Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused (11)

II OSA.
EKSAMITÖÖ KOOD
Ühiskonna majandamine (10P)
VALMIS 1. Kirjutage mõiste ees olevasse kastikesse õige selgituse number: 3p
1. koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes - Devalveeriline
2. keskmise hinnataseme suhe SKP-sse- Inflatsioon
3. keskmise hinnataseme langus- Devalveerimine
4. keskmise hinnataseme stabiilsus- Inflatsioonimäär
5. keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes- Inflatsioonimäär
6. keskmise hinnataseme kasv- Inflatsioon
,,,,,inflatsioon
.....devalveerimine
......inflatsioonimäär
VALMIS 2. Selgitage näidetega inflatsiooni mõju tarbijatele. 2p
1) Inflatsiooni mõju tarbijale on erinev, sõltub sellest, kui suur on
inimese sissetulek ja millised on tema tarbimisharjumused ja võimalused
2) Nt pangalaenu korral inflatsiooni võrra väheneb laenu tagasimakse.
Säästud kaotavad aga oma väärtust.
VALMIS 4. Hinnatõusu või -langust võivad põhjustada väga erinevad mõjurid. Nimetage neist kaks (välja arvatud maksude tõstmine ja langetamine). 2p
1) Nõudlus ja pakkumine
2) Elanikkonna ostujõud
3)Maailmaturuhinnad
4)Kaubandustingimused
5)Turu ebaefektiivsus ja struktuur
VALMIS Ül 11. Inflatsioon
1) Ühenda paarid: (3 p)
inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv- inflatsioon
deflatsioon riigi keskmise hinnataseme langus- Devalveerimine
inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes-inflatsioonimäär
riigi keskmise hinnataseme stabiilsus-Inflatsioonimäär
riigi keskmine hinnatase -inflatsioon
keskmise hinnataseme suhe SKP-sse-Inflatsioon
VALMIS 2) Milline on inflatsiooni mõju tarbijatele? Nimeta kaks. (2 p)
1)Heaolu väheneb, hinnad tõusevad
2) Heaolu paraneb , kuna peab vähem laenu tagasi maksma, ostujõu langus, säästude väärtus langeb.
VALMIS 3) Miks hinnad tõusevad? Nimeta kaks põhjust. (2 p)
1)Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine-
2)Tootmiskulude kasv
3) Maksud tõusevad
VALMIS 4) Milliste Eesti Vabariigis kehtivate maksude tõstmine tõstab tarbijale kauba hinda? Nimeta kolm.
1) Aktsiisimaks
2)Käibemaks
3) Tollimaks
Ül 1. Demokraatlik riik
Ül 1. Vasta küsimustele
1.1. Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgeima võimu kandjaks : Rahvas
1.2. Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel kasutatav valimissüsteem on: proportsionaalne (võrdeline)
1.3. Kohaliku omavalitsuse üksused Eesti Vabariigis on: linnad ja vallad
1.4. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel: teovõimelistel vähemalt 18- aastastel Eesti Vabariigi kodanikel
1.5. Kui vanalt võib kandideerida omavalitsuste volikogudesse? Alates: 18-aastaselt
1.6. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduse kaitsele? kõigil inimestel
1.7. Põhikooli haridus on kohustuslik: kõigile kooliealistele
1.8. Põhiseadus sätestab, et: igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus
1.9. Kohustus säästa looduskeskkonda on: igaühel
1.10. Millisesse organisatsiooni Eesti Vabariik ei kuulu? OPEC
Ül 2. Parlamentarism ja presidentalism
Märkige ristikesega vastavasse lahtrisse , kas järgnev tunnus on iseloomulik parlamentaarsele või
presidentaalsele riigikorrale. (1 p)
Presidentaalne
Iseloomulikud jooned
Parlamentaarne
a) Valitsuse püsimine sõltub parlamendi toetusest
X
b) Presidendil on esindusfunktisoon
X
X
c) Riigipea on tihedalt seotud täidesaatva võimuga
d)Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament
X
Ül 3. Valitsuse moodustamine Eesti Vabariigis (2 p)
Järjestage sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimisega ja lõpetades
valitsuse ametisse astumisega. (6 õiget 1 p; 7 õiget 2 p)
1)Valimised
2) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine
3) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi
4) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist
5) Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks
6) Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale
7) Riigipea nimetab valitsuse ametisse
8) Valitsus annab parlamendi ees ametivande
9)Valitsus asub tööle
Ül 4. Põhiseaduste võrdlus
Väljavõte 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseadusest.
§ 40. Vabariigi President valitakse ametisse kuueks aastaks.
Kandidaadiks Vabariigi Presidendi kohale võidakse üles seada iga hääleõiguslikku kodanikku, kes on vähemalt nelikümmend viis aastat vana.
Kandidaate Vabariigi Presidendi kohale seavad üles salajasel hääletamisel:
1)ühe kandidaadi Riigivolikogu;
2) ühe kandidaadi Riiginõukogu;
3) ühe kandidaadi omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu, kes koosneb
kaheksakümnest maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajast.
Ülesseatud kandidaatidest valib rahvas Vabariigi Presidendi üldisel, ühetaolisel, otsesel ja
salajasel hääletamisel. Hääletamisel loetakse Vabariigi Presidendiks valituks kandidaat, kes on
saanud kõige rohkem hääli. Kui kandidaadid on saanud ühepalju hääli, loetakse valituks kõige
vanem kandidaat. Hääletamine peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul arvates
kandidaatide ülesseadmisest.
Kui on üles seatud ainult üks kandidaat, siis peetakse Riigivolikogu Esimehe kokkukutsel ja
juhatusel kõigi kolme kandidaati ülesseadnud asutise ühine valimiskoosolek. Kui ülesseatud
kandidaat sellel valimiskoosolekul salajasel hääletamisel saab poolt vähemalt kolm viiendikku
valimiskoosoleku seadusliku koosseisu häältest, siis see kandidaat loetakse Vabariigi Presidendiks valituks ja rahva hääletamine jääb ära. /---/

