätlin Piirimäe kuulitõuge 15,66 m 15 Kati Ojaloo vasaraheide 59,63 m 22 Grit Sadeiko seitsmevõistlus 6014 punkti 15 Mari Klaup seitsmevõistlus 5765 punkti 19 Kokkuvõtvalt Eesti sportlaste esinemisest Meie sportlased pingutasid palju. Katkestajaid oli kolm, kaks meest ( Ilja Nikolajev, Märt Israel) ja üks naine (Evelin Talts). Euroopa meistri võistlustel olid üldiselt meie sportlased väga tublid.
hinnangute, põhjenduste ja näidetega. · Andke raamatule üldhinnang. · Raamatuülevaates võib ja peaks kasutama kirjandust ja sellele ka viitama. Näiteid, millega tutvuda. · Tuna 4/2008. Vello Helgi ülevaade Arvo Teringu ,,Eesti-, Liivi ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561 1789". · Tuna 3/2008. Kaarel Vanamöldri ülevaade Astrid Blome ,,Das deutsche Russlandbild im frühen 18. Jahrhundert". · Ajalooline Ajakiri 2007/1. Eva Piirimäe ülevaade Mart Laari ,,Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ja Ea Jansen ,,Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse". · Ajalooline Ajakiri 2007/2. Toomas Hiio ülevaade ,,Eesti ajaloo" VI köitest. Retsensioon. · Miks seda vaja on? · Kes selle kirjutab? · Kuidas ta valitakse? · Kas retsensent on sõber või vaenlane? · Retsensent või oponent? Kuidas kirjutada?
kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Avalikeks paikadeks olid kohati muutunud isegi linnasurnuaiad: vaesemad inimesed jõid siin veini ja mängisid hasartmänge ning lõbunaised pakkusid haudade vahel oma teenuseid (Helmut Piirimäe 2000). 2. 4. 2. Müürid ja privileegid Linna kaitsesid tema privileegid. ,,Linna õhk teeb vabaks," öeldi selle kohta. Aga vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi (Helmut Piirimäe 2000). Eelisseisundis olid linnakodanikud, kelle seast tõusid omakorda esile rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia patritsiaat. Niisiis asusid kivimüüride varjus veel teised, linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid, mis tagasid eliidile eelisolukorra ja mida ületada suutsid vähesed. Inimene, kes tahtis saada linnakodanikuks, pidi pärinema seaduslikust abielust, tal pidi olema
Steinhardt, Richard von Glahn) Eesti entsüklopeediakirjastus 2002 http://wiki.zzz.ee/index.php/Astraalmütoloogia(Hiina) http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1043&teema=1003057 http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr19/kasakIII.pdf Inimene, ühiskond, kultuur !! Keskaaeg ja varauusaeg (Autorid: Tiit Aleksejev, Karin Hiiemaa, Tiina Kala, OlafMihkel Klaassen, Tarmo Kulmar, Ain Mäesalu, Helmut Piirimäe, Krista Piirimäe, Pärtel Piirimäe, Olev Teder) ,,Koolibri" 2000 Page | 14 Lisad Maa tekkimine: Hiinas arvati, et alguses olid maa ja taevas üks suur munakujuline kaos. Muna sees heitlesid kaks vastandlikku printsiipi Yin ja Yang. (Yang võis algselt olla taevajumal, taoismis tähendas ta esialgu mäe päikesepoolset külge; ta esindab
Pugatsovi ülestõusu (1773-75),karistas N.Novikovi, A.Radistse jt. Vabamõtlejaid ning andis 1785 aastal aadlile ja linnadele armukirja. Katariina II välispoliitika oli tulemusrohke.Katariina II oli kuna surmani võimukas valitseja. 17 Kasutatud kirjandus 1. Internet o et.wikipedia.org o images.google.com 2. Raamatud o ENE 4 o ENEKE 2 o Maailma ajalugu 1600-1918 (1. osa) Helmut Piirimäe, Krista Piirimäe ja Villu Tamul 18 19
43 Leila Luik 2:45.49 Maraton 47 Lily Luik 2:48.49 Maraton Evelin Talts Katkestas Maraton 24 Maris Mägi 1.03,04 400 m tõkkejooks 16 Jekaterina 10.03,60 3000 m Patjuk takistusjooks 7 Elerin Haas 1.94 m Kõrgushüpe 14 Grete Udras 1.85 m Kõrgushüpe 15 Kätlin Piirimäe 15.66 m 3 Kuulitõuge 22 Kati Ojaloo 59.63 m Vasaraheide 15 Grit Šadeiko 6014 Seitsmevõistlus 19 Mari Klaup 5765 Seitsmevõistlus Eesti võistlejate hinnang Risto Mätas (odaviskaja): “Kui ma selle tulemuse ära viskasin, siis ma teadsin, et vähemalt kaheksa hulgas on koht kindel. See oli esimene eesmärk mul. Tuleb rahul olla,
lülides. Karl Suure riik ei püsinud pärast tema surma kaua. Järgmiste põlvkondade seas polnud valitsejat, kellel oleksid temaga võrdsed võimed, mõjuvõim ning sihikindlus. Karl Suur oli teinud suuri edusamme toimivate seaduste ja kohtusüsteemi loomisel, kuid riiki pidi siiski koos hoidma valitseja. Kasutatud allikad: Üldine ajalugu 7. Tallinn, 1996 Wies, Ernst W. Karl Suur, keiser ja pühak. Põltsam-Jürjo, Inna; Piirimäe, Pärtel; Vent, Ursula. Keskaeg, õpik 1. osa Montefiore, Simon Sebag. 101 ajaloo suurkuju.
