Eesti saatuseaastad 1939-1940: kas olnuks alternatiive? Kuna Eesti oli end Teise maailmasõja puhkedes kuulutanud neutraalseks riigiks ning tema saatus oli ka juba määratud Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokoolis, siis arvatavasti alternatiivid oma iseseisvuse säilitamiseks puudusid ning tuli leppida riigi kaotusega. Eestil oleksid puudunud alternatiivid, kuna ei oldud valmis kaitsma oma riiki ohu saabumise korral, kas siis läänest või idast. Kohati tundub, et Eesti riigijuhid olid pooleldi pimedad ja naiivsed arvates, et neutraliteedi välja kuulutades oleme me kaitstud ja sõda Eestisse ei jõua. Kuid see Moskva ja Berliini vahelisele jõudude tasakaalu püsimisele lootmine maksis Eestile valusalt kätte, nimelt meie iseseisvuse. Meie riigijuhid olid ju niivõrd kindlad, et meid ei ohusta mitte mingisugune oht, jättes välja kuulutamata isegi osalist mobilisatsiooni ja ei mõeldud ka muudele abinõudele. Kuid eksiti rängalt,...
· "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud: · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luulenäited Saatuseaastad 1941 Lein rahvale sõbraks. Siber kõigile sõbraks. Sõgeneb sõgesikk. Elu lühike. Kaubarong pikk. 1942 Idas Peipsi on kuivanud kokku. Veel kaardil kui tindiplekk. Mõisas lüüakse uuesti lokku: Gottmituns Eier und Speck. 19?? Varsti on sasitud, Vennasvabariiklikult kasitud, pulstunud karukere me Pandivere. Suure Venna surmalinnu Kukersiit Sirrividiviit Fosforiit Kisendad, kodumaa! Ükski võim ei saa sulgeda suud meie maa, meie õiguse järele.
I OSA ARUTLEVAD KÜSIMUSED (25 punkti) Valige üks teema ja kirjutage selle põhjal arutlus. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktoloogia kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla ühe leheküljelisi töid. 1. Kultuur – eestlase eneseteadvuse kujundaja. (19. saj) 2. Eesti saatuseaastad 1939 – 1940: kas olnuks alternatiive? 3. Esimese ja Teise maailmasõja järgsed kokkulepped: kas tähis uute vastuolude suunas? 4. Kas NSV Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? II OSA TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) Allikad asuvad II OSA allikate lehel. 1. Töö pildiga (8 punkti). 1) Mida taotleti vastupanuliikumisega aastail 1940-1941? (2 p) a) .........................................................
,,Wikmani poisid"(1988). Romaanis on kujutatud koolielu II maailmasõja eelse Tallinna ühes esindusgümnaasiumis. ,,Väljakaevamised" (1990), kujutab stalinismi ohvrite naasmist vangistusest ja väljasaatmisest nind nende lülitumist tavapärasesse ellu 1950. aastate keskel ehk samal aja kui Kross GULAGist tagasi saadeti. Jüri Vilmsi elu ja Eesti vabariigi rajamist jägib romaan ,,Tabamatus"(1993). Eesti Vabariigi saatuseaastad II maailmasõja eel ja ajal on kujutamisfookuses isikuromaanis ,,Paigallend"(1998), mida kriitika on pidanud Krossi kunstiliselt mõjukaimaks teoseks. Kross on tõlkinud vene,inglise, prantsuse, saksa, rootsi, soome ja ungari keelest, vahendanud peamiselt luulet ja värsivormilisi teoseid. Tema teosed on äratanud tähelepanu ka välismaal ja on tõlgitud vene, gruusia, tsehhi, läti, inglise,saksa, soome, leedu, poola,ungari, slovaki, bulgaaria, norra, prantsuse, taani,
1. Kuivõrd oli 19. sajand pöördeline etapp talurahva elus? 2. Mõisnik ja talupoeg – kas üksnes vaenlased? (18.–19. sajandi kontekstis) 3. Rahvuslik liikumine Eestis: koostöö ja erimeelsused. 4. Kultuur – eestlase eneseteadvuse kujundaja. (19. saj) EESTI VABARIIK 1920–1940 1. Eesti Vabariik 1920–1939: omariikluse rõõmud ja mured. 2. Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920–1940? 3. 1934. aasta pööre Eestis – kelle huvides? EESTI 1939–1945 1. Eesti saatuseaastad 1939–1940: kas olnuks alternatiive? 2. Missugused olid eestlaste poliitilised valikud Teises maailmasõjas? 3. Kuivõrd oli eestlastel valikuid Teises maailmasõjas? EESTI NSV 1. Sotsialismi mudeli rakendamine Eesti sotsiaalmajanduslikus elus: probleemid ja tagajärjed. 2. Vastupanu okupatsioonivõimule Eestis 1944–1991: lootused ja tegelikkus. EESTI VABARIIGI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE 1. Nii sündis Eesti riik ja taastati Eesti riiklik iseseisvus: sarnasused ja erinevused. 2
New themes appeared in the fine arts at the same time. The views on art were seen as a political matter. The image of the ordinary man was seen as vital; initially the image was somewhat mechanical, common and lifeless. The thematic compositions were cultivated, inclining towards the illustrative. Estonian painters seemed to travel in 1 Evald Laasi, Kui kolhoose tehti (When Collective Farms were organised), Horisont 1 (1988) 13. 2 Eesti saatuseaastad 1945-1960 (Estonia: The Fatal Years, 1945-1960), vol.2 (Stockholm: EMP, 1964) 49. 3 The Minister of Education and Culture in the short-lived Estonian communist government of 1940. two diverging directions: one partly following the Tartu Pallas school tradition with joyous picturesque expression, for example, August Jansen and Roman Nyman (1881- 1951); the other direction tried to follow the high new ideological demands (Evald
annaabi.ee 