Võrrelge 1938. ja 1992. aasta põhiseaduseid. Mille poolest erineb presidendi valimise kohta sätestatu? Leidke kolm erinevust. (3 p)
1938. ja 1992. aasta põhiseaduste erinevused presidendi valimise osas: näit kandidaadi vanus;
ametiaja pikkus; kandidaadi ülesseadmise kord; valimise süsteem.

Miks on mõlemas põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga , aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esitage kaks põhjendust. (2 p)
vanuselise piirangu põhjenduseks – poliitilise ja elukogemuse vajalikkus; amet eeldab ka tuntust jne;
3. Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis?
Põhjendage oma seisukohta kahe argumendiga. (2 p)
Seisukoht: ???
Põhjendused:
1) otsevalimiste pooldajad rõhutavad rahva osalemise väärtust (osalusdemokraatia)
2) vastaste arvates laiendaks see parlamentaarsele riigile sobimatult riigipea võimufunktsioone jne.
Ül 7. Regionaalpoliitika
1996.—1998. aastal küsitlesid TÜ sotsioloogid 8133 põhi-, kesk- ja ametikooli lõpetanut.
Diagramm annab ülevaate linna- ja maaõpilaste haridustee valikuga seotud rändeplaanidest
maakonniti.

Põhjendage, miks Harju-, Pärnu- ja Tartumaal eelistavad noored kodukohta jääda. (1 p)
Seos kõrgemate õppeasutuste ja suurlinnade paiknemisega
4. Millised tagajärjed Eesti üldisele arengule võivad kaasneda noorte lahkumisega kodukohast?
Nimetage üks positiivne ja üks negatiivne tagajärg. (2 p)
Positiivne: võib tekitada tööjõupuuduse või –vajaduse
Negatiivne: vajadus regionaalpoliitilisteks muudatusteks jm;
5. Kuivõrd riik saab regionaalpoliitika kaudu mõjutada noorte elukohavalikuid?
Põhjendage oma seisukohta kolme argumendiga. (3 p)
Seisukoht:
Põhjendus: teatud piirkonda tööle asujatele pakutakse riigi poolt soodustusi; avatakse uusi õppimisvõimalusi atraktiivsetele erialadele; soodustatakse ettevõtlust jne.
Ül 8. Õigusruum