15.-17. novemberil 1796 toimus sõjaretke ägedaim lahing Arcole juures. Seal astuti vastu 20 000 pealisele Viinist kohale saadetud kindral Alvinczy eliitrügemendile. Napoleon saatis lahingusse viimased reservid ja Alvinczy väed said lüüa. Sellega oli tagasi vallutatud sild, mis oli käinud käest kätte. Lahingud Rivoli all, kus Napoleon purustas viis Austria diviiisi, otsustas Mantua kindluse saatuse. Mantua kindluses olnud feldmarssal krahv von 4 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 136 5 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 136 6 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 248 Wurmser kapituleerus koos 20 000 sõduriga 1797. aasta 2. veebruaril. Sellega oli praktiliselt sõjad Itaalias lõppenud ja Austria palus rahu. Leobeni vaherahu sõlmiti 1797 aprillis ja Austria pidi loovutama Itaalia ja Belgia.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Kerli Metsis 10.b klass PIRITA KLOOSTRI MINEVIK JA TÄNAPÄEV Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik......................................................................................................
Jean-Paul Marat JeanPaul Marat (1743 Bondry, Sveits 1793 Pariis) oli arst, radikaalne ajakirjanik kui ka Suure Prantsuse revolutsiooni üks juhtfiguure. Oma vaba aja pühendas ta õpingutele, sest teda huvitasid loodusteadused ja meditsiin. 1762. aastal saabus Marat Pariisi. Talle avaldas see linn sügavat mõju kui teadus ja kultuurikeskus, kus võis suhelda paljude haritud ja andekate meestega. JeanPaul jätkas meditsiiniõpinguid, aga palju aega pühendas ta ka suurte valgustajate tööde uurimisele. Kõige enam köitsid teda Montesquieu vaated. 1765. aastal otsustas ta sõita Inglismaale, kus elas kümmekond aastat. Sel ajal külastades ta samuti Amstedami ja Iirimaad. Tuntuks sai Marat praktilise arstina. Newcastle linna poolt valiti ta aukodanikuks, märkides sellega tema teeneid võitluses haigustega. Edinburghi ülikool andis talle audoktori kraadi meditsiini alal. Inglismaal ilmus ka tema esimene teadu...
Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama olümpiamängudeks. 7 Kasutatud kirjandus Inimene. Ühiskond. Kultuur I (Mait Kõi, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava) https://annaabi.ee/Antiikol%C3%BCmpia-o.html https://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud http://ancientolympics.arts.kuleuven.be/index.html https://www.olympic.org/ancient-olympic-games/ 8
kohesele karistusele või tasule siinpoolses maailmas. LISAD Lisa 1 Ühiskonna kolm komponenti. gravüür (XV saj) ,,Sina palveta!", ,,Sina kaitse!", ,,Sina tööta!" Lisa 2 Talupoeg maksab renti. gravüür (XV saj) Lisa 3 Keskaegne maaelu. Lisa 4 Pidustused maal. gravüür (XVI saj) KASUTATUD KIRJANDUS Aleksejev, T. , Hiiemaa, K. , Kala, T. , Klaassen, O.-M. , Kulmar, T. , Mäesalu, A. , Piirimäe, H. , Piirimäe, K. , Piirimäe, P. , Teder, O. (2000). Inimene, ühiskond, kultuur II. Keskaeg ja varauusaeg. Koolibri Gurevits, A. (1992). Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn: Kunst http://historic.ru/books/item/f00/s00/z0000033/st007.shtml http://www.medieval-spell.com/Medieval-Peasants.html Keskaja inimene. (2002) Koost. Le Goff, J. Tallinn: Avita Kõiv, M. , Laur, M. (2007). Inimene, ühiskond, kultuur II osa. Keskaeg. Tallinn: Avita Le Goff, J. (2000). Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn: Kupar Põltsam, I
neid mitmesuguste katsetega. Valgustusfilosoofia levik oli väga oluline maailmapildi ja korra edasisele arengule. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valitsuskord muutus demokraatlikumaks ning talurahva elu paranes. Väga olulisel kohal oli haridus. Kasutatud kirjandus · H. Piirimäe. "Inimene, ühiskond, kultuur III. Uusaeg" · Eneke nr.4 · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/valgustusajastu_euroopas_mariare mmelkoor.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusajastu · Lisaks mõned dokumendid mis ma õe käest sain prantsuse valgustuse kohta.
Teadus 19. sajandil Õpilane: Õpetaja: Teemad 1. Elekter 2. Positivism 3. Bioloogia 4. Põllukeemia 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier 5.1 Jean-Baptiste de Lamarck 5.2 Charles Darwin 11. Desinfitseerimine 6.1 Steriliseerimine 1. Elekter · 1782. itaallane Alessandro Volta ehitab esimese patarei · 1820. taanlane Hans Christian Orsted märkis, et elektrivool mõjutab kompassinõelaelekter sünnitab magnetismi. · Ostred'i seosest elektri ja magnetismi vahel järeldas inglise teadlane Michael Faraday , et kehtib ka vastupidine väide(magnet tekitab elektrit) ning leiutas 2. Positivism · 1830. 1840. välja arenenud uus filosoofiline suund · Rajajaks prantsuse filosoof Auguste Comte · Eraldas teaduse arengus 3 astet: I aste teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine ...
Selle referaadiga olen ma suutnud täita kõik oma eesmärgid, ma oskan iseloomustada erinevat liiki püramiide, ja olen suutnud koondada kogu saadud informatsiooni üheks tervikuks. Ma arvan, et olen suutnud tõestada selle referaadiga, et püramiidid tõesti on nii suurejoonelised arhitektuuri saavutused, kui siiamaani on arvatud. Kasutatud kirjandus 13 1. Helmut Piirimäe, 1998, ,,Inimene, ühiskond, kultuur I" XI klassi ajalooõpik; Tallinn ,,Koolibri" 2. Hillar Palamets 1976 ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust", Tallinn ,,Valgus", 3. M.V.Alpatov, 1973, ,,Kunsti ajalugu", Tallinn, kirjastus ,,Kunst" 4. Tallinna Tehnikaülikooli tudengi kodulehekülg: http://postikana.ttu.ee/~kairi/info.html, 18. mai 2004 5. Tallinna majanduskooli tudengi kodulehekülg: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/index.html, 18. mai 2004 6
sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa. Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe “Inimene, Ühiskond, Kultuur II”. Koolibri, 2000 8. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 9. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html
Koigi Kool ITAALIA Referaat Õpilane: Kert Piirimäe Juhendaja: Anne-Mai Jüriso Koigi 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus............................................................................................................. 3 2. Lühiandmed..........................................................................................................
20. SAJANDISSE TRÜGIDES Rahvusvahelised suhted eelmisel sajandivahetusel HELMUT PIIRIMÄE Rahvusvaheliste suhete ja sõdade rägastikus seaduspärasusi otsides võiks jõuda veendumusele, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. Tegelikkuses on suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. Nullide maagia Inimkond paistab olevat endale juba ammu teadvustanud, et uue sajandi tulek on midagi erilist. Nullpunkt pidi ju olema Jeesuse Kristuse sündimine, ilma et sellele oleks järgnenud 0 aasta. Algul oli küll kergem mõista saja aasta täitumist kahe nulliga ja number ühte kui uue algust, hiljem hakkas köitma kahe nulli maagia. Niisiis tekkis ka eelmisel sajandivahetusel arusaamatus, kas uus sajand algab pärast 1900. aasta täitumist või juba 1900. aasta saabumisel. Neile, kes arvestavad aega sajanditega, lõpeb iga sajand muidugi siis, kui on lõppenud kahe nulliga märgitud aasta. Teistmoodi on keeltega, milles 19. sajandi asemel öeldakse 1800nd...
