Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10. Näitab üles hoolivat suh...
PROTSESSI KIRJELDUS 1. Muudatuse soovi esitamine - leitakse parem viis süsteemi toimimiseks ning muutuse ellu viimiseks on vaja esitada soov arendajale 2. Muudatuse plaani loomine - muudatuse esitaja ja muudatuse looja arutavad läbi kõik võimalikud variandid ja kaasnevad ohutegurid ning pannakse paika esialgne plaan 3. Muudatuse mõju hinnang - haldur hindab muudatuse looja ja esitaja poolt üles antud esialgse plaani tõhusust, annab konstruktiivset kriitikat ja edastab oma lõppotsuse sobilikkuse kohta 4. Kooskõlastamine - muudatuste plaan vaadatakse üle muudatuste nõukogu poolt ja nõukogu otsustab, kas seda muudatust on mõistlik teha või mitte 5. Teavituse korraldamine - haldur edastab lõpliku muudatuse plaani arendajale 6. Muudatuse loomine - arendaja viib ellu halduri poolt esitatud muudatuste plaani 7. Muudatuste järgne testimine - testija kontrollib arenduskeskkonnas selle muutuse sobivust ning annab tagasisidet 8
Määrata igale koosolekule nn"kuradi advokaat" kes tooks esile ainult varjukülgi. Ta esitab ideede kohta provotseerivaid küsimusi, uurib põhjalikult fakte, kahtleb nende loogikas. Kuradi advokaat seisab selge ja moraalse mõtlemise eest ning aitab juurutada konstruktiivset kriitikat. Vahetada pidevalt välja üksikuid rühmaliikmeid või kaasata kedagi väljastpoolt rühma, et sellega "värskendada verd". Viivitada enne lõppotsuse vastuvõtmist, et liikmed saaksid enne hääletamist tingimuste üle järele mõelda või lisamaterjali hankida. Grupimõtlemise tekkimisel saab nö süüdistada mõnusat ja hubast atmsofääri. Kui tegemist oleks opositsioonidel paiknevate ja vägagi äärmustlike grupiliikmetega, siis on suurem tõenäosus, et esitatakse suuremas skaalas arvamusi ning lahendusi. Kui tegemist on omavahel tuttavate ja koostöötavate inimestega on lihtsam
väiksematest inimgruppidest suuremate üksuste poole, siis minu arvates peaks demokraatliku käitumise alguspunktiks olema kodu. Kas ja kuipalju kodudes seda võrdsete suhtlust siis on? No oleme ausad, et kuni teatud eani, koheldakse meid kõiki lapsevanema- lapse ehk ülemus- alluva tasandil. Vähehaaval aga loobutakse keeldudest- käskudest ja oodatakse otsuste tegemisel ka sinupoolset seisukohta isegi kui see väga arukas ei ole ja seetõttu lõppotsuse tegemisel arvesse ei lähe. Ja siis saabub aeg, kus sinuga suheldakse kui võrdsega ja sa ei lase end enam eksitada aeg-ajalt esilekerkivast lapsevanema-lapse alatoonist. Oma kodu pean piisavalt demokraatlikuks ehkki mul vanematega mitte alati üksmeelt ei ole. Minu otsuste ja soovidega üldjuhul siiski arvestatakse kuna olen osanud omad seisukohad ära põhjendada. Kooliõpilasena olen kogenud nii autoritaarseid kui demokraatlikke suhteid. Esimesed on minu
toimunud haldusmenetluse kõigi üksikasjadega. Haldusorgan on põhimõtteliselt võimeline diskretsiooniõiguse teostamise aluseks olnud kaalutlused tagantjärele kohtuprotsessi ajal esitama. Mõned põhjenduses tehtud diskretsioonivead võivad aga kahel juhul osutuda mitteolulisteks: esiteks siis, kui tehtud viga ei mõjuta kaebaja õiguste sfääri; teiseks aga siis, kui puudub põhjuslik seos diskretsioonivea ning lõppotsuse vahel. Kui põhjenduses on toodud mitmeid otsuse tegemiseni viinud asjaolusid ning osad neist osutuvad vääraks, siis ei vii see kohe haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseni, pigem sõltub tehtav otsus vigade kaalukusest ning nende mõjust lõppotsuse tegemisele. Kokkuvõte Haldusakti kehtivusel ja siduvusel on oluline õigussuhteid stabiliseeriv funktsioon. Üksikjuhtumi efektiivseks reguleerimiseks tuleb üksikregulatsioonile anda iseseisev, üldaktidest sõltumatu tähendus