Võrrelge pommiähvarduste arvu riigis tervikuna ja koolides . Milliseid suundumusi te märkate? (2 p)
Märgatav on seos koolides tehtavate pommiähvarduste ja nende koguarvu vahel
2. Milline õigusharu reguleerib neid õigusrikkumisi? (1 p)
Avalik õigus/ kriminaalõigus

9. klassi õpilasel Juhanil (16 a) on kontrolltööks õppimata. Ta meelitab 1. klassi õpilase Toomase (8 a) koolile pommiähvardust tegema. Toomas helistab Juhani pealekäimisel direktorile ja teatab , et keemiaklassis on pomm . Koolitöö seiskub. Välja kutsutakse pommirühm. Õhtuks on politseil teada, kes on juhtunu taga. Keda saab kohus antud juhtumi puhul süüdi mõista? Põhjendage oma seisukohta. (1 p).
mõlemad tegelased on asjaosalised süüasjas
4. Ühes koolis oli elu korduvate pommiähvardustega häiritud. Direktor kaalus otsust, et iga
luhtaläinud koolipäev tuleks tasa teha puhkepäevade arvelt. Kuidas hinnata direktori
ettepanekut? Põhjendage oma seisukohta. (1 p)
õiglane ei oleks karistada lisatööga kõiki õpilasi kui see ei ole nende vabatahtlik soov
Ül 9. Töötasu ja maksud
Töötaja Lembit Lepa brutokuupalk kroonides.
Täitke lüngad graafiku ja oma teadmiste abil. (10 p)
Kõige suurem oli töötaja brutopalga kasv eelmise aastaga võrreldes 2001 .aastal.
Kasv oli 400 krooni.
Eesti Vabariigis maksavad kõik oma tuludelt 2011 a- 19 .. % tulumaksu. Sellist maksusüsteemi
Nimetatakse Proportsionaalseks tulumaksuks. 2001.aastal oli maksuvaba miinimum 1000 krooni kuus. 2001. aastal sai Lembit Lepp netopalgana kuus 1444 krooni.
Maksude kehtestamise õigus Eesti Vabariigis on Maksu ja Tolli ametil. L. Lepp maksis oma perekonna tarbimiselt mitmesuguseid kaudseid makse, nagu: Tulumaks , sotsiaalmaks , maamaks , käibemaks, tollimaks, aktsiisid , raskeveokimaks .
TULUMAKSU MÄÄR 2011 – 18 %
RESIDENDIST FÜÜSILISE ISKU MAKSUSTAMISPERIOOD TULUST ARVUTATAKSE MAHA MAKSUVABA TULU: 2011 - 36 000 krooni
Riiklikud maksud on:
1) tulumaks;
2) sotsiaalmaks;
3) maamaks;
4) hasartmängumaks;
5) käibemaks;
6) tollimaks;
7) aktsiisid;
8) raskeveokimaks.
Kaudsed maksud: käibemaks; aktsiisimaks

Kas ametiühingu liikmemaksu võetakse igalt töötajalt? Tähistage õige vastus ristikesega. (1 p) EI , ainult a/ü liikmetelt.
Ül 12. Pangalaen
„Õppelaenu võtjate arv on vähenenud võrreldes 2004. a. 1/10 võrra. Õppelaenu on võtnud 31. okt
2005 seisuga 93860 inimest ja tavaliselt on laenu suurus 17500 kr. Õppelaenu eesmärk on tõsta
üliõpilaste elukvaliteeti. Aastaid tagasi oli õppelaen soodsaima intressiga, praegu on soodsaim
intress eluasemelaenul.”
(H.Riikoja „Üliõpilased võtavad vähem õppelaenu”, „ Postimees ” 16. nov.2005)