kuid siiski moodustavad kõik tema järeltulijad, nende naised, lapsed ja lapselapsed ühe familia, kus valitses kõigi üle pater familias. Neid pereisa võimu all olevaid inimesi nimetati agnaatideks (agnati). Nad olid tavaliselt järeltulijatega veresuguluses, kuid mitte alati (näiteks adopteeritud isikud). 1 William L. Burdick. Principles of Roman law and their relation to modern law. Clark, New Jersey: The Lawbook Exchange, Ltd. 2004, pp 212-213 2 M. Kõiv, A. Mäesalu, K. Piirimäe, M. Tänava. Inimene, ühiskond, kultuur I osa. Tallinn: Koolibri, 1998, lk 181 4 4. Isa ja laste vahelised õigussuhted Laste ja vanemate vaheliste õiguslike suhete aluseks on seaduslik abielu ja perekond. Rooma perekonnas oli perekonnapeal piiramatu võim ka oma poegade ja vallaliste tütarde üle. Vanimal ajal oli see absoluutne. Perekonnaisal õigus otsustada, kas jätta laps ellu või mitte või
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat: Kõnekunst Roomas Tallinn 2007 Roomasse jõudis retoorika ehk kõnekunst esimesel sajandil eKr. Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi...
Teadus varauusajal Kaisa Laur Tallinna Kunstigümnaasium 11T Teadus varauusajal Teadust varauusajal võib kutsuda ka uue maailmasüsteemi otsinguks. Kriitilise mõtlemise arengut soodustasid humanism, renessanss ja reformatsioon ning nendega seotud küsimused, vaidlused ja võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2.sajandil Ptolemaiose keerulised geomeetrilised konstruktsioonid ja tabelid planeetide liikumise kohta. Vastupidise idee maailmasüsteemi kohta esitas Mikolaj Kopernik 16.sajandil. Mikolaj Kopernik Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik ja ars...
10.a klass Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe "Inimene, Ühiskond, Kultuur II". Koolibri, 2000 8. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 9. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html 9
Muinasaeg lõppes Muistse vabadusõitlusega, mille tulemusel läks lepingulisel alistumisel Eesti ala üle võõrvõimule. Kasutatud kirjandus: Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile Laar, M. ja Vahtre, L. 2013. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile Valdmaa, S. 2002. Eesti Ajalugu Vahtre, S. Ja Piirimäe, H.1983. Meie kaugem minevik Lembinen, I. 2014. Loegukonspekt
tekkis feodaalkord. 7 Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe "Inimene, Ühiskond, Kultuur II". Koolibri, 2000 8. Koolibri 2000 9. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 10. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html 8 Lisa 1 Joonis 1 Joonis 2 9 Lisa 2 Joonis 3 Joonis 4 10 11
Kõigil kodanikel peab olema õigus osa võtta seaduste väljatöötamisest. 2 Et kogu Prantsusmaa rahvas teaksid oma seadusi, oli antud allika originaalkeeleks prantsuse keel. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oli omal ajal suure progressiivse tähendusega dokument. Selle hüüdlause ,,Vabadus, võrdus, vendlus" kõlasid kõuemürinana üle Euroopa. Nende põhimõtete elluviimise eest võitlesid miljonid inimesed ja paljud andsid selle eest oma elu.3 1 Helmut Piirimäe ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 50 1990 2 http://fr.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9claration_des_droits_de_l%27homme_et_du_citoyen_de_1789 3 William Doyle ,,The Oxford History of the French Revolution. Second edition" lk 118, 2002 2. KODANIKE ÕIGUSTE AJALOOST Esimesed kodanike õigused ja privileegid sõnastati juba varasel keskajal. Esmakordselt võis sellist sündmust näha 1215.aastal Inglismaal, kus reguleeriti Magna Charta Liberatum ehk eesti keeles Suur Harta
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K 09 KÕ 2 Hanna Kuldsaar TARNEAHELA JUHTIMINE Ainetöö Õppejõud: Tiit Piirimäe Mõdriku 2011 1. Tarneketi Juhtimise Spetsialistide Halduskogu määratleb logistika ja tarneahela juhtimist ja nende tegevuspiire järgmiselt: · Logistika juhtimine tarneketi juhtimise see osa, mis planeerib, realiseerib ja kontrollib kaupade, teenuste ja nendega seotud infovoo edasi- ja tagasisuunalise liikumise ning ladustamise tasuvust ja tõhusust lähte- ja tarbimiskoha vahel klientide vajaduste rahuldamiseks.