komisjoni. Poolas määrab saadiku fraktsioon ja kinnitab parlamendi juhatus. Kusjuures saadiku enda soov mängib suurt rolli. Leedus teeb saadiku esitamise ettepaneku parlamendi esimehele fraktsioon, kuid viimane peab arvestama saadikute soove ja kompetentsi. Eestis määrab liikmed komisjonidesse fraktsioon ja kinnitab Riigikogu juhatus. Eestis ei ole fraktsiooni liikmel õigust arvestada komisjoni pääsemisel isiklike soovidega. Kuid tegelikult on see peamine. Formaalselt teeb lõppotsuse fraktsioon. Poolas võib iga komisjoni liige, kelle muudatusettepanekud on arvestamata jäetud, nõuda eriarvamuse lisamist raportisse. Leedus on eriarvamuse lisamiseks vaja vähemalt kolme saadikut. Eestis eriarvamuse lisamist ette nähtud ei ole. Ainus võimalus on selleks esitada nõue. Eestis on komisjonide istungid suletud, nende avalikuks kuulutamise otsustab enamus. Leedus ja Poolas on asi vastupidi. Poolas võib saadik, kes ise komisjoni ei
olukorra tõttu puudub Jacobil kindlustunne. Olles harjunud kooli kõrvalt eeldatavasti väikese palga eest tööl käima, oli tema ainukeseks eesmärgiks töökoht säilitada ning sellepärast kuuletus mees ülemuste igale käsule nagu ka vanemate juures elades. Tuleks üle vaadata ka tema töötingimused, et kõik vastaks nõuetele ja et Jacobi töökoht oleks teiste inseneride lähedal, mis julgustaks teda diskussioonidest osa võtma ning vajadusel teistelt nõu küsima. Lõppotsuse langetaks ta ikkagi ise, nähes, et ka teised nii toimivad. See parandaks ka inimestevahelist suhtlust, töötajad õpiksid Jacobit tundma ühena neist, mitte kui inimesest, kes tekitab neile vaid lisatööd. Nähes, et teised töötajad omavad oma projektide üle kontrolli algusest lõpuni, motiveerib see ka teda ise mõtlema, nähes, et valede otsuste langetamine ei too kaasa kohest vallandamist ega pahameelt. Kartes isegi
sellist otsust. Konfliktisituatsiooni lahendades tuleb eelkõige olla tähelepanelik ja heatahtlik. 3 OSKUS KUULATA Väga vähestel inimestel on oskus teisi kuulata sellega võib kaasneda ka oskamatus teist inimest hädaolukorras aidata. Selleks, et olla hea kuulaja peab uskuma, et kuulamises on kogu suhtlus. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte - nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama, mida klient soovib. 3.1 Aktiivse kuulamise vormid Aktiivses kuulamises saame eristada kahte erinevat vormi vaikne ning peegeldav kuulamine.
Mõisavalitsused pidid mihklipäeval talupoegadele nende prrikssaamisest teatades ühtlasi igalt vabastatavalt talupojalt küsima, millise perekonnanime see endale ja oma lastele on valinud. Valitud nimed tuli kanda nimestikesse. Hilisemates järkudes vabastatavad talupojad võisid oma varem vabastatud sugulaste nimed või, olles iseseisvad, valida nime ise. (Leesment 1940: 4.) Sellest patendist teavitati 30. Septembril 1822 ka Liivimaa Ülemkonsistooriumi. Nimede kinnitamise lõppotsuse on kubermanguvalitsus seetõttu jätnud ,,priiuse- kuulutava kohtu" teha, samuti on mõisavalitsusi palutud olla valvsad. Et see aga kõigepealt kirikuõpetajate mõjutada olevat, mis liignimed talupojad võtavad, siis palub kuberner, et konsistoorium õhutaks pastoreid selles asjas tähelepanule ning kaasabile. Kuidas nimepaneku esimene järk tegelikult kulges, ei ole täpselt teada. Originaaldokumente pole enamasti säilinud.