Kes on laenulepingu puhul õigussuhetes? Jooni alla õige vastus. (1 p)
VASTAMATA !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
2. Millised on võlausaldaja ja võlgniku kohustused? (2 p)
1) Võlausaldaja:
1) õppelaenu andmise tingimused ja kord;
2) riigitagatise rakendamise tingimused ja kord;
3) kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressimäära vahe tasumise tingimused ja kord;
4) õppelaenulepingu tüüpvorm;
5) õppelaenu käenduslepingu tüüpvorm;
6) krediidiasutuse ja riigi vastastikune informeerimiskohustus;
7) poolte vastutus.
2) Võlgniku: kohustus teha sõlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata
3. Millega maandab pank oma riskid ? (1 p)
4. Kas riigil või tööandjal on õigus laenaja õppelaenu kustutada? Põhjenda. (1p)
JAH.
Riigi tagatud õppelaen kustutatakse riigieelarveliste vahendite arvelt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.»
5. Kuidas kutsutakse pankade poolt noori laenu võtma? Nimeta üks moodus. (1 p)
6. Millised on nn kiirlaenudega kaasnevad riskid laenajale? Nimeta üks. (1 p)

Kiirlaenu võtja riskib pangalaenuta jäämisega

7. Kuidas mõjutab Eesti majanduslik seis ja tulevikuprognoosid laenuvõtmist? (2 p)
Seisukoht.:
Põhjendus:
Ül 13. Üksikisik ja ühiskond (10 p)
Väljavõte Euroopa sotsiaalhartast. Artikkel 13. Õigus saada sotsiaal- ja meditsiiniabi
Et rakendada tulemuslikult õigust saada sotsiaal- ja meditsiiniabi, kohustuvad lepingupooled :
1. tagama, et iga piisavate elatusvahenditeta isik, kes pole suuteline oma tööga või muude
allikate, eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemi hüvitiste kaudu selliseid vahendeid hankima,
saab küllaldast abi ning haigestumise korral oma seisundile vastavat hooldust ;
2. tagama, et selline abi ei ahendaks selle saaja poliitilisi või sotsiaalseid õigusi;
3. sätestama, et igaüks võib saada asjaomaste avalik-õiguslike või eraõiguslike talituste
kaudu niisugust nõustamist või isiklikku abi, mis on vajalik vältimaks, kõrvaldamaks või
leevendamaks tema või tema perekonna elamist puuduses;
4. rakendama käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut võrdselt oma kodanikele ja
seaduslikult oma territooriumil viibivatele teiste lepingupoolte kodanikele, lähtudes
11. detsembril 1953 Pariisis alla kirjutatud Euroopa sotsiaal- ja arstiabi konventsioonist
tulenevatest kohustustest.
http://www.riigiteataja.ee
1. Kas Eestis peab piisavate elatusvahenditeta isik saama esmast arstiabi? Otsustage
Euroopa sotsiaalharta ja Eesti põhiseaduse lausel. Selgitage, milliste sätete alusel
nii otsustasite. (2 p)
Seisukoht:
Eesti Vabariigi põhiseaduse §.........
2. Millistel põhiseaduses kirjeldatud juhtudel on Eestis võimalik taotleda sotsiaalabi ?
Selgitage põhiseaduslikke õigusi elulise näite kaudu. (3 p)

Eesti alalisel elanikul;

Eestis seaduslikul alusel elaval välismaalasel:

Eestis viibival pagulasel.
3. Tädi Maali (76. a Eesti kodanik) on pikemaks ajaks sunnitud jääma
hooldushaiglasse. Samal ajal toimuvad riigikogu valimised. Kas riik on kohustatud
tagama Maalile võimaluse valida? Selgitage põhiseaduse ja sotsiaalharta artikkel
13 punkt 2 alusel. (2 p)
4. Tooge riigi või kohaliku omavalitsuse võimalusi toetada abivajajaid. (2 p)
Perekonda, kes ei suuda tasuda elektri- ja küttearveid: ........................................................................
..............................................................................................................................................................
Üliõpilast: ............................................................................................................................................
..............................................................................................................................................................