aastaks on suvi läbi. 20. Erko Valk pöönigul kesklinnas Uues Maailmas. Montreali tuttav ei käinudki vanalinna või teisi turistidekohti vaatamas oma Tallinnas viibitud aja jooksul. 21. Martin Kaevats tipi, Põhja-Ameerika indiaanlaste elamu juures. Uue Maailma esimene mobiilne seltsimaja, ruumikogemus, erilised seisundid linnaruumis. 22. Peeter Sauter Koidu tänava puumaja keldris, raamatukogus Kapsas. Raamatud käivad üksteisel külas ja loevad üksteist. 23. Kristjan Piirimäe Uus 9 vanalinnas, ainukese sealse puumaja juures. Saareke, kus kohalik elanik on turistide vaatamisobjekt. Oleks tahtnud maale elama ära kolida, aga hirm tuli peale, kuidas saada raha. 24. Veronika Valk oma iglu juures Schnelli tiigi ääres. Avalik linnaruum on sotsiaalne. Ehitusloata rajatud eluase, kus käis 10 000 külalist. Minu linnaruum, minu kodu linn. 25. Taavi-Hans Kõlar Schnelli tiigi ääres. Hüvastijätuhetk Tallinnaga enne reisile minekut ja tere, Tallinn
Soovitan kõigil minna Prantsusmaale, kuna seal on palju vaatamisväärsuseid, väga häid söögikohti ning ajaloolisi ehitisi. Prantsusmaa asub Eestist ainult 2,5 lennutunni kaugusel. 8 Kasutatud kirjandus Pajuste, M. 2008. Prantsusmaa: Normandia randadest Provence nõlvadeni. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus. Labrune, G., Toutain. P. 2000. Prantsusmaa ajalugu. Tallinn: Kirjastus Valgus. Tõlgitud eesti keelde. Põltsam-Jürjo, I., Piirimäe, P., Vent, U. 2011. Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile, 1 osa. Tallinn: Avita. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/renessanss_2006_liinametskula.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/ajalugu/prantsuse_revolutsioon_ge rda.htm http://www.slideshare.net/Kokad/prantsuse-kk-5978848 Pilt 1. http://historydoc.edu.ru/catalog.asp?cat_ob_no=12184&ob_no=12322 Pilt 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa Pilt 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Eiffeli_torn Pilt 4. https://et
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkud...
11.11 5. Mesoliitikum http://ornament.dragon.ee/muinas/mesoliitikum/meso.html 7.11.11 6. Kunda kultuur http://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_kultuur 7.11.11 7. Vanem rauaaeg http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=3605&layer=224&lang=est#3606 7.11.11 8. Rauaaeg http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_esiajalugu#Rauaaeg 7.11.11 9. Rauaaeg http://www.estonica.org/et/Ajalugu/9000_eKr-u_1200_Esiajalugu/Rauaaeg/ 8.11.11 10. Meie kaugem minevik. Tallinn ,,Valgus" 1983. S. Vahtre, H. Piirimäe 11. Eesti ajalugu 1. osa. Tallinn ,,Valgus" 1989. S. Õispuu 6
Sissejuhatus Kuigi kristlus kasvad välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Kristlusel on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ül...
Tallinna Majanduskool VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Õpilane: Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum .......................................................
Samuti on tema jaoks tähtis romantilisemotsionaalse õhustiku loomine. Ka moekunstis on rahvamustrid uuesti populaarseks saanud. Presidendi vastuvõttudel on juba mitu aastat silma hakkanud rahvusliku ornamentikaga kleidid. Lisaks sellele pühenduvad paljud moekunstnikud ja -näitused rahvuslike mustrite näitamisele. Näitena võib tuua Aldo Järvsoo kollektsiooni «Virve», mis oli kui kummardus vanale käsitööle ja mustritele ning tõi moekunstnikule ka Kuldnõela auhinna 8. 6 Piirimäe, K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu Postimees 7 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 8 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo», Femme 1. Kaheksakand Kaheksakand on kaheksanurkne geomeetriline ornament (vt pilte 1 ja 2). Sarnast ornamenti nimetatakse ka oktagooniks, koidutäheks, kahekordseks viisnurgaks, õnnetäheks ja muhu männiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