Suuremad ootused organisatsoonide sotsiaalsele vastutustundele Reklaamide tüüpe Reklaamikuulutused Kommertsteade (reklaami ja PR vahepeale, ei saa kas ta on reklaam või tootetutvustus) Otsevastusega reklaamid (reklaami ja otseturunduse hübriid) Müügiedendus: Muudab tarbija tavalist ostuotsuse langetamise protsessi (et ostan kohe!) Mõjutab klienti mitte ainult lõppotsuse tegemisel (ostul), vaid ka kõigis langetamise etappides Sisaldab lisaväärtust, mis mõjutab tarbijat koheselt pakkumisele reageerima Reklaam vs müügiedendus Kui reklaam tekitab soovi toodet osta, siis müügiedendus annab selleks kohese põhjuse Ehk teiste sõnadega: reklaam mõjutab aju, kuid müügiedendus rahakott Müügiedenduse tugevused Suurendab müügimahtusid Aitab turule tuua uusi tooteid
inimesele teatatakse. Nendest kokkulepetest tuleb ka kinni pidada, sest paljuski selliste pisiasjade baasil kujuneb reputatsioon tööandjana tööjõuturul. See omakorda mõjutab seda, kas tulevikus ollakse huvitatud ettevõttes töötamisest. Lõpliku valiku tegemine on lihtne, kui mõni kandidaatidest oli selgelt teistes üle. Keeruline on olukord siis, kui on valida mitme sobiva inimese vahel. Sellisel juhul võib lõppotsuse tegemisse kaasata ka teisi meeskonna liikmeid ning anda kandideerijatele mõned lisaülesanded, mis võimaldavad neid täpsemalt võrrelda. 6 6. Personali hindamine ja arendus-koolitus 6.1 Hindamine Personali hindamine võimaldab juhil või tööandjal anda töötajatele objektiivsemat tagasisidet nende käitumise, töötulemuste ja -soorituse kohta. See aitab töötajate tegevust paremini
EL õigusakti õiguspärasuses kahtlemise korral on kõigil eesti kohtutel kohustus küsida euroopa kohtult eelotsust. Õiguse tõlgendamise osas võib ükskõik milline eesti kohus küsida eelotsust, kuid kohustus on Riigikohtul. (juhul kui puudub varasem praktika ja õiguse tõlgendamine ei ole ilmselge. Sellisel juhul eesti kohus peatab menetluse ja küsib euroopa kohtult eelotsust, eelotsuse saades jätkab eesti kohus menetlust sealt kus see pooleli jäi ja teeb eelotsuse põhjal lõppotsuse. Eelotsused mõjutavad õigust tervikuna. Eelotsuse tegemisel on euroopa kohus loonud hulga õiguse üldpõhimõtteid. Konflikti korral on EL õigus liikmesriigi suhtes ülimuslik. Seetõttu on vaja kursis olla euroopa tähtsamate otsustega ja ka eelotsustega (kõik siseriiklikud organid ja kohus). 8.Võrdse kohtlemise põhimõtte sisu EL direktiivi 2002/73 art 3 on sätestatud võrdne kohtlemine, euroopa direktiivi art 3 kohaselt ei tohi
elluviimisega seotud keskkonnamõju hindamise direktiiv 2001/42/EÜ. Keskkonnamõjude hindamine on muutunud üheks keskkonnariskide kontrollimise levinumaks vahendiks. Direktiiv 85/337/EMÜ keskendub keskkonnamõjude hindamise protseduuriliste normide ühtlustamisele ning nõuab, et kõikide arenguprojektide puhul oleksid keskkonnaalased kaalutlused arvesse võetud. Direktiiv ei sea niisiis eesmärgiks kirjutada liikmesriikidele ette, milliseid projekte lubada ja milliseid mitte, lõppotsuse tegemine jääb alati iga konkreetse riigi volitatud organite otsustada. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks ei ole arenguprojektide keelustamine, vaid keskkonnakaitseliste kaalutluste arvestamine otsuste tegemisel. Direktiivis on palju lisasid. Esimeses lisas on loetletud projektid, mille puhul keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Sekkumisel looduskeskkonda ja maastikku, sealhulgas maavarade kaevandamisel on kohustuslik läbi viia