Kas Eesti arvestab Euroopa sotsiaalharta 4. punktiga ? Selgitage lühidalt. (1 p)
Ül 14. Üksikisik ja ühiskond (10 p)
1. Kes on portaali võimaluste kasutaja? Joonige sobiv vastus alla ja põhjendage oma
seisukohta portaali avalehe info abil. (2 p)
Portaali võimaluste kasutaja on:
Probleemi tõstataja Otsustaja :
1)TOM annab võimaluse kodanikele osaluseks riigivalitsemises, lahendamist vajavate probleemide tõstatamiseks;
2)otsustajatele on see võimaluseks paremini olla kursis avaliku arvamusega ja saada ideid;
2. Mille poolest erineb otsene demokraatia esindusdemokraatiast? (1 p)
otsese demokraatia korral osalesid kõik kodanikud
enamike otsuste vastuvõtmisel, esindusdemokraatia korral on otsese demokraatia võimaluseks
valimised, kus valitakse endale esindajad ja ühtlasi antakse sellega neile ka otsustamisõigus (silmas pidades rahva tahet)
3. Mis on teie arvates e-riigi peamine pluss ja miinus? (2 p)
1)e-suhtlus võimaldab kiirendada asjaajamist, annab suurema võimaluse
osalemiseks, aga sellega võib kaasneda ka võõrandumine inimlikust suhtlemisest,
2) tehnilised turvaprobleemid.
4. Kuidas saab Interneti võimalusi kasutada kodanik? Tooge igast valdkonnast üks näide. (3
p)
1) Osaleda poliitiliste otsuste kujundamisel.
e-valimised
2) Suhelda riigiasutustega.
Emaili teel
3) Üksikisikut puudutava infot hankida riiklikest registritest.
5. Eestis on võimalus valida kohalike omavalitsuste volikogudesse inimesi Interneti teel. Mis
argumendid on internetihääletuse poolt ja vastu? (2 p)
Ül 15. Eesti ühiskond ja erakonnad (15 p)

Sõnastage kolm erinevat nähtust Eesti ühiskonnas, mida väljendab antud karikatuur. (3 p)
1) uue erakonna – Erakond Eestimaa Rohelised – jõuline tulek
poliitilisele areenile;
2)nn vanad erakonnad tegelesid valimiskampaania käigus üksteise süüdistamiseja skandaalide ülepuhumisega;
3)roheline värv kui värskuse ja uue lootuse sümbol jne;
2. Kas Teie hinnangul on Eesti ühiskonnas kohta uutele erakondadele? Tehke sobivasse
lahtrisse rist . Põhjendage oma arvamust. (1 p)
ei
enamus politolooge on väitnud, et Eesti erakonnad pigem liituvad kui neid juurde tekib, paraku on küll kahtedel viimastel Riigikogu valimistel tekitanud elevust just uute jõudude ilmumine (vastavalt Res Publica ja Rohelised); Eesti poliitiline maastik ei ole siiski lõplikult välja kujunenud;
3. Kas analoogiline karikatuur saaks ilmuda diktatuuririigi ajakirjanduses? Tehke sobivasse lahtrisse rist . Põhjendage oma arvamust. (1 p)
Ei
diktatuuririikides toimib enamasti ka range tsensuur ja valitsuse v võimulolijate avalik
kritiseerimine on peaaegu võimatu
4. Millised õigused on Eesti Vabariigi põhiseadusega antud igaühele oma vaadete
propageerimiseks?
Tooge kaks näidet põhiseadusest ja põhjendage nende sätete vajalikkust. (2 p)
§ 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
§ 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Milliseid piiranguid seab Eesti Vabariigi põhiseadus inimesele oma vaadete propageerimisel? Tooge kaks näidet põhiseadusest ja põhjendage nende sätete vajalikkust. (2 p)
6. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Tehke
sobivasse lahtrisse rist. Põhjendage oma arvamust. (2 p)
tugeva kodanikuühiskonnaga riikidel on eeldatavasti arenenud ka kodanikutunne, millega kaasneb ka kodanike soov näidata oma osalust riigiasjades ja valimistel;
7. Kuivõrd Teie arvates 2007. a Eesti Vabariigi Riigikogu valimiste eel toimunud erakondade
valimiskampaaniad mõjutasid valimisaktiivsust? (4 p)
Tooge kaks näidet, mis näitavad, et kampaania mõju oli positiivne:
valimiskampaaniatele kulutatud suured summad ja suured valmisreklaamid tekitasid paljudes ka pahameelt ja võisid seetõttu mõjutada neid kodanikke , kes tahtsid sellise kampaania vastu protesteerida;
valimiskampaania mõju avaldus kindlasti ka erakondade valimistulemuses.
Tooge kaks näidet, mis näitavad, et kampaania mõju oli negatiivne:
valimiskampaania mõju avaldus kindlasti ka erakondade valimistulemuses.
Ül 16. Kohalik võim ja valimised
1. Mille poolest erineb valijaskond Riigikogu valimistel ja kohalike omavalitsuste valimistel?
Kohalike omavalitsuse volikogu valimise seadus:
• Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on
valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille
aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või
linnas.
• Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tingimustele ja kes:
1) elab Eestis alalise elamisloa alusel;
2) on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas
vallas või linnas.
• Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
• Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust
kinnipidamiskohas.
• Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu
kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas
või linnas.
• Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud
kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas.
Riigikogu valimise seadus: Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-
aastaseks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks
päevaks on saanud 21-aastaseks.
2. Selgitage valimiste põhiprintsiipe: (2 p)
Valimised on üldised: vanuselised ja kodakondsuspiirangud
Valimised on salajased: sõltumatu hääletamine, anonüümsed valimissedelid jne
3.Kohalike omavalitsuste valimistel osales Põhja-Euroopa riikides varem tavaliselt u 80% ja enam kõigist valijatest. Tänaseks on neis riikides valijate arv langenud. Eestis on vastav
näitaja olnud 1996. a 52,5%, 1999. a 49,8% ja 2002. a 52,5%. Milliseks hindate
eestimaalaste valimisaktiivsust kohalikel valimistel? Tehke sobivasse lahtrisse ristike.
Põhjendage oma seisukohta. (1 p)
Kasvav
Stabiilne
kahanev
X
2005. valmisaktiivsus jätkas langust – 47%
4.Mis ülesandeid täidavad maavalitsused Eesti Vabariigis? Nimeta kaks. (2 p
(Riigi regionaalhaldust teostavad 15 Siseministeeriumi valitsemisalas asuvat maavalitsust.) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras.

5. Kes määrab maavanema ametisse? (1 p)
Maavanema määrab ametisse Eesti Vabariigi Valitsus;
6. Millised väited loetelust on tõesed Eesti Vabariigi omavalitsuste kohta? Tähistage tõene
väide ristikesega, vale väide miinusega. (8 p)
a) Omavalitsusüksusi nimetatakse valdadeks ja linnadeks. ÕIGE
b) Omavalitsustel on kohalike maksude kehtestamise õigus. ÕIGE
c) Omavalitsusel puudub toetuste kehtestamise õigus.
d) Omavalitsus saab raha otse riigieelarvest ja oma eelarve puudub.
e) Omavalitsus tegutseb parlamendi otsealluvuses.
f) Kohalikul omavalitsusel ei ole täidesaatvat võimuorganit.
g) Omavalitsus on kõigi lasteasutuste , koolide omanik.
h) Omavalitsuse juhi määrab ametisse Vabariigi Valitsus