Määrata igale koosolekule nn"kuradi advokaat" kes tooks esile ainult varjukülgi. Ta esitab ideede kohta provotseerivaid küsimusi, uurib põhjalikult fakte, kahtleb nende loogikas. Kuradi advokaat seisab selge ja moraalse mõtlemise eest ning aitab juurutada konstruktiivset kriitikat. Vahetada pidevalt välja üksikuid rühmaliikmeid või kaasata kedagi väljastpoolt rühma, et sellega "värskendada verd". Viivitada enne lõppotsuse vastuvõtmist, et liikmed saaksid enne hääletamist tingimuste üle järele mõelda või lisamaterjali hankida. Polariseerumine on grupimõtlemise vastandiks - osalejad kalduvad eelarvamuslikult antud teemat pooldama või on selle vastu. Pärast idee uurimist ja loogilist arutelu asuvad mõned liikmed kaitseasendisse, nende suhtumine muutub seda jäigemaks, mida rohkem neile vastu seistakse. Jagatud vastutus on juhtimisalases kirjanduses olnud alati probleemiks, kui
Grupimõtlemise vältimiseks võib arvestada järgmisi soovitusi: Määrata igale koosolekule nn "kuradi advokaat" kes tooks esile ainult varjukülgi. Ta esitab ideede kohta provotseerivaid küsimusi, uurib põhjalikult fakte, kahtleb nende loogikas. Kuradi advokaat seisab selge ja moraalse mõtlemise eest ning aitab juurutada konstruktiivset kriitikat. Vahetada pidevalt välja üksikuid rühmaliikmeid või kaasata kedagi väljastpoolt rühma, et sellega "värskendada verd". Viivitada enne lõppotsuse vastuvõtmist, et liikmed saaksid enne hääletamist tingimuste üle järele mõelda või lisamaterjali hankida. 9. Grupitöö plussid 1. Gruppides tekib enamik uusi/huvitavaid ideid. 2.,,Küünarnukitunne" 3. Grupi liikmete individuaalne areng, eneseväärikus 4. Otsustamise panidlikkus, kiirus, kvaliteet Grupitöö miinused 1. Oma eesmärkide tagaajamine 2. Ajakulu, ülemäärased kulud 3. Sotsiaalne jõudeolek (osad hakkavad teiste arvelt liugu laskma) 10
Määrata igale koosolekule nn "kuradi advokaat" kes tooks esile ainult varjukülgi. Ta esitab ideede kohta provotseerivaid küsimusi, uurib põhjalikult fakte, kahtleb nende loogikas. Kuradi advokaat seisab selge ja moraalse mõtlemise eest ning aitab juurutada konstruktiivset kriitikat. Vahetada pidevalt välja üksikuid rühmaliikmeid või kaasata kedagi väljastpoolt rühma, et sellega "värskendada verd". Viivitada enne lõppotsuse vastuvõtmist, et liikmed saaksid enne hääletamist tingimuste üle järele mõelda või lisamaterjali hankida. 9. Grupitöö plussid ja miinused 1. Gruppides tekib enamik uusi/huvitavaid ideid. 2.,,Küünarnukitunne" 3. Grupi liikmete individuaalne areng, eneseväärikus 4. Otsustamise panidlikkus, kiirus, kvaliteet Grupitöö miinused 1. Oma eesmärkide tagaajamine 2. Ajakulu, ülemäärased kulud 3. Sotsiaalne jõudeolek (osad hakkavad teiste arvelt liugu laskma) 10
· Ametnikke atesteeritakse ja teenistusest vabastamisel makstakse hüvitust. Kinnise asja sundvõõrandamine · ..on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. · Üldised huvid: 1) Riigikaitse 2) Sadamad 3) Elektrijaamad 4) Kalmistud 5) Avalikud tänavad 6) Spordiväljakud 7) Jäätmehoidlad 8) Energia tootmine · Lõppotsuse tavaliselt teeb vabariigi valitsus · Sundvõõrandamise taotlejaks võivad olla riigiasutus, või valla ja linnavalitsus · Ka kinnisasja omanik võib taotleda sundvõõrandamist · Tasu makstakse üldjuhul rahas · Kui võõrandatud asja ei kasutata sihipäraselt, võib nõuda selle tagastamist · Sundvõõrandi andjal on eelisostu õigus Reklaami seaduse alused · Reklaami ülesanne on anda teavet, mis suurendaks toodete/teenuste müüki
nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. (2) Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. (3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Osaotsus - § 450. Osaotsus (1) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes
põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. (2) Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. (3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Osaotsus (1) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui
Võidab see, kes on aktiivsem ja kompetentsem antud alal. Raportöör või raporti kirjutamisse kaasata väliseid lepingulisi eksperte. Otsustusi teeb Europarlament vastavalt Amsterdami lepinguga (189/B) sätestatud lihtsustatud Kaasotsustamise Menetluse skeemide kohaselt (vaata lisa ,,Lihtsustatud KAASOTSUSTAMINE"), kus Europarlamendile sekundeerivad Komisjon ja Nõukogu ettenähtud operogramm-tehnoloogiate kohaselt kvalifitseeritud häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse või absoluutse häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse kaudu. Keerukaim otsustusmehhanismi variant näeb ette nn Lepituskomitee sekkumise. Europarlamendi koosseis ja töökorraldus ------------------------------------------------------ Vastavalt 2000.aasta Nizza lepingule pidanuks laieneva EL-i Europarlamendi liikmete maksimaalarvuks 27 liikmesriigi juures olema 736 saadikut, mis tänaseks on paisunud 754 saadikuni. Ent veel
ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õppematerjali alusel ja Sellest hoolimata ei pruugi kõik sobivad vastused kogumikus esindatud olla. Lõppotsuse vastuse õigsusest teeb õpilase vastuse alusel ikkagi õpetaja. Kogumikku on koondatud valik ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesannete koostamisel osalesid ajaloo riigieksami komisjoni töös liikmetena: Andres Adamson (2002- 2005), Aivar Koks (2000-2002), Eero Medijainen (2001-2003), Elle-Kai Karo (2000-2002), Mare Oja (2000-2007), Mare Räis (2001-2005), Sergei Isajev (2001-2002), Siiri Aiaste
Määrata igale koosolekule nn"kuradi advokaat" kes tooks esile ainult varjukülgi. Ta esitab ideede kohta provotseerivaid küsimusi, uurib põhjalikult fakte, kahtleb nende loogikas. Kuradi advokaat seisab selge ja moraalse mõtlemise eest ning aitab juurutada konstruktiivset kriitikat. Vahetada pidevalt välja üksikuid rühmaliikmeid või kaasata kedagi väljastpoolt rühma, et sellega "värskendada verd". Viivitada enne lõppotsuse vastuvõtmist, et liikmed saaksid enne hääletamist tingimuste üle järele mõelda või lisamaterjali hankida. Polariseerumine on grupimõtlemise vastandiks - osalejad kalduvad eelarvamuslikult antud teemat pooldama või on selle vastu. Pärast idee uurimist ja loogilist arutelu asuvad mõned liikmed kaitseasendisse, nende suhtumine muutub seda jäigemaks, mida rohkem neile vastu seistakse. Jagatud vastutus on juhtimisalases kirjanduses olnud alati probleemiks, kui käsitletakse