Milline roll on kohalikel omavalitsustel noorte elu korraldamisel? Tooge konkreetne näide.
näiteks mänguväljakute rajamine
Ül 17. Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eesti (10 p)
Euroopa kontuurkaart
1. Kirjutage lahtrisse numbriga tähistatud riigi nimi ja tähistage antud riigi kohta
käivad õiged väited ristikesega (+) ja valed kriipsukesega (–). (6 p)
Õigesti on seostatud riigi nimi ja 2 väidet 1 p, õigesti on seostatud riigi number, nimi ja väited 2p
RIIGI NR kaardil
Riigi nimi
Kuulub Euroopa Liitu
Kuulub NATOsse
Käibel Euro
5
Eesti
+
+
+
31
Luksemburg
+
+
+
14
Poola
+
+
-
4
Soome
+
-
+
1
Iirimaa
+
-
+
2
Norra
-
+
-
3
Rootsi
+
-
-
6
Läti
+
+
-
7
Leedu
+
+
-
8
Valgevene
-
-
-
9
Taani
+
+
-
10
Iirimaa
+
-
+
11
inglismaa
+
-
-
12
Holland
+
-
-
14
Poola
+
+
-
15
Ukaina
-
-
-
13
saksamaa
+
+
+
16
Belgia
+
+
+
17
Tšehhi
+
+
-
18
Slovakkia
+
+
+
19
Moldovia
-
-
-
20
Rumeenia
+
+
-
21
Ungari
+
+
-
22
Austria
+
-
+
23
sveits
-
-
-
24
Prantsusmaa
+
+
+
25
Itaalia
+
+
+
26
Sloveenia
+
+
+
27
Horvaatia
-
-
-
28
Bosnia Hertsegov
-
-
-
29
Serbia
-
-
-
30
Bulgaaria
+
+
-
31
luksemburg
+-
+
+
32
Makedoonia
-
-
-
33
kreeka
+
+
+
34
Albaania
-
-
-
35
hispaania
+
+
+
36
portugal
+
+
+
EL liikmesriigid, kus on käibel euro ? Austria, Belgia, Hispaania , Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome., Eesti
Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari.
NATO liikmesriigid (26) on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Island , Itaalia, Kanada , Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Türgi ja Ungari.
Millisel rahvusvahelisel organisatsioonil on praegu kõige enam võimalusi demokraatia
tagamiseks / nälja vastu võitlemiseks / majandusliku arengu ühtlustamiseks maailmas?
Joonige sobiv vastus alla. Põhjendage oma seisukohta. (2 p)
ÜRO on loetletud organisatsioonidest kõige universaalsem ja saab mõjutada kõiki
loetletud valdkondi, ÜRO puhul on aga ette heidetud suurele organisatsioonile omast aeglust ja
bürokratiseerumist, siiski on selle organisatsiooni panus läbi ajaloo olnud suurim.
3. Milline on olnud Eesti koostöö NATO-ga? Tähistage õige vastus / õiged vastused
ristikesega. (1 p)
4. Mis probleemidele on keskkonnakaitsjad Läänemere regioonis tähelepanu pööranud?
Selgitage lühidalt probleemi olemust. (1 p)
Läänemere
probleemideks nii II maailmasõjaaegsed miinid kui mürgid kui ka tänapäevasest majandusest
tulenevad probleemid - reostus , laevatransport, kalavarud jne.
Ül 18. Rahvusvahelised suhted kaasaegses maailmas
Maailmas on ligi 200 erineva kultuuri- ja poliitilise suunitlusega ja majandusliku arengutasemega
riiki. Et need riigid omavahel normaalselt suhelda saaksid, on olemas rahvusvaheliselt tunnustatud
tavad ja õigusnormid.

Nimetage vabal valikul kolm sellist rahvusvahelise suhtlemise normi. (3 p)
1)Lahendada tülid rahumeelselt,
2)edendada koostööd riikide vahel,
3)järgida rahvusvahelise õiguse norme,
4)mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse,
5)austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi jne