Elementideks on probleemi algseis, soovitud eesmärk ja probleemi lahendamise operaatorid, lisaks nendevahelised suhted. Otsustamine – tugineb hinnangutele. Otsustamine eeldab valikute hindamist ja kaalumist ning selle tulemusena selgub parim valik. Enamasti tehakse palju vigu sest puudub kogu info. Milles seisneb normatiivse otsustamise olemus? Keerukad otsused tuleb jagada väiksemateks osadeks, hinnata osade väärtust ja nende kohta eksisteerivaid uskumusi, arvestada lõppotsuse tegemisel kõikide alaosade tõenäosust ja väärtust. Kasulikkuse alusel on otsustamise aluseks: alternatiivide järjestamine, transistiivsus (järjestus domineerib), väärtuse dominantsus, väärtuse ignoreerimine, järjepidevus, invariantsus Milliseid normatiivse otsustamise põhimõtteid inimesed eirama kipuvad? - Transistiivsuse eiramine – sageli tuuakse alternatiivide kaalumisel sisse kolmas
Seega koondatakse olulised kaubad grupiks A, keskmised grupiks B ja väheolulised grupiks C. On loomulik, et grupi C liikmete hulgast otsitaksegi kandidaate sortimendist väljaarvamiseks. Sortimendi kitsendamine C- gruppi kuuluvate kaubaartiklite arvel tagab reeglina kiirema käibe ja suurema kasumi. Hoopis tõhusam on asendada mitteminevad kaubad parematega, pühendada rohkem aega ja energiat perspektiivsematele, atraktiivsematele kaupadele. Oluline on rõhutada, et ABC-analüüsist ei piisa lõppotsuse langetamiseks, sest uuritud pole vastavate gruppide osa kuludes. Täienduseks võib lisada, et ABC-analüüsi üheks modifikatsiooniks on Pareto printsiip ehk 80:20 reegel. Sel juhul on kaubad jaotatud kahte gruppi, millest esimene nn oluline grupp moodustab 20% kaubaartiklitest ja annab 80% kaubakäivet. Teine nn väheoluline grupp moodustab 80% kaubaartiklitest ja 20 % kaubakäibest. Kuigi seda printsiipi rõhutatakse
), kui just eriseadus ei reguleeri teisiti (nt jäätmeluba). Erinevused on: ametlike teadaannete (sh nende sisu) osas; tähtaegade osas; avatud menetluse vormide osas. Peaks olema ühtne! KMH Tuli 60ndatel USAst. Kõikidel kkprojektidel, mil vo oluline kkmõju, tuleb läbi viia KMH, et saada heakskitt mingile asjale enne loa väljastamist. KMH otsustab kkteenistus või KOV vm inst, kes annab välja ka siis loa või teeb lõppotsuse. KMH üldse pole sel tegelt mõtet, see on lihtsalt info kogumise protsess, õiguslikku jõudu pole. Ekspert = analüüsija, mitte otsustaja. Majsots kaalutlused alati in olnud lähemal kui kk. Tihti on mõju neg, aga mitte seadusevastane ja seega... Kolmel juhul on KMl olulisem roll kui sotsmaj küljel: 1) kui tegu on Naturaaladega, kus täiesti selgelt domin looduskaitseline pool 2) kui on oht in tervisele (Sterikeiss) 3) kui tegevus on õigusvastane
Otsustamine tugineb hinnangutele. Objektiivselt võttes peaks otsustamine eeldama valikute hindamist ja kaalumist ning selle tulemusena peaks selguma parim valik . - Kuna enamasti puudub info kõikide otsust mõjutavate tegurite kohta teevad inimesed sageli vigu otsustamisel (Ayton) Normatiivse otsustamise teooria: keerukad otsused tuleb jagada väiksemateks osadeks, hinnata osade väärtust ja ennde kohta eksisteerivaid uskumusi ning arvestada lõppotsuse tegemisel kõikide alaosade tõenäosust ja väärtust Kasulikkuse alusel otsustamise aluseks: - Järjestada alternatiivid kaslikkuse alusel (võivad olla võrdse kasulikkusega, ei saa olla olukorda kus otsustamine pole võimalik) - Transitiivsus – järjestus peab jääma domineerima kõikides seostes - Väärtuse dominantsus – kui 2 alternatiivi on võrdsed ja üks neist on kolmandast parem siis tuleks valik langetada ühe omaduse poolest kaslikma kasuks
põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. (3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vaheotsusele saab edasi kaevata millel öeldi et nõue ei ole aegunud 30 päeva jooksul. 24 nov. Üldjuhul ei menetleta edasi. 6. A hagi alusel B vastu tegi maakohus 7. augustil 2007 otsuse, millega mõistis B-lt A kasuks välja 40 000 krooni kahju hüvitamiseks. Lisaks märkis kohus otsuses, et põhinõudelt tuleb tasuda ka seadusjärgset viivist 11 % aastas (mis on otsuse tegemise aegne VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne määr)
põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vaheotsuse tegemist reguleerib TsMS § 449). Kahju hüvitamise nõude kohta tehtavas vaheotsuses tuleb tuvastada
maad välja koos kohtuvõimuga talupoegade üle. Isandale kuulusid ka korrakaitsevõim ja kodukari. Külakogukond- Küla kui haldusüksus, kus vallutuseelselt eesotsas oli külavanem. Kohtuniku ja külavanema ametid olid lähedased. Lisaks olid ametimehed nagu Kubjas - Kelle ülesandeks oli kümnise kogumine ja vastuvõtmine, politseivõim. Kilter - Töölesundija ja töö ülevaataja mõisas. Hirsnik - Talupojast kohaliku kohtu liige, keda määras mõisnik või talupoegade kogukond. Lõppotsuse langetas mõisnik. Adramaa- 13. sajandi algul hakkas allikates esinema maakasutus ja maksustusühik ader, mõtteline maakasutusühik. Alates 13. sajandi II poolest hakkas kujunema pindalaühikuks. Talude adramaade arv määrati ligikaudse hindamise teel, lähtudes külvpinna suurusest. Kui talu majanduslik kandevõime langes, vähendati talu koormisi, mitte adramaade arvu. 17. Läänikorra ja vasallkonna kujunemine Eestis XIIIXVI saj:
Leid on subjektiivne tunne, normaalsus isiku subjektiivne olukord, funktsioon on suunatud teatud sooritustele. Haiguse mõiste ebamäärasus jätab ka arstile teatud võimalused patsiendi olukorra määratlemiseks. Õiguslikult vaadatuna makstakse sotsiaaltoetusi siis, kui on tegemist reeglivastase olukorraga ja kui on haigusekäsitlemise vajadus. Mõlemad mõisted on aga küllaltki ebamäärased. Sama haiguse määratlemine ja sellega seonduvate sotsiaaltoetuste maksmine jääb arsti lõppotsuse juurde. Korduv või kaua kestev töövõimetus tekitab tööandjas soovi töösuhte lõpetamiseks. Kaitsmaks töötajat tööandja taolise käitumise vastu on mõnedes maades töölepingu lõpetamine ajutise töövõimetuse ajal piiratud aja jooksul välistatud. Haiguse sagedust kindlustatud isikute juures iseloomustatakse haigusseisundiga. Haigusseisund näitab mõneti selget tööturu sõltuvust. Haigusseisund langeb, kui suureneb tööpuudus
Aga no üldiselt arvatakse, et ta kirjeldab enam vähem 7-8 saj ühiskonda. Homerose järgi on kangelased mehed, kellel on suured majapidamised e oikosed. Nad on jumalikku päriolu ja üldse kõvad mehed ja eriti just sõjaliselt võimekad. Eeposed on nii kangelaslikud, et lihtrahvast ei ole seal juttu. Hesiodos päästab sellest mustast august. Demos ehk rahvas kui tervikkogukond. Polises oli agoraa. Seal toimuvad koosolekud, kus kõik vabad mehed tulevad kokku. Nende heakskiit on oluline lõppotsuse kujunemisel. Iga kogukonna eesotsas on basileus, kes võib olla nii ülik kui ka kuningas. Muud allikad. Ajaloolised teosed algavad 5.saj. Ajalookirjutamine asi alguse kangelasajaloo kirjutamisest ja Pärsia sõdadest. Kirjutajad oli logograafid. Üks kuulsamaid on Hekataios. Esiteks tegi ta maakirjeldusi, tegi Vahemeremaadele ringi peale ja siis ta kirjutas ka kangelaste genealoogiad. Aga tema teoseid ei ole säilinud nagu mitte ühegi teise logograafi omi.