Nende põhimõtete täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid (mooduseid). Nimetage nendest kolm olulisemat. (3 p)
diplomaatilised suhted, majanduslik koostöö, rahvusvahelised lepingud
4. Nimetage kolm rahvusvahelist organisatsiooni, kes aitavad kaasa rahu tagamisele
maailmas. (1 p)
ÜRO, NATO, EL;
5. Mida tähendab ühele riigile olla NATO liige? (1 p)
eelkõige valmisolekut tagada julgeolek nii NATO liikmesriikide piires
kui ka neist väljaspool jne.
Ül 19. Rahvusvaheline koostöö
1. Milliste usunditega seostatakse praeguseid Punase Risti sümboleid? (2 p)
Rist - kristlus
Poolkuu – islam
Kristall - Neutraalne
2. Milline eelis oleks kristallil seniste sümbolite ees? (1 p)
Kristall on neutraalne
3. Mis on Punase Risti eesmärk? (1 p)
Punase Risti eesmärk on leevendada kannatusi ja kaasa aidata humanismi arengule.
Punase Risti eesmärk on tegelikult aidata eriolukordadesse, nagu tulekahju või loodusõnnetus, sattunud inimesi

Miks on rahvusvahelisel organisatsioonil vaja selgelt eristuvat välist tunnust? (1 p)
Punase Risti tegevuse põhimõtted: ????????????????????????
4. Miks on rahvusvahelisel organisatsioonil vaja selgelt eristuvat välist tunnust? (1 p)
Punane Rist maailma suurim vabatahtlik
halastusorganisatsioon, kuhu kuulub 102 miljonit vabatahtlikku üle kogu maailma ja oma eriliste
ülesannete täitmiseks on tal vaja ka selgelt eristuvat ja äratuntavat sümbolit
5. Kas Eesti on Punase Risti liige? (1 p)
Jah.
6. Too kaks näidet Eesti osalemise kohta Punase Risti korraldatud aktsioonides. (2 p)
2007.a. koostöös EV Välisministeeriumiga saadeti Afganistani Helmandi provintsi Bosti haigla lasteosakonnale hapnikuseadmeid.
1999. aastal saatis EPR ravimiabi Pihkva oblasti laste- ja tervishoiuasutustesse koostöös Eesti Vabariigi Välisministeeriumiga.
Ül 20. Kaasaja maailm ja religioon
2. Millised Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvid käsitlevad religiooniga seotud küsimusi? Nimetage kaks. (2 p)
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega , avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
§ 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.
Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema
asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras
3. Millega teie hinnangul põhjendada, et noorte väärtushinnangutes on religioon viimasel
kohal? (1 p)
4. Mõnede inimeste arvates on Eestis eetikakriis? Kuivõrd nõustute nende arvamustega?
Selgitage igapäevaelu kaudu (kaks näidet). (2 p)
pigem mitte _ pigem ja _
Eetikakriisist – osa probleemidest on seotud ühiskonnas toimuvate muutustega , ka haridus- ja
kasvatusküsimustes valitseb pluralism, kõiki probleeme ei saa lahendada uute õppeainete
lisamisega. Avalikkuse ette on jõudnud mitmed poliitilised skandaalid (korruptsioonijuhtumid jms).
Noortega seotud probleemidest - Oh ajad, oh kombed – lausuti juba antiikajal ! – aga kindlasti on
õigus ka neil, kes väidavad, et edule ja konkurentsile suunatud ühiskond on tahaplaanile jätnud osa
traditsioonilistest väärtustest ( solidaarsus , pereväärtused jms).
5. Mida mõista kristlike väärtuste all? Nimetage kaks. (2 p)
Kristlikest väärtustest - „Enamik kristlikke väärtusi on meie euroopalikus kultuuriruumis
üldinimlikena nii kinnistunud, et ka mittekristlased peavad neid loomulikuks järgida. Olgu nendeks
siis ausus või halastus , ligimesearmastus või endast nõrgemate toetamine . Kõik need väärtused
säilivad ning antakse edasi ühiskonna sidususe ja eeskuju kaudu. (Vabariigi President
konverentsil "Kristlikud väärtused Eesti poliitikas" 11. novembril 2005 Lillepaviljonis).
6. Kas nende järgimine muudab ühiskonna eetilisemaks? Selgitage oma seisukohta näite
kaudu. (1 p)
Kindlasti muudab, aga hinnatakse seisukoha ja näite sobivust.