Suur Rhetra (ütlus, seadus), mille Delphi oraakel olevat koos muude seadustega Lykurgosele teada andnud. Rhetra daatum on vaieldav, kuid enamasti paigutatakse see 8. 7. sajandisse. Rhetra käskis seada ametisse 30-liikmelise vanemate nõukogu geruusia (koosnes suurtsugu spartiaatide seast valitud vähemalt 60-aastastest eluaegsetest liikmetest), mille koosseisu kuulusid ka kuningad, ja pidada regulaarselt rahvakoosolekuid, kus ettepanekutega astuksid esile vanemad, lõppotsuse aga langetaks rahvas. Rhetra juurde kuulus aga ka klausel, et kui rahvas räägib valesti, siis lõpetagu vanemad koosoleku, mis ei lasknud rahvakoosolekul valitsejatele mittemeelepärast otsust vastu võtta. Pärimuse järgi olevat selle klausli lisanud kuningad Messeenia vallutamise ajal või vahetult pärast seda. Umbes samal ajal olevat hakatud igal aastal valima ka viit kõrgemat riigiametnikku efoori (ephoros järelevaataja). Erinevalt geruusiast võis
suudab kujutleda ka ebatõenäolisi asju. Ta ei ole kinni konkreetses tegelikkuses. Kooliealine laps suudab näiteks induktiivselt mõelda toetudes oma kogemustele. Noor suudab nüüd ka deduktiivselt mõelda. See tähendab üldiste seaduspärasuste kohandamist üksikutele juhtumitele. Noor on võimeline nüüd tegelema otsustamisel ka kriitiliste hinnangute andmisega, probleemide püstitamise ja lõppotsuse tegemisega. Need tegevused meenutavad teaduslikku mõtlemisviisi. Noored püstitavad probleeme, arutavad lahendusvariante ja teevad valikuid. Noor võib mõelda erinevate põhjuste ja tagajärgede suhete üle, ainuüksi oma peas. Ta suudab pidada meeles paljusid olukorda puutuvaid tegureid ja vaadelda asja erinevatest vaatenurkadest.
Ühtlasi määratleb see dokument erinevate ettevõtte juhtorganite, juhtide ja spetsialistide koostöö erinevate ülesannete täitmisel. Maatriksiga antud tööjaotuse ja õiguste delegeerimise keh-testamisel on lähtutud põhimõttest, et iga ülesande täitmisel on üks vastutav täitja, kellele alluvad antud küsimuses kõik teised ettevõtte töötajad vaatamata nende administratiivalluvuslikele suhe-tele, ning igas küsimuses on üks lõppotsuse vastuvõtja (dokumendi kinnitaja). Maatriks võimaldab reguleerida erinevate juhtide ja spetsialistide koostööd igapäevases ettevõtte juhtimistegevuses, samuti esile kerkivate uute probleemide lahendamisel ning ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Töötajate koostöö reguleerimise puudulikkus on põhiline senikasutatavate juhtimist reglementeerivate dokumentide puudus. Maatriks on ülevaatlik juhtimisdokument, milline peab olema kättesaadav kõigile ettevõtte juhti-dele ja
annaabi.ee 
